seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. 2.3. Õppekava taotleb iga õpilase arengu toetamist 2.4. Õpetamine ja kasvatamine toimub jõukohase praktilise tegevuse protsessis 2.5. Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. 2.7. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. 3. ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED NING TAOTLETAVAD PÄDEVUSED 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I arengutasemel 3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, 3.1.1.1. Tajude arendamine. 3.1.1.2. Mälu. Varemtajutud objektide ja tegevusaktide äratundmine 3.1.1.3. Mõtlemine. 3.1.1.4. Motoorika. 3.1.2. Õpetuse põhitaotluseks on õppimiseks vajalike alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil: 3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel. 3.1.4. Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi 3.1.5. Õpilaste võimed on erinevad
rakendatakse temale sobilikke eripedagoogilisi meetodeid. 2.4. Lihtsustatud õppe sisu on valdavalt suunatud praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisele. 2.5. Lihtsustatud õppes suunatakse õpilast omandama sotsiaalseid kogemusi: täitma ülesandeid koostöös, eeskuju järgi, näidise põhjal ning sõnalise selgituse alusel. 2.6. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 1.2. klassis 3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, mõtlemine on kaemuslik-praktiline, areneb kaemuslik-kujundilise mõtlemise suunas, tegevusega kaasnev kõne on vähene. 3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel (MINA ise) ning MINA MEIE suhetel 3.1.4. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse vastavalt õpilaste individuaalsetele iseärasustele õppeülesandeid. 3.1.5
• Identiteet ja kommunikatsioon • Küsimuste esitamine • Peegeldamine Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis - saadetud sõnumid kirjeldavad isikut (sh. kes soovitakse olla) - teemad, sõnad, eneseväljendus, rõhuasetused jne - enda esitlemine, mulje loomine, (viisakus kui strateegia) - enda ja teiste defineerimine (kes olen mina X-ga suheldes, kes on X) Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine Teadmine (skeemid – sisaldavad organiseeritud teadmist) iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine Motiivid – kommunikatsioon on suunatud eesmärgile Hoiakud Isiksus Emotsioonid Vanus (nt lihtsustamine, selgitamine, “pudikeel”) Sugu (nt ekspressiivsus) Kultuur
Minule meeldis lavastajapoolne töö osatäitjate valimisel. Minu isiklikus arvamus on, et Chalice ja Hanna-Liina Võsa mängisid oma rolli väga hästi välja ning keegi teine ei oleks sobinud neid rolle paremini mängima. Minu soosituimaks näitlejaks kujuneski Hanna-Liina Võsa, kes mängis Christine Daeet'i. Temas hindasin lavalist näitlemist ja eelkõige lauluhäält. Lavakunstnik Ann Lumiste oli oma tööga hästi hakkama saanud. Kõik rõhuasetused lavakujunduslikel objektidel oli hästi paika pandud. Kasutatud oli väga lihtsaid kujundusvõtteid, mis sobisid antud miljöösse hästi. Valgustus oli samuti väga huvitav. Muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk. Taustamuusika oli hästi konteksti sissesulav, et vahel tundus nii nagu taustamuusikat ei olekski. Eriefekte selle muusikali ajal eriti ei esinenud. Muusikali ajal ettekantud repliigid näitlejate poolt olid hästi mõistetavad, ilma igasuguste raskusteta.
lastevanemate sagedased kontaktid (ühised nõudmised, samalaadne abi). 2.6. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega.Tähtis on koostöö eripedagoogiga, aineõpetajatega, lapsevanematega, kutseõppe korraldajatega, valla või linna esindajatega, vajaduse korral spetsialistidega väljastpoolt kooli ja õpilastega." 3. ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED NING TAOTLETAVAD PÄDEVUSED 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 1.2. klassis 3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, mõtlemine on kaemuslik- praktiline, areneb kaemuslik-kujundilise mõtlemise suunas, tegevusega kaasnev kõne on vähene. Õppetöös on eelistatud üldõpetuslik tööviis või üld- ja aineõpetuse kombineeritud variant. Soovitatav on õppimine praktilise tegevuse ja didaktilise mängu kaudu. Õppematerjal esitatakse õpilastele jõukohases mahus, õpilaste tegevust verbaliseerib valdavalt pedagoog. 3.1.2
Kirjandus 1) peegeldab minevikku ja 2) uurib minevikusündmuste kujutamise vahendeid ja võimalusi, uurib minevikulisuse, möödunu kogemust tervikuna Ajaloolise ilukirjanduse anakronistlikkus (olevikulisus) 1 pinnaline anakronism (eksimused või möödavaatamine detailide tasandil, a la valed nööbid, parukamoed vms) 2 sisemine anakronism (tegelasi kujutatakse tänapäevaste hoiakute ja mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja rõhuasetused, nt viktoriaanliku perioodi ülekirjutused steam-punk romaanides, naiskirjanduses jm – nn uusviktoriaanlik suund, Sarah Waters „Fingersmith”, 2002) Traditsiooni kinnitav suhe minevikku on kollektiivset mälu loov jõud, see on indiviidi ühiskondliku eksistentsi raam. Traditsiooni loovad ka kirjandusteosed (nt meie ettekujutused muinasajast, vabadusvõitlusest, taluelust jms) Traditsiooni ümberkujundamine, mälu „aktiviseerimine”, mis kaasneb nt traditsiooni katkemisega
Minule meeldis lavastajapoolne töö osatäitjate valimisel. Minu isiklik arvamus on, et Koit Toome ja Lauri Liiv mängisid oma rolli väga hästi välja ning keegi teine ei oleks sobinud neid rolle paremini mängima. Minu soositumaks näitlejaks oli aga Tanja Mihhailova, kes mängis Aurorat, Ämbliknaist. Temas hindasin lavalist näitlemist ja eelkõige ilusat lauluhäält. Lavakunstnik oli Walter Perdacher Austriast oli enda tööga väga hästi hakkama saanud. Kõik rõhuasetused lavakujunduslikel objektidel oli hästi paika pandud. Kasutatud oli keerulisi kujundusvõtteid, mis sobisid antud miljöösse väga hästi. Valgustus oli suhteliselt tagasihoidlik, ilma eriefektideta. Muusikaline juht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm. Taustamuusika oli hästi konteksti sissesulav ja samas hästi võimas. Eriefektina kõlasid püssipaugud ja vanglasireenid. Kuigi ,,Ämbliknaise suudlus" oli kohati väga karm ja kõhedust tekitav, oli see siiski eelkõige
küsimusi · Õpetada töötama (teadus)artiklitega · Aidata seostada kursusel käsitletavaid teemasid igapäevase personalijuhtimise praktikaga Lühikokkuvõte loengutest · Personali planeerimise keskne eesmärk: tasakaalustada organisatsiooni tööjõu nõudlust ja pakkumist Arvuline aspekt Kompetentside aspekt · Tulenevalt keskkonna keerukusest ja määramatusest on nõudlus ja pakkumine pidevas muutuses ning tasakaalu hoidmine keeruline · Planeerimise sisu ja rõhuasetused tulenevad organisatsiooni eripärast · Vajaliku inimressursi väärtus on organisatsiooni jaoks siseselt erinev Artiklid Lepak, D. P., & Snell, S. A. 1999. The human resource architecture: Toward a theory of human capital allocation and development. Academy of Management Review, 24: 3148. Scott Snell David Lepak University of Rutgers Virginia
Rahvuslike tekstidega laulud-lauluharrastuse aregn. Meeslauluseltsi Vanemiune asutamine Tartus 1865a. I Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine. 4. C.R.Jakobsoni laulikus ,,Wanemiune Kandle Healed" sisaldab mitu A.Kunileiu algupärast laulu, tema seatud rahvaviise. Tänu Jakobsonile säilinud algupärased eesti kooriloomingu näited Kunileiult 5. Temaatika isamaa, armastus, loodus, Helikeel mitmehäälsed, värvikad, rõhuasetused, keerukamad, polüfoonia, voolavad, muretus, rõõmsus 6. III, V, VI laulupeo üldjuht, III laulupeol esitati tema laule. Loonud u50 koorilaulu, mõne soololaulu, rahvalaulu seadeid koorile, koorikantaat, muusikaõpikud, 7. Produktiivne, kuni 1000 teost, enamik koorilaulud, laulud populaarsed, ,,Mingem üles mägedele" ,,Oh, laula ja hõiska". Looming muretu, optimism, lõbus, naiivne ilutsemine. ,,Isamaa mälestus". Katsetas ka ooperiga. 8. Tähtsus · Rahvusliku ärkamise hoogustajak
tipuks. Kõne on üles ehitatud ja tugineb inimese süvapsühholoogia tundmisele ja tema väärtushinnangutele Rooma Vabariigis. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Kõned Cicero kõnedes kajastuvad filosoofilised tõekspidamised, kõnede ilmestamiseks kasutatud stiilivõtted, publiku koosseisu ja kõne temaatikat arvese võtvad rõhuasetused ning variatsioonid teevad neist iseseisvad kunstiteosed. Retoorikaalased teosed Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore" ("Kõnemehest", 55 eKr), milles autor loob haritud kõnemehe ideaalkuju; "Brutus" (46 eKr), mis käsitleb Rooma kõnekunsti ajalugu; "Orator" ("Kõnemees", 46 eKr), milles Cicero arutleb parima kõnestiili üle, õigustades seejuures iseenda valikuid. Filosoofilised teosed
tähtsusest. Võib julgelt väita, et 20. sajandi lävel oli teadlik ja eesmärgikindel looduskaitse oma koha Eestis leidnud. Uudsed, Lääne-Euroopast pärinevad klassikalised looduskaitseideed võeti omaks eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadusliku tegevuse mõjul. Maarahvani jõudsid loodushoiuideed ka kirjasõna kaudu, näiteks O. W. Masingu, F. R. Kreutzwaldi, J. W. Jannseni ja C. R. Jakobsoni vahendusel. Järgnevalt vaatleme, kuidas on looduskaitse mõiste ja ideed, s.h. rõhuasetused, eesmärgid, meetmed ning institutsioonid möödunud sajandi jooksul teisenenud. On väga oluline säilitada kohapeal tekkinud huvi ja initsiatiiv loodushariduse vallas tegutseda, kuid samas on nii inimeste tööaja kui ressursside paremaksjaotamiseks oluline loodushariduse tugikeskuste vahel tekitada teatud koordineeritus. Viimane tähendaks teatavat optimeerimist ja koostööd nii käsitlevate teemade kui õppevahendite jm tööks tarviliku planeerimisel.
juhiseid, kipsravi juhiseid, liikumis- ja võimlemisjuhiseid, taastusravi, samuti ka medikamentoosse ravi juhiseid. Selgitatakse abivahendite ja koduse abi vajadus ning järelravi vajadus. 3 3. Kirurgiliste patsientide spetsiifilisus Kirurgilise sekkumisega kaasneb mitmeid tegureid, mis on olematud või vähe väljendunud somaatiliste haigustega patsientide puhul. Need tegurid määravad ära ka rõhuasetused operatsioonipatsiendi hoolduses: Narkoos või kohalik tuimastus peale toibumist vajab patsient jälgimist narkoosi/tuimastuse järelmõjude ja organismi funktsioonide taastumise osas ( vt. 2.1.Operatsioonijärgne jälgimine). Operatsioonihaav. Seab ranged nõuded patsiendi hügieeni ja personali aseptika ning antiseptika osas, et vältida haavanakkusi. Operatsioonijärgne haavavalu
Eesmärgid - Kasum, turuosa, käive, klientide rahulolu Protsess eesmärkide seadmisest saavutamiseni Funktsioonid Organisatsiooni kavandamine - asukoht, struktuur, ametikohad, protsessid Personalijuhtimine - värbamine, koolitamine, edutamine, väljutamine Infovahetus - protsessid, suunad, allikad, sisu + eestvedamine ja motiveerimine + kontroll Planeerimise tasand Pikaajalised plaanid (strateegia). 5-10 aastat. Tippjuhtkond. - Investeeringud, käitumisjoon, rõhuasetused Vahepealse kestusega plaanid (taktika). 0,5-2 aastat. Keskastmejuhid. Valdkonnapõhisus. - Konkreetsed sammud (tarkvara, seadmed, kokkulepped) Lühiajalised plaanid (operatsioonid). Kuni 1 aasta. Madalama tasandi juhid. Strateegiline planeerimine Eesmärgid määravad strateegia Strateegiast sõltuvad eesmärgid Strateegia määrab vahendid Eesmärgid peavad olema SMART Saavutatavad Mõõdetavad Ajaliselt määratud Realistlikud Täpsed
14) oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda; 15) teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema. Mainitud ära, et antud kooliastme lõpetanud õpilane peaks muuhulgas oskama ohutult liigelda, hoolitseb oma tervise eest, tahab olla terve, oskab kasutada koolis olevaid tehnilisi seadmeid, oskab häälestada end ülesannetega toimetulemisele. § 8. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes (1) Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendutakse: 1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
1991.a. nimetati Tartu I Abikool ümber Tartu Kroonuaia Kooliks. See tähendas, et erivajadustega lapsi enam ei sildistatud. "See lõi omakorda eeldused ja soodsa pinnase erikooli sisemiseks arenguks." (Kr) Töötati välja kooli arengukava, kus muudeti eriõppesisu ja eesmärke. Kui varem keskenduti "ainult sellele, mida suudetakse lapsele erikoolis anda, siis nüüd lisandus teise aspektina küsimus, millest laps erikoolis ilma jääb." Seda arvesse võttes määrati uued õppe-kasvatustöö rõhuasetused. Nendeks on: 1. "Pakkuda ka eriõppel olevatele õpilastele neid arenguvõimalusi, mis tulenevad eakohase arenguga lastega suhtlemisest, ning kohandada lapsi ümbritseva keskkonna ja täiskasvanute tavaootustega." 2. Intergreeruda samm-sammult tavakeskkonda. 3. "Õpetuslikes ja kasvatuslikes eesmärkides on peamine tähelepanu koondunud iga lapse individuaalsusele, tema võimetele ja puude struktuurile. Pedagoogilise
10. Milleks kasutatakse ‘eesmärkide puu’ võtet organisatsioonis? Eesmärkide puu koostatakse, et eristada eesmärke ja luua selge hierarhia nende vahel, määrates kindlaks projekti sisemine koherentsus, seostatus, nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. 11. Ettevõtte missioon ja visioon Ettevõtte missioon ja visioon peavad olema ettevõtte spetsiifilised, eristama ettevõtte konkurentidest, tooma välja ettevõtte tugevused ja identiteedi ning rõhuasetused äritegevusele. 12. Ettevõtte funktsioonid ja ettevõtete liigitus Ettevõtte funktsioonid: Kaupade liikumisega seotud funktsioonid (varustamine, tootmine, turundus, laomajandus, transport) Raha liikumisega seotud funktsioonid (finantseerimine, arveldamine) Personalifunktsioon (inimesed ja nende juhtimine) Organisatsioon ja juhtimine (ettevõtte struktuuri kujundamine, kõikide tegevuste ja tegevusvaldkondade koordineerimine)
Woolfi kogu järgnevat loomingut. Oma parimaks romaaniks pidas kirjanik ise romaani "Tuletorni juurde" (1927), millesse ta on kirjutanud kogu elusolemise kurbuse ja julmuse. 1928. aastal ilmub biograafiazanris romaan "Orlando", mis annab ülevaate noore aristokraadi korduvatest taassündidest ja erinevatest eludest nii mehe kui naisena 16. sajandist kuni 20. sajandi alguseni. "Orlando" eesmärgiks pole põhjalikult süüvida inimpsüühikasse, rõhuasetused on ajastuomastel väärtushinnangutel, vaatlusel mehele naisele nende erinemise sarnanemise, täidetavate rollide seisukohalt. Orlando kahesoolisus võimaldab Woolfil arendada üht oma lemmikteemat mehe ja naise suhteid , samuti käsitleda naise ja loomingu vahekorda. Kirjanik väidab, et täieliku rahulduse ja õnne saavutamiseks peab inimest juhtima kaks jõudu: üks maskuliinne, teine feminiinne. Kasutatud kirjandus: http://kreutzwald.kirmus
Anarhiapäevil nõuti vabadust. Nüüd antakse vabadust. Ära alahinda seda." "Me oleme inimesed, kellest ajalehtedes ei kirjutatud. Me elasime tühikutes ja valgetel aladel, mis paiknesid lehekülgede äärtes. See andis meile rohkem vabadust." ,,Ta on nagu lipp mäejalamil, mis viitab veel tegemata asjadele: meid saab veel päästa!" 8.Teised teosest: Jüri Kallas: [...]Tegemist on suht tavalise düstoopiaga, millele pisukest omapära annavad veidi nihestatud rõhuasetused. USA on tõotatud maa, kuhu iga vähegi mõtlev isik "ära karata" püüab. Ka romaani kangelannast sai ebalojaalne kodanik just säherduse ebaõnnestunud piiriületuskatse käigus. Ka on autor pannud üsna palju rõhku sihukesele spetsiifilisele ja eelkõige "naistekale" omasele halearmsale ning "emasele" kirjutamislaadile. Ka armulugu pole välditud. Nelja saabki see romaan eelkõige oma vähese ulmelisuse (ajuti oli tunne, et loed olukirjeldust NLiidu elust) ja
Becki individualiseerumise tees Beck (1986): inimeste elud on individuaalsed ettevõtmised, edu püütakse saavutada võistluslikus maailmas. Kõigi ühiskonnakihtide liikmete jaoks on suurenenud “riskid” sest inimesed on öelnud lahti vanadest ühiskondlikest mehhanismidest ja loovad individuaalseid karjääre. • Noored inimesed kujundavad individuaalseid “trajektoore” kuna nende maailm erineb nende vanemate omast. Kriitiliste teooriate rõhuasetused Postkolonialism, globaliseerumine ja üleminek täiskasvanuikka Postkolonialistlikud realiteedid arengumaades Lapstööjõu kasutamise problemaatika, laste ja noorte õigused Birminghami koolkonna panus Euroopa noorsoouuringutesse Lääne-Euroopa noorsoouurijad on tugevasti mõjutatud 1970. aastate briti subkultuuriuuringutest. Stuart Hall & Tony Jefferson (1976): Resistance through Rituals, Paul Willis (1978): Profane Culture. Neid uurijaid ühendas Birminghamis tegutsev Centre
arhiivimaterjal, mis jääb järgmiste projektide toeks ja taustinformatsiooniks; informeerimisevahend. Tavaliselt kasutatakse projekti plaani ka detailsema planeerimise põhjana projektide teostamisetapis. See võimaldab arvestada ka nende asjaolude ja muutustega, mida planeerimisetapis ette ei nähtud. Hea projektiplaan ongi paindlik, seda on ka võimalik muuta vastavalt projekti keskkonna muutustele. Plaani detailsus ja rõhuasetused sõltuvad eelkõige sellest, kellele on plaan suunatud. Näiteks potentsiaalsete finantseerijate jaoks koostatud plaan on erineva rõhuasetuse ja täpsusastmega kui projektorganisatsioonile töövahendiks mõeldud plaan. Seetõttu tuleb plaani koostamisel silmas pidada eelkõige selle hindajat ja kasutajat, tema nõudeid ja vajadusi. (Salla, 2007, lk 26) Olenemata projekti iseloomust ja plaani tulevastest kasutajatest, on plaani ülesehitus põhiliselt
interaktsioonid objektimudelid e spetsifikatsioo nid Eksami näiteküsimus – Rääkige disaini mudelitest interaktsiooni perspektiivist. Tee tabelist spikker pmst. LOENG 14 KULDAR TAVETER Kordamine ja Kanban: XP, Scrum’i ja Kanbani erinevus: ei ole puhtalt xp, scrum või Kanban, nad on üksteisega kattuvad, kuid neil on erinevad rõhuasetused, XP puhul on rõhk koodil (paarisporgrammeerimine), Scrum’i puhul on rõhuasetus projektijuhtimisel ja Kanban’i puhul on kasutatud konveieri põhimõtet. SCRUM eksamil! Scrum’i puhul jagatakse toode tükkideks ja inimesed tiimideks (iga tiim tegeleb ühe tarkvaraga või väga suure projekti osaga). Jagada tuleb ka aeg ja paigutada tükkideks jagatud toode ajateljele. SCRUMI MÕISTED: sprint retrospektiiv igapäevane scrum meeting product backlog
... Õpetamine · Seotud sellega, mida õppimise all mõistetakse, mida õppimise tulemusena tahetakse, et õpilane saavutab · Neli (kolm) kasvatusstiili (Baumrind, Lewin) Autoriteetne Autoritaarne Leebe (Minnalaskev) · Kaks (kolm) laia õpetamise teooriat (lähenemist): Biheviorismist Konstruktivismist (Küpsemise käsitlus) Mida erinevat lähenemist kasutades toetatakse? · Rõhuasetused kolmel dimensioonil erinevad (Deci ja Ryan, 2000 seotud psühholoogiliste põhivajaduste rahuldamisega): Emotsionaalne toetus (kuuluvustunde toetamine) Käitumise suunamine (kompetensuse arendamine) Autonoomse arengu toetamine (autonoomse, ennast-juhtiva inimese kasvatamine) Kasvatamise stiilid Käitumise kontroll, kompetentsuse toetamine Autoritaarne Autoriteetne
olla tegelastegrupp või abstraktsus, iseenesest on tegelasetvahelisi suhteid võimalik nii paika panna, kinnistunud võtetega jutustuses tulevad posistioonid kõige paremini välja (nt. muinasjutud), skeeme saab erinevalt joonistada, et taolised positsioonid Lisaks: Seda tüüpi analüüs töötab nii draama- kui proosatekstis, igasugune analüüs aga sarnane ei ole (nt. jutustaja pos. reeglina draamakirjanduses ei esine, rõhuasetused muutuvad) Peategelased/kõrvaltegelased - saame kirjeldada tegelasi tekstis dom. põhjal, millist rolli mängivad sündmusteahelas (on tal sündmusi liigutav /tekitav jõud või mitte). Tüübid/karakterid - klassikaline lahendus; tüübid oleksid sots v psüh. tunnuse kaudu esitatud tegelased (nende tunnuste esindaja e teatud tüüp: lõdva püksikummiga naine); karakterid oleksid ironiseeritud tegelased (aste varieeriub)
Sõnalised artefaktid on näiteks anekdoodid, keelepruugid, jutustused ja metafoorid. Väärtused ja normid on põhimõtted ja kirjutamata reeglid, mis määravad oodatava ja vastuvõetava käitumise. Reeglid ja normid põhinevad aluseeldustel, mis moodustavad organisatsioonikultuuri tuuma. Need alusveendumused on sageli teadvustamata, kuid määravad organisatsioonis käibivad ideed ja rõhuasetused. Aluseelduste hulka kuuluvad näiteks arusaamad inimloomusest ja sel- lest, mis on reaalne. Artefakte saab tõlgendada aluseelduste pinnal. Edgar Schein ise on lahti seletanud organisatsioonikultuuri järgnevalt: I. Väljendustasand • artefaktid e. tehiskeskkond: antud kultuuri füüsilised, käitumuslikud, verbaalsed ilmingud, sellised kui disain, dekoor, ehitised, kunst, riietus, välimus, tseremooniad, rituaalid, tra-
minevad ressursid. Plaanimise tulemusena valmiv projektiplaan peab olema süstemaatiline ja loogiline esitus projekti sisust ja vajaminevast panusest (raha, aeg, tehnoloogia jm). Esitus peaks olema lakooniline, selge ja kõigile üheselt mõistetav. Koostatud peab plaan olema selliselt, et ükskõik kes seda loeb, saaks selle põhjal projektist õige ettekujutuse. Plaani detailsus ja rõhuasetused sõltuvad eelkõige sellest, kellele see plaan on suunatud. Potentsiaalsete finantseerijate jaoks koostatud plaan on kindlasti teistsuguse rõhuasetusega, kui projektorganisatsioonile töövahendiks mõeldud plaan. Seetõttu tuleb plaani koostamisel silmas pidada selle tulevase kasutaja vajadusi ja nõudeid. Projektiplaan võib olla: · juhtrühmale otsusetegemise aluseks ja toeks · projektijuhile töö juhtimise vahendiks
Kinnistunud võtetega jutustuses tulevad posistioonid kõige paremini välja (nt. muinasjutud). Skeeme saab erinevalt joonistada, et taolised positsioonid (mart uurib järgmiseks korraks) saatja: objekt : printsess vastuvõtja: liitlane: subjekt : prints vastane: Lisaks: Seda tüüpi analüüs töötab nii draama- kui proosatekstis. Igasugune analüüs aga sarnane ei ole (nt. jutustaja pos. reeglina draamakirjanduses ei esine, rõhuasetused muutuvad) Peategelased / kõrvaltegelased - saame kirjeldada tegelasi teksis dom. põhjal, millist rolli mängivad sündmusteahelas (on tal sündmusi liigutav /tekitav jõud või mitte). Tüübid / karakterid - klassikaline lahendus; tüübid oleksid sots v psüh. tunnuse kaudu esitatud tegelased (nende tunnuste esindaja e teatud tüüp : lõdva püksikummiga naine); karakerid oleksid ironiseeritud tegelased (aste varieeriub)
vaatamata erimeelsustele teatud küsimustes üksteisele ei vastandatud. Alates 1870.aastate lõpust vastastikused arusaamatused suurenesid ning see tipnes selgelt kahe leeri kujunemisega rahvusliku liikumise sees. ,,Suur lõhe" kujutas endast rahvusliku liikumise lõhenemist kaheks omavahel vaenutsevaks tiivaks- radikaalseks ja mõõdukaks. Lahkhelide põhjuseks olid erinevad rõhuasetused ja meetodid oma eesmärkide saavutamiseks ning juhtide omavaheline rivaalitsemine. Ülesanne: Täida õpiku §1-2 abil tabel rahvusliku liikumise erinevate suundade kohta: Suunad Mõõdukas suund Radikaalne suund Juhid Häälekandja (millal see asutati) Eesmärgid Tegevuse rõhuasetus Suhtumine koostöösse baltisakslastega Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19
- Väljutamine- tänapäeva mudeli järgi inimesed ei tööta ühel kohal terve elu kuni surmani. Infovahetus - Protsessid- planeeritakse ka seda, kuidas ja kus suunas infot liiguatatakse, kes ja kuhu infot annab - Suunad - Allikad - Sisu + eestvedamine ja motiveerimine + kontroll Planeerimise tasand Pikaajalised plaanid (strateegia). 5-10 aastat. Tippjuhtkond. - Investeeringud, käitumisjoon, rõhuasetused Vahepealse kestusega plaanid (taktika). 0,5-2 aastat. Keskastmejuhid. Valdkonnapõhisus. - Konkreetsed sammud (tarkvara, seadmed, kokkulepped Lühiajalised plaanid (operatsioonid). Kuni 1 aasta. Madalama tasandi juhid. - Igapäevase töö juhtimine Strateegiline planeerimine Eesmärgid määravad strateegia Strateegiast sõltuvad eesmärgid Strateegia määrab vahendid (nt kui lähme hinnasõtta, siis see määrab turudnuskulud)
tahetakse ettevõtet kujundada pikemas perspektiivis · Sisuliselt tegemist ettevõtte kõige üldisema eesmärgiga Visiooni olemus: · Peegeldab teatud ideaali, ei ole detailne ega sisalda numbreid · Käsitleb üldist kõrget kvaliteeti ja kõrgtasemelist tegevust · On üldiseks suunanäitajaks pidevalt muutuvas maailmas · Peaksid läbi tunnetama ja ellu viima nii palju inimesi kui võimalik Visioon toob välja ettevõtte: Identiteedi Rõhuasetused äritegevuses Arenguteed Missioon: · Miks ollakse turul? · Milline on antud äri olemus? · Mida püütakse teha oma tarbija jaoks? Sõnastus: · Realistlik · Spetsiifiline(antud ettevõttele omane) · Välja tooma ettevõtte tegevused · Stimuleeriv 3 tegurit, mida tuleks arvestada hea missiooni defineerimisel: 1. Milliseid tarbija vajadusi rahuldatakse? 2
mõõka» puudutama, sisalduvad selles lauses juba võrdselt nii sõjariist kui selle freudistlik metafoor. Kui aga ümmardaja vanema ja kogenuma naisena Juuditit «magava mehe mõõka» puutumast keelab, lausub ta seda viisil, et on ilmselge, et ta sugugi mitte seda riista silmas ei pea, millega päid raiutakse. Ja siis tuleb Juudit tagasi, komps Olovernese «kõige kallima varandusega» (nagu ta ise irooniliselt ütleb) käeotsas. Meie muidugi teame, et seal on pea, aga eelnevad rõhuasetused ja Juuditi irooniline toon jätavad võimaluse mõelda sinna ka midagi muud. Jne. Muidugi on selle liini esilerebimine etenduse tervikust meelevaldne, kuid samas selle olemasolu etenduse jälgitavuse seisukohalt otsustava tähtsusega. Ja sugugi mitte seepärast, et (mees)vaatajal vöökohast kõrgemad huvid puuduksid. Küll aga seepärast, et sel kombel äratehtuina ei püüagi me vaatajaina võimatut, s.o samastuda Juuditiga, s.o mõista naist, kes on saladus.
aastate lõpust vastastikused arusaamatused suurenesid ning see tipnes selgelt kahe leeri kujunemisega rahvusliku Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 12 liikumise sees. ,,Suur lõhe" kujutas endast rahvusliku liikumise lõhenemist kaheks omavahel vaenutsevaks tiivaks- radikaalseks ja mõõdukaks. Lahkhelide põhjuseks olid erinevad rõhuasetused ja meetodid oma eesmärkide saavutamiseks ning juhtide omavaheline rivaalitsemine. Ülesanne: Täida õpiku §1-2 abil tabel rahvusliku liikumise erinevate suundade kohta: Suunad Mõõdukas suund Radikaalne suund Juhid Häälekandja (millal see asutati) Eesmärgid Tegevuse rõhuasetus Suhtumine
..........................................16 2.2. Avaliku sektori uurimine..............................................................................................................18 2.2.1. Uurimismudel........................................................................................................................18 2.2.2. Avaliku sektori printsiibid.....................................................................................................19 2.2.3. Uued rõhuasetused haldusjuhtimises.................................................................................... 21 2.3. Tarbimine, säästmine, vara ja sissetulekud riigis.........................................................................22 2.3.1. Avaliku sektori tulud ja kulud...............................................................................................22 2.3.3. Ühiskonnas ümberjaotatavad varad........................................................................
Mida tähele panna: · Meeldida rääkijale · Olla kena inimene · Mitte solvata teist inimest · Teatud info otsimine · Manipulatsioon - Keda kuulan huviga? - Kelle puhul kasutan pseudokuulamist (teemad)? - Miks on raske kuulata? Identiteet ja kommunikatsioon Küsimuste esitamine Peegeldamine Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis: - saadetud sõnumid kirjeldavad isikut (sh. kes soovitakse olla) - teemad, sõnad, eneseväljendus, rõhuasetused jne. - enda esitlemine, mulje loomine (viisakus kui strateegia) - enda ja teiste defineerimine (kes olen mina X-ga suheldes, kes on X) Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine: · Teadmine (skeemid sisaldavad organiseeritud teadmist) o iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine · Motiivid kommunikatsioon on suunatud eesmärgile · Hoiakud · Emotsioonid · Vanus (nt lihtsustamine, selgitamine, "pudikeel") Küsimuste esitamine
Kolmandas isikus, pikem narratiiv Antiikkultuurist Välismaailma kirjeldamine Keskmes objektiivne > väline pilt, olnud pärit põhižanrid: lüürika, või arenev sündmus eepika Autor, tekst ja lugeja (proosa), kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende dramaatika fookused ja rõhuasetused. Analüüsikese võib olla nii autor, teos, lugeja kui kontekst. 3 Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). 4 Autorikesksed lähenemised (milliseid autori elu aspekte peetakse kirjandusteoste tõlgendamisel oluliseks). 5
o Nii proosa kui värsivorm o Žanrid: eepos, romaan, jutustus, novell, laast, essee, autobiograafia o Klassikaliselt värsivorm, tegelasteks kangelased o Kolmandas isikus, pikem narratiiv o Välismaailma kirjeldamine o Keskmes objektiivne, väline pilt, olnud või arenev sündmus Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Fookuses tekst ise Sisemised seaduspärad Materiaalsus (väljaanded, toimetamisprotsess= Keel, stiil ja struktuur Harud o Filoloogia o Retoorika ja stilistika o Strukturalism, vene formalism o Uuskriitika o dekonstruktsioon
arutlemisel on kolm peamist eesmärki: 1. avatud kontakti loomine visuaalse kultuuriga, sealhulgas professionaalse kunsti ja tarbekujutistega (selle tulemusel tajub õpilane kunsti kui midagi avatut ja ligipääsetavat); 2. silmaringi laiendamine, maailma temaatilise mitmekülgsuse aktsepteerimine; 3. avatud eluhoiaku loomine, sellega koos kriitilise mõtlemise, märkamis- ja väljendusoskuse ning enesekindluse arendamine. Joonis 1. Kunstiteose vaatamise ja analüüsi eesmärgid Rõhuasetused põhikoolis Põhikoolis näidatakse ja vaadatakse erinevaid pilte eelkõige tänu vajadusele illustreerida kas: a) mingit kunstiga seotud küsimust (stiil, tehnika, koloriit, zanr, stilisatsioon) arendab teadmisi professionaalsest kunstist ja nii sõnalisest kui pildilisest väljendusoskusest; b) ajaloolis-sotsiaalset isikut või sündmust laiendab teadmisi maailma mitmekesisusest ning arendab märkamis- ja väljendusoskust.
Asjaajamine eesti keeles. Terminid Ainedidaktika - vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus. Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste
nimed juurde panna & jutustada lugu, ent positsioonidel võib olla tegelastegrupp või abstraktsus. Iseenesest on tegelasetvahelisi suhteid võimalik nii paika panna. Kinnistunud võtetega jutustuses tulevad posistioonid kõige paremini välja (nt. muinasjutud). Skeeme saab erinevalt joonistada, et taolised positsioonid Lisaks: Seda tüüpi analüüs töötab nii draama- kui proosatekstis. Igasugune analüüs aga sarnane ei ole (nt. jutustaja pos. reeglina draamakirjanduses ei esine, rõhuasetused muutuvad) (1) Peategelased / kõrvaltegelased - saame kirjeldada tegelasi teksis dom. põhjal, millist rolli mängivad sündmusteahelas (on tal sündmusi liigutav /tekitav jõud või mitte). (2) Tüübid / karakterid - klassikaline lahendus; tüübid oleksid sots v psüh. tunnuse kaudu esitatud tegelased (nende tunnuste esindaja e teatud tüüp : lõdva püksikummiga naine); karakerid oleksid ironiseeritud tegelased (aste varieeriub)
postmodern era”- k-inõustamine- puudub selge vaid sotsiaalses kontekstis. Meaning makeing.- metoodika, kuidas in aidata. Tänu muutunud tema teooria alustala. maailmale tuleb hakata ytegema k-nõustamist. In 5-elukogemuse valdkonda- Töö/õppimine; aktiivsuse ja vastutuse tõus-1995. Savickase järgi Suhted/intiimsus; Tervis/keha; on konstruktivistliku nõustamise peamised Vaimsus/elufilosoofia; rõhuasetused järgmised: elu planeerimine Jõudeaeg/meelelahutus/loovus elukutsevaliku asemel; konstruktsioonid F.Parsons- in ise saavad oma elukutset valida, kontseptsioonide asemel; erinevad vaatenurgad oluline on eneseanalüüs ja teadvustamine. faktide asemel; tähenduse otsimine tõe M. Weber-, prognoosis et ühiskonnas kujuneb väljaselgitamise asemel. välja ametikohal põhinev hierarhia, ehk olukord,
täiskasvanutele näitlikuks ja huvitavaks teha, arvestades tegeliku elu nõudeid ja teaduse edusamme". See, sajandi algusest pärinev missioon, sobiks kasutusele võtmiseks ka juba uues sajandis viibivale Eesti Tervishoiu Muuseumile. Eesti Tervishoiu Muuseumi arengukava aastaks 2015 on koostatud eelkõige organisatsiooni sisese arengutee kindlaks määramiseks ja seatud suundade üheselt mõistetavaks tegemiseks. Arengukava toob välja suunad ja rõhuasetused aastani 2012 ning annab ülevaate hetkeolukorrast. Püstitatud eesmärke saab teostada seatud meetmete kaasabil ning eesmärgini jõudmist kontrollida indikaatoritele toetudes. Eesti Tervishoiu Muuseumi areng tervikuna võimaldab muuseumil tegutseda kaasaegse ning ühiskonna arengut järgiva organisatsioonina ning pakkuda parimat teenust oma külastajatele. MISSIOON JA VISIOON AASTAKS 2015 Eesti Tervishoiu Muuseum pakub noortele ja täiskasvanutele anatoomia ning füsioloogia alaseid
täiskasvanutele näitlikuks ja huvitavaks teha, arvestades tegeliku elu nõudeid ja teaduse edusamme". See, sajandi algusest pärinev missioon, sobiks kasutusele võtmiseks ka juba uues sajandis viibivale Eesti Tervishoiu Muuseumile. Eesti Tervishoiu Muuseumi arengukava aastaks 2015 on koostatud eelkõige organisatsiooni sisese arengutee kindlaks määramiseks ja seatud suundade üheselt mõistetavaks tegemiseks. Arengukava toob välja suunad ja rõhuasetused aastani 2012 ning annab ülevaate hetkeolukorrast. Püstitatud eesmärke saab teostada seatud meetmete kaasabil ning eesmärgini jõudmist kontrollida indikaatoritele toetudes. Eesti Tervishoiu Muuseumi areng tervikuna võimaldab muuseumil tegutseda kaasaegse ning ühiskonna arengut järgiva organisatsioonina ning pakkuda parimat teenust oma külastajatele. Eesti Meremuuseum MISSIOON JA VISIOON AASTAKS 2015
Nt võta näpust. 3) mittesõnalise teo või märgiga, mille Aatiivne mõte on põhimõtteliselt sõnastatav – mh ka audiovisuaalsed tõendid kohtus. A kirjaliku esituse eelised: 1)Kirjutamisel on mõtlemine täpsem ja öeldut (st kirjutatut) saab muuta, enne kui sellest saab kõnetegu. 2)Teksti sisu püsivus – võimalik korduvalt ja süvenemisega lugeda. 3)Teksti vormi püsivus – tõendina tavaliselt kindlam kui suuline kõne. A suulise esituse eelised: 1)Rõhuasetused, hääletoon, kõnemeloodia, viiped, „kehakeel“ jt mittesõnalised märgid kõneteo tähenduse loojatena. 2)Võimalik vastaspoolt psüühiliselt mõjutada. 3)Võimalik kiiresti reageerida. Näiteks rõhuasetused 4. Mis tingimustel (3) on mingi lause informatiivne? Mis on argumendi informatiivne sisu? Mida argumendis tähendab algteave (algandmed) ja tuletatud teave? Argument võib olla esitatud: 1) Sõnaselges otsetähendusega kõneaktis
Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 Käsitleb üldist kõrget kvaliteeti ja kõrgtasemelist tegevust On üldiseks suunanäitajaks pidevas muutuvas maailmas Peaksid läbi tunnetama ja ellu viima nii palju inimesi kui võimalik Oluline sõnastus: Eristavad ettevõtet konkurentidest Toovad välja: 9 Tema intentiteedi 9 Rõhuasetused äritegevuses 9 arenguteed d. Missioon Vastus küsimustele: Milleks ollakse turul? Milline on antud äri olemus? Mida püütakse teha oma tarbija jaoks? Sõnastus: Realistlik Spetsiifiline (antud ettevõttele omane) Välja tooma ettevõtte tugevused Stimuleeriv Kolm tegurit, mida tuleks arvestada hea missiooni defineerimisel:
(kõne- ja lausekujundite) tarvitus; suurenenud tähendusühtsus (sünonüümid, homonüümid, antonüümid); koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte, idee ümber; kontrast (ühtsuse nägemine erinevas ja erinevuse leidmine ühtsuses); uudsus, üllatus, harjumatus — vana, tuntu ja tavalise taustal. J. Wainright: keele nn. viipeline mõõde - keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused, tähenduse edastamisel annavad teatud rõhuasetused, sarnaselt näiteks hääletoonile ja žestidele; suuline kultuur/rahvakultuur - keele kõlalised, rütmilised, muusikalised omadused olulised. Keele areng funktsionaalne (selgus, informatsiooni edastamine); poeetiline/viipeline (kujundid ja kõlamustrid). Luule ei ole eristatud keelekasutuse tsoon, vaid keel ongi oma olemuselt poeetiline/viipeline. Kujundiline keelekasutus ka igapäevaelus. Keele rituaalne aspekt: tähtpäevad, rituaalid, väljaspool
ametisse asumist, nii töös kui õpingutes. Endisel töökohal, õiguskantsleri juures, jälgisin soolise võrdõiguslikkuse seaduse menetlemise käiku ja vastu võtmist ning tundsin, et voliniku ametikohal saaksin selles valdkonnas rohkem kaasa aidata. Miks eristub just Eesti oma soolise ebavõrdsusega, võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega? Soolise võrdõiguslikkuse probleeme on kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, konkreetsed rõhuasetused võivad aga erineda. Paljudes Euroopa riikides on kindlasti rohkem teadvustatud soolise võrdõiguslikkuse teemaga tegelemise olulisust. Selle tulemusena on aru saadud, et mitmete laiemate ühiskondlike probleemide lahendamisel on oluline silmas pidada ka meeste ja naiste võrdseid võimalusi (nt iibe ja tööturupoliitika seoste puhul) ning arusaamad naiste ja meeste rollidest on muutunud avaramaks ja inimese individuaalsust hindavamaks. Eestis on
Faktoranalüüs - lubab vähendada atribuutide arvu vähemaks hulgaks faktoriteks o Testid gruppide vaheliste erinevuste leidmiseks T-test ANOVA - kahe või enama grupi omavaheline võrdlus o Mitteparameetrilised testid Chi-ruut - atribuudi väärtuse võrdlemine eeldatava väärtusega (usaldusväärsus) KVALITATIIVNE UURING Kvalitatiivse lähenemise kesksed rõhuasetused: · Sündmusi ja sotsiaalset keskkonda nähakse läbi nende inimeste silmade, keda uuritakse · Täpne kirjeldus ja konteksti rõhutamine · Protsessi rõhutamine · Paindlikkus ja piiratud struktuur Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas
Enamasti ‘temavormis’ ( kolmandas isikus ), pikem narratiiv ; keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm ); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise ehk “tema” ja “nende” järgimine. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende loomingu tõlgendamisel oluliseks). 1 Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti?
10. peapiiskop Urmas Viilma. Peapiiskopide kui ülemkarjaste mõju oma kiriku arengule, olukorrale ja suunale on sedavõrd oluline, et nende ametiajad on sobivateks tähistusteks ühe või teise perioodi jaoks. Lisaks peapiiskopi ametiaegadele on aga teisigi võimalusi. Näiteks on võimalik jagamise aluseks võtta kirikukogude ja koguduste juhtorganite töötamise aeg (valitakse tavaliselt neljaks aastaks), millega samuti võivad kaasneda erinevad suunamuutused ja rõhuasetused kiriku arengus jne. Samas on aastad 1987-2015 ajaliselt siiski väga pikk periood, mida ei ole võimalik päris üheselt ega ühtselt käsitleda. Kirikut mõjutanud poliitilised ja ühiskondlikud arengud on olnud selleks liiga erinevad ja muutused kiired, kiriku olukord ja tegutsemine nende arengute ja muutuste raames on samuti olnud erinev. Mõned aastad enne 2015. aastat toimunud sündmuste mõju ja ulatus pole veel välja kujunenud
antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare’i ajastu tragöödia) Algne struktuur > vaatused ja stseenid, Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog, Tegelaste kõne > isiksuste erinevused, Konflikt Tüüpstruktuur: ekspositsioon, konflikti areng, kulminatsioon Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekst – iseseisev tervik. Keel struktuur stiil, materiaalsus(väljaanded ja toimetamine), sisemised seaduspärad. 1. Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutnud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine. 2
Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane. Kui leidub üks ülivooruslik monarhia (raske tunnustada, revolutsioonid) - , kui eristuvad parimad või jõukamad aristokraatia -, kui ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatiat pidas valitsuseks vaeste huvides. Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin 6. saj Justinianuse koodeks. Kuningas on Jumala poolt seatud. Rõhuasetused: vastutus Jumala ees, peaülesanne rahu; paternalistlik ja personaalne suhe alamatega; kuningas on vooruste kehastus ja tagaja. Aquino Thomas: ainuvõim loob ühtsuse, vastab loomulikule printsiibile. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade · Türannia kui levinud sõimusõna -> terminitega mängimine · 17. saj. Inglise vabariiklased : monarhia=türannia (monarhia kui selline on
annaabi.ee 
