Karl Kask Ingmar Bergman XI b 2012 Ernst Ingmar Bergman, sündinud 14.juuli 1918 Uppsalas. Ingmar oli vanuselt teine laps oma perekonnas. Vend, Dag, oli temast neli aastat vanem ning õde, Margareta, neli aastat noorem. Isa, Eriku, amet (preester) tingis laste kasvu religioosses miljöös. Ema, Karin, oli hariduselt meditsiiniõde. Ingmar oli elu jooksul abielus 5 korda. (sealhulgas Eesti pianisti ja kirjaniku, Käbi Lareteiga, 1959- 1969) Tal on 9 last ja peaaegu kõik neist tegelevad filmindusega. (v.a tütar Linn Ullmann, kes on kirjanik ning poeg Ingmar Bergman, kes on lendur) Bergman õppis Stockholmi ülikoolis (19371940) kunsti, ajalugu ja kirjandust. Sellel ajal tekkis noormehes ka kirglik huvi teatri vastu. Näitlemine, juhendamine jms oli küll vaid algselt hobi, kuid
Var en svensk film- och teaterregissör Han var en av Sveriges internationellt mest kända kulturpersonligheter och räknas allmänt som en av de främsta regissörerna i filmhistorien mest- kõige rohkem räknas- arvestama allmänt- üldiselt främsta- peamiselt Barndom Hans föräldrar var Erik och Karin Bergman Hans far Erik var en luthersk präst och senare kaplan till Sveriges kung Hans mor Karin var sjuksyster Ingmar växte upp med sin bror och syster i ett mycket religiöst hem Ungdom 1937 trädde han Stockholms universitet för att studera konst och litteratur Han tillbringade större delen av sin tid involverad i studentteater och var intresserad av film 1940 blev han tillfällig regiassistent vid Operan 1940 började han arbeta som manus bearbetare och medförfattare i Svensk Filmindustri
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade kultuur I 05.11.2011 Katrin Kampura Ingmar Bergmani ,,Det sjunde inseglet" Fimianalüüs ,,Ingenting undgår mig. Ingen undgår mig." (Surm) ,,Det sjunde inseglet" või eesti keeles ,,Seitsmes pitser" on Ingmar Bergmani, Rootsi ja terve maailma kinokunsti suurkuju, üks tuntuimatest teostest. Vägagi filosoofiline film linastus esimest korda aastal 1957 (www.ingmanbergman.se, 5.11.2011). ,,Det sjunde insegleti" tegevustik toimub keskaegses Rootsis. Äsja on puhkenud katk ning inimesed räägivad maailmahukust ja igavesest kannatusest. Rüütel Antonius Block (Max von Sydow) naaseb ristiretkelt ning kohtab oma teel Surma (Bengt Ekerot)
Käbi Laretei TÕRU-TÕNN PARTS 9.KLASS Kes oli Käbi Laretei? Pianist ja kirjanik https://i.ytimg.com/vi/Yi_fAn-ZwfE/maxresdefault.jpg Elulugu Sündis 1922. aasta 14. juulil Alustas klaveriõpinguid 1936 1940. aastal, põgenes Käbi Laretei Rootsi Abiellus 1959. Ingmar Bergmaniga Alustas kontserttegevust 1946 Suri 31.oktoobril 2014 (92-aastaselt) Heinrich Laretei I maailmasõjas tsaariarmee ohvitser 1917. aastal abiellus Alma Kollistiga Lapsed- Maimu Laretei ja Käbi Laretei 1926-1928 oli Heinrich Laretei saadikuks Moskvas Heinrich Laretei mõisteti kodumaal tagaselja surma 1940. aastal Käbi Laretei oma abikaasa Ingmar Bergmaniga https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Kabi-Laretei-Ingmar-Bergman.jpg
Sügissonaat Draama ,,Sügissonaat" on lavastatud kuulsa Rootsi rezissööri Ingmar Bergmani poolt. Film valmis 1978 aastal. Osades olid Ingrid Berman, Liv Ullmann, Lena Nyman, Halvar Björk ja Marianne Aminoff. Film jutustab emast ja kahest tütrest. Üks tütardest on vaimuhaige ja ema oli ta kunagi saatnud asulasse. Aga kui ema tuli ühte tütart üle pikaaja vaatama, ei teadnud ta, et tema vaimuhaige tütar elab samuti seal. Eva oli Helena, kes oli vaimuhaige, asulast enda juurde toonud
BRITTA VAHUR näitleja Eesti Draamateatris 2006. aastast Sündinud 14. juulil 1984 Tallinnas Õppinud Lõpetas EMTA lavakunstikooli 2006. aastal (XXII lend) Töötanud Alates 2006. aastast Eesti Draamateatris näitleja Praegu mängukavas Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad Dolores, Juan Preciado ema Juan Rulfo Pedro Páramo külaline Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine Helena Ingmar Bergman Sügissonaat Colombina; Lumivalgeke Mihkel Ulman Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad Rollid Eesti Draamateatris 2004 "pulloverid" Madis Kõiv Finis nihili 2004 Helena / Haldjas William Shakespeare Suveöö unenägu 2006 Sally Brian Friel Kodukoht 2006 AnnaLisa; Elisabeth Dohna Selma Lagerlöf Gösta Berlingi saaga 2006 Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad 2006 Katja Ivan Turgenev Kuu aega maal
Ingmar Bötker 9a Alumiinium Al Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka. Tema tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC. Kuna alumiiniumil on hea elektrijuhtivus, kasutatakse teda elektrijuhtmete valmistamisel ning hea peegeldumisvõime tõttu saab alumiiniumist valmistada ka peegleid. Ta kuulub aktiivsete metallide hulka. Tema aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides
Filosoofid on eksistentsialismi kritiseerinud selle poolest, et see lõhestab inimese ja maailma suhet. Mõjutanud l Suurem jagu eksistentsialiste on ateistid, kuid on olemas ka kristlikke eksistentsialiste, nt Gabriel Marcel. l Eksistentsialismist mõjutatud l Eksistentsialismist on mõjutatud palju filmirezissööridest võib nimetada Ingmar kirjanikke, nt Boris Vian, Ernest Bergmanit ja Akira Kurosawat. Hemingway, Eugène Ionesco, Jack Kerouac l Nõukogude Eestis pidasid 1980. aastatel end eksistentsialistideks kõik kohalikud punkarid. Tänapäev Tänapäeva eksistentsialism on liiga eesmärgipärane ja positiivne ega vasta
Renessans ja Humanism Tanel Arvi, Saale Müür, Ingmar Kirs, Ander Troost 10.e Sissejuhatus · Renessanss sai alguse XIV sajandil. · Kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine. · Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss. · Nimetatakse ka humanismiks. · XVI sajandil levis renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa. Itaalia renessanss · Itaalia oli hiliskkeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. · Tekkis käsitööettevõtlus ja Itaalia pangad. · Aadlikud eelistasid maamõisaid linnade asemel. · Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse suuri paleesid. Palazzo Pitti · Tähtsaim renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. · XV sajandil oli valitsejaks Medicite kultuurilembeline pankurisuguvõsa. · Mitmed XV-XVI sajandi paavstid olid humanistid. Firenze · Keskajal pöörati suurt tähelepanu hingele. · Inime...
Anneli Meitsari tütre Maritana arvates on poisid palju lapsikuma käitumisega kui tüdrukud ja rõhutas, et tüdrukud arenevad kiiremini kui poisid. Meri-Liisi, kõige noorema küsitleja hinnangul meeldib poistele pahandusi teha ja tüdrukud on korralikumad. ,,Enamik poisse käituvad nagu tüdrukud ja vastupidi," sõnas Henry, kelle arvates poisid ja tüdrukud ei erine üksteisest. ,,Tüdrukud paanitsevad koguaeg, aga poisid mitte," toonitas Ingmar, tüdrukuid halvustades. Alo sõnas lõpetuseks, et tema arvates on poisid liiga ülbed ja tüdrukud palju leebemad.
Ingmar Bötker 9a Kuulsuse narrid Salomon Vesipruul oli mees, kes väga tugevalt uskus endasse ning oli kindel,et talle oli antud loomulik anne kirjutada luuletusi. Kuid see ei läinud sugugi nii ladusalt kui ta oli lootnud. Tihti juhtus ka seda, et tal ei tulnud luuletamine välja ning siis otsis ta erinevaid vabandusi. Süüdistas ta veel ka teisi kirjanike, et teised olid just enne tema mõttekäiku tema mõtted ära napsanud.
". Täiskasvanuile on ta avaldanud luulekogu ja romaani. Tuntumad teosed Luulekogud · ,,Oakene" (1957) · ,,Vikerkaare all" (1965) · ,,Mere taga, metsa taga" (1969) · ,,Pillerpall" (1973), valikkogu · ,,Rohupäike" (1986), valikkogu · ,,Homme on kaugel" (1989), täiskasvanuile · ,,Hetkesekundid" (2009). Siuru. Ingmar Muusikuse fotodega. -2- Jutustused · ,,Koer taskus" (1967) · ,,Toomas Linnupoeg" (1968) · ,,Miks sa vaikid?" (1969) · ,,Soovid tagurpidi" Jutukogu · ,,Väikesed võililled" (1983) Õpik · ,,Karu-aabits" (1971) Muinasjutukogu · ,,Roosa muinasjutt" (1990)
kalu või muid nähtavaid tagajärgi,» nentis Rakko. «Aga praegu võivad käivituda protsessid, mis annavad tagajärgi võibolla järgmisel aastal või hiljem.» Siiski märkis Rakko, et Saadjärve idakaldal on juba jäänud kuivale rohevetikad järvepallid, mis kuuluvad haruldustena kolmandasse kaitsekategooriasse. Käegakatsutav oht on vähkidele, kelle veepiiri lähedased urud võivad talvel läbi külmuda. Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott lisas, et Saadjärve alanemine suurendab automaatselt toitesoolade kontsentratsiooni. See omakorda kasvatab suviste veeõitsengute riski ja ähvardab kalu hapnikupuudusega. Vooremaa Looduskeskuse juhataja Tarmo Raudsepp ütles, et ajutine pais jäeti ehitamata, sest Saadjärve tase on püsinud tänavu päris kõrge ning võis aimata ohtu Saadjärve-äärseid maid uputada. «Paisu rajades oleks järves vesi ilmselt 1015 sentimeetrit tõusnud, järveäärseile
Uppland Uppland (rootsi hääldus: [epːland]) on ajalooline provints Rootsi idarannikul, Stockholmist põhja pool. See piirneb Södermanlandi, Västmanlandi ja Gästriklandiga. See on piiratud ka Mälareni järve ja Läänemerega. Seal asub 2 maakonda, Uppsala maakond ja Stockholmi maakond. Esmane mainimine maakonna kohta on aga pärit 1296. aastast. Uppland on 12,813 km2 suur ja suurem osa sellest on Uppsala maakond ja sel alal elab ligikaudu 1 603 000 inimest. Seal kõneldakse kaht dialekti, Uppländska ja Stockholmi. Uppländskat räägitakse Upplandis. Viimastel aastakümnetel on kasutus vähenenud, kuid taastamiskatseid on juba alustatud. Stockholmi murdel puudub täpne määratlus, mis hõlmab ta eripära, sest Stockholm on läbi ajaloo olnud paljudele rahvastele koduks ja läbikäiguks. Kuna Stockholmis on väga linnastunud ala, on Stockholmi murded kiiremini muutuvad, kui maapiirkondades. maakonna lilleks on Leper lily (mingit sorti lillakas liilia mi...
Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud rannaniidul Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle ...
,,Talvevalgus'' Ingmar Bergman Talvevalgus jutustab preestrist kes on kaotanud lootuse ja usu. Peale ta naise surma on tal olnud keeruline elus edasi minna ja kuna ta ainult oma naise nimel elas mõjus ta ka tolle kaotus hävitavalt. Ta üritab uskuda kuid loo jooksul näeme kuidas tas eneses on kahtlus ja seetõttu ei usu ta ka ise oma sõnadesse muutes need tühiseks. Kontrastiks loos on aga koolipreili, kes on kasvanud ülesse usuta ja ei näe ka selleks vajadust
,,Õpetatud naised" Käisin kaheksandal mail Eesti Draamateatris vaatamas Moliére'i kirjutatud näidendit ,,Õpetatud naised". See on teos, mille on lavale toonud lavakunstikooli 28. lennu üliõpilased läbi lavastaja Lembit Petersoni nägemuse. Moliere'i sulest valminud näidendis käsitletud teemad on päevakohased ka praegu kolm ja pool sajandit hiljem. Kui varem arvasin, et tüki värsiline esitus võib jääda raskesti arusaadavaks, siis noored näitlejad suutsid tõestada vastupidist. Moliere'i ,,Õpetatud naisi" nimetaksin värsskomöödiaks, mis naeruvääristab kõrgklassi kuuluvaid inimesi, kelle jaoks on üle kõige filosoofia koos kogu oma iluga. Näidendis koosnes see ,,vaimueliit" kolmest naisest: Philaminte(Laura Kukk), tema tütar Armande(Ingrid Margus) ja Philaminte'i abikaasa õde(Steffi Pähn). Nad vastanduvad teistele tegelastele, kelle arust on see totter ning absurdne, eriti sellega l...
20.-21. sajandi olulisemad proosateosed 1. Richard Aldington ,,Kangelassurm" 2. Isaac Asimov ,,Asum" 3. Margaret Atwood ,,Teenijanna lugu" 4. Julian Barnes ,,Maailma ajalugu 10 ½ peatükis" 5. Saul Bellow ,,Hertzog" 6. Ingmar Bergman ,,Laterna magica" 7. Lois Paul Boon ,,Menuett" 8. Richard Brautigan ,,Arbuusisuhkrus" 9. Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 10. Anthony Burgess ,,Kellavärgiga apelsin" 11. Heinrich Böll ,,Grupipilt daamiga", ,,Piljard kell pool kümme" 12. Albert Camus ,,Katk" 13. Truman Capote ,,Külmavereliselt" 14. Michael Cunningham ,,Tunnid" 15. Robertson Davies ,,Mässajad inglid" 16. Umberto Eco ,,Roosi nimi", ,,Baudolino" 17. William Faulkner ,,Hälin ja raev" 18
jäneseid. Paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Kultuur Karlsson-Astrid Lindgreni tegelaskuju Rootsist on pärit palju kuulsaid lasteraamatust kirjanikke. Tuntuimad on August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman ja Greta Garbo. Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas ABBA. Rahvakultuur Spilapipa flöödisarnane puhkpill Puukingaviiul, mis meisterdati kantud puukingale. Mängiti poognaga ja näppides Teadus Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid. Näiteks dünamiidi leiutaja
The Great Wall UNESCO World Heritage Sites The Statue of Liberty Names: Kaspar- Eerik Maarand Ingmar Tamsalu Origin and history of The Great Wall Several walls were being built as early as the 7th century bc, the most famous wall was built during 220-206 bc King Zheng conquered the last of his opponents and unified China as the First Emperor of the Qin dynasty. He ordered the building of new walls to connect the remaining fortifications along the empire's northern frontier. ● The great wall was built when seven powerful
• Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar Liputoimkond • Kolonel Alar Kalmus • Lippur: major Tanel Lelov • Lipu saatorid: major Anneli Kajamaa, kaptenmajor Arto Reinmaa Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond • Indrek Raudsepp • Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi • Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3A • Kaks saksa hävitajat Eurofighter ja kaks Hollandi hävitajat F-16 Merevägi • Ülem: mereväekapten Jüri Saska Mereväe liputoimkond • Välja pani Eesti laevastik ja merebaas Toetuse väejuhatus • Ülem: kaptenleitnant Roman Lukas Liputoimkond • Major Raigo Paimla Läti Leedu Poola Taani Balti kaitsekolledž • Kolonel Riho Tammistu
Taimsed mürgid Ingmar Juurik Sisukord Mürktaimedest üldiselt Eesti mürktaimed Mõned mürktaimed ja nende iseloomustus Muud mürgid Teised mürgised taimed Mürktaimedest üldiselt Mürktaimi on umbes 10 000 liiki, neid kasvab kõikjal, kõige rohkem lähistroopikas ja troopikas; enamik kuulub õistaimede hulka. Eestis ei ole taimemürgistused eriti sagedased, peamiselt juhtub neid alla 10-aastastel lastel. Eluohtlike ägedate mürgistuste keskmiseks sageduseks arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega. Eesti ohtlikumad mürktaimed Eesti ohtlikemad mürktaimed on mürk-, surma- ja koeraputk, näsiniin, äiakas ja jugapuu. Vähem mürgised on ussilakk, sookail, mürktulikas, piimalilled, vereurmarohi, metspipar, soovõhk. Ilutaimedest on väga mürgised sinine käoking, sügislill, adoonis, oleander, upsujuur ja piimalill. Mürktaimede seas on ka ravim...
kuktuuriväärtustele rajanevaid asutusi, koole Rootslased hindavad väga, et nende kultuur püsiks kaua ROOTSI KULTUURIELU Rootsist on pärit palju maailmamainega kirjanikke, sh August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman, Greta Garbo, Ingrid Bergman ja Max von Sydow Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas ABBA HARIDUS Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli, millest tuntumad on Chalmersi Tehnikaülikool ja Stockholmi Majandusülikool Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool (asutatud 1477) ja Lundi Ülikool (asutatud 1666) RAHVASTIK Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12
Eesti vooluveekogud* Ingmar Ott EMÜ PKI Limnoloogiakeskus 61117 Rannu Tartumaa [email protected] * Täpsemalt vt. monograafia "Eesti jõed" 2001. Toim. A. Järvekülg Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Eestis neid määratud 3-6. Eri vesikondade jõed erineva pikiprofiiliga. Põhja-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti · Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. · Suur enamik, 94,3% üldarvust on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Sellised moodustavad 68% vooluveekogude kogupikkusest. · Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km, vooluveekogude keskmine tihedus 0,72 km/km2. ·Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väikseim on tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel. Pandiveres tingib seda õhuke pinnakate ja aluskivimi lõhed. MIKS ...
kriiskav, tempokas, järsk ning vahetevahel veniv. Tuuba ja tromboon lisasid siiski vürtsi juurde. Kontsert oli üllatavalt lühike, see tundus mulle harjumatu ning nimetasin kontserdi enda jaoks ümber minikontserdiks. Kava Air de Bravoure(Andre Jolivet) Aarne Ots Trompetikontsert(Aleksander Arutjunjan) Norman Verte Kontsertiino nr 21(Julien Porret) Marek Solomontsuk , klaveril Kaisa Laasik Sentimentaalne valss(Franz Schubert) Ingmar Nõmmann Neiu läheb tantsima , Minu isamajakene(rahvaviisid) Kaarel Taavet Saretok Muti metroo(Riho Päts) Andreas Kalvet Die Würde(Georg Philipp Telemann) Robert Lehtma Kavatiin(Karol Kurpinski) Laur Keller, klaveril Kaisa Laasik Anmut(Georg Philipp Telemann ) Jose Antonio Page Ramirez Cantabile et Scherzetto(Philippe Gaubert) Taavi Viljat Aaria(Georg Friedrich Händel) Robert Lehtma Trompetikontsert Es-duur I osa : Allegro con spirito(Johann Nepomuk hummel) Märt
muutmisele? Mu stiil on laiemalt hip-hop ning kõik mis sinna alla kuulub: vana kool, uus kool, trap, gangsta rap jne. Olen küll mõelnud selle muutmisele aga siiski pole plaanis seda teha. 5. Kellega oled juba koos töötanud? Kellega sooviksid veel tulevikus koos muusikat luua? Olen koos töötanud juba korraliku peotäie inimestega nagu Suur Papa(nüüdsest teatakse teda ka Aropina), Kozinak, Seaduskuulekus, kahe USA artistiga, Kaos Crew, Raw Crew, Utoopia ja Ingmar Gailit. Tulevikuks pole veel kindlat sihti, tahaks lihtsalt koos töötada paljudega kes on DOPE vennad. 6. Millise oma teo üle tunned kõige rohkem uhkust? Arvatavasti „7“ biidi üle millele räppisid Raw ja Kaos crew. 7. Aga miks just „7“? Mis teeb selle eriliseks? See on praeguseks palju tähelepanu kogunud. Teadmine et ma olen selle loomise taga tekitab päris uhke tunde. 8. Millest ammutad inspiratsiooni? Kes on artistid või inimesed kellelt sa saad inspiratsiooni?
VANA BAROKKHIILGUSE TAASTAMINE: Kadrioru pargi lilleaia taastamistööd 2001. Ingmar Muusikus 17. ...28. 09.2006 loetud päevad vanal heal Inglismaal. Kümned kilomeetrid maalilistes parkides, mida näeb ainult Inglismaal. Inglise park asub Inglismaal mujal on ikka mingi kohalik segu. Minu esimene kord sellel maal ning esmamulje on suurepärane. Iga miil on täis ajalugu, igas asjast õhkub traditsioon, iga ettekandja naeratab sundimatult, päriselt: Your Tea please ..." ning suhkrut pole vajagi. Karel Capek on öelnud, et võõra maa tundma õppimiseks
Kultuur Kultuur Carl Millese skulptuur Jumala käsi Millesgårdenis Rootsist on pärit palju maailmamainega kirjanikke, sh August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad maalikunstnikud on Carl Larsson ja Anders Zorn ning skulptorid Carl Milles ja Tobias Sergel. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman, Greta Garbo, Ingrid Bergman ja Max von Sydow. Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas ABBA. Rahvastik Rahvastik Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast
roll osavalt Mart Sanderi õlule veeretatud. Ometi pean ma ka seekord tunnistama, et ka kostüümivalikuga oli Sander tõepoolest täkkesse pannud. Esinejate kostüümid olid kaetud äärmiselt rikkalike detailidega, lõiked mõjusid ääretult ajastutruult, kangavalikuna oli oskuslikult kasutatud 1930.aastate Nizza kõrgklassi daamide suurt lemmikut-peent siidi. Jällegi püsis kõik hea maitse piirides, jättes publikule seeläbi võimaluse nautida 1930.aastate glamuuri. Koreograaf Ingmar Jõela tantsunumbrite kohta mul kahjuks kiidusõnad puuduvad. Minu suureks pettumuseks puudusid laval kaaskiskuvad tantsunumbrid, mis on ühe hea opereti juures lausa kohustuslikuks elemendiks. Tantsijate valik oli sedapuhku üpris ebaõnnestunud, kohati jäid silma suuremat sorti apsakad tantsunumbrite sooritamisel, liigutustes esines rütmilist ebatäiusust. Dirigent Lauri Sirp ( Teater Vanemuine) hiilgas sedapuhku tõelise
Vadstena klosterkyrka- asutas Birgitta Birgetsdotter 13.saj/ 14.saj Rootsi Püha Katariina Sündis 1331; püha Birgitta ja Ulf Gudmarssoni tütar Kuulutati pühakuks 1484 Abordivastaste patroness ning äparduste ärahoidja Kujutav kunst 15.saj teisel poolel levisid piltjutustused Albrekt Målare oli kuulus oma kirikumaalidega Upplandis- teemad religioossed v müstilised Motiiv maletmängiva vikatimehega inspireeris Ingmar Bergmani filmi ’’Seitsmes pitser’’ 15.saj valmis ’’Püha Jüri ja lohe’’ skulptuur Stockholmi suurkirikus , autoriks Bernt Notke Rootsi ja Taani konflikt Rootsi renessanss- 16.saj Ehituskunst parimad näited lossiarhitektuuris:1537 valmis vararenessansslik Gripsholmi loss,suurtükitornid Kalmari & Vadstena loss- 16saj II pool domineerib kõrgrenessanss
Tartu Kutsehariduskeskus TÖÖKESKKOND Kuuma töökeskkonna toime Referaat Õpilane: Ingmar Rõustik Kursuse nr: EV 106 Tartu 2008 Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud,
Riigi erilisus Kultuur Rootsist on pärit palju maailmamainega kirjanikke , sh August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson . Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad maailmakunstnikud on Carl Larsson ja Anders Zorn ning skulptorid Carl Milles ja Tobias Sergel . Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman , Greta Garbo , Ingrid Bergman ja Max von Sydow . Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika , sealhulgas ABBA. Nobeli Preemia Juba 103 aastat on jagatud Rootsis Nobeli preemiat, mis on tuntuim teduslik preemia kogu maailmas. On olemas 5 erinevat katekooriat: füüsika, keemia, meditsiini füsioloogia, kirjandus, rahu ja majandus. Seda preemiat ihkavad saada kõik tedlased, kirjanikud jms. üle maailma
huumusainetest. Põhilise värvuse annavad veele huumusainete koostises olevad fulvohapped. Fulvohapete värvus moodustab 67-89% vee üldvärvusest (Ott, 2007). 4.2. Erijuhtivus Erijuhtivust nimetatakse ka elektrijuhtivuseks. See näitab kui suur hulk elektrivoolu läbib antud järve vett. Mida ioonilisem on järvevesi, seda suurem on ka erijuhtivus. Elektrijuhtuvus järvedes oleneb ka vee karedusest. Esitluses, mille on teinud Ingmar Ott, Tiina Nõges ja Atko Heinsalu on toodud erinevate karedustasemetega elektrijuhtivused. Nende andmete põhjal jääb elektrijuhtivus mõnikord alla 165S/cm, kuid võib küündida isegi üle 400 S/cm (http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=204573/interott.pdf). Madalamate temperatuuride korral on elektrijuhtuvus parem, kuna vesi on tihedam. Kõrgem elektrijuhtivus näitab ka samal temperatuuril vee karedust. Pehmeveelised järved
kirjandusauhinnaga pä rjatud Selma Lagerlöf jaHarry Martinson. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad maalikunstnikud on Carl Larsson ja Anders Zorn ningskulptorid Carl Milles ja Tobias Sergel. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman, Greta Garbo, Ingrid Bergman ja Max von Sydow. Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas ABBA. Teadus Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid. 18. sajandil toimus Rootsis loodusteaduste revolutsioon. Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning 16. ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid
naaberriigi Soomega liitunud NATO-ga. Kultuur Rootsist on pärit palju maailmamainega kirjanikke, sh August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad maalikunstnikud on Carl Larsson ja Anders Zorn ning skulptorid Carl Milles ja Tobias Sergel. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman, Greta Garbo, Ingrid Bergman ja Max von Sydow. Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas ABBA. Teadus Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid. 18. sajandil toimus Rootsis loodusteaduste revolutsioon. Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning 16. ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelkõige Saksamaalt, Sotimaalt, Hollandist, Prantsusmaalt ja Vallooniast sisse rännanud käsitööliste ja kaupmeeste teene
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut Mitte-eestlased Eesti rahvastikus ja kodanikkonnas NSVL lagunemisest tänaseni Eesti Ühiskond ja Poliitika Ingmar Hääl 2009 Sissejuhatus Käesolevas Essees sooviksin analüüsida mitte-eestlaste hulga muutusi Eesti rahvastikus ning kodanikkonnas peale NSVL lagunemist millised olid põhilised teed ja valikud mitte-eestlaste elu arendamisel Eestis, missuguseid arengumärke see on näidanud ning mis põhjustel see juhtuda võis. Analüüsin mitte-eestlaste rahvastiku
Keemia Referaat Pille Riin Pipar Kostivere Põhikool 7.klass juhendaja: Ingmar Kokk 1.1 Millega tegeleb keemia ? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia oli tuntud juba kivi-ja pronksiajal. Ürgajal oli tuli mis kaitses loomade eest, soojendas ja valgustas. Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks. Egiptuses u 6 tuhat aastat tagasi hakati tule abil metalle tootma ja sulatama, põletati saviesemeid, et need vastupidavamad oleksid.
minekuga (Loomade elu, 1987). Nirk (Mustela nivalis) Nirk on väikseim kiskjaline. Tal on peenike, vilajas ning erakordselt paindlik keha ja lühike ühevärviline saba. Suvel on nirk seljapoolt helepruun, alt valge või kollakas. Talvel muutub ta üleni lumivalgeks, nagu pildil (vt foto lk 5) näha on. Tüvepikkus on 13 28 cm, sabapikkus kuni 9 cm, mass 40 100g. 6 Nirk (foto Ingmar Muusikus) Nirk elutseb seal, kus leidub rohkesti hiirlasi: põldudel, jäätmaadel, põõsastikes, raiestikel, metsaservades, asulate äärealadel, põhuhunnikutes ja heinakuhjades, kuid üksnes juhul, kui seal pole tema konkurenti kärpi. Nirk kütib pisinärilasi üllatava osavuse ja energiaga, jälitades neid isegi nende urgudes ja varjepaikades ning murrab võimaluse korral rohkem, kui jaksab ära süüa (Loomade elu, 1987).
Kiiresti muutuva keskkonna tõttu, eeskätt temperatuuri ja toitesoolade koguste kõikumise pärast, asenduvad labiilsemad kooslused stabiilsematega. Kevadel pärast jää sulamist valdavad planktonis kiirekasvulised, enamikus väiksemõõtmelised vetikad, kelle siht on toitesoolad kiiresti omastada. Kogu energia kulub paljunemisele, varusid talletatakse võimalikult vähe (siia võiks panna viite Ingmar Oti joonisele). Suve alguses on suurem osa toitesooladest veest tavaliselt ära tarbitud. Arvestades ka vetikatest toituva zooplanktoni arvukuse kasvu, ei suuda kiirekasvulised liigid sellistes tingimustes enam püsivaid populatsioone säilitada. Olukorda, kus fütoplanktoni hulk on vähenenud ja seetõttu ka järve läbipaistvus suurenenud, tuntakse ka nn. selge vee perioodina.
TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond Kätlin Liimets Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Referaat Juhendaja: Ingrid Raudsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus...........................................3 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides................................. 5 Sissejuhatus Õppimise puhul on tegemist keerulise ja mitmekülgse psühholoogilise nähtusega. Siit on üsna kerge jõuda ka lähenemiseni, mis pole ühene ehk täna...
kloostrisse vadstenas. Sellesama kloostri abstsissiks sai hiljem katariina. • 1375a sai katariina paavstilt loa pühima päästja püha birgitta ordu loomiseks..... kujutav kunst • keskrootsis kirikutes hakkasid 15 saj teisel poolel jõudsalt levima piltjutustused • albrekt moolare oli kuulus oma kirikumaalidega upplandis teemad oli kas religioosssed või müstilised. • Tema motiiv maletmängiva vikatimehega inspireeris ingmar bergamni fimi „seitsmes pitser“(üks tema kuulsaimaid filme)peaaegu 600a hiljem • 15saj,valmis püha jüri ja lohe skulptuur stockholmi suurkirikus. Autoriks oli saksa päriitolu kunstnik brent notke, üks hiljemaid .... • albert mooalre(maailja albert) Soome keskaeg ja gootika • soome vanimaid kivikirikuid on ehitatud 14-15 saj ja need asuvad ahvenamaal. • Samast aja st on ka hattulan püha risti kirik
Ülenurme Gümnaasium Mattias Daum 8.c Simmo Särg 8.c Kris Õmblus 8.c Jalgpalluriga kohtumine ja jalgpalliturniiri korraldamine Ülenurme Gümnaasiumi 3.-4. klassidele Loovtöö Juhendaja: Karin Peda Ülenurme 2019 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 4 2. Loovtöö teema valimine ja planeerimine............................................................5 3. Jalgpalli ajalugu ja harrastamine........................................................................6 3.1 Jalgpalli ajalugu............................................................................................. 6 3.2 Jalgpalli harrastamine.........................
haudelinnud, ülejäänud on enamasti läbirändajad või talikülalised, aga umbes 115 liiki on eksikülalised, kes satuvad meile väga harva. Aktiivne linnuvaatleja, kes külastab kogu aasta jooksul regulaarselt parimaid linnuvaatluspaiku üle Eesti, registreerib aastaga umbkaudu 220-230 linnuliiki, kõvasti vaeva nähes võib kokku saada 250 liiki ja hea õnne korral võib tulemus ületada 260 liigi piiri. (linnuvaatleja Otsa, 2012) Pilt 1. Linnuvaatleja Eedi Lelov (Autor: Ingmar Muusikus), 2010 1.2. Linnuvaatluse ajalugu Algne huvi oli pigem jälgida lindude esteetikat, mitte ulitaarse poole (peamiselt toidu) väärtusi. Seda oli näha 18.sajandi lõpul Gilbert White, Thomas Bewick, George Montagu ja John Clare töödes. Lindude uurimine ja looduse ajalugu üldiselt muutus üha levinumaks Suurbritannias Victoria ajastul. Kõige huvitavamad uuritavad esemed olid linnukogud, munad, ja hiljem ka nahk
,,Mu meel lausa rõkkab rõõmusust, et ma ei pea oma klassikaaslasi nüüd kolm kuud nägema. Ei ühtegi neist!" +4 Kuna selgub, et Rumeenlased olid sulid ja soovisid ainult viisat, et riigist välja saada jääb see reis är, aga kuna J ja Kairi on saanu kokku teistega kellega koos seda projekti arutati juba mitte projekti vaid tekkinud sõprusringi pärast, siis Kairi pakub välja Rumeenia asemel sõita tema vanaema tühja majasse Tõrvas. Nii sõidavad J, Kairi, Aleksandere Sasa, Ester ja Ingmar Lõuna-Eestisse. J on leidnud peale lõppenud aastat kõige jubedamaks pidades lõpuks rahu- ilus loodus, soe suveilm, head sõbrad. Selgub, et Kairi ka Sasa isad on vennad ja ka mõlemad alkohoolikud. Kairi isa on vangis- vägivalla eest naise ja laste üle. Nad imestavad kuidas küll nemad sellistest katkistest peredest pärinedes nii normaalsed on. Sasa tahab J sõpruse kinnitamiseks pooliku viina juua ja iga kord enne
2 Plaat, Jaanus. Usuliikumised, kirikud ja vabakogudused Lääne- ja Hiiumaal: usuühenduste muutumisprotsessid 18.sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi lõpuni. Tartu, Eesti Rahva Muuseumi sari 2, 2001; Altnurme, Lea. Kristlusest oma usuni. Uurimus muutustest eestlaste religioossuses 20. sajandi II poolel. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. 3 Ringvee, Ringo. Riik ja religioon nõukogudejärgses Eestis 1991-2008. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. 4 Kurg, Ingmar. Oikumeenilise evangelisatsiooni perspektiiv Euroopa kontekstis: missioloogiline ja religioonisotsioloogiline uurimus. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010. 5 Sazko, Ave. EELK sõpruskogudused: sõprussuhete tekkimine ja kujunemine 20. sajandil. - Mitut usku Eesti. II: valik usundiloolisi uurimusi: kristluse eri. Tartu, 2007, lk 47-86. 6 Soom, Kaido. Täiskasvanute leeritöö Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus ja selle arengustrateegia koostamine
4.0.9. Leidke liitlause tõeväärtus komponentlausete etteantud tõeväärtuste korral: ¬(P Q) [(Q R) & P], P=1, Q=1, R=0; Lahendus: ¬(1 1) [(1 0) & 1] = ¬(1) [1 & 1] = 01=1 24_fl_i-v ÜLESANDEID 4.1.-4.6. 4.1. Kolme erineva aasta üliõpilase kohta püüti ära arvata, mitmendat aastat keegi neist õpib. Arvati: Anu ei õpi esimesest aastat, kuid Ingmar õpib teist aastat ning Ellu ei õpi teist aastat. Ainult üks arvamus osutus tõeseks. Mitmendat aastat keegi neist õppis? 4.2. Huviline tahtis teada, kuidas läks järjekordne vormel 1 etapp. Talle vastati: a) Massa oli kolmas, Hamilton teine; b) Alonso oli teine, Massa neljas; c) Hamilton oli esimene, Räikkönen teine. Need sõitjad saidki neli esimest kohta. Igas arvamuses oli üks väide tõene, teine väär. Leidke sõitjate järjestus. 4.3
Rootsi üldandmed. Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuning...
835 1207 Aamisepp Andres Harju 03:48:01 M21 1094 1157 Aarniste Marek Tallinn 04:01:03 M21 1705 1357 Aas Jaanek Harju 04:31:48 M21 1347 1392 Aasaru Juhan Tartu 04:12:12 M21 145 508 Aasla Meelis Tallinn 03:06:53 M21 1226 1988 Ahven Priit Valga 04:06:51 M21 1492 2750 Aiaots Sander Tallinn 04:19:59 M21 2178 2158 Aija Ingmar Tartu 05:11:15 M21 13 90 Ainsalu Markku Tartu 02:44:48 M21 804 2337 Aksel Indrek Lääne-Viru 03:46:31 M21 948 1187 Albri Kalev Tallinn 03:53:46 M21 729 1083 Allik Ando Tallinn 03:42:30 M21 1212 543 Alttoa Risto Tallinn 04:05:42 M21 599 312 Alumaa Alar Harju 03:35:54 M21 1993 2544 Ambros Andres Tallinn 04:52:17 M21
pealuu peale ja naeris ,,Sinu läbi tuleb mul surra", siis tuli pealuust välja madu ja hammustas teda surmavalt. Nii bulgaritel kui venelastel see lugu teada. Oleg valitses 33 aastat (879-911). Tema järglane Igor valitseb ka 33 aastat. 879kui Oleg valitsemia oli Igor alaealine. Oleg kuni 912, Igor oleks pidanud ammu täisealiseks saama. Vanemate vene vürstidega segased lood. Nõukogude teadlased, et Igor esimene tõeline vene soost vürst. Tal Skandinaavia allikates nimi Ingmar. Kas isa Rjurik pani nimeks Igor? Kaheldav. Igor kohtas kaunist Olgat. Vladimir Püha oli Kiievi-Vene (Vana-Vene) perioodi silmapaistvaid vürste. Sageli kasutatakse vene vürstide puhul lisanimesid. Lisas on neile antud hüüdnimesid, sest samanimelisi vürste oli palju, vaja kuidagi eristada. Nt Jaroslav Tark polnud vanasti, hiljem antud vene ajaloolaste poolt. Vladimir Püha = Vladimir Ristija (kirikuringkond)= Vladimir Päikene )bõliinades) vladi mir ehk valitse maailma.
regeringen, och argumenterade för att rapporter om massakrer och övergrepp i dåvarande Demokratiska Kampuchea var överdrivna, och i stor utsträckning byggde på mot röda khmererna fientlig (amerikansk, vietnamesisk, etc) propaganda. Per Anders Fogelström Verksam 1949-1998 född 22 augusti 1917, död 1998, var en svensk författare, journalist och samhällsdebattör. Per Anders Fogelström blev känd som författare 1951 med romanen Sommaren med Monika, som även filmades av Ingmar Bergman. Av böckerna är Mina drömmars stad hans mest lästa och älskade. Den ingår i en serie om fem böcker där vi får följa Henning Nilsson och hans barn och släkt, från 1860-talet och hundra år framåt. Denna serie brukar kallas för Stadserien och övriga böcker som ingår är Barn av sin stad, Minns du den stad, I en förvandlad stad och Stad i världen. Serien finns med på världsbibliotekets lista. Per Anders Fogelströms berättarvärld dominerades av vanliga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
