Muusika ajalugu 11. klassi kokkuvõttev konspekt (0)

Rahvuslik ärkamisaeg

• Nt. Kreutzwald
  
• Puskin – Boris Godumov
  
• Hugo – „Jumalaema kirik Pariisis“
  
• Dumas – „musketärid“
  
• Omased on hästi tugevad emotsioonid
  

Iseloomulikud ja uued jooned 19.saj muusikale:

Uued jooned 19.saj muusikas

• Romantikud ei armastanud enam reegleid
  
• Soolo laulud muutuvad üli popiks
  
• Instrumentide soolopalad
  
• Enneolmatult palju kasutatakse muusikas tantse
  
• Vaskpuhkpillid täiustatakse ( klahvide , ventiilide jne)
  
  • Vaskpille kasutatakse enneolematult palju (eriti orkestris)
    
  • Sümfoonia orkesteri koosseis suureneb vaskpilli tõttu
    
• Tohutu arengu teeb Balett
  
• Operett kujuneb välja
  

Soololaul

• Palju luuletusi millele teha muusika
  
• Kiire võimalus emotsioonidega reageerimisega
  
• Mida rohkem kirjutatakse , seda rohkem kuulatakse
  

Franz Schubert (1797-1828)

• Enamus laule baritonil (keskmine meeshääl)
  
• Klaveri saatega
  
• Klaveri saade annab õige tausta (loo järgi)
  
• Kasutab põhiliselt kaasaargsete luuletajate tekste
  
• Lähedane või sarnane austria muuskiaga.
  
• (soovitus Peeter Volkonski ja ...)
  

• 9 sümfooniat
  

• Viimane on „Lõpetamata sümfoonia“
  
• Klaveri sonaate
  
• Kammermuusika (kuusaim on „ Forell “)
  

Robert Schumann (1810- 1856 )

• Tahtis saada pianistiks
  
  • Leidis õpetajaks härra Wieck, leidis tema tütre Clara , armus temasse, nain vastu, Wieckele see ei meeldinud. Kokku said kui vana ära suri. Abiellusid.
    
• Pianistiks ei saanud, kuna käed olid harjutamisest ära rikutud.
  
• Temast sai helilooja
  
• Rajas saksamaal esimese muusika ajakirja
  
  • Tänu ajakirjale said terve rida heliloojaid ja pianiste kuulsaks
    
  • Peeti tähtsaks muusikalist haridust ja noorte artistide kuulutamist
    

Felix Mendelssohn (1809-1847)

• Sündis pankuri perre
  
• Leipzig-i konservatooriom oli töö koht
  
• Abiellus ühe luteri kiriku õpetaja tütrega, tegi viis last
  
• Suri kuna õda siri, ning msendus tappis
  
• Kuulsaim teos „suveöö unenägu“
  

Sümfooniline muusika

Kontroll töös:

Johannes Brahms

• Leiutati haamerklaver
  
• 19. Saj armastab metsikult klaverimuusikat
  
• Kirjastused osatavad väga heal meelel heliloojatelt muusikat kokku
  
• 19. Saj armastab staare
  
• Väga palju õpitakse klaveri mängimist
  

• Isa prantslane, ema poolatar
  
• Oma elu I poole elas poolas, Läpetas Varssavi muusika kooli
  
• 1830 suure poola ülestõusu ajal tegi rahvuse huvides euroopa suurlinnades andnud kontserte
  
• Elu II pool on Prantsusmaal
  
• Maetud Pariisi kalmistule, aga tema süda on maetud Poolas ühte kirikusse
  

• Oli pianist
  
• Andis eratunde Pariisis
  
• Mängis eelistatult salongides (baarides, väike auditoorium )
  
• Elas koos Aurore Dudevart (kirjandusvaldkonnas George Sand)
  
  • Abiellus noorena, sai 2 last
    
  • Tahtis kirjutada, avaldas sandi nimeall
    
  • Romaanid olid enese armukogemustest enamasti
    
• 
  

• Klaveri palad
  
• Enamus klaveril
  
  • Lühipalu
    
  • Soololaule
    
• Polonees (poola pärane)
  
• Masurka (poola pärane)
  
• Krakovjak (poola pärane)
  
• Valss (Viini Valss)
  
• Etüüdid (kuulsaim „Revolutsiooniline Etüüd)
  
• Klaveri Ballaad (muusikas täiesti uus muusika žanr)
  

Ference Liszt (1811- 1886 )

• Ungarlane
  
• Ei osanud ungari keelt
  
• Pianist
  
• Ei ole lõpetanud konservatooriume
  
• Andnud palju kontserte, armastas suuri kaunistusi ja oli ise ka Showmen
  
• Emotsionaalne muusika
  
• Naiste hulgas eriti kuulus
  
• Elu lõpul roomas vaimuliku muusikaga
  

• Klaverile
  
  • Lühipalu
    
  • Üle 400 transkriptsiooni (teiste isikute teoste muutmine, klaverile seadmine ja uuesti esitamine)
    
  • (proovis klaveril saavutada orkestri võimalusi)
    
  • Kirjutanud palju muusikat orkestrile (erinevalt Chopinile)
    
  • 2 klaveri kontserti
    
  • Sünfooniline poeem
    

• Ooper oli romantikutele väga tähtis žanr
  
• Enamus ooperi palasi on kirjutatus just 19. Sajandil
  
• 19. Sajandi ooperikeskuseks kujunes pariis, tegutses lausa mitu ooperi teatrit
  
  • Need olid
    
    • Rikkad
      
    • Kulutati palju lava kaunistustele, kostüümidele
      
  • Pariisis esietendus maailmakuulus ooperi teos „ Karmen “ Bizet ’i poolt (1850 aastal, esietendus ei sujunud)
    

• carmeni avamängu ( ratsa võistluste auringi laul)
  
• carmeni vahe pala (calina blanca)
  
• gioacchino rassini, „sevilla habemeajaja “
  
  • kuulame sellest „Figaro“ (lalalalalala la laaaaaaa)
    

• suurlinnades
  
• metropolitan opera (new York )
  
• la scala Milano
  

• libreto – ooperi tekst
  
• aaria – ooperi laul : helilooja väljendab tundeid (armastus, viha, raev, kurbus )
  
• retsitatiiv – kõnelaul (lauldes kõnelemine): viib tegevust edasi
  

giuseppe Verdi ( 1813 -1901)

• maailma kuulsaim ooperi helilooja
  

• pärit vaesest perest
  
• väikse poisina oli andekas, mängis orelit
  
  • külarahvas kogus raha ja ta saadeti linna kooli
    
  • teda ei võetud vastu kuna puudus haridus
    
  • hiljem sai Milano konservatooriumist tema nimeline konservatoorium
    
• vältis avalikke esitluse, suuri pidustusi jne
  
• viimased aastad elas oma mõisas lihtsat talupoja elu
  
• ei armastanud kõrgseltskonda
  
• suri oma perekonnas viimasena, aga enne surma abiellus uuesti
  
• eluajal toimus itaalias riigi ühendamis liikumine
  

• oli ise väga hea laulja
  
• ooperis pööras väga suurt tähelepanu vokaalile
  
• kirjutas väga häid koore ja ansambleid
  
• viimase ooperi kirjutas 83. Aastaselt
  
• kirjutas 26 ooperit
  
• säilitas loomevõime korge vanuseni
  
• I ooper mis tõi tuntuse oli „ Nabucco “
  
  • Sellest sai Itaalia vabadusvõitluse laul
    
• Ta kirjutas nn numbrioopereid – koosnesid üksikutest selgelt eristuvatest muusikalitest numbritest
  
• Ooperi tekstiks kasutas libretodeks kuulsate kirjanuke tekste (shakespeare jne)
  
• Meloodiad on väga meeldejäävad
  
• Kuulsaimad ooperid :
  
  • Nabucco
    
  • Traviata
    
  • Rigoletto
    
  • Aida
    

Richard Wagner (1813-1883)

• Üks muusika ajaloo keerulisemaid isikuid
  
  • Helilooja
    
  • Luuletaja
    
  • Filosoof
    
  • Kirjanik
    
  • Dirigent ja organisaator
    
• Tema ideaal – ooperis peavad sõnad, muusika, avadeokratsioonid ja lavakujundus peavad moodustama kõik ühtse terviku
  
• ta ei kasutanud lõpetatud muusika numbreid nagu Verdi, vaid tema ideaaliks oli lõputu meloodia .
  
• Pidas kõige tähtsamaks orkestrit
  
  • Kasutas tegelaste iseloomustamiseks juhtmotiive (saksa keeles Leitmotiv)
    
• Ta ehtias saksamaale, Bayreuthi linna oma ooperi teatri kus paigutas esimest korda oma orkestri lava ette auku
  
• Kasutas teemadena põhiliselt saksa müüte ja legende
  
• Kirjutas oma ooperitele ise Libretto-d
  

• Wagner:
  
  • „Valküüride lend“: (Star Wars)
    
  • „palverändurite koor“ ooperist „Tannhäuser“
    

• Kirjutas 11 ooperit
  
  • „ niebelungide sõrmus“
    
  • „Tannhäuser“
    
  • „Tristan ja Isolde“
    
  • „ Lendav hollandlane “
    

Operett

• Tekkis 19.saj ooperi kõrvale uue meelelahutusliku žanriga
  
• Erineb ooperist:
  
  • Operett on peaaegu alati lõbusa sisuga
    
  • Operetis kõneldakse ka laulude vahele
    
  • Operetis on kergesti meeldejäävad meloodiad
    
  • Operetis lauljad ka tantsivad
    
  • Tantsitakse seltskonna tantse, ooperis balletti
    
  • Kujunes välja prantsusmaal
    
    • Prantsuse opereti kuulsaim esitaja Jacques Offenbach
      
      • Operetiga „ orpheus põrgus“
        
        • Sealt pärineb kankaan
          
• Uus opereti keskus Austria, Viin .
  
  • Kuulsaimad loojad olid isa ja poeg Strauss-id
    
  • Tähtsamad ooperid:
    
    • „lood viini metsadest“
      
    • „ nahkhiir “
      
    • „mustlasparun“
      
  • 19. Saj lõpu loojad:
    
    • Ferenc Lehar
      
    • Imre Kolman
      

Vene rahvuslik muusika

• Venemaa muusika elu oli kaua aega Itaalia mõju all, oma muusikuid ei teatud palju, toodi sisse itaalia muusikat
  
• Rajajaks peetakse Mihhail Glinka (1804-1857) (teda on võrreldud Buskiniga)
  
  • Kasutas oma teoste aineteks vene muinasjutte ja ajalugu
    
  • Kastuas oma muusikas vene rahvamuusikat
    
  • Tähtsamad teosed:
    
    • Sümfooniline fantaasia „kamarintskaja“
      
    • Ooperid „Ivan Sussanin “ ja „Ruslan ja Ludmilla “
      
• 19.saj II poolel tekkis noorte vene heliloojate rühmitus „võimas rühm“
  
  • Mili Balakirev
    
  • Modest Mussogski
    
  • Nikolai Rimski -Korsakov
    
  • Aleksandr Vorodin
    
    • Nad olid isamaaliselt meelestatud
      
    • Pidasid klimkat eeskujuks
      
    • Leidsid et venemuusika mingu oma rada, lääne muusikat pole vaja
      
    • Eitasid akadeemmilist haridust
      
  • Teosed:
    
    • Mussogski – „ Boriss Godonov“ ja „Hovanštšina“ ( reaalsed ajaloolised sündmused, nimetas ise neid muusikaid rahva draamadeks, muusikas pani erilist rõhku koori stseenidele)
      
      • Kuulame:
        
        • „Boris Godonov“ kroonimine
          
        • „vürst igor“ Borodin ( polovetside tantsud)
          

Pjotr Tšaikovski (1840-1839)

• Looming:
  
  • on psüholoogilise eluga, sageli higne valust,
    
  • kaunilt voolavad meloodiad
    
  • lüürilised teosed
    
  • loomingut mõjutas sügavalt tema isiklik elu
    
    • oli homoseksuaal, varjas seda terve elu
      
• elulugu
  
  • oli moskva konservatooriumi professor
    
    • hiljem nimetati Tšaikovski nimelises konservatooriumiks
      
  • elus olid rahalised probleemid
    
    • hiljem aitas teda üks noor daam rahaliselt, kuna ta armastas tema loomingut, kuigi nad kunagi ei kohtunud.
      
  • 1837 suvitas ta oma vennaga haapsalus
    
    • Siin kirjutas ta ka oma esimest ooperit.
      
    • Talle meeldis Haapsalu päikese loojang ja meri
      
    • Selle mälestuseks kirjutas ta klaveri palade tsükki „Mälestusi Haapsalust“ (koosneb kolmest osast)
      
• Tähtsamad teosed:
  
  • Ooperid:
    
    • „ Jevgeni Onegin“
      
    • „ Padaemand “
      
  • Balletid:
    
    • „ Luikede järv“ (enimmängitud ballett maailmas)
      
    • „Pähklipureja“
      
  • Sümfooniad:
    
    • Kuulsaim on kuues „Pateetiline sümfoonia“ (peale selle esitamist suri nädal aega hiljem)
      
  • Klaveri tsükklid:
    
    • Klaverikontsert nr1
      
    • „Laste album“
      
    • „Aasta ajad“
      

• Muusika kuulamine:
  
  • Tšaikovski – „Luikede järv“
    
  • Klaverikontsert no.1
    

Jean Sibelius (1865-1957) (soome)

• Elas pika elu, viimased 30 aastat ei kirjutanud enam, ütles“ et olen oma lood juba kirjutanud“
  
• Suitsetas kangeid havanna sigarette
  
• 90. Aastaselt hakkas tervisele mõtlema, loobus lõunasest napsist
  

• Kirjutas põhiliselt sümfoonilist muusikat
  
  • Sümfooniaid
    
  • Sümfoonilisi poeele
    
• Teemad:
  
  • Soome loodus
    
  • Kalevala
    
• Tähtsaim teos – sünfooniline poeem „ Finlandia “
  
  • Sellest kujunes soome rahvusliku vabadusvõitluse sümbollugu
    
    • Algselt oli instrumentaal teos, hiljem kirjutati lõpule sõnad juurde
      
  • See on Soome mitterahvuslik hümn
    

Edvard Grieg (1843-1907) (Norra)

• Norrlaste tuntuim ja rahvuslik helilooja
  
• Kasutab palju Norra rahvaviise
  
• Kujutab palju Norra loodust
  
• Armastas palju Puupuhkpille (annavad karge ja omapärase tooni)
  
  • Pea toes on (Peer Gynt ) muusikal
    
    • Muusika kuulamine
      
      • „Hommik“ – tulnuka hommik, valdise lahkumine (flööt)
        
      • „Mäekuninga koopas “ – pinge kasvab, multikas, lõpp äkkiline ja hakkiv
        

Eesti tänapäevamuusika

• Muusikat tehti katoliku kiriku ja kloostri juures alates 13.saj
  
• Lauldi gregoriuse laule (lad. Keeles)
  
• Kasutati oreleid koos luteri kiriku reformiga levis ka eestis koraalide laulmise komme (eesti.k)
  
• 18. Saj lõpul jõudsid eestisse vennaste koguduste liikumised ehk hernhuutlased
  
  • Nad tegelesid rahva arimisega
    
  • Laulmisele ja pillimängule pandi eriti rõhku
    
  • Lauldu tundelisi meloodiaid, mitme häälselt
    
• Ilmalik muusika elu Tallinnas sarnanes muusikaelule kesk-Euroopa linnades (ooperi etendused, kontsertid jne)
  
• Johann meder – 17. Saj lõpus
  
  • Tegutses Gustav Adolfi Gümnaasiumis
    
• Ferenc Liszt andis eestis kontserte
  
• Eeskuju laulupidudeks said eesti haritlased Balti sakslastelt kes korraldasid 1875 aastal Tallinnas laulupeo
  
• Johann woldemar Jannsen ( mette algataja
  
• 19 saj alguses oli kirikute ja kihelkonna koolide juurde tekkinud palju koore, mis olid väga heal järjel
  
• I üldlaulupidu toimus aastal 1869 (osales üle 800 laulja, üle 50 pillimehe, ainult mehed)
  
  • Peeti kolmel päeval
    
    • Vaimulikud laulud
      
    • Ilmalikud laudud
      
    • Võistulaulmine
      
  • Mõned üksikud eesti laulud (üldiselt saksa laulud
    
    • Aleksander Kunileid
      
      • Sind surmani
        
      • Mu isa maa on minu arm
        
  • Järgmine laulupidu 1879
    
  • 1880 kolmas laulupidu
    
  • Jannsen ja kunileid olid dirigendid
    
  • Organiseerid meestelauluselt Vanemuine
    
  •