2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga, tavaliselt instrumentaalsaateta 13
Renessanss Mõisted: Ars nova – muusikastiil 14. sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt
Motett – erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne). Madrigal – 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia – 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. Šansoon – prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola – homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella – laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto – tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5. Renessansiajastu periodiseering. VARARENESSANSS (14. saj) KÕRGRENESSANSS (15. saj)
Motett erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne ). Madrigal - 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika ). Caccia - 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. S ansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5.Renessansiajastu periodiseering Vanarenessanss (14. saj) Kõrgrenessanss (15. saj)
Muusikas ilmusid vaimulike žanride juurde ka ilmalikud Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu Vastuolek polüfoonilise muusika vast jumalateenistusel Keelati motetti laulmine kirikus Trükikunsti leiutamine – nooditrükitehnika Arutleti, mis on ilus kunstis ja muusikas MUUSIKA Žanrid: Motett – (Guillaume Dufay) ladinakeelne polüfooniline laul, mis võis olla nii ilmaliku kui ka vaimuliku sisuga. Põhihääleks oli gregoriuse koraal Kaanon – (Josquin Desprez) mitmehäälne laul, kus kõik hääled esitavad sama teemat nii, et iga hääl alustab enne, kui teine on lõpetanud. Missa – (Jakob Obrecht ) katoliku kiriku jumalateenistuse vorm, ja sellele vastav muusikateos. Madrigal – (Jacopo da Bologna) 14.saj Itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm.
See muusikastiil levis üle Lääne-Euroopa. Madalmaade vokaalpolüfoonia on Renessanssi ajal suure tähtsusega. Nimeta 15.-16.sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid lühidalt. Motett- esinduslikuim zanr, keerukad kompositsioonid, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütmika, loodi tavaliselt poliitiliselt oluliste sündmuste puhul Madrigal-enamasti 2-häälne lauluvorm, mis tekkis 14. saj. Rääkis enamasti karjuseidüllist või armastusest Caccia - 3-häälne polüfooniline laul Sansoon- prantsuskeelne polüfooniline ilmalik laul Ilmalik polüfooniline laul- lihvitud kompositsioon, laiem kasutusala. Mida tähendab mõiste ,,polüfoonia"? Polüfoonia on mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest. aanon on mitmehäälne helitöö, kus osa Seleta mõistet ,,kaanon". K hääli tuletatakse kindla reegli järgi ühest (harvemini mitmest) kirjapandud häälest. Nimeta Madalmaade koolkonna olulisemaid heliloojaid.
manuaaliga). Ansamblipillid olid puhkpillid, kõige rohkem kasutati plokkflööte, samuti oli arenenud topelthuulikuga pillide valik (NT: Salmeist arenenud pommer, mis oli oboe otsene eelkäija). Pommer oli ka basspillina, nimelt dulaanina (millest hiljem arenes fagott). Levinud olid ka kõversarved (krummhornid) .Vaskpillidest olid kasutusel trompetid, tsink(väljasurnud), tromboonid. Kirikumuusikas olid kasutused puhkpillid. Ricercar- polüfooniline teemade ahel (fuugade eelkäija). Nimetatud ka instrumentaalmotetiks Itaalia canzone- polüfooniline, Prantsusmaa armastuslaulude instrumentaalvariant , oli algselt prantsuse sansooni instrumentaaltöötlus (renessansi lõpul arenes intsrumnetaalmotetiks) Capellid- olid väiksed ansamblid , kus mängijatesks on puhkpillid Toccata- näpitavale instrumendile või klahvpillile mõeldud kiirestiliikuv pala. Itaalia keelest tõlgituna ka klahvpillifantaasia Sonata- 16
1.Taassünd(itaalia keeles)? 2.Uus tertsidel ja sektidel põhinevad kooskõlad ehk...? 3.Itaalia väljapaistvaim helilooja? 4.Klaveri eelkäija? 5.Kasvas välja keskaegse kiriku tarbemissast? 6.Prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul? 7.3-häälne polüfooniline laul? 8.Madalmaade polüfoonia arendatuim võte? 9.Koosneb ordinaariumiosadest? 10.Leinamissa ehk...? 11.Laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili? 12.Valdkond, kus hakkasid Euroopas toimuma muutused 14. sajandil? 13.Üks suurim muusikakultuuri keskus? 14.Mida kirjutas Francesco Landino? (refrääniga laul) 15.Vararenessanssi kõige esinduslikumaks zanriks sai? 16.Puhkpill? 17.Puhkpill? 18.Väärtus hinnangute lähtumist inimesest nimetatakse...? 19
Holland · Piirkonda ühendas Burgundia hertsogiriik · Seal räägiti flaami keelt · Burgundia hertsogiriik koondas kunstnikke Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast · Seetõttu ühendas muusikaline väljenduslaad jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse Zanrid a) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel b) Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul c) Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul Missa · Tsükkel oli ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil · Cantus firmus oli vana moteti tehnika eeskujul tenorihääles · Cantus firmus (ld. k.) püsiv viis · Polüfoonia on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega · 4-häälne polüfoonia kujunes välja bassi hääleliigi kasutuselevõtmisega · Madalmaade stiili arengut jagatakse viieks
sonaadivormis. Kontsert soolopillile ja orkestrile kirjutatud 3 osaline teos. Avamäng iseseisev, üheosaline, sonaadivormis orkestri teos. Keelpillikvartett 2 viiulit, vioola ja tsello 4 osaline. Sonaat ühele pillile, enamasti 3 osaline Concerto grosso suur kontsert, mitmeosaline instrumentaalteos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopilliderühm, taval 3 osaline- kiire, aeglane, kiire. Prelüüd ja fuuga sissejuhatav pala fuugale, polüfooniline instrumentaalteos, 4häälne, üks muusikalineteema. Oratoorium kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarn ooperiga kuid puudub lavalinetegevus, kostüümid ja dekoratsioonid, vaimuliku sisuga, jutustatakse piiblilugusid. Kantaat vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile 1) ilmalikudkantaadid 2)vaimulikudkantaadid . Motett polüfooniline laul, mitmehäälne zanr Gregooriuse koraal rütm lähtub tekstist, roomakatoliku kiriku ühehäälne a'capella
7. Guillaume de Machaut Ars nova tuntum helilooja, esimese autori poolt kirjutatud terviklik missa: "La messe de Nostre Dame." Tuntud on ta ka kui viimane truväär ja luuletaja. 8. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. Saj. Uus harmoonia. Laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Burgundias kasvas välja kogu uusaegsele Euroopale iseloomulik harmooniakeel. 9. Uued zanrid 15.saj. (võrdlus 14. saj heliloojate loominguga: missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul) Kujunes välja missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Motett lihtsam muusika rütmiline külg, polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul. Ilmalik polüfooniline laul lihvitud kompositsioon, selle levikule aitas kaasa nooditrüki leiutamine. 10. Madalmaade koolkonna muusika iseloomustus (helikeel, zanrid) ja heliloojad Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad: Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso
Barokk ajastu Barokki murranguperiood on XVII-XVIII saj. Polüfooniline muusika saab oma kõrgtipu. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii
komponeerima missa osi. • Motett-mitmehäälne vokaalteos. • Organum-kahehäälne laul. • Missa-jumalateenistus. Ars Nova heliloojad: Philippe de Vitry „Ars Nova“, Guillaurme de Machaut „Jumalaema missa“. Itaalia kultuuri 14.sajandil nimetatakse ka trecento'ks. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Trecento suurkuju on Francesco Landino. Madrigal on polüfooniline laul, enamasti 2-häälne. Keerukaimaks vormiks on caccia, milles kolmanda häälena kasutati tavaliselt rahulikku instrumentaalset alumist häält. Madalmaade hulka kuuluvad: Burgundia, Põhja-Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, ühendas flaami keel. Madalmaadel kujunenud muusikaline väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse. Madalmaade koolkonna žanrid: missa, motett, ilmalik polüfooniline laul.
ka filmidele. Sellest muusikast koostas ta ka klaveripalade kogumiku. Tema silmapaistvam teos on kantaat ,,Meie aed". Arvo Pärdi teine stiiliperiood erineb esimesest, kuna teisel perioodil on originaalses muusikalises sümbioosis praegusaegne ja eelnevate ajastute muusika, esimesel perioodil aga huvitasid teda vaid nüüdisaegse muusika suunad. Teoste sisu muutus religioossemaks, lisaks sügav huvi keskaegse kirikumuusika vastu. Teoste faktuur on polüfooniline. Teoste tähtsaimaks ehituselemendiks on kolmkõla. Ta ise nimetas uut stiili kellukeste ehk tintinnabuli stiiliks. See on rahu ja hingelist tasakaalu väljendav, endassesüüviv, vaikust kuulatav, kuid seejuures intensiivne ja pingestatud muusika. Selles muusikas on palju pianissimo't ja pause. Pärdi teise perioodi loomingus on olulised vokaal- ja vokaalsümfoonilised teosed. Tähtteoseks Tabula rasa (1977), kontsert kahele viiulile, keelpilliorkestrile ja muudetud tämbriga klaverile.
MÕISTED süzee, kujutav kunst. Aaria Blues jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul. iseseisev orkestri Concerto grosso mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. saatega vokaalne Duo helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis. Fuuga polüfooniline teos, mis põhineb lühikesel teemal, imitatsioonil. Enamasti esitatakse teema fuuga alguses järgemööda Atonaalsus kõigi häälte või pillide poolt. Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul. halitööl puudub Gregooriuse koraal vaimulik, saateta, ühehäälne koorilaul. Laulsid ainult mehed. põhitoon ehk toonika. Homofoonia mitmehäälsus, kus üks hääl on juhtiv, teised moodustavad harmoonilise saate.
teost ning kes oli oma aja hinnatuim muusik, helilooja jne. Peamised teosed ballata'd. Madalmaade muusika 15.-16. sajandil Madalmaade all mõisteti Belgiat, Põhja-Prantsusmaad, Hollandit. · Renessansiajastut mõjutas inglise muusika · John Dunstable Madalmaade stiili otseseim eelkäija, suurim muusika mõjutaja, tal oli heakõlaline stiil Uued zanrid 15.-16. saj muusikas: Esiplaanile tõusis jälle kirikumuusika. · missa(tsüklid), ka paroodiamissa (aluseks polüfooniline teos, jäljendav) · motett, mis on nüüd ladinakeelne polüfooniline laul, elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut · ilmalik polüfooniline laul - tekst peamiselt ladina keeles, levis tänu nooditrükile · polüfoonilised hümnid 2 · Magnificat Maarja kiidulaul Madalmaade koolkonnas kujunes ratsionaalne kompositsioonitehnika, tertsilised kooskõlad ja laulev meloodia
1320. 1380. Aastatel Prantsusmaal domineerinud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Itaalia kultuuri 14. sajandit nimetatakse ka Trecentoks. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonna kunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Nimeta olulisemad muusikazanrid, mida viljeldi Madalmaade koolkonnas 15. 16. Sajandil. Missa, motett, ilmalik polüfooniline laul. Seleta mõiste cantus firmus. Kuidas on see seotud 15. sajandi missaga ? Keskaegset polüfooniliselt helitööd läbiv peameloodia. See oli seotud selles mõttes missaga, et mõlemad on loodud 15. sajandil. Mis on polüfoonia ? Mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad. Mida tähendab mõiste a capella ? Renesansiajastul: saatega vokaalmuusika Tänapäeval: mitmehäälne saateta vokaalmuusika · Orlandus Lassus ,,Kaja"
taassündi. (14-16. Saj) 2. Seleta mõistet ars nova? – muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320 – 1380a 3. Ars nova ajastu kõige esinduslikumad heliteosed olid 3-4 häälsed motetid, need mitme ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat. Moteti aluseks on gregooriuse laul, millele lisati uued tekstid erinevates keeltes. 4. Madrigal – klassikaline itaalia luulevorm 16.sajandil kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul. 5. Sansoon – prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus. 6. Reekviem - leinamissa 7. Nimeta 15-16sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid: Missa (missatsüklid on tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia abil, mis on tavaliselt tenorihääles), reekviem (leinamissa), ilmalik polüfooniline laul (prantsuskeelne esialgu), motett (kadus mitmetekstilisus) 8. Kuidas muutus teose ja autori suhe 14. Sajandil? – Autorit ja teost
muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika) isel tunn - ilma saateta,sisu on vaimulik või ilmalik, polüfooniline. Nt.Jacob Arcadelti-"Valge õrn luik" Madriigal on 4-6 häälne,polüfooniline lauluvorm,sarnaneb maketiga. millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria -kammerkantaat -madrigal komöödia Meistersingrite tegevus on mõ...
Vanamuusika festivalid Viljandis - aastast 1982 toimuv vanamuusika festival; ühtlasi Eesti samataolistest vanim Haapsalus - sai alguse 1994. aastal, Tartus - 1996. aastast toimuv festival, mis keskendub keskaja ning Idamaade muusikale. Kastraat - kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Carlo Farinelli parim ooperilaulja 18.saj Antonio Stradivari - oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Barokk - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega Fuuga - on polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis. Georg Friedrich Händel - saksa helilooja, Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris Josquin Desprez - oli renessansshelilooja, Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat. Kaanon - heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud. Krummhorn- renessansiaegne puupuhkpill Lauto - näppekeelpill, mandlikujulise kaanega kõlakorpus
Haiden, Rudolph Tobias ,, Joonase lähetamine", Artur Kapp ,,Hiiop" . Concerto grosso- suur kontsert. Süit- Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisem Rudolph Tobias ,, Joonase lähetamine", Artur Kapp ,,Hiiop" . Concerto grosso- suur kontsert. Süit- Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisem vorm süit, instrumentaaltsükkel. Gigue- soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Fuuga- polüfooniline teos, mille aluseks on meeldejääv lõik vorm süit, instrumentaaltsükkel. Gigue- soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Fuuga- polüfooniline teos, mille aluseks on meeldejääv lõik ehk meloodia teema. Passioon- Jeesuse kannatuslugu, koor, orkester, solistid, ja räägib kristuse kannatusest. 17 saj Roomas tekkis. Sonaat- Ansamblile loodud ehk meloodia teema. Passioon- Jeesuse kannatuslugu, koor, orkester, solistid, ja räägib kristuse kannatusest
peetakse ars nova'le alusepanijaks traktaat ''Ars Nova'', koostamisel aitas teda Johannes de Muris Võtsid kasutusele uue taktimõõdu mõiste: täielik(3-osaline) ja mittetäielik(2-osaline). Rütmisüsteem muutus keerukamaks ja aktiivsemaks. Isorütmika korduvad rütmijärgnevused Hakati komponeerima ordinaariumite baasil terviklikke missasid esimene, kes kirjutas Guillaume de Machaut motett keerulised teosed, haritlaste seltskonna laul, kõrgseltskonna ilmalik polüfooniline laul ars nova ajastu lõpp ars subtilior ajastu, mis ei sünnita uusi muusikavorme ega -zanre, iseloomustab õukondlikult peen ja maneerlik kunst MUUSIKA 14. SAJANDIL ITAALIAS trecento peen, ilmalik madrigal 2-häälne lauluvorm, mille teemaks on karjuseidüllid ja armastus caccia 3-häälne, lauluhäältes üks jahib teist kaanon + pillisaade Jacapo da Bologna tema madrigal on ainus säilinud Petrarca viis Giovanni da Cascia e Johannes de Florentia Fransesco Cadino
Johann Sebastian Bach (16851750) Bach on üks kõigi aegade suurimaid heliloojaid. Pärines suurest saksa muusikute suguvõsast Tüüringimaalt. Helikeel valdavalt polüfooniline ja seotud saksa kirikumuusikaga. Sündis 21.03.1685.a. Eisenachis. Esimesed muusikatunnid sai viiuldajast isalt. 10-aastaselt jäi orvuks ning teda kavastas vanem vend Johann Christoph, kes oli Ohrdurfi organist. Oma
Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool kirikut, esimesed kirjapanijad olid vagandid Vaimulik – seotud religiooniga Madrigal – ilmaliku polüfoonilise laulu tüüp renessansiajastul Šansoon - prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul Dissonants - ebakõla Konsonants – kooskõla Leoninus ja Perotinus – esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos Orkestra – ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed Madalmaade vokaalpolüfoonia – nimetus muusikalisele renessansile Ars nova – 'uus kunst'; nimetus prantsuse 14.saj kultuurile Trecento – nimetus Itaalia 14.saj kultuurile Caccia – Itaalia 3-häälne polüfooniline laul, alumise „rahulikult summuva“ häälte kohal peavad 2
Tema muusikas on oluline sisu, mitte kompositsiooni tehniline stiil, talle on omane tugev väljendusjõud ja suur seesmine pinge. Loomingu teise perioodi stiil ja teosed on nii erinevad, et neid võiks pidada kahe erineva autori teosteks. 1) Teisel perioodil tundis Pärt sügavat huvi kirikumuusika vastu. Tunda on ka maailmataju rahulikumaks muutmist. Näited: 3. sümfoonia "Laul armastatule" - kantaat sümfoonia. 2) Teise perioodi teoste faktuur on polüfooniline, kuhu on ühendatud viisiliin (astmeline liikumine rahulik rütm) ja kolmkõla noodid, mis ei kõla koos vaid üksteise järel. Tekivad huvitavad kooskõlad. Niisugust stiili nimetas Pärt "kellukeste ehk tin-tinnabuli" stiiliks, mis on meditatiivset laadi (rahu, hingeline tasakaal, vaikust kuulav), kus on kasutatud palju pianissimot ja pause. Teisel perioodil kirjutas põhiliselt vokaal- ja vokaalsümfoonilisi teoseid. Maailmas tuntakse Pärti rohkem "tin- tinnabuli" stiili järgi.
29. Milline oluline muutus toimub muusikazanrites? Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi. 30. Mis saab renessansi üheks olulisemaks zanriks? (mitmehäälne ilmalik laul) Motett 31. Mis saab muusikas ideaaliks? Kõikide häälte ühte sulandumine 32. Nimeta renessansiajastu kuulsaim koolkond! Madalmaade koolkond 33. Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad zanrid! (missa, motett, ilmalik polüfooniline laul) Kõige esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel. Teiseks põhizanriks motett, ladinakeelne polüfooniline laul. Ilmalik polüfooniline laul; prantsuse, itaalia, inglise, hispaania keeles. 34. Mida tähendab imitatsiooniline polüfoonia? Hääled jäljendavad üksteist, kasutades sarnaseid kujundeid 35. Keda renessansiajastu heliloojatest nimetatakse ,,muusikute vürstiks"? Miks? Josquin Desprez-ta avas niiöelda teiste muusikute silmad 36
viola da gamba (tšello eelkäija) pommer, grummhorn ja tsink (puhkpillid) 4. Madrigal - 14.sajandil 2- või 3-häälne laulkarjuseidüllist või armastusest; 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia - 3-häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid( fa-la-la-la-la-la...). 5. Vararenessanss 14.saj Kõrgrenessanss 15.saj. Hilisrenessanss 16.saj. 6. VARARENESSANSS (14. saj) Prantsusmaa Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Suurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon. Lõplikult kujunes välja
*maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi *kõige esindlikumaks zanriks sai motett- renessansi ajastul ühes keeles ja kõikides häältes sama tekstiga *heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul *peamised luulevormid on tuletatud luulevormidest- ballaad, rondo, virelau *Guillame de Machaut- esimene tervikteosena loodud *missa autor *ta kirjutas ka palju mottette ja teda on nimetatud viimaseks tsüfääriks *ITAALIA: *kultuuri nimetatakse trecento *sellel ajal domineeris õukondlik elegantne ilmalikmuusika *tähtsam luulevorm oli madrigal(2 või 3 häälne laul karjuse itüllist ja armastusest) *madrigali keerukaim vorm oli caccia(jaht) *KÕRGRENeSSANSS *Madalmaad
kuulata. Kui keskajal kasutati intervallides kvarti ja kvinti, siis nüüd tertsi ja seksti. Nii kasvas euroopa muusikale omane harmooniakeel. Keskaegsete helilaadide asemele kerkisid mazoor ja minoor. 4.Millal oli Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu hiigelaeg? 15.saj. 5.Millised olid 15.-16.saj. lemmikzanrid? 1) Esinduslikemaks zanriks sai missa 2) kujunes välja missa erivorm: reekviem(leinamissa) 3) motett muutus lihtsamaks ja arusaadavamaks, kadus mitmetekstilisus 4) tekkis ilmalik polüfooniline laul. 6.Mida tähendab koolkond, kes sinna kuulusid ja kes neist kõige väljapaistvam on? Koolkond tähendab ühtse mõtte- ja kirjaviisiga heliloojate ning nende õpilaste kooslust. Guilaume Dufay, Johannes Ockeghem, Joquin Despres, Orlandus Lassus(kirjutanud ligi 2000 heliteost) 7.Kuidas mõjutas protestantism 16.saj saksa ja kogu Lõuna-Euroopa kultuuri ja muusika arengut? Keda peetakse protestantismi algatajaks? Loodi protestantlik koraal e. luteri koraal
On Bachi filosoofilne testament, tõeline hingeline pihtimus Fuuga barokiaja tähtsaim vorm, kus teema esitatakse kordamööda kõigis häältes, sellele järgneb töötlus. MK Missa h-moll Kyrie Mitmes missa osa see on? Mitmehäälne on fuuga? MIS ON POLÜFOONIA? mitmehäälsuse liik, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega. Beach Boys God Only Knows algus on homofooniline, alates 2:00 lõpuni polüfooniline Bernstein "West Side Story" - kvintett Eraldi kõlavad kõigi tegelaste teemad, mis lõpuosas põimuvad Mitut erinevat muusikastiili eristad? Milline lõik on polüfooniline? Weezer "The Greatest Man That Ever Lived" Metal (Slipknot) 2 Soft rock (Aerosmith) 5 Rock-ballaad (Green Day) 8 Polüfoonia 10 Rap 1 Marss (kooristiil) 4
18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu,
Vana-Roomas oli kõige tähtsamaks jumalaks sõjajumal Mars. Kõik kultuuriväärtused võeti Vana-Kreekast üle. Leiutati pantomiin. Hakati andma mitmesuguseid kontserte ja pidama muusikute võistlusi. Keskaeg Selle aegne muusika oli ühehäälne. Ühehäälsed muusikat tehti umbes 1000 aastat meie aja järgi. Mitmehäälse muusika perioode jagatakse kolmeks: 1. Polüfooniline muusika 2. Üleminek monofooniline muusikale 3. Homofooniline mitmehäälsus Kogu keskaja kultuur oli tihedalt seotud kirikuga. 1. Kirikumuusika 2. Rüütlimuusika ilmalik muusika 3. Ränd- ja rahvamuusika ilmalik muusika Kirikumuusika eesmärgiks oli sisendada inimesesse ebamaiseid meeleolusid. Kirikus laulsid mungad, hiljem poistekoorid. Kirikuteenistus toimus ainult läbi laulu, kuna arvati, et jumal võtab laules esitatud palveid paremini kuulda
ühendas eri maade traditsioone. 6. Missa ordinaariumiosade tsükkel tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia abil, mis oli tavaliselt tenorihääles. Missa on läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus. Leina missa e. reekviem Oli missa erivorm. Motett mitmehäälne (polüfooniline) ladinakeelne vaimulik laul. Enamasti loodud jumalateenistuse tarbeks, kuid neid esitati ka väljaspool kirikut. Ilmalik polüfooniline laul(mitmehäälne) Ilmalik mitmehäälne laul 15.sajandil enamasti prantsuskeelsed, kuid hiljem lisandusid ka itaalia, saksa, inglise ja hispaania keel. 7. Polüfoonia (kreeka keelest ,,palju helisid" ) mitmehäälsus 8. Kaanon omalaadne intellektuaalne mänd, kus teose esitamine algab antud reegli alusel häälte tuletamisest ja muusika ,,lõpuni komponeerimisest" . Kaanon võib ka tähendada sama meloodia esitamist teises hääles hilisema algusega
Bachi ja Händeli võrdlus Bach Händel 21. märts 1685 23.veebruar 1685 jäi 10-ne aastaselt orvuks isa suri Händel oli siis alles 12. pärisnes muusikute suguvõsast muusika oli vaid meelelahutus eluajal kuulsust ei leidnud kuulus oli juba noorukina ei käinud välismaal reisis väga palju pole ühtki ooperit pole ühtki kirikumuusika teost oetus sugulaste traditsioonidele(polüfooniline uusaegse karjääri mudel(homofooniline muusika) muusika) suri 1750.a. suri 1759.a. Sarnasused: · Lõpetasid gümnaasiumi ja läksid ülikooli · Mängisid varakult pilli ja töötasid orkestrites viiuldajatena · Improvisaatorid · Sur...
Tuntumad teosed : Äike . 14. sajandi muusika Prantsusmaal . ARS NOVA ( uus kunst) Mensuraalnotatsioon ( menusra- mõõt) - täpsetele matemaatilistele suhetele tugivnen rütmisüsteem, võimaldab väga keerukaid rütme ja taktimõõte. 14 sajandi kõige keerukam zanr oli motett. Motett on sündinud 13 saj. organumist, iseloomulik mitu häält, igas hääles erinev tekst. 13. sajand visatakse motett kirikust välja ja see saab Prantsuse seltskonnalauluks- on mitme häälne polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul. ( 15 saj kuni tänapäevani on motett mitmehäälne vaimulik laul) . Guillaume de Machaut (~1300 1377) prantsuse ars nova juhtiv helilooja. 14. sajandi itaalia muusika trecento Terecento muusika on Kesk- ka Põhja-Itaalia linnades, enamasti õpetatud vaimulike poolt. Ilmalik seltskonnamuusika mitmehäälne ansamblilaul. Itaalia 14 sajandi muusika on palju pehmem võrreldes Prantsusmaa sama aja muusikaga. Pehmemad kooskõlad ja kontrastne polüfoonia.
Madalamaade vokaalpolüfoonia=renessansiajastu muusika, sest samal ajal, kui teised riigid olid kriisides ja sõdadest nõrgestatud, olid Madalmaad rikkad ning kunstnikud kogunesid sinna. Segunesid inglise, prantsuse, itaalia muusikatraditsioonid Zanrid: missa(cantus-firmus-missa, paroodiamissa) motett kadus isorütmiline ehitus, mitmetekstilisus. Lad.keelne, polüfooniline. Aluseks missa propriumi osa tekst. ilmalik polüfooniline laul prantsuse keelne Cantus firmus: Põhimeloodia missatsüklis, tavaliselt tenor. Cantus firmus'ena kasutatd viis andis missale ka nime. Madalmaade koolkond: tähtsaim keskus Philippe Hea õukond Dijonis. Kujunes uudne muusikaline keel, alguse sai uus polüfooniatüüp imitatsiooniline polüfoonia häled ei vastandu tempode ja rütmikaga,
Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut'i loodud missatsükkel Messe de Notre Dame Reekviem Liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil Aluseks on katoliku kiriku reekviemi tekstid Requiem aeternam, Dies irae, Confutatis, Lacrimosa Esimesena reekviemi polüfooniliselt mitmehäälselt komponeeris Johannes Ockeghem (1410-1497) -"Missa pro Defunctis" Madrigal Madrigal on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka tundeteemasid Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga Õitseajaks peetakse 16. sajandit Varase madrigali suurim meister oli Jacob Arcadelt Guillaume Dufay 1397 1474 Vararenessansi flaami helilooja ja muusikateoreetik 15. sajandi keskpaiga kõige kuulsam ja mõjukam euroopa helilooja Tegutses peamiselt Itaalias Iseloomulik tasakaalustatud kontrapunkt
arenesid ka muusikariistad ja ka üldiselt muusika. Renessanssi ajal tekib uus muusika liik, mis kannab nimetust imitatsiooniline muusika, mis seisneb selles, et hääled ei vastandu üksteisele tempode ja rütmikaga ning ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtessulamine. Peale selle muutus motett oluliselt, mis seisneb selles, et motett kaotas oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessanssi motett oli peamiselt ladina keelne polüfooniline laul, mille aluseks oli tavaliselt missa mõne propriumi osa tekst. Motetti mängiti peale kirikute ka väljaspool kirikut. Tekkisid ka uued zanrid: paroodiamissa ja Ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade muusika jagunes viieks põlvkonnaks, mille käigus tekkisid mitmed uued kaunid lood ja palju uusi muusikakirjutajaid. Peamiselt esitati ikkagi motette. Esimest põlvkonda peetakse vokaalpolüfoonilise stiili algatajaks ja sinna kuulusid muusikakirjanikud Guillaume Dufay
VÄLJENDUSVAHENDID on muusikalised tööriistad, mida helilooja kasutab heliteose kui kunstilise teose loomisel. RÜTM - erinevate helipikkuste üksteisele järgnemine; nt kiire rütm, punkteeritud (tai-ri-tai- ri), rahulik TEMPO - heliteose esitamise kiirus; nt kiire, mõõdukas, rahulik, kiirenev TÄMBER - kõlavärv; nt hele, läbilõikav, müstiline, metalne DÜNAAMIKA - helitugevus ja selle muutumine; nt valjenev, mitmekesine, vaheldusrikas MELOODIA - erinevate helikõrguste üksteisele järgnemine; nt astmeline, pentatooniline HARMOONIA - kooskõla; nt heakõlaline e. konsoneeriv, halvakõlaline e. dissoneeriv VORM - ülesehitus; nt 2-osaline AB, 3-osaline ABA, rondovorm ABACA, variatsiooni vorm AA, A2A3 >>need nr-id on pisikesed, pm nagu mates kirjutatakse tähtede kõrvale, nt x1, x2<< FAKTUUR - helikude; nt ühehäälne, mitmehäälne (mis omakorda on 'homofooniline' - meloodiahääl+saade ja 'polüfooniline' - mitmehäälsus), hõre (kõik pillirühmad ei mängi ko...
Peterburi konser-vatooriumis tromboon, Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming segakoorile, solistile, sümf
· Klahvpillid: orel · Erinevat tüüpi klavessiinid · Klavikord · Keelpillid: Lauto, vioolad · Viola da gamba · Viola da braccio · Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhorn; trompetid, trobmoonid, tsink Tähtsamad zanrid · Toccata, fantaasia · Ansamblimuusika: · Tantsud (sageli paaris aeglane, kiire) · Pavaan ja galliard · Canzon (eeskujuks ilmalik motett) polüfooniline instrumentaalpala · Sonata (it. Sonare kõlama) - al. 16. saj. lõpust tähistatakse instr. Palasid · Ricercar - range polüfoonilise ehitusega. (imitatsioon)
·inglise muusika uudsed kooskõlad (tertsilised) nüüdseks pidid dissonantsid nagu sekund ja septim olema ette valmistatud ja lahendatud ·Itaalia laulev meloodia Tähtsamad zanrid ·Cantus firmus missa missatsükkel, mis on ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia cantus firmuse abil. See meloodia oli tavaliselt tenorihääles, enamasti oli selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal. ·Paroodiamissa aluseks terve polüfooniline teos, mis võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Paroodiavõtet kasutati ülekandena ilmalikust muusikast kiriklikku. ·Motett kaotas 15. sajandil oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessansiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul. Tavaliselt on selle aluseks missa mõne propriumi osa tekst. Motett elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut. Tuli ette ka piduliktõsiste ilmalike tekstidega motette.
11-12 saj., võtab kasutusele noodijooned ja nootide silpnimetused helikõrguste märkimiseks (DO RE MI FA SOL LA SI) ja võtmetähed. E)Leonius ja Perotinos- kuulsamad organumeid kirjutanud heliloojad tegutsesid Pariisis Notra Dame kiriku juures. F)organum- umbes 12 saj tekkinud 2 –häälne kooriteos, kaks erinevat paralleelset meloodiat samaaegselt laulduna. Näiteks üks gregoriuse koraal ülal hääles ja teine all meloodias (kvindi, kvardi või oktaavi vahega). I)motett- 13.saj. polüfooniline kooriteos, kus ülemises hääles erinevad ilmaliku sisuga viisid, all gregoriuse koraal. Kirjutati järjest rohkema arvu häälega motette, heliloojad püüdsid järjest keerulisemaid teoseid luua. Erinevate häälte arv kasvas 15. - 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Motette lauldi ka väljaspool kirikut ja said viimaks populaarseks seltskonnalauludena.Saadeti pillidega. 1324 keelati motetid kirikus.
lasso Loomingu üldisel Reekviemid, passioonid, Vaimulik muusika magnifikaadid Maalikunstnik, kellega Tintoretto Raffael heliloojat on võrreldud 5. Tabel Heliloojad Zanrid D. desprez Uusi ei olnud.. missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul, kaanono, motett Orlandus lassus, P.de monte Reekviem, magnifikaadid, passioonid,ilmalikud laulud 6. Ilmalik muusika Iseloomusta itaalia ilmalikke lauluvorme 16.saj . Frottola- rahvalik laualutüüp, õukondlik, stroofiline tekst+ refrään, ülemine hääl domineeriv + pillid Villanella- rahvamuusikat matkiv, 16saj II poole suur mood, 3häälne algselt Balletto- tantsulaul, rütmikad ja tekstita ref Madrigal- 14saj Itaalias tekkinud plüfooniline ilmalik laul
Räägiti sõjaretkedest. Bõliinades on tekst tähtsam ja meloodia on lühike, pidevalt korduv. Lüürilised laulud Lüürilised laulud levisid 16.-17.sajandil. Olid nukrad ja murelikud laulud. Kodumaa igatsus soldati. Lüürilisel laulul on eeslaulja, kes laulab aeglaselt ja voolavalt. Viisid on suure ulatusega. Kui eeslauljale lisandub koor, muutub laul mitmehäälseks. On pool polüfooniline ja pool homofooniline laul. Rändmuusikud ehk skomorohhid Rändmuusikud tegutsesid 11.-17.sajandil. Nad on poolklounid, kes rändasid külast külla. Nad tantsisid, veiderdasid, tegid akrobaatikat. Nad käisid Kiievi vene vürstiriigis, Moskvas, Novgorodis. Venemaa vabanes magadi itkest 15.sajandil. Rahvapillid Mängiti lihtsa ehitusega keelpille, puhkpille ja löökpille (gusli, gudok, domra, balalaika, puhkpillidest viled ja sarved, algelise löökpillid). Kirikumuusika teke ja areng 988
Barokk 1)Barokk 17-18saj. 2)Barokko-tulnud Portugalist, tähendab ebareeglipärane 3)Barokk stiil tekkis Itaalias 4)Barokk hakkas ülistama kangelikku liikumishoogu. Inimese kujutamisel loobuti harmoonilise ilu ülistamisest. 5)Barokk kunsti inimene on rõhutatult maine, lopsakate kehavormidega, pingul lihastega. 6)Barokk-kunst püüdis esmajoones olla meelepärane oma peamistele tellijatele ja nendele olid kõrged õukonnad,kes ootasid kunstis kõrgkihi ülistamist. 7)zanrid:ooper lemmikum, instrumentaalmuusika,viiul,klavessiinide koolkonnad. 8)Loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. 9)Fuuga-polüfooniline muusika üks põhilisi vorme, üles ehitatud ühe v mitme teema imiteerimisele eri häältes 10)Prelüüd-muusikateose eelmäng;lühikese sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos 11)Bach(1685-1750), Händel(1685-1759) 12)samaaegselt sündinud,vaeslapsed,leiba teenisid varakult ise, lõpetanud gümn,käinud ...
Kõiki hääli võib laulda Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides 6) Mis oli renessanssiajastul muusikas ideaaliks? Humanistlik mõtlemine 7) Nimeta renessanssiajastu heliloojate kuulsaim koolkond! Madalmaade koolkond 8) Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad žanrid! Missa motett ilmalik polüfooniline laul 9) Mis on polüfoonia? Mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest. 10) Mis on kaanon? Kaanon on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud.
Prantsusmaa · Tekkis uus muusikastiil ars nova, mille ladinakeelne tähendus on uus kunst. · Stiili alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Teda peetakse uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. · Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. · Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. · Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. · Ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut oli esimese tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud a viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. Trecento Itaalia · Tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand.
· Ballata "Non avra ma pieta" Madalmaade muusika 15.-16. sajandil · Madalmaad = tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa, Holland, kus elavad flaamlased, valloonid, hollandlased ja prantslased. · John Dunstable (u 1380-1453), inglane, kes tegutses mandril; faux bourdon `vale saatehääl', heakõlaline stiil. Uued zanrid: · Kõige esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel. · Teiseks põhizanriks motett, ladinakeelne polüfooniline laul. · Ilmalik polüfooniline laul; prantsuse, itaalia, inglise, hispaania keeles. Madalmaade koolkond: · Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal; 2 saj. vältel juhtiv. · Ratsionaalne kompositsioonitehinka, heakõlalisus, laulev meloodia. Ideaaliks kõigi häälte ühtesulamine · Imitatsiooniline polüfoonia hääled üksteist jälendama, kasutades sarnaseid kujundeid. · Guillaume Dufay, säilinud 200 teost (missa osad, motetid, hümnid; pr
5. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid erinevates piirkondades? Missugune seos on rüütlilaulikutel rändlaulikutega. Kes olid vagandid? Lõuna- Prantsusmaa: trubadurid; Põhja -Prantsusmaa: truväärid; Saksamaa: minnesingerid Mõlemad idealiseerivad vaprust ja teisi mehelikke ideaale Vagandid- rändlaulikud keskaegsel Prantsusmaal 6. Mis on motett? Mida tähendab motetitehnika? Motett- Prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmehäälne ilmalik laul Motetitehnika- 7. Mõiste renessanss tähendus ja renessansi ajastu periodiseering. Renessanss- taasünniajastu: Ühiskondlik- poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14-16 saj. Renessanssi ajastu periodiseerimine- 8. Renessansiajastu olulisemad saavutused teaduses, kunstis, kirjanduses, arhitektuuris. Teadus- trükikunst, kompass, langevari, püssirohi ja nooditrüki tehnika Kunst- hakati maalima paljaid inimesi ehk akti maale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
