Viiuli teises otsas kinnituvad keeled keelehoidjale. Keelehoidja pannakse kõlakasti laiema otsa külge nööbiga. Selleks et viiuli keeled oleksid parajal kõrgusel sõrmlaua kohal, on kõlakasti keskpaigas kahe kõlaava vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Mängimiseks asetab viiuldaja pilli vasakule rangluule ja toetab seda lõuaga. Viiuldaja sarnaselt on ehitatud ka teised sümfooniaorkestri keelepillide pere liikmed - alt, tšello ja kontrabass. Vioola Vioola on veidi suurem kui viiul ja kõlab seetõttu ka viiulist madalamalt. Alti kasutatakse põhiliselt ansamblipillina, kuid meie sajandil on ta huvi äratanud ka soolopillina. Alt pärineb XVI sajandil. Alti mängib pillimees samamoodi nagu viiulit - asetab pilli vasakule õlale ja toetab lõuaga. Tšello Tšello on veel suurem kui alt, aga väiksem kui kontrabass
VIOLA DA GAMBA Gerli Soom LÄHEMALT Tšello eelkäija Poogenkeelpillid Arenes välja 15.sajandil 16.-18. sajand- Barokk ja renessans Vihueelane HÄÄLESTUS Kvardid Bassgamba: D-G-C-E-A-D Tenorgamba: G-C-F-A-D-G Võrdtempereeritud häälestus VIOLA DA GAMBA TÄNAPÄEVAL Huvi amatööride seas Sobilik alles alustajatele Viini ülikool ,,Orpheon’’´i barokkorkester VIOLA DA GAMBA JA TŠELLO LISAD https:// www.youtube.com/watch?v=r3onO9ZG7io
kontsert“) on esimene orkestrižanr. Concertino- väiksem pillide grupp Ripieno- suurem koosseis See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire Barokkorkester Barokkorkester kasvas välja barokktriost Oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem Tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. tšello, kontrabass, fagott) Põhirühma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tšellod, kontrabassid. Sageli kuulusid orkestrisse viola d’amore ja viola da gamba. Puupuhkpillidest eelistati flööte, oboesid ja fagotte. Vaskpuhkpillidest mängis trompet harilikult koos timpanitega. Orkestri alaliseks osaliseks oli generaalbassi mängiv pill Enamasti oli see tšembalo ehk klavessiin Antonio Lucio
keelpillid: I ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena tšellod ja kontrabassid. Oluliselt täienes puupuhkpillide rühm: flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpuhkpillidest on klassikalises orkestris ainult metsasarved ja trompetid ning löökpillidest timpanid. Barokile nii iseloomulikku klavessiini enam orkestrist ei leia. Muudatused toimusi ka teistes instrumentaalkoosseisudes. Kujunes välja klassikaline keelpillikvartett, milles mängivad I ja II viiul, vioola ja tšello. Samuti olid levinud koosseisud, kus põhipilliks oli klaver. Näiteks klaveritrio, milles mängivad klaver, viiul ja tšello. Kirikumuusika ei olnud enam nii olulisel kohal, ülekaalus oli ilmalik muusika. Kõige enam muutus muusika helikeel. Klassitsismistiil tõi ka muusikasse lihtsuse, selguse, korrapärasuse ja jättis kõrvale barokile iseloomulikud liigsed kaunistused ja keerukuse. Muusikateoses oli esikohal lihtne,
KONTRABASS Kontrabass on madala kõlaga keelpill. Nagu teisedki keelpillid(viiul,vioola, tšello) on kontrabass loodud 16.sajandil. Varaseim tänapäeva kontrabassiga sarnanev pill pärineb aastast 1566. Kontrabass kuulub viiuli perekonda ja on neist kõige madalam. Kontrabassi mängitakse enamasti ansamblipillina, kuigi seda mängitakse ka sümfooniaorkestris, jazzis, bluusis, rock’n’rollis, tangos, rahvamuusikas, kantrimuusikas ja bluegrassis. Kontrabassi ülesanne on täita orkestris või ansamblis bassi osa. Soolopillina kasutatakse kontrabassi harva
GRAND (+1733) ja ooperihelilooja RAMEAU (+1764) Concerto Grosso Mõiste concerto tuleb ilmselt sõnast conserere (koos tegutsema, ühendama), hiljem omandab tähenduse concertare (võistlema). Soolopillide ansambel on vastandatud orkestrile. Meistrid: ALESSANDRO STADELLA, CORELLI ja peaaegu kõik barokkheliloojad peale neid, HÄNDEL. Soolokontsert Soolopilli ja orkestri vastandamine. Reeglina 3-osaline: kiire-aeglane-kiire. Kontserdis soleerib peamiselt viiul, aga ka tšello, fagott, oboe jne. Viiulikontserte on loonud VIVALDI (on tugevasti mõjutanud Bach'i, kes töötles Vivaldi kontserte), TELEMANN, BACH, TARTINI. Orelikontserte HÄNDEL, klavesiinikontserte BACH. Kõrgbaroki ajal arenes mazoor-minoor tonaalsus, oktaav jagati 12 võrdseks pooltooniks. Siitpeale sai võimalikuks kõigi helistike kasutamine. Pilliehituse õitseng: viiulimeistrid AMATI, STRADIVARIUS, GUARNERIUS, STEINER.
Sonaadivorm koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. 8. Millised järgnevatest žanritest kirjutatakse tüüpiliselt kolme- ja millised neljaosalises sonaaditsüklis? Kammersonaat - kolmeosaline Instrumentaalkontsert - kolmeosaline Keelpillikvartett - neljaosaline Sümfoonia - neljaosaline 9. Millised pillid kuuluvad keelpillikvartetti? Viiul I (esimene viiul) Viiul II (teine viiul) Alt (vioola) Tšello 10. Milline on sümfooniaorkestri koosseis? Õpi interneti abil tundma pillide välimust. Töös on vaja ära tunda viiul, vioola, tšello, kontrabass, trompet, metsasarv, tuuba, tromboon, fagott, oboe, klarnet, flööt, timpanid http://et.wikipedia.org/wiki/Sümfooniaorkester 11. Kuidas hääbus klassitsismiajastul basso continuo? Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. 12. Miks läks G. F. Händeli juhitud ooperiteater pankrotti
4. Kuidas ja miks muutus barokkmuusika esitajate suhtes nõudlikumaks kui varasem koduseks esitamiseks mõeldud muusika? Kui varasem muusika polnud mõeldud kuulajaile, siis nüüd oli esitajate ülesandeks kuulaja tähelepanu köitmine ning efektsete kontserdite andmine, mistõttu oli oluline esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. 5. Seleta mõisted: basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass - harmoonisaade, pillirühm, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli – basspill (tšello, fagott) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) vokaalmuusika mõisted: instumentaalmuusika mõisted: aaria - instrumentaalsaatega ilma lavastuseta) vokaalmuusika žanr - passioon – Jeesuse - da-capo-aaria – kolmest lõigust kannatuslugu, mille tekst on koosnev aaria, kaks esimesed võetud Uuest Testamendist. erinevad, kolmas kordab sonaat – mitmeosaline
A. Borodin ooper „Vürst Igor“ Polovetside tantsud puupillid N. Rimski-Korsakov „Seherezade“ 1.osa võimas, harf ja viiul N. Rimski-Korsakov „Hispaania capriccio“ 1.osa tempokas, P. Tsaikovski VI sümfoonia 1.osa vaikne algus P. Tsaikovski ballett „Pähklipureja“ „Lillede valss“ harf M. Glinka „Kamarinskaja“ viiul puupill tšello J. Sibelius „Finlandia“ algul taldrikud/midagi muud E. Grieg süit „Peer Gynt“ Hommik teada juba E. Grieg süit „Peer Gynt“ Mäekuninga koopas teada juba G. Verdi ooper „Traviata“ avamäng pikk kurb vaikne algus, valss R. Wagner ooper „Nürnbergi meisterlauljad act R. Wagner ooper „Lohengrin“ act3 pikad akordid, väikesed pausid J. Brahms IV sümf. 4
Klassitsism II 1. Inimeste mõtlemist mõjutasid kõige enam Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. 2. Klassitsistlikus muusikas tähtsustati tonaalsust ja harmooniliste funktsioonide õpetust. 3. 4- osaline sonaaditsükkel on aluseks sümfooniale ja keelpillikvartetile. 4. sonaaditsükkel on 3-või 4- osaline vorm, kus vähemalt üks osa on sonaadivormis kirjutatud. 5. Keelpillikvartetis mängivad kaks viiulit, vioola ja tšello. 6. Õukondades eelistatud tõsise ooperi asemele tulid laulumäng ja koomiline ooper. 7. Haydni patriotism väljendus "Keisrilaulus"(, mille ta kirjutas 1797. aastal) Hiljem sai see Austria ja Saksamaa hümniks. 8. Mozart oli imelaps, suurepärane improviseerija, haruldase kuulmisega, fenomenaalse mänguga jnejnejne pmst oskas hästi mängida ja oli imelaps 9. Mozarti 10 viimast aastat: oli vabakutseline muusik, lõi suure
2. „Für Alina“ Pala esitab Nejc Lavrencic klaveril. Teos on miniatuur ehk väikepala klaverile. See lugu on samuti üsna kurb ning vaikne, mis paneb mõtlema. Teoses esineb palju väikseid pause. Meloodiad jäävad pikalt kõlama. „Für Alina“ on tintinnabuli üheks parimaks näiteks. Antud teose pikkuseks on 6 minutit ja 7 sekundit. 3. „Fratres“ Teoses mängib tšellot George Durham ning harvi Kihwa Lee. Pala esitataksegi tšello ja harviga. „Fratres“ algab energilisemalt kui eelmised teosed, kuid seegi hajub vahepeal aeglasemaks ning vaikseks. Kohati on jälle kiirem ning siis läheb aeglasemaks. Teos on mõeldud ansamblitele. Minu kuulatud teose pikkuseks on 10 minutit ja 16 sekundit.
1723-1724 Rooma- leidis endale metseeni: kardinal Pietro Ottobon 1730 Praha (aasta)- 2 ooperit Regio Emilia, Firenze, Treviso, Livorno, Mantova, Verona- ooperite lavale toomine Looming Dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomme kirjaviis Paistis silma produktiivsuse ja töötempoga ~40 aastaga ~770 teost Instrumentaal- ja vokaalmuusika sonaat, kontsert ja sinfonia 35-aastaselt esimese ooper, kokku 94 ooperit viiuli, oboe, fagoti, tšello, flöödi, plokkflöödi, klavessiini, naturaalsarve, lauto,mandoliini, Fun facts •Bach oli ta suur austaja •ta hüüdnimi oli punane preester •ta ei abiellunud kunagi keiser Karl VI õukonnas 1740 viiuldajana Suri arvatavasti astmasse Üle 500 kontserdi "Neli aastaaega", "Gloria" https://www.youtube.com/watch?v=GRxofEmo3HA https://www.youtube.com/watch?v=NqAOGduIFbg https://youtu.be/s-_Gkk1ackk Aitäh kuulamas t!
Sonaaditsüklis on vähemalt üks osa sonaadivormis ning klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1. Kolmeosaline - tempoga kiire-aeglane-kiire (peamiselt kammersonaadid ja instrumentaalkontserdid) 2. Neljaosaline - tempoga kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire (sümfooniad ja keelpillikvartetid) 8. Nimeta klassitsismiajastu tüüpilisemaid koosseise! - klaver mõne meloodiapilliga (viiul, tšello jne) või klaver üksi - keelpillikvartett (2 viiulit, alt, tšello) - teised kammeransamblid (triod, kvintetid) - sümfooniaorkester (keelpillid, puhkpillid, löökpillid) 9. Nimeta klassitsismiajastu peamised žanrid! - Sonaat (klaver või soolopill ja klaver) 3 osa - Sümfoonia (sümfooniaorkester) 4 osa - Instrumentaalkontsert (soolopill + sümfooniaorkester) 3 osa - Keelpillikvartett (keelpillikvartett) 4 osa 10. Kes olid Viini klassikud: nimeta heliloojad koos eesnimedega!
Itaalia – Orlandus Lassus, Giovanni Perluigi da Palestrina Kontsertmissa – ainult ordinaariumi osadest, Reekviem – kontsertmissa erivorm – leinamissa – Mozart Filharmoonia Kammerkoor – Tõnu Kaljuste RAM – Gustav Ernesaks (asutaja), Ants Soots Pillid: Dulcan – fagott, puhkpill Krummhorn – puhkpill Pommer – oboe, puhkpill Klavessiin – klahvpill Viola da gamba – tšello, keelpill Lauto – keelpill, äramurtud kaelaga
Kvintett- teos viiele pilliele või häälele, viie esitajaga ansambel Kontsert- mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja/või orkestrile Monoodia- ühehäälne meloodia da-capo-aaria – vokaalne sooloetteaste ooperis, kolmelõigulise vormiga (A-B-A) barokitrio- pilliansambel (2 meelodipilli ja basso continou) basso continiou- generaalbass, oli ajastule tüüpiline ja sinna kuulus 2 või enam pilli (basspill, mängib bassimeloodiat(tšello; fagott) harmooniapill, improb. Bassihelidele meloodiat( klavessiin, orel ja lauto)) ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näitetantsu ja kujutava kunsti
suurem toetav pillikoosseis homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvalt meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kammermuusika – ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika keelpillikvartett – kammeransambel, kuhu kuuluvad kaks viiulit, altviiul (vioola) ja tšello; ka sellisele ansamblile loodud heliteos ooper – muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst oratoorium – mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile (vahel lavastatakse, aga ei ole otseselt selleks mõeldud) passioon - evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm; oratooriumižanri alaliik
2) kõrvalteemat – leebem (dominanthelistikus) 3) Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid... 4) Repriis – ekspositisooni kordus muudatustega, loob raamid, terviku (põhihelistikus). (Muudetakse meloodiat, sõnu, kuid põhineb siiski algteemadel) 5) Coda – lõpetav lõik, saba (ei esine alati) mis on: kvartett; trio; duet; aaria - klassikaline keelpillikvartett (Haydn) on teos 4 keelpillile – I viiul, II viiul, vioola e. altviiul, tšello (4 osa) keelpillitrio -3-le pillile loodud teos (nt 2 viiulit + tšello) ühendas da-capo aaria ja saatega retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks; muutis koori ja balleti funktsiooni; Kirjuta ühe helilooja elust ja loomingust pikemalt. - Ludwig van Beethoven Saksa helilooja, sündinud Bonnis, Viini klassik, (kuid ei ole Haydni ega Mozarti põlvkonnakaaslane.). Ei sobi ka muusikaloolaste loodud lahtritesse. 19. saj. esimest veerandit pole liiast nimetada B ajastuks
kammersonaatides ja intrumentaalorkestrites 2) Neljaosaline sonaaditsükkel: aeglane-menuett/skertso-kiire (kaks keskmist võivad kohad vahetada); kasutatakse – sümfooniates ja keelpillikvartettides Olulised muutused ka instrumentaalkoosseisus: basso continuo asemel välja kirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tüüpilisim kammermuusika koosseis – klaveriduo + meloodiapill või klaver+viiul+tšello või kaks viiulit+ vioola+tšello. Klassikaline orkester kujunes välja 18. sajandi keskel ja selle oluliseks eelkäijaks võib pidada Manheimi õukonnaorkestrit. Aluseks neljahäälne keelpillirühm. Uuendus – keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm. Carl Philipp-Emmanuel Bach – esimene muusikaõpik. Uus suund ooperis Opera seria – itaalia tõsine ooper; Georg Friedrich Händel Opera buffa – laulumäng ja koomiline ooper; William Hoghart
30. jaanuar Vanemuise kontserdimaja 30.Jaanuaril käisin vaatamas-kuulamas keelpillikvartetti „Asturia“ Vanemuise kontserdimajas, mis oli tõeliselt huvitav ja omapärane kogemus, minujaoks küll mitte kõige meeldivamas võtmes, kuid iga kogemus annab ju midagi juurde. Kvarteti liikmed Vera Valijeva (viiul), Jekaterina Golovko(viiul), Jelena Moskalenko(altviiul) ja MiroslavaTsibka(tšello) on noored säravad muusikud, kes on saanud muusikalise kõrghariduse Ukraina Tšaikovski-nimelises muusikaakadeemias.Asturia esitab klassikalisi ning ka tuntud välisartistide (ABBA, Lady Gaga, Madonna jt) muusikapalu uues töötluses. Kõik pillid millel mängiti olid elektripillid ning seega oli kõla minu jaoks suhteliselt metallne ja ebameeldiv. Taustale mängis väga kõva tümps, mis oli kohati liiga üle „krutitud“ ning raske oli kuulata
HIINA RAHVUSPILLID ERHU Helinäide: http://www.yo utube.com/wat ch?v=6kmLxZkT 6y8&feature=r elated Erhu on keelpill kahe keelega. Erhu´l on kolm oktaavi. Selle hääl on viiuli GEHU Helinäide: http://www.youtu be.com/watch?v=t xufhGAcIFQ Gehu on nelja keelega keelpill. See on tšello ja hu segu. Mängimisel kasutatakse samasugust tehnikat nagu tšellolgi. SHENG Helinäide: http://www.youtube .com/watch?v=6BuF1 FFIxqg&feature=rel ated Sheng on üks vanimaid Hiina pille. See on puhkpill, mis koosneb 17 kuni 36 torust väikse õhukasti peal. Sealt väljub ka vasktoru
orkestrit. Kahjuks oli küll pool orkestrist minu jaks praktiliselt variatud, sest istekoht lihtsalt ei võimaldanud rohkem, kui kogemus oli sellegi poolest võimas. Orkestriks oligi siis Põhjamaade Sümfooniaorkester, mis koosneb 15 Euroopa riigi muusikutest. Need muusikud on kokku saanud eesmärgiga esitada kaks romantilise ajastu suurteost. Nimelt on selles orkestris esindatud nii Läti minister, kui ka Andreas Lend, kes on üks Eesti parimaid tšello mängijaid. Dirigendiks, ja samuti ka selle orkestri asutajaks ongi naine, kes juhendas ka sellel kondserdil orkestrit ehk siis Anu Tali. Kontsert jättis mulle väga mõnusa tunde sisse, sest argipäeva, kus mind vaevas väike palavik, sobis see väga hästi. Sai end rahulikult lõdvaks lasta ning lihtsalt kuulata muusikat, mis tõesti on muusika. Samuti oli meeldiv külastada üle pika aja Estonia kontserdisaali, sest teades selle
Renessanss (14.-16.saj) Renessanssi ajal tekkis professionaalne kunst. Renessanss tekkis, sest Rooma katoliku kiriku tähtsus vähenes. Kaupmehed panustasid kultuuri ja hariduse edendamisse. Tunti huvi Antiigi ja inimese vastu. Tekkis ilmalik muusika. Tekkinud pillid: vioola, viiul, tšello, lauto, aulos Tekkinud žanrid: madrigal, missa, reekviem Heliloojad: Giovanni Pierluigi da Palestrina – Itaalia Orlando di Lasso – Madalmaad Kuulamine: Rahvaviisid, Vaimulik muusika Barokk(17.saj) Barokk sai alguse arhitektuurist. Barokk on pilkenimi, mis tähendab lopergust pärli. Barokk õitses õukondades ja katolikus kirikus. Baroki ajal omistati muusikalekunstiline väärtus. Muusika pidi kajastama äärmuslikke emotsioone ja kutsuma esile tundeelamusi.
5“, „Adoramoste Senor“. Muusikud näitasid ja jutustasid ka oma pillide kohta, mille peal nad mängisid. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Hetkel on Ansamblis kümme liiget: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, plokkflöödid), Olev Valter Jürgenson (tromboonid), Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Tõnis Kaumann (vokaal, bariton), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Peeter Klaas (gambad, tšello), Tõnis Kuurme (dultsian, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff), Riho Ridbeck (bass, löökpillid, trummid Joosep Vahermägi (tenor). Kontserti algas vokalisti ja baritoni mängija Tõnis Kaumanni kiire kõnega, kus ta rääkis ansambli poolt esitatavatest lauludest ja ansamblist endast. Siis hakkas kontsert. Kuna ma polnud enne vanamuusikakontserdil käinud oli see minu jaoks midagi täiesti uut ja üllatavat.
Joel Laanemäe ja Sarah Raichmann Mõttelaad • Kunstniku enda tunded ja mõtted • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus • Saksamaa • Oskus näha ilu inetuses • Grotesksus • Naer läbi pisarate • Narrikultus (Pierrot, Chaplin) Muusika • Kõrgepingeline emotsionaalsus • Äärmuslikud kontrastid • Suurte muutuste aeg • A. Schönberg, A. Berg ja A. Weber Arnold Schönberg (1874–1951) • Austria, hiljem Ameerika helilooja • Iseõppija – viiul ja tšello • Töötas Viinis pangaametnikuna, hiljem muusikuna • Õpetas Sterni konservatooriumis Berliinis kompositsiooni, hiljem oli eraõpetaja Viinis • Õpilased – A. Berg ja A. Webern I tonaalne periood (kuni 1905) • Saksa hilisromantismi traditsioonid • Kirjutab suurtele orkestritele • „Kirgastunud öö“ („Verklärte Nacht“) • Inspiratsioon Wagneri „Tristanist ja Isoldest“ • Sümfooniline poeem „Pelleas ja Melsande“
1. Selgita mõisted renessanss ja humanism. Renessanss – vaimne ja kultuuriline murrang Lääne-Euroopas 14-16.saj. Humanism – väärtushinnangute lähtumine inimesest. 2. Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus? Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 3. Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille. lauto – näppekeelpill klavessiin ja klavikord – klaveri eelkäijad viola da gamba – tšello eelkäija pommer, krummhorn ja tsink – puhkpillid 4. Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule. Motett – erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne). Madrigal – 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste
skisofreeniat ● Skisofreenia – psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus, tahteelus ● Tindiplekidest ja värvidest koosnev test Mida tavaliselt nähakse nendel piltidel? 1. nahkhiir, liblikas, tantsivad elusolendid, linnud 2. kaks inimest, neljajalgne loom, vanamehed 3. kaks inimest, riided 4. looma nahk, draakon 5. nahkhiir, ööliblikas 6. looma nahk, muusika instrument(tšello), rebane 7. naiste ja laste pead, elevandid 8. neljajalgne loom, naiste korsett 9. inimene, viiul, krevett, krabi Testi tulemused ● Kui te ei näe piltidel inimesi, siis te olete kinnine ja üksildane inimene ● Kui te ei näe piltidel liikuvaid tegevusi, siis teie elus esinevad probleemid, seisate mingi otsuse ees või üldse elate ilma eesmärgita ● Kui te näete põhiliselt esemeid ja elutu asju, siis
Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper „Daphne“ etendus 1598. aastal. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu- ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tšello ja kontrabass. Tantsumuusikas olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ning väga pidulik pavaan, kiire hüppetants galliard ning lõbus seltskonnatants braanl.
Halvustatav nimetus. Kestis: 16.dajandi lõpp – 17.saj. – 18.sajandi I pool. Vaimulik muusika taandus. Kuulsamad heliloojad: Itaallased: A. Corelli, A Vivaldi, A. Scarlatti Sakslased: J.S Bach, G.F. Händel Inglane: H.Purcell • Generaalbass (katkematu bass) – muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, milles on vähemalt 2 pilli: › Bassipill ( tšello, fagott…) › Harmooniapill ( orel, lauto…) 16.sajandi lõpp: Instrumentaalmuusika teke ja areng. Viiul, altviiul ehk vioola, tšello, violoon – kontrabass Viiuli perekonna pille võimalik häälestada; ulatus on väga suur, alates kontrabassi madalast ja lõpetades viiuli kõrge häälega; väga suurte mänguvõimalustega olemasolu Kuulsad muusikateosed: • Kontsert • Concerto grosso • Orkestrisüit Instrumentaalmuusika barokiajastul
Rannap on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, seejärel Tallinna konservatooriumis klaveri erialal. Hiljem õppis ta klaverit Moskva konservatooriumi assistentuuris ja heliloomingut Lõuna- California ülikoolis. Rannap oli kokkukutsujaks, juhiks, klahvpillimängijaks ja heliloojaks mitmele rokkansamblile: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Keelpillikvartett Prezioso, koosseisus Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Helena Altmanis (vioola) ja Andreas Lend (tšello), tegutseb alates 2006. aastast. Kõik liikmed on õppinud Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning on muusikud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris. Nende repertuaar on mitmekesine, hõlmates klassikalist kvartetirepertuaari, kaasaaegset muusikat ning ka popmuusika töötlusi. Keelpillikvarteti ja Rannapi kontsert koosnes viiest osast. Peale esimest kahte osa oli väike vaheaeg. Esimesena kõlas keelpillikvarteti esituses Rannapi 1992. aastal kirjutatud lugu „Prodigal Son”
Instrumentaalkontsert Lavale tuleb orkester ja kõige ette soolopill Sonaat Sonaaditsükkel soolopillile Viiulisonaat Lavale tuleb viiuldaja ja pianist Keelpillikvartett Lavale tuleb neli keelpillimängijat Keelpillikvartett Sonaaditsükkel neljale keelpillile Keelpillikvartett Viiul + viiul + vioola + tšello Ooper Armastatuim lavažanr Ekspositsioon Sonaadivormi esimene osa Ekspositsioon Teemade tutvustamine Töötlus Sonaadivormi teine osa Töötlus Teemade töötlemine ja arendamine Repriis Sonaadivormi kolmas osa Repriis Teemad taas algkujul Coda Lühike lõpuosa sonaadivormis
suri 15.veebruaril 1621. Samuti nagu teisedki heliloojad oli ta pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Kõige huvitavam minu jaoks olid just need pillid, millega mängiti. Olin osasid pille varem näinud vaid õpiku pildi pealt ning raske oli ette kujutada, kuidas need kõlavad. Meie ees olid järgnevad pillid: viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid, pommerid, oboe, šalmei, krummhornid, rauschpfeiff, violone, kontrabass, gamba, tromboonid, tšello, dultsian, pommer, fagott, löökpillid, trummid, orel, klaver, klavessiin. Renessanss muusika on lihtne ja laulev ning esinejad ütlesid, et selle liigendus on seotud inimese hingamisega. Lugudes vaheldusid järsult kuid efektselt aeglased ja kiiremad meloodiad. Mida rütmikamaks läksid laulud, seda rohkem tuli loole pille juurde. Eriliseks tegi selle kontserdi minu jaoks just see koht, kus kontsert toimus -Väravatorn. Lühikese Jala väravatorn ehitati aastatel 1454–1456
K: Kreutzer Beethoveni loomingus põimuvad ühelt poolt inimkonna võitlus vabaduse ja valguse eest, teisalt kangelasliku, targa ja õilsa inimese elu. Esimese heliloojana tõi ta muusikasse võitlusmeeleolu. Arvuka osa tema loomingust moodustavad kammerteosed ja soolokontserdid. Ta on kirjutanud 10 viiulisonaati, 5 tšellosonaati, 16 keelpillikvartetti. Suurvormidest: 1 viiulikontsert, 1 kolmikkontsert (viiul, tšello, klaver), 5 klaverikontserti. K: Klaverikontsert nr 3 Kõige silmapaistvamal kohal selles loengus on 32 klaverisonaati, 9 sümfooniat. Maailmakuulsad on Nr 3. ehk “Eroica” (Napoleonile), 5. sümfoonia ehk “Saatuse sümfoonia” ja 9. sümfoonia. K: 5. sümfoonia e. “Saatuse sümfoonia” 32’st klaverisonaadist on enim populaarsed: 8. ehk pateetiline, 14. kuupaistesonaat, 21. Aurora, 23. Appasionata.
avaldanud mõju, sest tema helikeeles võib leida elektroonilist muusikat meenutavaid tekstuure. Vastandamine serialistidele viis Ligeti täielikult sonoristliku muusika loomiseni. Ligeti viimaste teoste hulka kuuluvad Hamburg Concerto (1998–1999) metsasarvele ja kammerorkestrile, laulutsükkel Síppal, dobbal, nádihegedüvel (2000) ja kaheksateistkümnes klaverietüüd Canon (2001). Kuulasin Ligeti teost Requiem III Dies irae. Teoses on kasutatud tervet orkestrit. Kuhu kuuluvad viiul, tšello, trumm ja muud puhkpillid. Samuti osales teose esitamises mees ja naiskoor. Antud teos on väga müstiline ja kaootiline. Tundub, nagu teose autor ei teaks mida ta teeb, vaid paneb antud hetkel olevad mitmesugused emotsioonid sellese teossesse. Teose esitamisel oli kasutatud 2 eeslauljat, kes lõid väga erineva meeleolu. Sellel palal eiolnud otsest helistikku. Eeslauljad, koor ja bänd ei töötanud kooskõlas. Tundus nagu kõigil oleks erinev teos esitada
17. saj. popul. pill – viiul. Cremona linna viiulimeistrid: Amati, Stradivari, Quanneri. Barokktrio – ansamblikoosseis, mis koosnes: 1. Kahest harmooniapillist, mis improviseerisid bassnootidele saateakorde. Klavessiin, orel, lauto, viiul 2. Basso continuo – katkematu bassihääl, saadab meloodiat ja sellele on ehitatud harmooniaakordid (generaalbass → sellest tuleb ka teadmine, et barokiajastut kutsuti generaalbassi ajastuks). Tšello, viola da gamba, fagott, violiin. Itaalia omaaegne kuulsaim orkestrijuht – Arcagelo Corelli Barokktrio oli aluseks suurematele ansamblitele + Itaalias tüüpilistele orkestrikoosseisudele Neljahäälse itaalia orkestri teke Corelli pani aluse ka sonaadi ülesehitusele! Sonaat 1. Kirikusonaat (triosonaat) – 4 osa, aegl-kiire-aegl-kiire 2. Kammersonaat – alguses aeglane sissejuhatus, järgnevad tantsulised osad, 2-3 osa
Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da gamba, fagott) 2)harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib katkematule bassimeloodiale harmooniat. Vastav koosseis sai nii levinuks, et barokki nim. ka generaalbassi ajastuks. Barokiajastul sai järjest enam õukonnamuusikale ül'ks esinemine külalistele (virtuossus ja omanäolisus)
Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da gamba, fagott) 2)harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib katkematule bassimeloodiale harmooniat. Vastav koosseis sai nii levinuks, et barokki nim. ka generaalbassi ajastuks. Barokiajastul sai järjest enam õukonnamuusikale ül'ks esinemine külalistele (virtuossus ja omanäolisus)
Nikia – bajadeer ehk templitantsijatar, kes armastab Solorit (Alena Shkatula); Gamzatti – radža tütar, Solori kihlatu (Luana Georg); Ülembrahmaan – templi ülempreester. Armastab Nikiat, kuid ei leia vastuarmastust (Aleksandr Kanapljov). Lisaks sai laval näha veel kuldset templijumalust (Jonathan Hanks), sõjamehi, varje, hindude tantsu soliste ja fakiire. Etenduse muusikalise poole eest kandis hoolt orkester, mille solistideks olid viiul, flööt, tšello ja harf. Lavatükk kestis 2 h 10 min ja oli ülesehituselt jaotatud kahte vaatusesse. Kontserti üldmeeleolu oli pinev ja tempokas. Õhus oli tunda ootusärevust. Silma jäid eksootiline lavakujundus ning detailsed õhulised värvilised ja idamaised kostüümid. I vaatuse kaks peamist toimumispaika olid Püha mets ja palee. Vapraim sõdalane Solon naasis tiigrijahilt ning kohtus püha tule ääres palvetades kauni bajadeer Nikiaga. Noored avaldavad teineteisele armastust
suursugusus. „humanism“ e. ilu(keskajal ainult õige, st kooskõlas jumalikuga). Mis tähendas väärtushinnangute lähtumist inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ilus. 2. Kosmopoliitiliselt vaba . Tihe side õukondade vahel soosis kaunite kunstide kiiret levikut ning muusikute liikumist riigist riiki. 3. lauto( keelpill) klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad) viola da gamba (tšello eelkäija) pommer, grummhorn ja tsink (puhkpillid) 4. Madrigal - 14.sajandil 2- või 3-häälne laulkarjuseidüllist või armastusest; 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika).
barokk-muusikas peamiseks ning milles see seisneb? (Monoodia, täpsemalt saatega monoodia - stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millele lisandub saade) 6. Seleta mida tähendab basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass! Millised pillid siin osalevad? Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli: basspill (tšello, fagott )ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) 7. Nimeta baroki-ajastu inrtumentaalmuusika žanre! (sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit) 8. Millise pilli esiletõus toimus barokk-ajastul? (viiul) 9. Kus kõlas instrumentaalmuusika ehk kus ja millistel puhkudel musitseeriti? ballidel, vastuvõttudel, õukonnateatris, lossikirikus; ooperiteatrites; suuremate kirikute juures 10. Nimeta barokiajastu vokaalmuusika žanre! (aaria, kantaat, oratoorium, passioon) 11
Keelpillikvartett Instrumentaalkontsert 9 Millal ja kus tekkis sümfooniaorkester? Missugustest pillirühmadest koosneb sümfooniaorkester? - Sümfooniaorkester tekkis 18. Sajandil Mannheimis, Edela – Saksamaal. - Sümfooniaorkester koosneb keelpillidest, puupuhkpillidest, vaskpuhkpillidest ja löökpillidest. 10 Missugune koosseis on keelpillikvartetil a) pillikoosseisuna b) žanrina - 2 viiulit, altviiul ja tšello - Žanrina… 11 Mitu osa on avamängul? 1 12 Nimeta ooperitüübid ja iseloomusta neid (3) Missugusest ooperitüübist arenes välja operett? - Opera seria: itaalia stiilis tõsine ooper, tarbijaks olid aadlikud - Opera buffa: itaalia stiilis koomiline ooper, süžee koomiline, tarbijaks lihtrahvas - Singspiel: saksakeelne teatriliik, laulumäng, süžee koomiline või romantiline, tihti sisaldas maagiat. - Operett arenes välja opera buffast.
Eestis lihtsalt töötajad ei tea, mis nende eest kokku makstakse. Riisalu mainitud 1500eurone netopalk tähendab tööandjale ligi 2600 euro suurust väljaminekut. Ärimees Rein Kilk mõtleb veidi ja ütleb: "Tuhat eurot – see on praegu kirvereegel." Kas ise saaksite hakkama, kui iga kuu saaksite 1000 eurot kätte? "Suhtumise küsimus. Näiteks tervislik toit – juurikad ja muu selline – pole kallis. Kui inimene tahab end muusikas arendada, siis kallim tšello või viiul võib maksta ka miljon eurot, aga suupilli saab paarikümne euroga. Hobid ei pruugi olla kulukad ja ka reisimine on odavamaks läinud." Aga praegune miinimumpalk ehk 355 eurot kuus (299 netos), on see elamisväärne? "See on ikka keerukas. See pole elu, mida saaks nimetada täisväärtuslikuks." Säärase sissetulekuga on kursis ka pensionärid Milvi ja Eevi, kellega Õhtuleht eile Tallinna südalinnas vestles. "Läksin kaks aastat tagasi pensionile ja saan
instrument Instrumentaalkontsert 3 Kiire/aeglane/kiire Soolopill- sümfooniaorkester Keelpillikvartett 4v3 Kiire/aeglane/ 2 viiulit, vioola, (tantsuline)/kiire tšello Avamäng 1 - Sümfooniaorkester Sümfoonia 4v3 Kiire/aeglane/ sümfooniaorkester (tantsuline)/kiire 10. Muutused instrumentaalmuusikas 18. sajandil: a) Kammermuusika- Basso continuo kaob, barokktrio asendub keelpillikvartetiga.
Kõige kaalukam muutus kompositsioonimuusikas- - Valitsevad duur-ja moll-helilaadid - Kõik hääled võrdsed ja iseseisvad monoodia Monoodia - väljendusrikkus on peamiselt ühes hääles e meloodias, teistel häältel vaid saate roll (Meloodia tuli polüfoonia asemel) Basso continuo - barokkajastule iseloomulik meloodia saade ehk generaalbass / nummerdatud bass - Seda mängitakse pillirühmaga, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli - Bassipill (tšello, fagott) - Harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) improviseerib katkematule bassimeloodiale harmooniat Kapell - instrumentaalansambel, koor (väike palveruum) Õukonnamuusikutel ülesandeks sai esinemine külalistele. Tähtsaks sai esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17.saj iseseisva ja olulisena instrumentaalmuusika. 18.saj paljud pillikoosseisud paisusid orkestriteks. Vokaalmuusika
Viljakatel Weimari aastatel sündis JSB perre 7 last, kellest 4 said ka täiesealiseks. Neist omakorda kahest said heliloojad. 1.3 Köthen ja prints Leopoldi õukond Peale kümmet aastat Weimaris asus JSB Anhalt-Kötheni prints Leopoldi õukonda. Leopold oli ka ise muusik ja hindas Bach’i kõrgelt. Kuna õukonnas järgiti kalvinistlikku usuliini, on JSB 4 selleaegne looming ilmalik – orkestri ja tšello süidid, viiuli sonaadid. Tähtsaimate teostena sellest perioodist on Brandenburgi kontserdid ja Hästitempereeritud klaviiri esimene vihik. Muusikateadlased leiavad, et kui varem on Bach’i loomingus selged Vivaldi mõjud, siis printsi õukonnas sündinud muusikas on kuulda juba omas stiilis kindlat Bach’i. Prints Leopoldi õukonnas veedetud aastatel suri JSB esimene naine. Bach abiellus endast 17 aastat noorema, Kötheni õukonnas esineva soprani Anna Magdalena Wilkega
→ Nii kujuneski hilisbarokile tüüpiline neljahäälne ITAALIA ORKESTER juhtivaks kaks võrdse tähendusega viuulirühma , harmooniatäiteks vioola(d) vundamendiks basso continuo , mida mängiti vajadusel mitme pilliga (tšello, kontrabass, fagott ja mitu harmooniapilli). SONAAT … ehk ansamblile loodud teos . Barokiaegne sonaat nagu ka hilisrenesansi sonata ei kujutanud enesest esialgu mignit kindlat vormi: ta oli lihtsalt instrumentaalteos, mis koosens algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast .
Barokkajastu koosseisude iseloomulikem osa basso continuo hakkas kaduma. Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli- (algul klavessiini-, hiljem klaveri-) partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Klassikalis- romantilise ajajärgu kammermuusika tüüpilisim koosseis ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver koos viiuli ja tšelloga (klaveritrio) või keelpillikvartetiga (klaverikvintett). Teine levinum koosseis on keelpillikvartett (kaks viiulit, viol a tšello). Klassikaline orkester kujuned 18. sajandi keskel ja selle väga oluliseks eelkäijaks võib pidada Mannheimi õukonnaorkestrit Edela- Saksamaal. Nii selle kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühise bassihäälena tšellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Vaskpillidest on klassikalises
Saj II poolest Itaalias klahvpillifantaasiate nimetus 16. Pillid: Trompetid: (signaalpillidena), Tromboonid, Löökpillid, Portatiiv, Rebekk, Flöödid Klahvpillid: Portatiivorel, Klavessiin, Klavikord (pmst nagu süntesaator, paigutati lauale) Puupuhkpillid:Plokkflööt, Pommer (oboe eelkäija), Dulcian (fagoti eelkäija), Krummhornid (sarved, sirge, alt üleskeeratud, meenutab jalutuskeppi) Vaskpuhkpillid: Trompet, tromboon, tsink (kõverad) Keelpillid: viola de gamba (tšello eelkäia), Viola da braccio (viiuli eelkäija) Portatiivorel Dulcian Krummhorn viola de gamba Viola da braccio Pommer 17. Ansamblimuusika – tantsud instrumentaalmuusika vormid: canzon, sonata, ricercar- fuuga eelkäija tabulatuurnoodikiri. Ei kirjutatud välja meloodiat vaid pandi numbrid – nagu akordimärgid
Muusika muutus rõhutatult helistikukeskseks e tonaalseks. 4) Mis on basso continuo ehk generaalbass? Mis on selle otsene tõlge, millised pillid seal osalevad, kuidas seda kirja pandi, kuidas seda sellise kirjaviisi tõttu nimetati? Lk.87 Katkematu bass. Ajastule tüüpiline ja kuulus mistahes esituskoosseisude juurde, mistõttu nimetatakse barokki ka generaalbassi ajastuks. Pillirühmas on vähemalt kaks pilli – basspill, mis mängib bassimeloodiat (tšello, fagott) ja harmooniapill, mis improviseerib bassile harmooniat (klavessiin, orel, lauto). Basspilli meloodia kirjutas helilooja välja, harmoonianoote kirjutati numbrikirjas, mis tähistab vajalikku akordi. Seda nimetatakse ka nummerdatud bassiks 5) Kontsert ja kontsertstiil Lk. 88 Itaaliakeelne sõna concerto algne tähendus on koosmäng. Žanri- ja stiilinimetusena tuli sõna „kontsert“ kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas
meloodias, millega käib kaasas harmooniasaade ning harmooniat ehitatakse bassihäälele. Bassihääl sai nii oluliseks, et helilooja kirjutas bassipartii täpselt välja, harmooniapilli jaoks kasutas aga numberkirja bassinootide kohal, mis tähistas akorde, kuid jättis esitajale improviseerimis-vabaduse. Sellist bassi nimetatakse basso continuo`ks (it k pidev bass) ehk generaalbassiks. Basso continuo`d mängib vähemalt kaks pilli, basspill (tšello, fagott, kontrabass) ja harmooniapill (klavessiin, väike orel, lauto) Selline tehnika kuulus nii vokaal- kui instrumentaalteoste juurde ning oli barokkmuusikale sedavõrd iseloomulik, et kogu ajastut muusikas on nimetatud ka generaalbassi ajstuks. Loodi enam juhtiva meloodiahäälega mitmehäälsust, kuid ka polüfoonial oli oma kindel koht, eriti saksa muusikas. Kuigi barokiajastul oli polüfoonia juba küllalt vanamoodne,
Pierre Boulez (sündinud 26. märtsil 1925) on prantsuse avangardistlik helilooja ja dirigent, serialismi rajaja. 3 4 Dmitri Šostakovitš (1906-1975) 5 on 20. sajandi silmapaistvamaid sümfoniste. Sarnaselt Mahlerile kasutas ka Šostakovitš oma sümfooniates mõnikord koori ja vokaalsoliste (nt. 2., 3., 13. ja 14.). Sümfooniline läbikomponeeritus iseloomustab samuti helilooja kahte viiuli-, kahte tšello- ning kahte klaverikontserti. Suurtsükli „24 prelüüdi ja fuugat“ (1951) klaverile on võrreldav Hindemithi teosega „Ludus tonalis“. Šostakovitš on kirjutanud ka kaks väljapaistvat ooperit – „Nina“ (1928) ja „Katerina Izmailova“ (1934). Esimene neist on ekstsentriliselt satiiriline lavateos, teine on aga oma vägivaldse ning rusuva tegevustikuga ekspressiivne isikudraama.
annaabi.ee 
