Tuntud Eesti naishelilooja ning kauaaegne Tallinna Konservatrootiumi muusikateoreetiliste ainete õppejõud Ester Mägi on sündinud Tallinnas Toompeal, 1922. aasta 10. jaanuaril. Lapsepõlv Tema vanemad said kokku Keava mõisas, kus nad mõlemad töötasid ning kust nad 1905. aasta revolutsiooni ajal Tallinna ümber kolisid. Asunud Tallinna, sai tema isast kuldsete kätega käsitööline ning emast sai koduperenaine. Esteri vanematel oli kolm last, kellest noorim oli Ester. Tal oli vend Paul, kes õppis laulmist ning hakkas hiljem lavastajaks ning õde Hilda, kellest hiljem sai suure pere pereema ning kelle tütar on meile tuntud pianist Vilma Mallene. Hilda oli ühtlasi ka pere kolmest lastest kõige vanem. Esteri lapsepõlve ajal oli Toompea tema sõnul rahulik ja romantiline koht. Seal kõndisid ringi baltisakslased ning tolleagse Eesti president, Konstantin Päts, ise. Teekond isehakkajast muusikuks Oma esimesed sammud muusika poole tegi Este...
MIINA HÄRMA Autor: Älis Sikora Miina Härma elu ja looming Esimene eesti naishelilooja, -organist ja -koorijuht Sündis Raadi vallas 9.02.1864.aastal Ema ja isa olid muusikalise haridusega Suri 16.11.1941.aastal ja on maetud Tartu Raadi kalmistule Miina Härma haridustee Muusikalise alghariduse omandas iseseisvalt Lõpetas Tartus K.Schulze tütarlastekooli 1883.a. astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi Miina Härma side Tartuga Töötas pikka aega Tartus koorijuhi ja orelimängijana Valiti Tartu Ülikooli audoktoriks Tartus Miina Härma
1)parem haridus 2)avada eestikeelseid kõrgema astme koole Mu isamaa minu arm,sind surmani Aleksander saebelmann- kunileid 7. K.A.Hermanni tähtsus eesti muusika ja kultuuriajaloos (4-5 fak tegevusvaldkonnad,teened keeleteadlasena ajakirjanikuna. Tuntumad teosed loomingust. 1)kungla rahvas 2)oh laulu ja hõiska 3)minge üles mägedele 4)munamäel 5)isamaa mälestus 8. M.härma tähtsus esti muusika ja kultuuriajaloos (4-5 fakti):1 eesti kutseline naishelilooja,teened orelikunstnikuna,tegevus tartus.M.härma muusikapäevad tartus tuntumad teosed loomingust 1)sündis tartumaal kõrvekülas raadi v 9. kus said eesti 1 kutselised heliloojad muusikalise hariduse. Beterburi 10.millistel erialadel õppisid 1 kutselised heliloojad. Beterburi konservatooriumis.
Miina Härma (1864-1941) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina.Miina Härma sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt (tol ajal eesti kultuurielus valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige) Jannsen ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. (Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit.) Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann . Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses tütarlastekoolis.Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. (1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli ...
Miina Härma (1864-1941) (aastani 1935 Hermann) Sündis 1864 Raadi vallas Kõrve külas ja suri 1941 Tartus. Esimene Eesti naishelilooja, organist ja muusika õpetaja. Oluline oli tema töö muusika õpetahana Tartus tütarlaste Gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaator. Sündis koolmeistri peres ja tema lapsepõlve mõjutas ärkamis aegne rahvus romantiline vaimsus,-Jannseni ja Karl August Hermann (nad ei ole sugulased). K.A Hermanni soovitusel astus Peterburi konservatooriumisse, mille lõpetas oreli erialal. Peterburgi asutasJaani kiriku juurde (eestlaste oma kirik) lastekoori. Aastast 1894 on tagasi Tartus, asutas Härma segakoori ja oli selle dirigent sensatsioon! Koor tõusus väga kõrgele tasemele. Härma oli väga nõudlik peensustes. Esitas oma loominkut ja püüdis võidelda üle levinud saksapärase muusika vastu. Oli esimene, kes sõitis kooriga Eesti väiksematesse linnadesse ja küladesse. Juha...
Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, organist, dirigent Kuni 1935.aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator 1903 suundus Kroonilinnna. Põhjuseks soodsamad trennimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga ,,Miina Hermanni Lauluseltsi koo" Oli aktiivne muusikategel...
Andis 13 aastat välja ,,Laulu ja mängu seltsi lehte''Ta tegeles rahvaviisidega kogus ja harmoniseeris neid ja kutsus ka teisi üles.Tema loomingusse kuulub üle 300teose,tema laulud on ilustavad, sentimentaalsed ja kompositsioonitehniliselt primitiivsed. 7.Esimesed profesionaalsed heliloojad: J.Kappel, M.Härma, K.Türnpuu. A.Lätte,R.Tobias.Õppisid Peterburi konservatooriumis. 8.Miina Härma: oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Aastatel 1883 1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed 9.20 sajandi muusika elu:Suur kultuuri tõus.Muusika muutus profesionaalsemaks ja mitmekesisemaks.Rahhvuslikkus süvens.Elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond.Muusikasse tuld koorilaulude kõrvale ka instrumentaalmuusika ja sünfoonilene muusika
H. Treffner- asutas eragümnaasiumi A. Grenzstein- rahvusliku liikumise vedaja, pidas tähtsaks venemaaga koostöö tegemist G. Lurich- esimene hõbemedal maadluses V. Reiman- Esti Üliõpilas Seltsi asutajaliige J.V.Jannsen- rahvusliku liikumise eestvedaja, kirjutas hümni sõnad, ,,Perno Postimees" P.Speek- asutas ajalehe ,,Uudised" J. Köler- maalikunstnik, kes sai kuulsaks ka väljaspool Eestit M. Härma- esimene kutseline naishelilooja J. Adamson- Eesti Aleksandri kooli rajaja 18. esimese Eesti erakonna asutamine- 1905 Ajaleht ,,Sakala" asutamine- 1878 I üldlaulupidu- 1869 ,,Postimehe" asutamine- 1864 Sinimustvalge lipu õnnistamine- 1884 Tallinna volikogu läks eestalste kätte- 1917 12 K. Päts J. Tõnisson Ajaleht, mida toimetas ,,Teataja" ,,Postimees" Millele keskendus võitluses Taotles poliitilisi õiguseid Võitles venestamise ja tsaarivõimu vastu Kes moodustasid toetajaskonna põhjaeestlased lõunaeestlased
13. Miks paljud Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased töötasid väljaspool Eestit? Eestis oli raske sobivat tööd leida. (nt Miina Härma) 14. Kes on alljärgnevate koorilaulude autorid? "Sind surmani" A.Kunileid "Kaunimad laulud" - Saebelma "Tuljak" M.Härma "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" F.Pacius (sõnad Jannsen) "Kungla rahvas" - Hermann ,,Ei saa mitte vaiki olla" M.Härma 15. Kes oli esimene professionaalne naishelilooja, mis linnaga Eestis oli ta kõige rohkem seotud? Miina Härma Tartuga 16. Nimeta esimene eesti ooper, kes oli selle helilooja? ,,Vikerlased´´ Evald Aava 17. Nimeta esimene eesti ballett ja kes oli selle helilooja? ,,Kratt´´ Eduard Tubina 18. Kas tunned neid eesti heliloojaid? Arvo Pärt Miina Härma Gustav Ernesaks
See väljendus sellest, et pärisorjus hakkas vähenema ja lõpuks kadus. 2) Nimeta ärkamisaegseid kultuuritegelasi. Mille poolest oli nende tegevus oluline? Karl August Hermann, tegeles eesti keele ühtlustamise, õpetamise ning õpikute koostamisega. Aleksander Saebelmann- Kunileid, temalt pärinevad varaseimad eesti rahvaviiside seaded. Friedrich August Saebelmann, paljud laulupidude koorilaulud on tema poolt kirjutatud. Miina Härma, Eesti esimene professionaalne naishelilooja ning ta kirjutas paljusid koorilaule, mida ta kirjutas kõigile kooriliikidele. 3) Esimene üldlaulupidu – kes oli laulupeo mõtte algataja, mis aastal ja kus toimus, kes võtsid osa, mis laule lauldi + kaks eesti helilooja poolt kirjutatud laulu (helilooja ja pealkiri) Esimene üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus, selle idee autoriks oli Johann Voldemar Jannsen. Osa võtsid kõik meeskoorid. Teiste hulgas
Uus nimi võeti väga kiiresti omaks. Miina Härma suri Tartus 16. novembril 1941. a. ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. Miina Härma suureks teeneks võib lugeda seda, et ta võttis vaevaks tuua orelimuusikat ka maarahva hulka. Linnades toimus sageli kontserte, kuid maale ja väiksematesse kohtadesse sattus häid organiste harva. Nüüd said kuulajate hulgad tutvuda Bachi, Mendelssohni ja teiste orelikomponistide teostega. Härmal on suur tähtsus Eesti muusika maailmas, kuna ta oli esimene naishelilooja eestis, ning vaatamata kõigi vastuseisule otsustas ta siiski õppida muusikat.
1. Peterburi konservatoorium mängis Eesti kultuuriloos suurt osa, sest paljud Eesti heliloojad omandasid oma muusikalise hariduse just seal. Peterburi konservatooriumis oli muusikaharidus tasemel, sellepärast sinna õppima mindigi. Tuntumad lõpetajad: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig ja Mart Saar. Õppejõududest olid tuntuimad Nikolai Rimski-Korsakov ja Louis Homilius. 2. Miina Härma isiksus on eriline sellepärast, et ta oli Eesti esimene naishelilooja, ta tegutses veel aktiivselt ka organisti, koorijuhi ja muusikaelu edendajana. Tema koorilaulud jagunesid kolme suuremasse valdkonda: isamaalised koorilaulud, mis olid muusikaliselt kõige arendatumad ja nõudlikumad esituse osas. Teiseks oli tema loomingus tähtsal kohal lüürilised koorilaulud ja rahvalauluseaded. 3. Konstantin Türnpu oli Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht. Sellest koorist kujunes Eesti esimene professionaalsel tasemel kontsertkoor. 1921
EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL 1. Miina Härma (1864-1941) · Esimene Eesti naishelilooja, organist, dirigent · Pärit Tartumaalt · Eratunde võttis K.A. Hermannilt · 1883 õppima Peterburi Konservatooriumisse (orelit). · 1890 lõpetas konservatooriumi (Klaveriõpetaja Peterburis) · Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koorijuht · 1894 tagasi Eestis. Asutas esimese segakoori ,,Miina Härma Lauluseltsi koor" · Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele
……..7 5. Kasutatud kirjandus…………………………………………………………….8 2 ELULUGU Miina Härma (aastani 1935 Hermann) sündis 9.veebruaril 1864 Kõrvekülas, Raadi vallas. Suri 16.november 1941 Tartus. Maetud on Miina Härma Raadi kalmistule, kus on ka tema hauamonument. Miina oli Eesti helilooja , koorijuht ja organist. Ta oli Eesti esimene professionaalne naishelilooja. Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse. Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all (vaatamata samale perekonnanimele ei olnud nad sugulased). Aastatel 1883–1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast
Ta oli väga hea dirigent. Juhtis seal Eesti seltside koore. Looming Pärand pole mahukas. Piirdub koorilauluga. 50 koorilaulu ja mõned soololaulud. Ta on teinud on rahvalaulu seadeid. Ta armastas Koidula, Kreutzwaldi luulet. Laulud räägivad loodusest või armastusest. Laulude paremiku hulka kuulub ,,Ööbik". See on mõeldud lastekooridele. See laul on pühendatud Koidulale. Põhiline iseloomujoon tema laulude kohta on lüüriline tundelaad. Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, dirigent, organist. Ta on muusikaelu edendaja ja organisaator. Karl August Hermann oli esimene muusikaõpetaja. Õppis Peterburis. Pärast lõpetamist ta oli kõige esimene Eesti interpret, kes esines välimaal. Ta esines Soomes, Peterburis, Inglismaal ja Saksamaal oreliga. Tagasi tuli Tartusse. Asutas 1894 Miina Hermani segakoori. Üritas selle kooriga propageerida Eesti muusikat. Laulsid rahvalaulu seadeid. Teda tunnustati üsna pea. Ta oli laulupidude kui laulupäevade dirigent
Esimene eestlasest proffesionaalne muusikakriitik. 1900 asutas Tartus esimese sümfooniaorkestri. Soovis Eesti kontserdi publikut muusikaliselt harida. Muusikakriitikuna tegi tööd Postimehele. Avaldas eesti koorilaulude kogumikke. Ligi 150 koorilaulu, 15 soololaulu, veidi instrumentaalmuusikat. Tuntuim koorilaul on ,,Kuldrannake" - lüüriline. ,,Malemäng" lõbus. Vahelduva iseloomuga looming. Miina Härma (1864-1941) Esimene eesti naishelilooja, organist ja dirigent. Esines välismaal, esimene, kes sai. 1894 Miina Hermanni segakoor. Üritas võidelda saksapärase muusika vastu. Tegi Eesti rahvalaulude seadeid. Oli tunnustatud dirigent laulupäevadel ja üldlaulupidudel. Tartu Miina Härma Gümnaasium. Kirjutanud peamiselt koorilaule. Need võib karakterilt jaotada neljaks: 1. Patriootilised 2. Pidulikud hümnilise iseloomuga laulud, näiteks ,,Meeste laul" 3
1932. aastal juhtis Aleksander Läte Tartus tema rajatud klaveritöökoda "Sprenk-Läte". Ta uuris ka värvi- ja valgusmuusikat, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi küsimusi. Avaldas raamatud "Kunstlaulust ja Solfeggio" (Tartu, 1923) ning "Klaverist ja selle ehitusest" (Tartu, 1934). Osa töid jäi aga käsikirjaliseks Miina Härma (aastani 1935 Hermann) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige Jannsen, Wirkhaus ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. Miina Härma isa oli viiulimängija, valla
- millist muusikat põhiliselt kirjutas ja kui palju? koorilaulud, u 300 - nimeta koorilaule (väh 2) oh laula ja hõiska, isamaa mälestus 20. sajand 8. Millises õppeasutuses said haridust esimesed kõrgharidusega Eesti muusikud? Valgas tegutsenud Janis Cimze seminaris. - milline oli eesti soost õppijate peamine eriala, miks? koorilaul - kas tead mõnda kuulsat oreli või kompositsiooniõppejõudu? 9. Miina Härma - kellena elu jooksul tegutses? Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina. - millisel erialal omandas kõrghariduse? oreli erialal - Nimeta kuulsamaid laule, kokku väh 3. "Meeste laul", Tuljak, Ei saa mitte vaiki olla - Kuidas kasutas Härma rahvaviise uudsel viisil? ta töötles ning kompositsioneeris neid 10. Kes asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri ja millal? Aleksander Läte 1900 a 11
Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. David Otto Wirkhaus - eesti seltsiliikumistegelane ja muusik. Ta oli David Wirkhausi poeg.Wirkhaus tegutses "Vanemuise" seltsis, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsis, Aleksandrikooli liikumises ning juhatas Väägvere pasunakoori ning üldlaulupidude pasunakoore. Miina Härma - eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. 15- aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastal 1903 siirdus Miina Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni
mägedele” 9. Esimesed kutselised heliloojad Miina Härma(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed, Konstantin Türnpu(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed. Nende tähtsus muusikaajaloos Härma ja Türnpu olid esimesed kaks Eesti muusikut, kes lõpetasid Peterburi konservatooriumi. Härma oli Eesti esimene naishelilooja. Isamaalised ja lüürilised koorilaulud, rahvalauluseaded. (,,Meestelaul'', ,,Ei saa mitte vaiki olla'', ,,Tuljak'') Türnpu vastasutas Tallinna Meestelaulu Seltsi, oli dirigent ja muusikajuht seal. Eesti esimene professionaalne kontsertkoor kujunes sellest. T oli ka üks Eesti Lauljate Liidu asutajatest. Vokaalmuusika, isamaaline temaatika. (,,Kevade tunne'', ,,Lauluke, sõua”) Miina Härma Eluaastad: 1864 - 1941
lõpetajad edukalt tegutseda koorijuhtide ja heliloojatena.Kuna,aga tolle aegsed Eesti kultuuri olud ei võimaldanud neil täiel rinnal tegeleda muusikaga, siis jäädi tööle ka võõrsile. Esimesed kõrgharidusega muusikud ongi eesti muusikakultuuri arengut mõjutanud rohkem oma loomingu kui praktilise muusikategevusega. MIINA HÄRMA (1864-1941) Miina Härma on Eesti esimene professionaalne naishelilooja, esimene naisorganist ja esimene väljapaistev naiskoorijuht. Muusikaalased algteadmised sai kodust ja Karl August Hermannilt, kellega tutvus teismeliseeas ''Vanemuise'' segakoori proovi kuulates. Õppis klaverit Ernst von Knorre juhendamisel. 1880. aastal kirjutas oma esimese koorilaulu ''Isamaa, õitse sa!''. 18831890 õppis Peterburi konservatooriumis orelit (Louis Homiliuse klassis), harmooniat (juhendaja V. Siecke) ning kontrapunkti ja fuugat (juhendaja Julius Ernst Christian Johannsen).
1860. aastal valminud luteri kirik 1.1. Miina Härma (1864- 1941) Eesti esimene naishelilooja, kes tegutses aktiivselt organisti, koorijuhi ja muusikaelu edendajana. Tema loomingu põhiosa moodustavad u 150 koorilaulu. Koorilaulud liigituvad temaatika poolest kolme suuremasse valdkonda Isamaalised koorilaulud (kõige arendatumad ja nõudlikud esitamise osas) ,,Meestelaul" meeskoorile. Lüürilised koorilaulud (enamik kirjutatud Anna Haava sõnadele) ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Ööbiku surm" kirjutatud naiskoorile, ,,Kui sa tuled, too mull' lilli"
· Luba saadi 1769 a. veebruaris REPERTUAAR · Laulupeo repertuaar ilus trükis 1869 a. mais · Kavas 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu · Suurem osa oli saksa heliloojate loodud aga ka 2 Soome laulu. Nende seas ka Frederic Paciuse ,, Mu isamaa, mu õnn ja rõõm." · Eesti heliloojate sulest 2 laulu: Aleksander Saebelmann Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Mõlemad Lydia Koidula sõnadele MIINA HÄRMA (1864-1941) · Esimene naishelilooja, organist, dirigent · Kuni 1935. Aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann · Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres · Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis A. Hermannilt · 1883. a suundus Peterburi konservatooriumisse. Asus õppima orelit. Õpingute ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontsertid. · 1890 lõpetas konservatooriumi. Jäi peterburgi klaveriõp. Oli ka Peterburi Eesti Hariduse Seltsi juht.
Johannseni klassi. Elas Venemaal, töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli üks kolmanda, viienda ja kuuenda Eesti Üldlaulupeo üldjuhte. Teoste hulka kuuluvad ,,Eesti keisri laul" (1881; meeskoorile ja bassile; tekst Jaan Bergmann), ,,Kroonimise laul" (1882; kantaat mees- ja segakoorile; tekst Jaan Bergmann) ning ,,Päikesele" (1892; kantaat meeskoorile; tekst Mihkel Veske). Miina Härma (1864 - 1941) oli Eesti esimene naishelilooja, kasutas oma loomingus palju rahvaviise. Muusika oli lihtsa helikeelega, kuid värvikate kujunditega. Ei tulnud liedertaffellikust stiilist veel välja. Konstantin Jakob Türnpu (13. august 1865 16. aprill 1927) oli helilooja, organist ja koorijuht, kes ei sallinud Miina Härmat. Muusikat õppis Tallinnas E. Reinicke juures. Pikki aastaid töötas ainult baltisakslaste heaks. 1884 1886 juhatas ,,Lootuse" seltsi meeskoori. Lõpetas Peterburi Konservatooriumis 1891 L
Te ma laulude har moonia on mitme kesine ja huvitav. Teosed: ,, Ar mukese ootel" , ,, Kevade" , ,, Ö ö bik" , ,, Ol eksin laululind" , ,,Üksinda" , ,, V õ õrsil" Kantaadid: ,,Eesti keisri laul" , ,, Krooni mise laul" , ,,P äikesele" · Miina Härma (1864-1941) Eesti esimene kõrgharidusega naishelilooja, -organist ja dirigent. Miina Här ma ( Her mann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas kool m eistri peres. Te ma isa oli viiuli mängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit, T ütrele õpetas ta orelit. Miina Här ma astus 1883. aastal Peterburi konservatooriumi, klaveri erialale, kuid õppi ma hakkas orelit. 1890
Johannseni klassi. Töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli III, V ja VI eesti üldlaulupeo üldjuhte. Teosed: 1881"Eesti keisri laul" meeskoorile ja bassile (tekst Jaan Bergmann)1882"Kroonimise laul", kantaat mees- ja segakoorile (tekst Jaan Bergmann) 1892"Päikesele", kantaat meeskoorile (tekst Mihkel Veske) Miina Härma (9. II 1964 Kõrveküla, Raadi v. 16. XI 1941 Tartu), helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal. Tegutses seejärel Peterburis klaveriõpetajana (hiljem samal alal ka Soomes) ja koorijuhina (Eesti Hariduse Seltsi segakoor)
Rahvamuusikat loomingu aluseks võttes, oli ta üks rahvusliku stiili rajajaid 20.sajandi alguses. Peeter Süda looming pole kuigi suur, kuid tema parimad teosed kuuluvad orelimuusika klassikasse. Tuntumad neist on Fuuga f-moll , ,,Ave-maria" , ,,Basso ostinato" , ,,Scherzino" , ,,Pastoraal" , prelüüd ja fuuga g-moll. Koorilauludest on säilinud ,,Linakatkuja" , ,,Muremõtted". Miina Härma (1864-1941) oli Eesti esimene kõrgharidusega naishelilooja, -organist ja dirigent. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres. Tema isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Miina Härma astus 1883. aastal Peterburi konservatooriumi, klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. 1890. aastal lõpetas ta oreli eriala vabakunstniku esimese järgu diplomiga. Kogu oma järgneva elu töötas ta mitmekülgse ja aktiivse muusikuna: neli aastat Peterburis, peale
maja Tartus. 1908 a. kutseline orkester Vanemuises Looming : " Laul rõõmule ! , " Kuldrannake " , " ööunenägu " Piirikivi tekstile. " Pilvedele " , " Malemäng ", umbes 200 koorilaulu. 5 kantaati,-" Rändaja ja tähed". Vokaal sümfooniline muusika. Sümfoonilisest muusikast avamäng " Kalevala " , palu sümfoonia orkestrile, 1 keelpillikvartett. Miina Härma ( 1864 Kõrveküla 1941 Tartu ) Esimene eesti naishelilooja, naisorganist ja dirigent ning veel pedagoog. Isa oli tal kool meister. 14 aastaselt läks ta Tartusse Saksa gümnaasiumi. 1883 a. astus ta Peterburi konservatooriumisse klaveri erialale, kuid peagi vahetas selle oreli vastu ning õpetajaks oli Homilius. 1890 a. ta lõpetas. Ta juhatas Peterburi Jaanikiriku lastekoori. Looming: üle 200 koorilaulu, vokaal muusika, 2 pala puhkpilliorkestrile, vokaal kammermuusika, soolo laule, laulumäng " Murueide tütar "
millest muidugi "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Kuid ta on loonud ka viis ooperit, millest "Tormide randa" ka korduvalt lavastatud. On loonud teatri- ja filmimuusikat, kantaate, klaverisaatega soololaule, instrumentaalmuusikat ja kõige enam on temal koostatud koorilaule nii mees-, nais-, kui ka laste- ja segakooridele. Härma, Miina (09.02.1864 16.11.1941) Helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal. Tegutses seejärel Peterburis klaveriõpetajana (hiljem samal alal ka Soomes) ja koorijuhina (Eesti Hariduse Seltsi segakoor)
" Mingem üles mägedele" " Kungla rahvas" Katsetas ka ooperizanris. 1908 valmis nelja vaatuseline lauleldis " Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad", kust on pärit ka "Kungla rahvas" Hermann oli ka üks rahvaviiside kogumise algatajaid. Kuulamiskavad: " Oh, laula ja hõiska";" Kungla rahvas" 8. M. Härma kui väga mitmekülgne muusik + tähtsamad laulud: oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed, instrumentaaltöid lõi ta vähe. Ta on kirjutanud laulumängu "Murueide tütar" ja kantaadi "Kalev ja Linda". Koorilaulud · "Enne ja nüüd" · "Meestelaul" · "Kojuigatsus" · "Kui sa tuled, too mull' lilli · "Pühendan kõik kallile" Rahvalaulutöötlused · "Tuljak" · "Lauliku lapsepõli"
jälgida. Sõna tuhande öeldakse valesti. Teise salmi lõpus tahetakse h-tähte lõppu öelda. Sopran hakkab vahepeal rütmist maha jääma. A-sid tuleb pikemaks venitada. Mehed peavad lõpuosas sõnad hästi selgelt välja hääldama. Miina Härma Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann; 9. veebruar 1864 Kõrveküla Raadi vald 16. november 1941 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Miina Härma on maetud Raadi kalmistule. Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse. Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15- aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all (vaatamata samale perenimele, ei olnud nad sugulussidemetes). Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane
Aleksander Kunileid (1845-1875) Lõpetas 1868 Cimze seminari ja jäi sinna ise õpetajaks. 7 Kunileid on oma isamaalisuse teemat käsitlevate koorilauludega teerajajaks. Paljudele lauludele on teksti kirjutanud Lydia Koidula. Parimad laulud: · Sind surmani · Mu isamaa on minu arm · Õitse ja haljenda · Mu isamaa nad olid matnud · Süda tuksub Miina Härma (1864-1941) Esimene kõrgharidusega naishelilooja. Lõpetas Peterburi Konservatooriumi orelikunstniku ja komponistina. Tartust sai muusikalise tegevuse põhikoht, seal asutas koori ja sai kohaliku kultuurielu juhiks. Aitas rajada Tartu Kõrgemat Muusikakooli. Valiti Tartu Ülikooli audoktoriks ja Tallinna Konservatooriumi auprofessoriks. Kirjutanud ligi 200 laulu, millest enamik on koorilaulud, mõned ka ulatuslikumad kooriteosed. Tema laulud on südamlikud ja viisirikkad. Esikohal on isamaalised, armastus- ja looduslaulud. Paremaid teoseid:
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
6. Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg) Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Hea dirigendina kutsuti Kappel juhatama Eesti III, V ja VI üldlaulupidu (need toimusid vastavalt 1880, 1894 ja 1896). Suur osa tema lauludest oli mõeldud kodumaa lauljatele ja need võeti paljude kooride repertuaari. · Miina Härma (aastani 1935 Hermann) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu). Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige Jannseni, Wirkhaus ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit
J. Johannseni klassi. Elas Venemaal, töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli üks kolmanda, viienda ja kuuenda Eesti Üldlaulupeo üldjuhte. Teoste hulka kuuluvad „Eesti keisri laul“ (1881; meeskoorile ja bassile; tekst Jaan Bergmann), „Kroonimise laul“ (1882; kantaat mees- ja segakoorile; tekst Jaan Bergmann) ning „Päikesele“ (1892; kantaat meeskoorile; tekst Mihkel Veske). Miina Härma (1864 - 1941) oli Eesti esimene naishelilooja, kasutas oma loomingus palju rahvaviise. Muusika oli lihtsa helikeelega, kuid värvikate kujunditega. Ei tulnud liedertaffellikust stiilist veel välja. Konstantin Jakob Türnpu (13. august 1865 – 16. aprill 1927) oli helilooja, organist ja koorijuht, kes ei sallinud Miina Härmat. Muusikat õppis Tallinnas E. Reinicke juures. Pikki aastaid töötas ainult baltisakslaste heaks. 1884 – 1886 juhatas „Lootuse“ seltsi meeskoori. Lõpetas Peterburi Konservatooriumis 1891 L
Esimese üldlaulupeo üks üldjuhte ning koorilaulude võistulaulmisel žürii esimees. laulud „Mu isamaa on minu arm“ ning „Sind surmani“ kõlavad tänaseni laulupidudel. Friedrich Saebelmann-Aleksandri noorem vend. Tuntumad laulud on „Kaunimad laulud“, „Ema süda“ Karl August Hermann- üks tähtsamaid muusikategelasi 19.sajandi viimastel kümnenditel. Tuntumad laulud „Minge üles mägedele“, „Süda tuksub“, „Kungla rahvas“ Miina Härma- esimene professionaalne naishelilooja eestis. „Tuljak“, „Meeste laul“, Aleksander Läte- tuntud koorilaulude looja. „Pilvedele“, „Kuldrannake“, „Miks nii hilja“ Rudolf Tobias- umbes 30 koorilaulu, paremad Tartu ja Peterburi ajajärgust. Artur Kapp- Koorilaulud peamiselt Peterburi perioodist, „Mu süda“, „Palumine“ Peeter Süda- Esimene koorifuuga rahvaviisi teemal „Linakatkuja“. 9. Nimeta eesti tuntumaid koore ja koorijuhte. Eesti Rahvusmeeskoor RAM- Miina Härma Segakoor-
Suurem osa eesti keelsest muusika terminoloogiast on Hermanni loodud (heliredel, helilooja, kolmkõla). Ta on kirjutanud ligi tuhat laulu. „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ „Oh laula ja hõiska“ Eesti esimesed professionaalsed heliloojad Suurem osa Eesti vanema põlve heliloojatest sai muusikalise hariduse Peterburi konservatooriumist. Seal õpiti orelit ja kompositsiooni. Johannes Kappel Miina Härma eesti esimene naishelilooja. 150 koorilaulu, aktiivne muusikaelu edendaja, Miina Hermanni Seltsi koor Tartus, õpetaja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsis. Kirjutas isamaalisi koorilaule, lüürilisi koorilaule ja rahvalauluseadeid. Konstatin Türnpu- Tallinna Niguliste kiriku organist, juhatas meeskoori Revaler Liedertafel ja Tallinna Niguliste kiriku lauluseltsi, Tallinna meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht, üks Eesti Lauljate Liidu asutajatest, ta on kirjutanud 60 koorilaulu ja 7 soololaulu, tema
märts 1809 Hamburg 8. jaanuar 1891 Helsingi) oli saksa päritolu helilooja ja dirigent, kes elas suure osa oma elust Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks. Ta on kirjutanud kolm ooperit, sümfoonia ja viiulikontserdi. Fredrik Pacius on Soome (Maamme) ja Eesti ("Mu isamaa, mu õnn ja rõõm") hümni viisi autor. Miina Härma (aastani 1935 Hermann) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus 14 valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige Jannsen, Wirkhaus ja Karl
Kuulatud lugu ongi kogunud tuntust filmi tunnusmeloodiana. Joonis 23. Meeleolu muutused Pärt Uusbergi loo "Ma ei sure" puhul Nagu näha, valdas lugu kuulates noori peaaegu ainult negatiivsed tunded. Ainus positiivne tunne oli heaolutunne, mida tundis ainult 7% kuulajatest. Peamine meeleolu, mida lugu tekitas, oli kurbus. Oli ka väike protsent (2%), kes tunnistasid, et lugu tekitas neis suurt hirmu. 6.7. Meeleolu muutused Laura Junsoni loo "Sügis kodus " puhul Ainus Eesti naishelilooja, kelle muusikaga noored kokku puutusid, oli Laura Junson. Laura on Eesti muusikamaastikul juba mõned aastad tegutsenud, suuremale üldsusele on ta uustulnuk. L. Junson on minevikus laulnud räppmuusikat, nüüd viljeleb ta peamiselt jazz'i. 33 Joonis 24. Meeleolu muutused Laura Junsoni loo "Sügis kodus " puhul Jooniselt näha, et esitatud lugu mõjus noortele peamiselt positiivselt, laulu sõnad räägivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
