Mis on ajakasutuse juhtimine? ,,Õppima hakkan ma vahetult enne eksamit ja üritan siis lühikese ajaga kiiresti selgeks saada väga suure hulga materjali." ,,Mul ei jää kunagi piisavalt aega koolitööde koostamiseks." ,,Iseseisvad tööd võtavad mul alati palju rohkem aega, kui ma alguses arvan." ,,Olen püüdnud teha õppimise jaoks kindla ajakava, aga mul ei õnnestu sellest kinni pidada." ,,Olen püüdnud teha õppimise jaoks ajakava, aga alati tulevad ootamatud asjad vahele." ,,Kui ma tegelen ühe aine kodutööga, segavad mind mõtted sellest, mida ma peaksin ära tegema teiste õppeainete raames" Kui oled üliõpilasena midagi sarnast mõelnud või öelnud, tasub Sul ilmselt õppida oma aega senisest paremini kasutama, et kõrgkooli nõuetega edukamalt toime tulla. Aega on meil ööpäevas kõigil samapalju - 24 tundi. Hea uudis on see, et Sul ON võimalik leida aega kõigile olulistele valdkondadele oma elus aga ainult juhul, kui kasutad oma aega targast...
Milliseid instrumente kasutatakse järgnevate probleemide lahendamiseks? • Narkootikumide tarbimine -regulatiivne • Keskkonnasaaste - majanduslik • Halvad tervisekäitumise harjumused - informatiivsed • Vaesus – otsene, majanduslik • Ettevõtluse edendamine 2. Milline väide on vale? a. RIIGI eelarvestrateegia seob omavahel riigi vajadused prioriteedid ning rahalised võimalused Õ b. Riigi eelarvestrateegia kehtestab eemärgid majanduskasvu kohta c. Riigi eelarvestrateegia kehtestatakse järgnevalt eelarveaastaks ning veel ... aastaks d. Riigi eelarvestrateegia määrab ministeeriumide valitsemisalade kulutused järgmisekd neljaks aastaks Õ 3. Milline on riigi roll negatiivsete välismõjude kui turutõrke puhul? A. Keeldude ja sanktsioonide kehtestamine 4
11. Tegelik 2 Kaheksatunnise tööpäeva kuvaritööaeg on pikem, jooksul tuleb töötajal lisaks kui kuus tundi päevas. ettenähtud pausidele teha iga tunni tagant 10-minutiline lisapaus. Töötajale tutvustada lõdvestavaid võimlemisharjutusi. 12. Keerulised 2 Töötajale eemärgid selgemaks eesmärgid ja tööde teha ning selles veenduda. tähtajad tekitavad Töötajal peab olema võimalus töötajates üleliigset pinget. selgitavaid küsimusi esitada. Töö iseloomust tulenevalt on tähtajad lühikesed, kuid töötajale tuleb tutvustada ajaplaneerimise võtteid, et töö
loodud keskkonnas. Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta algab 1. septembril (KLS § 16) Õppe- ja kasvatustegevuste päevik on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse dokument, mille sisseseadmine ja täitmine on kohustuslik kõikidele lasteasutustele, sõltumata lasteasutuse õiguslikust seisundist. Rühma õpetaja kannab päevikusse andmed õppetegevuste kohta sh õppe- ja kasvatustegevuse eemärgid ja põhimõtted nende täitmiseks ning planeeritud õppe- ja kasvatustegevused. Kokkuvõtte lapse õppetegevuse kohta kannab rühma õpetaja päevikusse iga päev. Õppekava on õppimise plaan. (H. Taba). Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik planeerimise tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. Planeerimine haridusasutuse juhtkonna tasandil (Lasteaia õppekava) 3. Planeerimine õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine) 4
Aastaks 2025 omada 3 suurt ratsabaasi üle baltikumi. 4 Eesmärgid Müügieesmärgid : esimese aastaga müüa teenuseid 600 000 krooni eest; Turunduseesmärgid: esimesel aastal informeerida tarbijaid uuest ratsaklubist; saavutada positiivne maineklientide ja koostööpartnerite hulgas; Töökorralduse eemärgid: 5 aasta jooksul jõuda edetabelisse 15 parima talli hulka ; Toetuseesmärgid: olla toetatud sponsorite poolt; 5 1 SISEKESKONNA ANALÜÜS 1.1 Ettevõtte profiiil Hetkel ratsaklubi asub Tallinna Hipodroomil rendipinnal. Tallis on 10 boksi ja puhkeruum. Seoses sellega, et Tallinna Hipodroomi omanikud müüsid oma maad ära ja paari aasta pärast
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Vertikaalne loogika LogFrame'i vertikaalne loogika seob omavahel viis tasandit: üldised eesmärgid, otsesed eesmärgid, väljundid, tegevused ja sisendid. Iga kõrgem tasand on seotud madalamaga ja vastupidi. Alustades kõrgemast tasandist võib loogilist seost sõnastada järgmiselt: Üldise eesmärgi saavutamiseks on vaja täita otsesed eemärgid. Otsese eesmärgi saavutamiseks on vajalikud konkreetsed väljundid. Väljundite tootmiseks tuleb läbi viia teatud tegevused. Tegevuste läbiviimiseks on vaja teatud hulk sisendeid. Projekti kavandamine Tasandite omavahelist loogikat saab Vertikaalne loogika kontrollida ka alt üles liikudes: Kas sisendid ehk ressursid on piisavad, et EESMÄRGID
otsused. Nagu teada, igas organisatsioonis on inimesed ja juhtide töö on integreerida ja koordineerida nende inimeste tööd. See on eestvedamise funktsioon. Kui juhid motiveerivad alluvaid, suunavad teiste tegevust, valivad kõige efektiivsema kommunikatsioonikanali või lahendavad konflikte, on nad eestvedajad, liidrid. Viimane juhtimisfunktsioon, millega juhid tegelevad, on kontrollimine. Pärast seda, kui eemärgid on püstitatud (planeerimine), plaanid koostatud (planeerimine), struktuur korraldatud (organiseerimine) ja inimesed palgatud, koolitatud ja motiveeritud (eestvedamine), võib ikka midagi valesti minna. Et olla kindel, et asjad lähevad nii nagu peab, peavad juhid töötegevust jälgima. Tegelikku tööd võrreldakse eelnevalt seatud eesmärkidega. Kui ilmnevad olulised kõrvalekalded, on juhtkonna ülesanne saada tegevus uuesti rööpasse
Võimalikud riskide tuvastamise tehnikad: 1. Loovus- kasutada erinevaid loovutehnikaid nagu ajurünnak, ekspertide küsitlused jne 2. Kogemused- kogemustele toetudes on võimalik märkimisväärset hulka riskidest ette näha. 1.2. Riskide kategooria määratlemine Seejärel sarnased riskid koondatakse ning jaotatakse nelja põhilisse riskigruppi: 1. Strateegiline risk risk, mis on seotud organisatsiooni juhtimisega ning mis võib seada ohtu organisatsiooni eemärgid. Strateegilised riskid mõjutavad eelkõige: · varade hindamisi ja eraldiste moodustamisi; · kulutuste sihipärasust; · kajastamise ja avalikustamise otsuseid.(5, lk15) 2. Tegevusrisk risk, mis tuleneb ebapiisavatest või puuduvatest protsessidest või tegevustest asutuse sees. a. Personaliriskid asutuse juhtide ja töötajatega (nende värbamise, tasustamise, oskuste jms)seotud riskid; b
operaator tunnustatud kaubamärgi kasutamisega kaasnevat tuntust. Iseseisvad majutusettevõtted Majutusettevõtluse asjalised ja nende huvid Majutusettevõtete liigitamine asukohast lähtuvalt Majutusettevõtete liigitamine teeninduskvaliteedi järgi Eestis Majutusettevõtete liigitamine külastuse eemärgi järgi Rikkalik teenindus Piisav teenindus Vähene teenindus Majutusettevõtte külaliste segmentimine Majutusettevõtte eemärgid Majutusettevõtte osakonnad Väljaregistreerimisega seotud toimingud vastuvõtu osakonnas Maksmisviisid majutusettevõttes kasutatud teenuste eest Külalistsükkel Minibaar Vastuvõtu osakonna töögraafik Dokumendid vastuvõtu osakonna ja majapidamise osakonna vahel Majutusettevõtete külaliste sisseregistreerimise ja väljaregistreerimise aeg Varane või hiline sisse-ja välja registreerimine 6 Registreerimiskaart
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel Tartu Kivilinna Gümnaasium 10E Tõnis Petersell 2008/09 Eestlased Pekingi olümpial medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järg...
Eesmärkide ebaselgust avalikes organisatsioonides suurendab ka nende rohkus ning erinev iseloom ja tähtsus. Täpselt paika pandud eesmärkide miinuseks on aga nende kalduvus aja möödudes vananeda ning samuti muutub olukordade muutudes eesmärkide järjestus. Organisatsiooni tegevuse tulemusi saab peaasjalikult mõõta eesmärkidele toetudes. Et erasektorile on enam iseloomulikud käegakatsutavad ning sageli rahas mõõdetavad eemärgid, siis on ka nende saavutamist kergem mõõta. Avalikel organisatsioonidel pole aga kunagi eesmärk omaette raha kokkuhoidmine - igal juhul ei saa nende eemärke väljendada ainult rahas. Avalike organisatsioonide puhul teeb efektiivsuse mõõtmise ja eesmärgini liikumise kiiruse hindamise raskeks lisaks eesmärkide ebaselgusele ka see, et avalikel organisatsioonidel pole sageli teist samalaadset organisatsiooni, millega oma tulemusi võrrelda. Eriti kehtib see
tervisekeskust jne. personali on vähe: omanik on ka tegevjuht, vastuvõtutöötaja, toateenija. Majamees on kohal teatud kellaaegadel. Enamus asju on külaliste enda vastutusel. Hommikusöök pole hinnas, ei ole 24h teenindust, voodikoht, mõnel pool pole isegi voodipesu. 37. Majutusettevõtte külaliste segmentimine Inimeste jagamine rühmadesse, kindlate tunnuste alusel. Sooline, vanuseline, geograafiline, majaduslikk, tarbimine, ostuharjumused,elustiil. 38. Majutusettevõtte eemärgid Kasumi saamine, omanike poolne eneseteostus, piirkonna majanduse edasiviimine, töökohtade loomine, meeldiva keskkonna pakkumine,pärandi säilitamine, turundus 39. Majutusettevõtte osakonnad Turundus, müük, finans, hoolduspersonali osakond, Majutus, toitlustus, lisateenused. 40. Väljaregistreerimisega seotud toimingud vastuvõtu osakonnas Kliendi hotelli külastus lõpebetab tema väljaregristreerimine ja arveldamine. Hiliste kulutuste jälgimine
annab kellele aru ja millisel tasandil tehakse otsused. Nagu teada, igas organisatsioonis on inimesed ja juhtide töö on integreerida ja koordineerida nende inimeste tööd - eestvedamise funktsioon. Kui juhid motiveerivad alluvaid, suunavad teiste tegevust, valivad kõige efektiivsema kommunikatsioonikanali või lahendavad konflikte, on nad eestvedajad, liidrid. Viimane juhtimisfunktsioon, millega juhid tegelevad, on kontrollimine. Pärast seda, kui eemärgid on püstitatud (planeerimine), plaanid koostatud (planeerimine), struktuur korraldatud (organiseerimine) ja inimesed palgatud, koolitatud ja motiveeritud (eestvedamine), võib ikka midagi valesti minna. Et olla kindel, et asjad lähevad nii nagu peab, peavad juhid töötegevust jälgima. Tegelikku tööd võrreldakse eelnevalt seatud eesmärkidega. Kui ilmnevad olulised kõrvalekalded, on juhtkonna ülesanne saada tegevus uuesti rööpasse. See jälgimise,
Korvpallipsühholoogia on õpetus inimese käitumisest korvpallis. Sealsete treenerite ja psühholoogide ülesanne on parandada meeskonna ühtekuuluvust ja minimaliseerida vigastuste ohtu ning ka seda, et platsil ei teeks keegi mingeid lollusi. Vaimsete oskuste treenimine keskendub sportlase vaimsete tugevuste treenimisele. Selleks on olemas spetsiaalse kategooriaga treenerid. Selle treenimiseks on kolm sammu: Esimeses sammus peab oma tugevused ja nõrkused ära tundma. Teises sammus püstitad eemärgid ja töötad koos psühholoogiga. Kolmandas sammus kasutad oma teadmisi juba võistlussituatsioonides. Uurimustöö käigus sain teada, miks on vaimne tugevus ja valmisolek spordis väga oluline, kuidas seda treenida, kuidas hakkama saada läbikukkumistega ja pettumustega, kes aitab raskes situatsioonis hakkama saada ning miks on sportlastel üks päev väga edukas, samas teisel päeval kukuvad nad täielikult läbi. 20 Kasutatud kirjandus
majanduskasvule: Weber väitis, et avaliku sektori organisatsioonid, milles kehtivad meriokaarlik värbamispoliitika ning ennustava ja pikaajaliselt tegeva karjääri tegemise võimalused, on kapitalistliku kasvu edendamisel tõhusamad kui muul viisil korraldatud riigiasutused. Bürokraatliku süsteemi omapära: Meritokraatlik värbamine, indiviidide motivatsioon ning ühiste väärtuste omaksvõtt. Pikaajaline "karjäärimudel"- kompetents, organisatsiooniline ühtsus, pikaajalised eemärgid. · Kompetentsed bürokraadid saavad erasektorile pakkuda koordinatsiooni ja informatsiooni assümmeetriad vähendavad tuge. (info kogumine, vahendamine jne) · Riikide bürokraatiad, mida iseloomustavad meritokraatlik värbamispoliitika ning ennustatava ja tasuva karjäärgi tegemise võimalused, mis on seotud kõrgemate kasvumääradega. Weberlike struktuuride olemasolu bürokraatia strateegilise keskmes võib osutada piisavaks. Tehnoloogia rolli ja olemuse mõistmisel:
· lühiajalistest eesmärkidest (kuni 1 aasta); · keskmise pikkusega (1- 5 aastat); · pikaajalistest (üle 5 aasta) eesmärkidest. Tähtis on, et lühiajalised kui ka keskmise pikkusega eesmärgid oleksid välja töötatud pikajalistest eesmärkidest lähtuvalt ning toetaksid nende elluviimist. Eesmärgid ei ole dogmad. Kaugemad eesmärgid sõnastatakse üldisemana. Mida lähemale eesmärgile liigutakse, seda enam see täpsustub. Mõningad tüüpilised eemärgid, mida väikettevõtja saab püstitada seoses turu ja klientidega: · üksikute toodete müügimaht nii naturaalühikutes kui rahalises mahus; · turu või turusegmendi osa, mida tahetakse võita konkreetse toote/teenuse turul; · toote/teenuse kohandamine väikeettevõtte tarbeks. Nõuded eesmärkidele. Eesmärgid peavad olema: 1. Juhitavad - Kui eesmärgi saavutamist ettevõtja ise olulises mahus
analüüsi. · Empiiriline viga: · Sel juhul tehakse poliitilisi soovitusi otseselt positivistlikust empiirilisest analüüsist. Sedalaadi soovitused tuginevad enamasti mõnede huvigruppide arvamustel ning rõhutatakse muudatuste pealesunnitud iseloomu, räägitakse ,,sundkäikudest". · Sel puhul jäävad tegelikud eemärgid sageli varju ega ole avaliku diskussiooni objektiks. Meie pakutud ökonoomika kontseptsioon välistab selle vea tüübi, sest võtab reformide ja muude institutsionaalsete muudatuste kriteeriumiks kõigi asjaosaliste heakskiidu või vähemalt nõusoleku. Just see on parim alus hindamaks, mis on parem alternatiiv status quoga võrreldes Koostöö kasude allikad · Koostöökasude vormid:
ruumstruktuur, Roheline võrgustik Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. Maakonna ruumiline areng, säästva arengu kujundamine, asustuse arengu suunamine. Maakonnaplaneeringud Eestis, näiteid teostatud teema planeeringutest. Roheline Võrgustik, Väärtuslikud maastikud Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid. Kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine. Põllumaade, maastike säilimise tagamine. Maa-ja veealade kasutamisting-te kehtestamine. Detailplaneering ja selle eemärgid. Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe 5 saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks. Eesmärgid: planeeritava ala kruntideks jagamine, liikluskorraldus, haljastus, tehnovõrkude määramine. Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad Visioon Asustus Transport Energeetika Rohevõrk Eesti 2030+ arengueesmärgid.
üritusi. EK kasutamisel allikana on oma kindlad kriteeriumid, mida tuleb silmas pidada. Esiteks on EK EELK ametlik häälekandja. Seega peab seal kajastuma ametlik ja adekvaatne informatsioon kirikuelu kohta, samuti peab ta olema võimalikult neutraalne. EK põhikirjas on ajalehe eesmärgid ja ülesanded lahti kirjutatud: Vastavalt SA Ajaleht Eesti Kirik põhikirjale on põhitegevus kirjastustegevus, sh nädalalehe Eesti Kirik väljaandmine. Tegevuse eemärgid on järgmised: kiriku ja ühiskondliku elu küsimusi selgitades toetada EELK-d tema taotlustes ja ülesannetes; kasvatada rahva vaimsust, külvata halastust ja lepitust; aidata kaasa kristliku usuelu süvenemisele; olla mõttevahetuse kanaliks teoloogilistes ja kirikuelu küsimustes; aidata kaasa vaimuliku kirjanduse levikule; avaldada kehtestatud korras EELK keskasutuste õigusakte ja ametlikke materjale; avaldada EELK
suund. Inimestes on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tipp. Kujunemine: levik oli seotud II MS – kuidas haritud inimesed sõjas „loomastusid“ – kaotasid oma inimlikkuse. Tekkis arusaam, et inimese olemust tuleks käsitleda tervikuna. Uuriti: sõtlumatuse kogemine, pidev edasi areng, loovus, spontaansus, mina-pilt, eneseteotus. Inimese olemuse määravad ära tema püüdlused ja eemärgid. Igaüks on kordumatu ja unikaalne. Esindajad: Rogers – eneseteostuse tähtsus, valikute osatähtsus, empaatia, vastutus – kliendikeskne teraapia, „reaalne ja ideaalne mina“. Maslow – vajaduste püramiid ehk inimvajaduste hierarhia (1. Füsioloogilised, 2. Turvatunne, 3. Kuuluvus/armastus, 4. Tunnustus, 5. Eneseteotus). Allport – leidis 18 000 sõna isiku kirjeldamiseks. Kriitika: kliendikeskne teraapia ei sobi raskemat laadi neurooside või käitumishäirete
· Suhtlusviis või toimimisviis: suuline / kirjalik, spontaanne / redigeeritud, dialoogiline / monoloogiline · (Mõnikord lisatakse zanrid, mõnikord teadlikud võtted kindlate tunnustega teksti saavutamiseks) · Füüsiline olukord, tingimused: aeg ja koht, suletud / avatud, eraterritoorium / neutraalne territoorium / institutsionaalne territoorium jms · Eesmärgid: suhtluses osalemine / info laias mõttes (involved / informational), konkreetsed retoorilised eemärgid (informeerimine, praktiline tegevus, veenmin, jutustamine jne). · Suhtlusvaldkond, teema, kõneaine: millest kõneldakse ja millises valdkonnas suhtlus toimub 2.1. Kohamurre ja dialektoloogia Keelegeograafia ehk dialektoloogia: · meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks · tekkis 19. sajandi lõpul, mil lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod. VA meetod väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel.
Turundusplaani koostamise juhend Esimeseks sammuks on iga turundusplaani koostamisel situatsioonianalüüs. Situatsioonianalüüsi käigus vaadeldakse: 1. üldist turunduskeskkonda 2. konkurentsisituatsiooni 3. klienti. Teiseks sammuks turundusplaani koostamisel on prognoosite tegemine. Aluse selleks annavad varem tehtud analüüsid. Prognoosid tuleb teha turusituatsiooni võimaliku arengu, klientide vajaduste ja nende võimaliku muutuse ning konkurentsisituatsiooni ja selle muutuste kohta. Kolmas samm on eesmärkide püstitamine. Turunduse eesmärk peab tulenema vahetult organisatsiooni üldistest eesmärkidest. See peaks arvestama firma võimalusi, üldisi sihtide, turusituatsiooni ja tulevikutrend. Kui tegemist on lühiajalise turundusplaaniga, siis tuleb ilmtingimata lähtuda ka varem püstitatud pikaajalistest turunduseesmärkidest. Neljandaks sammuks on eesmärkide saavutamiseks sobiva strateegia väljatöötamine. Strateegiad peaksid arvestama firma...
kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; asustuse arengu suunamine. Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid: Valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine. Detailplaneering ja selle eemärgid: Ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks. Eesmärkideks: planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; krundi ehitusõiguse määramine; haljastuse määramine; kujade määramine; tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad:
Üldplaneeringu olulisemad eesmärgis. 1)valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujudamine. 2)maa-ja veealade üldiste kasutamise- ja ehitustingimuste määramine 3)maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine. 4)miljööväärtusega hoonestusala, värtuslike põllumaade, maastike-ja looduskoosluste määramine. 5)teede, tänavate, raudteede üldiste põhimõtete määramine. Detailplaneering ja selle eemärgid. 1)planeeritava maaala kruntideks jaotamine 2)krunid ehitusõiguse määramine 3)krundi hoonestusala 4)haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine 5)tehnovõrkude-ja rajatiste asukoha määramine 6)keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga 7)vajaduse korral ettepanekute tegemine. 8)servituutide vajaduse määramine. Keskkonnamõjude hindamine. Ajalugu. 1992 Ökoloogiline ekspertiis 1992 Keskkonnaekspertiisi tegemise kord, vv määrus nr, 314
aspekti. Äriplaani kontekstis räägitakse: lühiajalistest eesmärkidest (kuni 1 aasta); keskmise pikkusega (1- 5 aastat); pikaajalistest (üle 5 aasta) eesmärkidest. Tähtis on, et lühiajalised kui ka keskmise pikkusega eesmärgid oleksid välja töötatud pikajalistest eesmärkidest lähtuvalt ning toetaksid nende elluviimist. Eesmärgid ei ole dogmad. Kaugemad eesmärgid sõnastatakse üldisemana. Mida lähemale eesmärgile liigutakse, seda enam see täpsustub. Mõningad tüüpilised eemärgid, mida väikettevõtja saab püstitada seoses turu ja klientidega: üksikute toodete müügimaht nii naturaalühikutes kui rahalises mahus; turu või turusegmendi osa, mida tahetakse võita konkreetse toote/teenuse turul; toote/teenuse kohandamine väikeettevõtte tarbeks. Nõuded eesmärkidele. Eesmärgid peavad olema: 1. Juhitavad - Kui eesmärgi saavutamist ettevõtja ise olulises mahus mõjutada ei saa, ei ole mõistlik sellist eesmärki ka püstitada. 2
Turundusplaani koostamise juhend Äriplaan ja turundusplaan Turunduse planeerimise protsess Turundusplaan Turundusplaani kokkuvõte Situatsioonianalüüs Eesmärgid ja strateegiad Turundusmeetmestik Turunduseelarve Turunduse organisatsioon Turundusplaani lisad Järjest tiheneva konkurentsi tingimustes ei saa ükski ettevõtte või ettevõtja loota, et kui tal on oskus midagi toota, siis ilmtingimata leidub toodetule ka ostja. Konkurentsitihedal ja tarbijakesksel turul suudab pikaaegselt edukas olla ainult see, kes lähtub oma tegevuste kavandamisel turunduskontseptsioonist. See tähendab, et kõigepealt määratakse kindlaks see, mida tarbijad vajavad ja soovivad, ning seejärel kohandatakse tootmine ja turundusmeetmestik vastavaks nendele lähteandmetele. Turundus on väga lai mõiste. Ettevõtte turundustegevus hõlmab endas nii turu-uuringuid, turusituatsiooni analüüsi, toote kujundamist, hinnapoliitikat, turustuskanalite valikut, müüki, toetusmeetmei...
reisijad, jt sellised külastajad, kes vajavad hotellis viibimise vältel eritähelepanu või spetsiifilisi lisateenuseid. 20 Viibimiskestvuse ja sageduse järgi pikaajalised viibijad, üheöö külastajad, püsikliendid, juhukliendid. Külastaja staatuse järgi VIP kliendid, erivajadustega kliendid, spetsiifiliste vajadustega kliendid, tavakliendid, hotelli(keti) töötajad. 59. Majutusettevõtte eemärgid? 60. Majutusettevõtte osakonnad? *majutusosakond Majutuosakonna juht, alluvad: majapidamine, vastuvõtt, turvateenistus, pesumaja. Majapidamisosakond- maja perenaine-alluvad: toateenijad, üldkoristajad, saunakoristajad, töömees, varustaja. Vastutab külaliste tubade ning üldkasutatavate ruumide korrashoiu eest. Vastuvõtu- ja majapidamisosakonna tihe koostöö on väga oluline, sest info tubade kohta peab
Strateegia käsitlus ... on üldine kirjeldus käitumisest ja astutavatest sammudest. ... on pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogum, mis on ettevõtte arengu juhtimise aluseks. Strateegia käsitlemine Strateegia kui : Perspektiiv tugineb missiooni ja visiooni määratlemisele Positsioon põhiotsustused, kuidas end tegevusharus positsioneerida Plaan määratletakse tegevuse eemärgid ja püütakse need läbimõeldud tegevuse läbi saavutada Tegevusmall otsustatakse, kuidas toimida, tagasiside kaudu tehakse tegevuses korrektsioone. Strateegia välja töötamisel peab arvestama RISKI! Strateegia hõlmab ettevõtte KÕIKI olulisi funktsioone ja tagab otsustuste KOOSKÕLA. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olulised funktsioonid. 2
IV Piirklauslite liigid 1. Lihtne seadusreservatsioon põhiõigusi tohib piirata seadusandja poolt määratletud eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega otseses vastuolus. § 31 lg 2 lause 1; § 32 lg 2 lause 2 2. Kvalifitseeritud seadusreservatsioon eesmärk on sätestatud § 26, § 35 a. Formaalne kvalifikatsioon § 43 lause 2, § 36 lg 2, § 48 lg 4 kehtestavad formaalseid erinõudeis seadusele b. Materiaalne kvalifikatsioon eemärgid, mil tohib põhiõigust piirata Piirklausli välised eesmärgid on lubatud erandjuhul, tingimusel, et see eesmärk tuleneb põhiseadusest endast 3. Nullseadusreservatsioon ilma seadusreservatsioonita põhiõigused saab piirata kui seda õigustab mõni sama kaaluga õigusväärtus. Piirangu põhjus peab sisalduma põhiseaduses endas, selleks võib olla mõni põhiõigus või mõni muu põhiseaduse põhimõte nt demokraatia
IV Piirklauslite liigid 1. Lihtne seadusreservatsioon põhiõigusi tohib piirata seadusandja poolt määratletud eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega otseses vastuolus. § 31 lg 2 lause 1; § 32 lg 2 lause 2 2. Kvalifitseeritud seadusreservatsioon eesmärk on sätestatud § 26, § 35 a. Formaalne kvalifikatsioon § 43 lause 2, § 36 lg 2, § 48 lg 4 kehtestavad formaalseid erinõudeis seadusele b. Materiaalne kvalifikatsioon eemärgid, mil tohib põhiõigust piirata Piirklausli välised eesmärgid on lubatud erandjuhul, tingimusel, et see eesmärk tuleneb põhiseadusest endast 3. Nullseadusreservatsioon ilma seadusreservatsioonita põhiõigused saab piirata kui seda õigustab mõni sama kaaluga õigusväärtus. Piirangu põhjus peab sisalduma põhiseaduses endas, selleks võib olla mõni põhiõigus või mõni muu põhiseaduse põhimõte nt demokraatia
vastuolus. § 31 lg 2 lause 1; § 32 lg 2 lause 2 30 2. Kvalifitseeritud seadusreservatsioon annab ette teatud tingimused, eesmärk on sätestatud § 26, § 35 a. Formaalne kvalifikatsioon § 43 lause 2, § 36 lg 2, § 48 lg 4 kehtestavad formaalseid erinõudeis seadusele b. Materiaalne kvalifikatsioon eemärgid, mil tohib põhiõigust piirata Piirklausli välised eesmärgid on lubatud erandjuhul, tingimusel, et see eesmärk tuleneb põhiseadusest endast 3. Nullseadusreservatsioon ilma seadusreservatsioonita põhiõigused saab piirata kui seda õigustab mõni sama kaaluga õigusväärtus. Piirangu põhjus peab sisalduma põhiseaduses endas, selleks võib olla mõni põhiõigus või mõni muu põhiseaduse põhimõte nt demokraatia
eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega otseses vastuolus. § 31 lg 2 lause 1; § 32 lg 2 lause 2 2. Kvalifitseeritud seadusreservatsioon – piiriklausel annab ette tingimusd, millistel põhiõigust piirata võib (eesmärk on sätestatud § 26, § 35) a. Formaalne kvalifikatsioon – § 43 lause 2, § 36 lg 2, § 48 lg 4 – kehtestavad formaalseid erinõudeis seadusele b. Materiaalne kvalifikatsioon – eemärgid, mil tohib põhiõigust piirata Piirklausli välised eesmärgid – on lubatud erandjuhul, tingimusel, et see eesmärk tuleneb põhiseadusest endast Probleemiks ammendav iseloom 3. Nullseadusreservatsioon – ilma seadusreservatsioonita põhiõigused – saab piirata kui seda õigustab mõni sama kaaluga õigusväärtus. Piirangu põhjus peab sisalduma põhiseaduses endas, selleks võib olla mõni põhiõigus või mõni muu põhiseaduse põhimõte nt demokraatia Nt § 38 lg 1
4. Kokkuvõtteks Lisaks eluks vajalike praktiliste oskuste omandamisele tutvuti projektitöö käigus paljude suurkujudega. Seega, pikem projektitöö on huvitav ja arendav kogemus nii õpilasele kui ka aineõpetajale. Projektitöö ,,Juhtumi uuring Paluküla talispordikeskuse näitel" 1. Korralduslikud andmed Osalejate arv: kogu klass rühmadeks jaotatuna Orienteeruv kestus: ligikaudu 4 akadeemilist tundi Tehnilised vahendid: laserprojektor, mikrofon, videokaamera, diktofon 2. Eemärgid, õppesisu ja -tegevus Arendatavad pädevused: väärtuspädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus, õpipädevus, enesemääratluspädevus Lõiming: ajalugu, eesti keel, kirjandus, geograafia. 55 Läbivad teemad: kultuuriline identiteet, teabekeskkond, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Õppetegevuse valdkonnad:
Teine õiguse idee komponent on õiguskindlus. Selline element, mis olemuslikult peaks tagama usaldust sellise sotsiaalse reegli nagu seda on õiglusreegel, vastu. Inimesed peavad õigust usaldama. Õigus peab kindel olema, siis saame seda usaldada. Kolmas väga oluline komponent on eesmärgipärsus, mida võibolla kõige paremini iseloomustabki inimeste poolt loodud ja inimeste jaoks loodud. Me kõik toitame seades endale teatud eesmärgid. Valdavalt seame me endale jõukohased eemärgid... Seega leiab õiguse eesmärk väljenduse õigusnormidest. Õiguse tänapäevane mõiste 1. õigus kui obejektiivne õigus kui kehtiv - NB: õiguse kehtimiseks on vajalik, õiguse sünniks on vajalik teatud formaalse tee läbimine. 2. Õigus kui subjektiivne õigus - subjektile kuuluvat objektiivsest õigusest õiguslikku võimalust teatud viisil käituda. Subjektiivne õigus on objektiivsest õigusest tulenev õiguse subjektile juriidilist võimalust. Sellele
Eesmärgid on aktsepteeritavad ühiskonna poolt; vahendid, kuidas neid püütakse realiseerida, on ka normipärased. · Innovatsioon sotsiaalsed eesmärgid on aktsepteeritavad, kuid realiseerimise vahendid ei ole aktsepteeritavad. · Ritualism sotsiaalsed eesmärgid pole aktsepteeritavad (ise püstitavad eesmärke, et olla omanäoline), kuid vahendid ei ole kehtivate normidega vastuolus · Taandumine ehk apaatia nii sotsiaalsed eemärgid kui ka vahendid pole kooskõlas sellega, mida ühiskond õigeks peab · Mäss võimalikud nii positiivsed kui negatiivsed eesmärgid ja realiseerimise vahendid. Vaatenurk tuleneb sellest, kes vaatleb (riik vaatleb negatiivsena; mässajad ise positiivsetena) Max Weber (1864-1920) mis inimeste käitumist ühiskonnas mõjutab? inimese käitumisvariandi valik sõltub konkreetsetest väärtustest, mis ühiskonnast tulenevad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
