Fuuga - Kahe kuni viiehäälne, teema kordus kõigis häältes, fuugameistriks peetakse Bachi, orel, fuuga D minoor Prelüüd- Fuuga sissejuhatus, Vaba ja improvisitsiooniline Oratoorium- Kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile ,ilma lavastuseta, Aluseks varasem pühakirja tekstide esitamine Ooper- muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. mõni barokk ajastu tants – Allemande ( saksa ), Courante (prantsuse), Saraband ( hispaania ) Heliloojad ja peamised teosed: Palestrina – peamiselt vaimulik muusika, kirjutas palju missasid ja motette, kui ka madrigale, Cloria, Missa Papae Marcellus Orlando Di Lasso – kirjutas peamiselt madrigale ja motette, Müncheni õuekomponist ja õuekapelli (ansambli) juht, Psalmi Davidis Poenitentiales, Matona Vivaldi – Itaalia helilooja ja viilulimängija , tuntumad teosed : Neli aastaaega Bach - saksa helilooja, Fuuga Händel - saksa helilooja , Messias 8
või ainult koorile, sarnane oratooriumiga aga väiksem Fuuga mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse nt J.S.Bach Toccata ja fuuga d-moll Fuuga vorm jaotatud kolmeks, fuuga on fuuga vormis, 1 teema kõikides häältes ekspositsioon, 2. osa töötlus, lõpus jälle teema alghelistikus repriis Süit 4-osaline instrumentaalmuusika vorm, osad: allemande, courante, saraband, gigue Sonaat kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, esimene osa on reeglina sonaat- allegro vormis Sonaat-allegro vorm, mis koosneb peateemast ja kõrvalteemast, osad: sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, kooda Instrumentaalkontsert muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel, 3-osaline, kujunes 18. sajandil Keelpillikvartett instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist; 4- osaline sonaaditsükkel nt J.Haydni ,,Keisrikvartett"
Fuuga teema viiakse läbi järjest kõikides häältes. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Repriis on ekspositsiooni kordus. Coda võib olla mõne takti pikkune, mõnikord aga ka ulatuslikum vormi osa. Süit üldnimetud instrumentaalteosele, mis koosneb mitmest iseseisvast osast. Süidi osi liidavad ühine helistik või mingi läbiv teema. Vana tantsusüit sisaldas nelja põhitantsu: 1) Allemande (saksa) 2) Courante (prants) 3) Saraband (pidulik/väärikas, hisp) 4) Gigue (hoogne hüppetants, inglise) Instrumentaalkontsert ühele (harva mitmele) solistile ja orkestrile loodud mitmeosaline teos. Kujunes välja klassitsismi ajastul. 1. osa kiires tempos ja sonaadivormis; 2. osa aeglane, laulva ja lüürilise iseloomuga; 3. osa kiire, särav ja rõõmus. Sümfoonia 4 osaline instrumentaalteos. Kujunes välja klassitsismi ajastul. 1. osa liikuvas tempos ja energiline, sonaadivormis; 2
Tekkis 16. saj. kahest teineteisele järgnevast tantsust pavana'st ja gagliarda'st. 17.saj. kinnistus 4 tantsust koosnev süit. Rütmilt ja tempolt vastandlikud, kuid helistik on sama. Tantse esitatakse kindlas järjekorras: allemande aeglane, 4-osalises taktimõõdus väärikas, majesteetlik tants. Courante(voolav) algul 2-osalises taktimõõdus kiire hüppetants, pärast tempolt mõõdukam ning 3-osalises taktimõõdus tants. Saraband aeglane, pidulik ja suursugune 3-osalises taktimõõdus tants. Gigue inglise päritolu hoogne kiires tempos tants, tavaliselt 6/8 või 3/8 taktimõõdus. Hiljem lisandusid ka teised tantsud: menuett, polonees, bourree ja passepied. Zanri õitseaeg oli 18.saj. mil klavessiinile kirjutasid süite j. Ph. Rameau, G.F. Händel ja J. S. Bach. Järgmine stiiliperiood klassitsism (18.jas II pool) toob kaasa polüfoonilise fuugaga ülesehituselt samalaadse vprmi tekke homofoonilises muusikas
rahvale tuntuid palu nagu ,, Ära koo mu käpikuisse päikest" ja Metsatölli ,, Oma laulu ei leia ma üles". Nüüd anti sõna kahele pianistidele. Mõlema esineja lood tekitasid inimestes veelgi positiivsema meeleolu. Esitatud klaveripaladest jäi meelde eelkõige just dünaamika vaheldumine ning kaunilt helisev kõla. Järgmisena kõlas saksofonikvartetti esitus kahe kuula Saksamaa helilooja teosed - J.S. Bach ,,Saraband" ja G.F.Händel ,,Bourree". Pärast mõnusaid lugusid anti esinemisjärg lustakale ansambile KaguKägu. Ansamblit juhendas üks õpilastest. Laval võis näga nii torupilli, flööti, tsellot kui ka viiulit. Kiire ning rõõmus lugu jäi paljudele meelde. Lavale suundusid päkapikumütsides flööditüdrukud, kelle esituses kõlas R. Fote ,, Flöödid koos".Pala oli väga südamilik ning ilus. Viimasena anti sõna puhkpillidele, kes lõpetasid kontserdi S.Becheti palaga ,, Väike lill"
o kõige täiuslikum polüf zanr o Ülesehitus: Ekspositsioon põhihelistikus Töötlus varieerimine ja kulminatsioon, paraleelhelistikus Repriis alghelistikus/algkujul o Bach ,,Hästitempreeritud klaver" o Bach ,,Fuugakunst" · Süit o 16/17. sajandil o 4 tantsust koosnev allemande-aeglane 4/4 courante-algul kiire 2/4;hiljem mõõdukas 3/4 saraband-aeglane, pidulik 3/4 gigue-inglise päritolu, 6/8 või 3/8 o Händel, Bach · Sonaat-allegro o homofooniline o teemasid on 2 o Ülesehitus: Sissejuh Ekspositsioon Töötlus Repriis Kooda · Sonaat o kolme/neljaosaline instrumentaalteos 1. osa sonaat-allegro vormis · Peateema-c-mollis
Renessanss on mitmeh22lse koorilaulu ajastu! Uued muusikavormid: MOTETT-mitmeh22lne vaimulik ladinakeelne koorilaul. MISSA-mitmeosaline kirikumuusika vorm. Osadel vga kin- del j2rjekord ja iseloom.Iga osa missas on ulesehituselt sarnane motetiga. REEKVIEM-surnute m2lestamiseks kirjutatud missa. MADRIGAL- mitmehlne ilmalik koorilaul (sageli armas- tusteemaline), tavaliselt itaalia keeles. Kuulsaimad heliloojad: Josquin des Prez Seet6ttu leidsid BALLITANTSUD (menuett, gavott, saraband, allemande jt.) tee heliloojate loomingusse. Barokkmuusikale on iseloomulik hoogsus, emotsionaalsus, liikuvus, suursugusus. Kui renessanss oli vokaalmuusika aeg, siis barokk on pilli ehk insatrumentaalmuusika k6rgaeg. Eriti armastatuks sai orelimuusika ja keelpillimuusika -just siis valmisid uletamatu k6laga viiulid Amatil, Guarneril ja Stradivaril. Uued muusikavormid barokiajal: TANTSUSuIT-mitmeosaline pilliteos, kus osadeks erinevate maade ballitantsud.
Soolokontserti rajajaks oli Itaalia helilooja Antonio Vivaldi, kes oli ka programmilise muusika rajaja. Süit on mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. Tantsusüit sisaldab neli erineva rahvusliku päritoluga tantsu: · AllemanDole aeglane saksa tants · Courante kiire prantsuse tants · Saraband suursugune pidulik aeglane hispaania tants · Gigue (dziig) kiire soti hüppetants. Fuuga on polüfoonilise muusika kõige täiuslikum vorm. See on mitmehäälne teos, milles hääled astuvad üksteise järel sisse iseseisvatena, kindlate reeglite järgi. Esimeses osas mängitakse ühte teemat, mis esineb järgnevates teemades. Edasi toimub töötlemine.
Concerto grosso (conserto – koos mängimine, grosso – suur) 2 gruppi mängivad vaheldumisi 3 osa: kiire, aeglane, kiire o Kontsert: Teos soolopillile ja orkestrile 3 osa: kiire, aeglane, kiire Soolopill koguaeg põhiline, orkester vaid saadab. Süit: Mitmeotsaline teos, mille osad on omavahel sisuliselt seotud. Kirjutati põhiliselt tantsusüite. 4 kohustuslikku osa: a) allemande ( aeglane) – Saksamaalt b) Courant (kiire) – Prantsusmaalt c) Saraband (üliaeglane) – Hispaaniast d) Gigue (ülikiire) – Briti saartelt, meremeeste tants 1749.aastal Euroopa esimene liiklusummik, Händeli *Tulevärgimuusika*. Händeli “Veemuusika” kuningale pugemiseks. Instrumentaalmuusika: Orkestrimuusika e. sümfooniline • concerto grosso • Kontsert • Orkestrisüit › Kammermuusika e. muusika väiksele grupile Ooperi teke ja areng 16.sajandi lõpp. 1597
publikule. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. grosso, fuuga, instrumentaalne tantsusüit: 1. Philippe Rameau, Arcangelo Corelli, Antonio Õukonnakesksus ja teatraalne kontsertsiil. Esile kerkis professionaalsete muusikute klass. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. Allemande; 2. Courante; 3.Saraband; 4. Gigue Vivaldi, Georg Philipp Telemann Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv; pillide tormiline areng; Nad leidsid teenistust eelkõige Võeti kasutusele haamerklaver. baraokkorkestri väljakujunemine; basso continuo printsiip. õukonnakapellides, kuid ka kirikukappelides Muusiak muutus rõhutatult tonaalseks
harmooni numbritega muusika alla 17. Saj instrumentaalmuusika buum üle Euroopa, instrumentaalorkester Pachelbel- „Canon“ Žanr: 1) kontsert soolopill+orkester ( I kiire, II aeglane, III kiire) 2) concerto grosso(suur kontsert) soolopillide grupile ja orkestrile, kes mängivad vaheldumisi 3) orkestri süit ( 1) allemande- aeglane, 2)courant- kiire, 3)saraband- väga aeglane, 4)gigue- väga kiire) Kodus: muusikaväliseid fakte barokist (5) 1. Sünnimaa Itaalia 2. Arhitektuuri iseloomustas sümmeetria, paraadlikus, eenduvad ja taanduvad pinnad, ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. 3. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone 4. Prantsusmaa maalikunstis valitses klassitstistlik suund 5. Barokk ei ole ühtlane ja üleeuroopaline stiil Vokaalmuusika ABA da capo al fine Ooper ja oratoorium
Kaplinski and Paul-Eerik Rummo, for example) can to a certain extent be compared to the playful richness of colour in the chamber music of Kuldar Sink (1942-1995). Novel techniques of composition had become a part of Estonian symphonism. In the middle of the decade, the first manifestations of collage technique became noticeable. An example of this is Arvo Pärt’s Collage on B-A-C-H for string orchestra, oboe, harpsichord and piano (1964), which has quotations from a Saraband by Bach (The English Suite in D minor); also, in his Cello Concerto Pro et Contra (1966) with Baroque cadenzas, and in Credo (1968) for mixed choir and symphony orchestra, the basic material being the C major Prelude by Bach (from The Well-Tempered Clavier I). 1 Ivar Kosenkraius, Film ja aeg: esseid, etüüde, portreevisandeid (Film and Time. Essays.) (Tallinn: Eesti Raamat, 1974) 98. At the end of the Sixties, the symphonism of Jaan Koha (1929-1993) reached maturity
annaabi.ee 
