Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid, millel tekib heli, kui pilli resonaatortorus hakkab õhk võnkuma pillimängija huulte vibreerimisel. Nimetus "vaskpuhkpill" ei tähenda seda, et kõik vaskpuhkpillid on vasest. Puupuhkpillid Fagott Sümfooniaorkestri puupuhkpillide rühma neljas kõige madalamahäälsem pill. Fagoti kõla on natuke naljaka ja natuke naljaka maiguga. Fagotte valmistatake vahtrapuust Kuidas puhkpillid on tehtud Puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (vahel ka mõnest muust metallist). Selle põhjal, mis materjalist on puhkpill valmistatud, jagunevadki nad kahte rühma: puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid. Kokkuvõte Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid, millel tekib heli, kui pilli resonaatortorus hakkab õhk võnkuma pillimängija huulte vibreerimisel. Puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (vahel ka mõnest muust metallist).
A n t s l a g ü mn a a s i u m Liis Kikas PUHKPILLID 7. a klass Juhendaja: E. Hirson 2004 Antsla 1 S i s u ko r d Sissejuhatus..............................................lk. 3 Üldist.......................................................lk. 4 Puupuhkpillid............................................lk. 5- 6 FLÖÖT ....................................lk. 5 OBOE ......................
Puhkpillid Reet Jürima 2011 Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli puhudes pillitorusse Puhudes hakkab pillitorus õhusammas võnkuma Puhkpillid jagunevad: 1. puupuhkpillid (PPP) 2. Vaskpuhkpillid (VPP) Puupuhkpillid Flööt Oboe Klarnet Fagott Saksofon Flööt Tänapäeva flöötide eelkäijaks on plokkflöödid Kuula YouTube Plokkflöödilugu Flöödi kohta räägitakse huvitavaid legende, näit. pillimees olevat meelitanud flöödimänguga rotid linnast välja või pannud kõik oma võluflöödi järgi tantsima Kuula YouTube - Greg Pattillo - Piano/Flute/Bea tbox
kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille meisterdati juba 20 000 aastat tagasi loomaluudest. Vanimad Eestist Lihula ning Tartu kandist, arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, leitud puhkpillid on vilepillid. Vanim neist on pärit 14.sajandist, mis oli valmistatud lamba- või kitsejäseme toruluust ja oli umbes 10 cm pikk. Orkestris on puhkpillid jagatud kahte rühma: puupillideks ja vaskpillideks. Samas rühma nimi ei näita pilli valmistamise materjali, mõned puupillid on valmistatud metallist ning varaseid vaskpille meisterdati puidust, sarvest, puukoorest, savist ja paljudest teistest materjalidest. Peamine erinevus kahe rühma vahel seisneb viisis, kuidas neid mängitakse ning nende kõlas. 3 1. PUUPUHKPILLID
VÕRU KESKLINNA KOOL Karel Nagel 7.a klass PUHKPILLID Referaat Võru 2014 Sisukord Sisukord...............................................................................2 1. Sissejuhatus.......................................................................3 2. Puhkpillid..........................................................................4 3. Vaskpuhkpillid....................................................................5 3.1
PUHKPILLID Trompet Trompeteid on maailmas kõige rohkem vaskpuhkpillidest. Need on ühed vanimad muusikalised instrumendid, mis eksisteerisid juba 1500 aastat eKr. Click icon to add picture Trompet Aafrika trompet Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr. või vanemast ajast, kuid need olid klappideta torupillid. Pronks- ja hõbetrompeteid on leitud ka Tutanhamoni hauakambrist. Neid mängiti, puhudes õhku läbi suletud huulte. Niimoodi tekkiv sumisev hääl tekitas trompeti sees olevas õhusambas seisulaine. Click to edit Master text styles Vuvuzela Second level Third level Fourth level ...
Enamik neist pillidest olid tööriistad, omades kindlat funktsiooni ja neid tohtis kasutada ainult karja väljasoleku perioodil - Jüripäevast (23. aprill) Mihklipäevani (29. september). Muul ajal oli nende kasutamine keelatud. Nende valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit, loomasarved, kõrred, putked, pilliroog, savi, puulehed, linnuluu jne.)Heli tekitamise printsiibi järgi võib eesti rahvalikud puhkpillid jagada kolmeks: · flöödi tüüpi · klarneti tüüpi · trompeti tüüpi Flöödi tüüpi puhkpillid on kõik erinevad vilepillid. Neid valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill), linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks
Kitarr on mitmel pool rahvapill, kuid on levinud ka jazz, pop ja rokk muusikas. Klassikaline kitarr on kaheksa kujuline ja ümara kõlaavaga. Kõige enam on levinud 6 keelne kitarr. Kitarri kasutatakse nii meloodia pillina, kui ka akordilise harmooni mängimiseks. Tänapäeva pop muusikas kasutatakse tavaliste ehk akustiliste kitarride asemel elektrikitarri, kis kujunesid 20 sajandi keskpaiku. Eesti tuntud kitarri mängijad on Heiki Mätlik,Jaak sooäär ja Robert Jüriendal. Puhkpillid Puhkpill on sarnane löökpillidega väga mitmekesine. Enamik Euroopa pillidest on idamaalt pärilt. Puhkpille on erinevatel aegadel ja erinevates maades mitmesugustes riturlaalides. Laulu, tantsu saateks ning ka sooloks. Puhkpillidel tekib heli õhusamba võnkumisest pillitoru sees. Kõikides puhkpillidel on huulik mille kaudu juhitakse õhk pillitorusse. Puhkpillide heli kõrgus sõltub õhu samba pikkusest. Selle reguleerimiseks on pillitorus avad, mille sulgemisel ja avamisel saab õhusamba
Flööt on üks vanimaid muusikariistu. Tänapäeva flöödi eelkäijad ja temaga sarnased pillid olid tuntud maailma paljude rahvaste seas juba ammustel aegadel. Niisugune flööt, mida praegune pillimees mängib, kujunes välja XVII - XIX sajandil. Saksa flötisti ja pillimeistri T. Böhmi 1846. a Tehtud uuendusi flöödi ehituses kasutavad kõik tänapäeva flöödimeistrid. Tänapäeva flöödiga, selle puupuhkpillide printsiga, on juhtunud üks naljakas asi. Nimelt ei valmista praegu flööte põhiliselt mitte puust, vaid metallist. Neid on tehtud isegi hõbedast, kullast ja plaatinast. Nii et flöödi hõbedasel hääles on vahel päris otsene hõbedane kest. Flööt on ainus puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, mistõttu teda nimetatakse veel põikflöödiks. Tema toru üks ots on kinnine, teine lahtine. Kinnise otsa juures on väike kõrgendikuga auk. See on aukhuulik. Pillimees asetab flöödi aukhuuliku oma alumise huule vastu ja puhub pilli sisse n...
Gümnaasiumi lõputöö, mis koosneb Eesti rahvapillide liikidest (puhkpillid, keelpillid ja helisevad pillid) ja nende ajaloost.
Antiikaja pillid Keelpillid ! Pillidest olid Kreekas levinumad näpitavad keelpillid: 1)Vanim neist on 4-keelne FORMIKS, millest 7. sajandiks arenes KITARA. 2)7 keelega LÜÜRA 3)BARBITON, ainus keelpill, mida kasutati DIONYSOSE pidustustel. 4)HARF, valdavelt naiste pill, tuli kasutusele alles 5.sajandi teisest poolest Dooria tõsine, mehelik, kindlameelne Früügia meeleline, kirglik, orgialik Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Puhkpillid 1)Läbilõikava kõlaga AULOS 2)PAANIVILE ehk SÜÜRINKS 3)PÕIKFLÖÖT 4)METALLTROMPET(salpinx) Löökpillid KASTANJETI laadne KROTALA VASKTALDRIKUD (kymbala) TAMBURIIN (tympanon) Pildid ! KASTANJETT TAMBURIIN KYMBALA
Birgit Puhkpillid Vask puhkpillid , Tuuba Tuuba on bass vaskpuhkpill . Tuuba varasemad eelkäijaid, sirged, laia kõlalehtriga signaaltorud, olid kasutusel juba antiikajal . Ilmselt oli selle riistapuu hääl niivõrd sisendava kõlaga, et ta nimi ja tähendus mingi teatevõi signaali andjana-toojana kandus edasi keskaega . http://www.youtube.com/watch?v=ONrOhMW7y4s Metsasarv Metsasarv on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omale. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu . http://www.youtube.com/watch?v=Yc2P3kd6-94 Puupuhkpillid , Saksofon Saksofon on puupuhkpill, mille konstrueeris belglane Adolphe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. http://www.youtube.com/watch?v=QnWajPRQmSc Klarnet Klarnet o...
Iseseisev töö 11. klass 1. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele on autori poolt lisatud sõnaline selgitus. Selle asja mõte on heliteose parem mõistmine kuulajatele. Tavaliselt on tegu pealkirja, pühenduse, kirjandusliku teose või kommentaariga. 2. Nimeta romantismiajastu lemmik pilli, nimeta uusi puhkpille (3). Romantismiajastu lemmik pill oli klaver. Uued puhkpillid olid inglisarv, tuuba 3. Nimeta romantismiajastu uusi muusikazanre (5). Programmiline muusika, soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, ballaad. 4. Sümfooniline poeem selgita mõiste. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit filosoofilist või poeetilist ideed. 5. Operett selgita mõiste. Lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. 6
5. Seleta mõiste sonaat. Sonaat- ühele või mitmele muusikariistale kirjutatud iseseisvaist, kuid kokkukuuluvaist osadest koosnev instrumentaalteos 6. Seleta mõiste keelpillikvartett. Keelpillikvartett- koosseis neljast keelpillimängijast (2 viiulit, vioola ja tsello), kes esitavad instrumentaalmuusikat. 7. Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Klassikalisesse sümfooniaorkestrisse kuuluvad: keelpillid, puhkpillid ( nii vask- ja puupuhkpillid), löökpillid. 8. Missugune linn oli klassitsismiajastul muusikaelu keskuseks? Viin 9. Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu- 19.sajandi 20.aastad 19.saj.lõp 10. Mis on iseloomulik romantismiajastu muusikale? · Meloodilisus. Viisid on enneolematult kaunid: tunglevad, erutatud, vabalt, lainetavalt arenevad, ulatuslikud. Teemasid iseloomustab astmeline liikumine.
Traditsiooniline jaapani muusika arenes sageli osana sellistest teatriliikidest nagu Noh, Kabkul ja Bunraku. Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud esmaste Jaapani asunike religioossete harjumustega. See muusika hõlmas nii laulu kui instrumentaalmuusika. Tolle aja instrumendid olid väga algelised ja jagunesid kolmeks rühmaks: löökpillid (trummid), puhkpillid (flöödid) ja keelpillid (kannel). 5. sajandil avas Jaapan end Aasia kultuurilisele mõjule. Korea ja Hiina muusikud panid keisri õukonna aadlikke avastama enda jaoks mitmeid muusikalisi vorme. Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenes see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas.
Estonian traditional musical instruments Musical instruments and music making are inseparable from cultural tradition. A musical instrument developed musical capacities of children as a sonic toy. It served hunters and herdsmen as a vital tool, that affected the catch or wellbeing of the village herd. It was often used to signal information. Making music provides a human being feelings of relaxation and aesthetic enjoyment. Musical instruments have accompanied important ritual practices but provided also music for dance. Estonian ethnomusicologist Herbert Tampere (19091975) categorised musical instruments according to their function into two main groups: 1) traditional instruments instruments created by the folk, and instruments of professional origin that people use traditionally while developing them spontaneously (e.g. kannel, bagpipe, mouth harp); 2) popular instruments instruments of professional music that have enter...
Eesti rahvamuusika rahvapillid rahva seas tekkinud või ka professionaalse päritoluga pillid, mida rahvas kasutab traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid spontaanselt edasi (nt. kannel, torupill, parmupill); rahvalikud pillid rahvatraditsiooni tee leidnud professionaalse muusika pillid, põhiliselt vabrikutooted, mida rahvas edasi ei kujunda (nt. viiul, kitarr) Puhkpillid Heli tekitamise põhimõtte järgi võib eesti rahvapärased puhkpillid jagada kolmeks põhiliseks rühmaks: 1) flöödi tüüpi puhkpillid - erinevad vilepillid, mille heli tekib õhujoa põrkumisel vastu teravat serva. N: pajupill, vilepill, putkepill, savipiilud. 2) klarneti tüüpi puhkpillid heli tekitab õhu toimel võnkuma pandud keeleke N: kõrrepill ja roopill
MUUSIKAINSTRUMENDID Muusikaõpetus VIII klass Lily Veidenberg Mooste Põhikool Põlva maakond Kaido Palu MUUSIKAINSTRUMENDID · Keelpillid · Puhkpillid · Klahvpillid · Löökpillid KEELPILLID · Poogenpillid · Näppekeelpillid POOGENPILLID Viiul Alt Tsello Kontrabass NÄPPEKEELPILLID Lauto Harf Mandoliin Bändzo Balalaika Kitarr PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott
heliloojatele P.Tsaikovski,N.Rimski-Korsakov ja M.Glinka.Esinesid muusikakooli orkester. Kontserdi alguses esines kirikukoor. Nad laulsid kahehäälselt ning koor koosnes kahest meeslauljast ja kolmest naislauljast. Edasi ilmus lavale orkester ning esimeseks palaks, mida nad esitasid oli M.Glinka teos "Kamarinskaya". Pala sissejuhatus oli tugev ja võimas, kuid natuke hirmuäratav. Siis soleerisid lühikest aega puhkpillid mängides rahulikumat ja rõõmsamat muusikat ja tulid jälle keelpillid sisse. Algas nii öeldes võitlus tsellode ja viiulite vahel viiulid olid õrnemad, rahulikumad, heasüdamlikumad, aga tsellod olid mehelikud, süngemad. Koos tsellodega olid ka mõned puhkpillid. Edasi mängisid viiulid rõõmsalt, kiirelt, hüplevalt ja astusid sisse ka teised instrumendid. Vahepeal muutus muusika jälle rahulikuks, kuid peale flöödi soolot läheb jälle lõbusaks ja kiireks
Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli puhudes pillitorusse Puhudes hakkab pillitorus õhusammas võnkuma Puhkpillid jagunevad : puupuhkpillid (PPP) ja Vaskpuhkpillid (VPP) Puupuhkpillid(ppp) Pilli ehitus ja soe tämber. Tänapäeval tehtud muust kui ka puidust(elevandiluud, sünteetiline materjal eboniit, klaas ja metall). Kõigil on kõlatoru millel on õhusamba muutmiseks avad. Toru lõppeb helilehtriga. Avasid suletakse kas sõrmedega või klapisüsteemiga(19. Leitati ja parandas tooni ja avardas mängu tehnilidi võimslud ning lubas mängida terves helistikus) Igal pillil on huulik. Ühekorde huulik(flööt) Õhusammas pannakse võnkuma huultega vastu huulikuava serva puutudes. Ühekordne lesthuulik e trost(klarnet ja saksafon) Kinnitub klambriga pillitorule ja paneb õhujoa vibreerima ning suunab selle pillitorusse. Kahekordne lesthuulik e top...
ayr?? -lauto saatega soololaul Kuidas esitati kunstimuus 16 saj? -Pillide roll oli põhiliselt saateroll -vokaalmus võidi esitada ainult pillidega -Varasemad pillimuus näited olid enamasti vokaalmuus seaded Mis on tabulatuur? -pillide sõrmevõtete üleskirj meetod. PILLID!! Klahvpillid *orel,klavessiin,spinett,virginaal,tsembalo, klavikord puhkpillid *pommer,dulcian,krummhorn,tromboon,tsink keelpillid *viola da gamba,viola da breccio klahvpille kas saateks soolopillidena - puhkpillid,keelpillid sonare(16 saj)-arenes välja sonaat,1 instrumentaalpala levinud tantsud 16 saj, - branle,pavaan,galiard,passamezzo,saltarello Ansamblimuusika vormid 1)canzon -Pr sansooni lauluseade 2)sonate-instrumentaalpala 3)rizercar- polüf ehitusega ansambli või orelipala eelkäija renessanssiaegne instrument järeltulija *- *viola da gamba *tsello *- *viola da breccio *viiul *salmei *pommer *oboe
orkester väga kuulsaks,korraldati palju kontserte.Romantismi ajal muutus orkester 100liikmeliseks. Dirigent seisab koori ees, paremas käes hoiab ta taktikeppi millega näitab tempot ja rütmi,vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi.Neeme Järvi Kontsertmeister on juhtviiuldaja, kes annab orkestrile häälestusmoodi. Partituur on muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. Orkestri 6 liiki ja nende iseloomustus: 1)Klassikaline kuni 100mängijat keelpillid, puhkpillid, vaskpuu ja löökpillid. 2)Keelpilliorkester piiramatult mängijaid keelpillid. 3)Kammerorkester 10-12 keelpillid. 4)Puhkpilliorkester vask-ja puhkpillid ja löökpillid. 5)Rahvapilliorkester rahvapillid. 6)Jazzorkester 5saksofoni, 4trompetit, 4trombooni, rütmigrupp, trummid, basskitarr, kitarr ja klaver. Hääl on vanim ja ainulaadseim muusikainstrument, mis tekib tänu hääleorganite tööle. Nimeta hääleorganeid ja kirjelda, kuidas hääl tekib?
Vanaaeg muusikas 1. Vanaaeg jaguneb : 1)eelajalooline periood 2)antiik periood 2. Vanad kultuuririigid MuinasEgiptus Mesopotaamia India VanaKreeka Vana Rooma Asüüria Babüloonia UR Makedoonia Hiina 3. Hiinlased võtsid 2700 eKr kasutusele kammertooni. Noodile Fa vastas pambustorusse pandud sada hirsi tera. 4. Vanaaja pillid Löökpillid Puhkpillid Keelpillid 5. Raamtrummid Paanvile Vina E Plagistid Lurr Lanto Tsistrumis Flöödi taolised Harf Tamburiini pillid Rebapp taolised pillid Šalmü Kinnor King simesena võeti kasutusele löökpillid 6
Mis on muusika?: Muusika ehk helikunst on üks (kreekakeelsest sõnast musiké 'muusade kunst') on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Muusika ülesmärkimiseks kasutatakse noodikirja. Olulised komponendid muusikas on rütm, helikõrgused, tempo, dünaamika. Muusika on eneseväljendus ning suhtlemisvahend. (Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus (techn, ars) mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti ja filmikunsti.) Millised on ühised jooned kõrgkultuuride muusikas? (5): - muusika kujutas kõikides kultuurides maailmakorraldust - muusika on tihedalt seotud matemaatika ja astronoomiaga - sagedased olid 5- ja 7- astmelised helilaadid - muusika oli kasvatusvahend; iga haritud isik oskas pilli mängid...
I Periood ESIAEG e. MUINASAEG (loodusrahvaste muusika) · Muusika tekkis töötegemise ajal, siis kui tekkisid esimesed mõtlevad ja kõnelevad inimesed · Laul rütmiseeritud kõne Pigem hüüe või sõna o Meloodiat polnud, tekkis hiljem o Rütm oli tähtis teabe edastamiseks (signaalid e. rütmifiguurid) puutükkide kokku löömine · Esimesed pillid o Löökpillid (prinitiivsed) o Puhkpillid õõnsad puud, looma sarv Kiviaja flööt vanim pill, luust, 5 sõrme auku, sümboliseeris müstikat o Sarved o Pambus viled o Trompeti eellased · Tants Rituaalne seotud usuga, loitsumine Rütmiline saade Meenutas võimlemist o Arenes välja näitekunst esimesed tegevused olid tummtegevused (pantomiiniline) · Kunstiga taheti mõjutada loodust, loodusjõude
Seisab koori ees, paremas käes hoiab ta taktikeppi millega näitab tempot ja rütmi,vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi.Neeme Järvi 11.Mis on kontsertmeistri ülesanded? Kontsertmeister on juhtviiuldaja, kes annab orkestrile häälestusmoodi. 12.Mis on partituur? Partituur on muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. 13.Nimeta orkestri liigid(6) ja iseloomusta neid! 1)Klassikaline kuni 100mängijat keelpillid, puhkpillid, vaskpuu ja löökpillid. 2)Keelpilliorkester piiramatult mängijaid keelpillid. 3)Kammerorkester 10-12 keelpillid. 4)Puhkpilliorkester vask-ja puhkpillid ja löökpillid. 5)Rahvapilliorkester rahvapillid. 6)Jazzorkester 5saksofoni, 4trompetit, 4trombooni, rütmigrupp, trummid, basskitarr, kitarr ja klaver. 14.Mis on hääl? Hääl on vanim ja ainulaadseim muusikainstrument, mis tekib tänu hääleorganite tööle. 15.Nimeta hääleorganeid ja kirjelda, kuidas hääl tekib?
muusikakoolkonnad). Muutused: Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine, näiteks Madalmaade IV põlvkonna muusik A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale. Võeti kasutusele uued pillid: näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad (jalgade vahel mängitav keelpill). Tänapäevase pillikeelega võrreldes mahedam, samuti suurem kui viiul. klahvpillidest orel, klavikord (4-nurkne)ning klavessiin (tiivakujuline, tihtipeale mitme manuaaliga). Ansamblipillid olid puhkpillid, kõige rohkem kasutati plokkflööte, samuti oli arenenud topelthuulikuga pillide valik (NT: Salmeist arenenud pommer, mis oli oboe otsene eelkäija). Pommer oli ka basspillina, nimelt dulaanina (millest hiljem arenes fagott). Levinud olid ka kõversarved (krummhornid) .Vaskpillidest olid kasutusel trompetid, tsink(väljasurnud), tromboonid. Kirikumuusikas olid kasutused puhkpillid. Ricercar- polüfooniline teemade ahel (fuugade eelkäija). Nimetatud ka instrumentaalmotetiks
Muusika oli tavaliselt ühehäälne, meloodiat võis toetada burdoon meloodiaga katkematult kaasa helisev basshääl. Hiina kuulsaim filosoof Kong Fuzi väitis: ,,Kui tahad teada, kuidas valitsetakse maad ja milline on selle kultuur, kuula selle maa muusikat." Hiina vanasõna ütleb: ,,Sõnad võivad petta, inimesed võivad valetada, aga muusika mitte kunagi." Teateer: Dirigendi rolli täitis trummimängija. Löökriistad saatsid lavalist liikumist, keel- ja puhkpillid olid laulusaateks ja vahemänguks. Lauldi kõrge nasaalse häälega. Igal karakteril oli oma tämber. Õukonnas tegutses oma orkester. Aaria Soololaul, ühe tegelase(näitleja) esitus. Laulja laulab aariat, kui tema tundeseisund on jõudnud kulminatsiooni. Annab orkestrile märku ääle kõrgendamise või sõna pikendamisega. Trummid Gong(kõige tähtsam), king, kellad, taldrikud, Keelpillid Kin(7-keeleline, tsitrilaadne, siidist keeltega), pipa(lautosarnane, 4 keelt), san-
"Tal" tähendab murdekeeles jõhv. Selle nime pillile annab keelematerjal - hiiu kandle keeled valmistati hobusesabajõhvidest. Pill on kandilise kujuga (vahel ka viiulit meenutava kujuga), ülemises otsas on nelinurkne raam, kuhu kinnituvad kolm kuni neli keelt ja mängitakse teda poognaga. Pilli mänguasend on risti põlvedel või põlvede vahel. Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko. Vilepill Flöödi tüüpi puhkpillid on kõik erinevad vilepillid. Neid valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill), linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat. Põhja Tartumaalt on teada vilepill, mida puhuti keskelt. Kahele poole jäid sõrmeavad
KLASSITSISM *tekkisid esimesed muusikaühingud Londonis,Pariisis,Berliinis,viinis *Klassitsismi ajal tuli keskhariduse asemel kõrgharidus *sümfoonia- 4 osaline instrumentaalteos *koomiline ooper- näitlejad teevad nalja *ooper seeria- mütoloogilise ja ajaloolise sisuga *avamäng- sissejuhatus(ooperisse) *sanatiin- 3 osaline instrumentaalteos, Klementi, Scarlati PUHKPILLID: *flööt *oboe *klarnet *fagott KEELPILLID: *Viiul *vioola *kontrabass *tsello
Jazz Jazz muusika on tekkinud aafrika rütmidel ja euroopa meloodia põimumisel. Jazz muusika põhitunnused on: 1.Improvisatsioon 2.Tämber-jazz muusika isikupära ja jäljendamatu tämber,mille järgi on ta alati äratuntav. 3.pillikoosseisud- 3-8 liikmeline ansambel kuni 17 liikmeline bigbänd. 4.Ekstaatilisus-tuleneb mustade temperamendist. Alati on olemas meloodia ja rütmigrupp.Meloodia gruppis on puhkpillid ja rütmigruppis on klaver,löökpillid ja bass.
Muusika arenes inimese tootmistegemisest, tööst või koos sellega. Laulu kui niisugust tollel ajal ei olnud. See oli kui rütmiseeritud kõne, mida kasutati suhtlemiskeelena. Rütm, mida edastati üksteisele oli tavaliselt, kas kaht puutükki kokku lüües või kivisid lüües jne. Esimesed algelised pillid olid löökpillid. Leiti loomasarv, sinna sisse puhuti ning tekkis heli, hääl, sinna juurde uuristati auke juurde, kuna saadi aru, et siis helikõrgus muutub. Teised puhkpillid. Vanim kiviaja flööt oli nikerdatud luust ning selle peal olid ka kaunistused. Arvati, et 5 sõrmeauku uuristatud. Seda oli seotud maagilise mõtlemisega. (Kõigis kultuurides) Keelpillid tulid siis, kui vibu kasutusele võeti. Keeltena kasutati esialgu soolikaid. )Eestis lamba). Saadi aru, et mida rohkem keerde, seda kõrgem heli tuleb. Trompetieellased. Tantsukultuur (oluline kehakeel), näitekunst oid seotud maagilise mõtlemisega ja rituaalidega. Vanaaeg: 2. periood (3,4 a.tuh
king kong kellad trummid taldrikud e. bood India samgita 2500 eKr sitar vina tanpura sarod tablad pilutrumm tümpsutorud kellad kulinad ksülofonid tünnikujulised põikitrummid pungi flöödid oboe-laadsed puhkpillid Vana-Kreeka Forminks 3.at.eKr Kitara Lüüra Barbiton Harf Aulos Paanivile/flööt e. süürinks Põikflööt Metalltrompet Krotala Vasktaldrikud Tamburiin
Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid (templites) religioosne puhastus- ja kasvatusvahend lisaks rituaalidele rikaste meelelahutuseks Mesopotaamia. Sumerid esimesed tekstid tunti kvindiringi muusikaline tõendusmaterjal: pillid ikonograafia (pitserid) mõjutasid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikat kirjutati savitahvlitele muusikapraktikast Mesopotaamia vallutajad:
Baroki Ajastu Muusika Esitaja:Silver Hani BarokkMuusika! *Tekkisid Esimesed Elukutselised Muusikud. *Professionaalsed Kapellid. *Kujunesid Välja Esimesed Instrumentaalmuusikažanrid. *Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik *Barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. *Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Pillid! *Pillid arenesid tormiliselt. *Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. *Uued puhkpillid (põikflööt,fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. *Tavaliseks pilliansambliks sai barokktrio. Uued Stiilid! *Tekkis Konstertstiil. *Muusika väljus koosmutsitseerivast ringkonnast suure publiku ette. *Vastandine renesanssiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tähtsamad Esindajad! *Johann Sebastian Bach (1685-1750) Jõuluoratoorium BWV 249 *Georg Friedrich Händel (1685-1759) Rinaldo *Antonia Vivaldi (1678-1741) Ottone In Villa 1713
Refräänsõnu kasutatakse regilauludes(kaske-kaske). Uus rahvalaul: Tekst- pikem, jutustava sisuga, salmidus, lõppriim on salmi lõpus, eeskujuks olid kirikulaulud, levisid suulisel teel Viis- laenviisid, tantsuviisid Esitlus- lauldakse üksi, saatemuusikaga, lauldi ajaviiteks Liigid- meeste laul ja meeste teema, naistelaul, ringmängulaulud Rahvapillid: ¤ Puhkpillid- sarvpillid, kõrrepill, torupill, karjapasun, trompet ¤ Keelpillid- kandeled, hiiukannel ¤ Lõõtspillid- ¤ Löökpillid- lokkupill, parmupill M. Härma looming: ¤ tegeles rahvalaulude töötlusega. ¤ kantaadid, koorilaulud, soololaulud Teemad: 1. isamaalised laulud- "Enne ja nüüd" ; "Meeste laul" 2. lüürilised armastuslaulud- "Kui sa tuled, too mul lilli" 3. rahvaviisi seadmed(liitis mitu rahvaviisi üheks tervikuks)- "...
Karin Aus LI11a inseparable from cultural tradition a sonic toy a signal information Estonian ethnomusicologist Herbert Tampere (19091975) categorised musical instruments: 1) traditional instruments 2) popular instruments wind instruments (puhkpillid) stringed instruments (keelpillid) bellows instruments (lõõtspillid) percussion instruments (löökpillid) Flute type wind instruments Willow bark (pajupill) Pine shoot (vilepill) Clarinet type wind instruments Bagpipe Reed pipe (roopill) Trumpet type wind instruments Herdsman`s horns and trumpets Zither Fiddle Psalmodikon (moldpill) Bumbass (põispill) Guitar and mandolin Estonian bellows August Teppo(18751959) from Võrumaa Teppo's lõõts had great volume Libliklõõts accordions made in Russia providing also butterfly ornaments that inspired the name Accordion ...
· Ansamblimuusika kõrval hakkas tekkima ka soolorepertuaar · Tabulatuur omapärane praktiline noodikiri, kus mitte noodid vaid pigem mänguvõtted · Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon · Toccata Pillid: · Klahvpillid: orel · Erinevat tüüpi klavessiinid · Klavikord · Keelpillid: Lauto, vioolad · Viola da gamba · Viola da braccio · Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhorn; trompetid, trobmoonid, tsink Tähtsamad zanrid · Toccata, fantaasia · Ansamblimuusika: · Tantsud (sageli paaris aeglane, kiire) · Pavaan ja galliard · Canzon (eeskujuks ilmalik motett) polüfooniline instrumentaalpala · Sonata (it. Sonare kõlama) - al. 16. saj. lõpust tähistatakse instr. Palasid · Ricercar - range polüfoonilise ehitusega. (imitatsioon)
SAKSOFON Saksofon on puupuhkpill. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. Saksofoni perekonnas on sopransaksofon,altsaksofon, tenorsaksofon, baritonsaksofon, bass-saksofon. Saksofon leiutati 28. juunil 1846. Patenteeris belglane Adolphe sax. Saksofon on tehtud metallist. Saksofoni torul on 20-23 auku, mis on kaetud klapisüsteemiga. Saksofoni on kõige kergem ära tunda kuju järgi: enamasti on ta toru keeratud U- kujuliselt üles. Siiski eristub teistest sopransaksofon, mis on enamasti sirge nagu klarnet või oboe. Saksofon on väga mitmekülgne pill, võimaldades mängida väga vaikselt ning väga valjult, virtuoosseid käike ning aeglasi pikki noote. Eesti tuntud saksofonimängijad on Aleksander Paal ja Lembit Saarsalu. Välismaalt on tuntud John Coltrane ja Charlie Parker. Kuulamis näide: https://www.youtube.com/watch?v=2sa5RaiPLm0 https://en.wikipedia.org/wiki/Saxophone Kasutatud kirjandus: ...
2. Informatsiooni tolle aja muusika kohta on võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kujutiste ja antiigi hilisema perioodi muusika tähenduste kaudu. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,musike" ja see tähendab muusade kunsti. Arhailine ajajärk 3. Rändlaulikuid nimetati rapsoodideks ja kutse laulikuid aoidideks. Kuulus eeposte looja Homeros. Tema eeposed ,, Ilias" ja ,,Odüsseia" . 4. Vana-Kreeka puhkpillid Paaniflööt, põikflööt ja metalltrompet. 5. Dionysos oli veini- ja viljakusejumal. 6. Vana-Kreeka keelpillid Sappho ja Alkaios 7. Lüürikud oli keelpilli saatel lauljad. 8. Keskaegne zanr oli Liturgia 9. Tragöödiaid kanti ette õukondades. Oletatavalt oli tragöödiate muusika
Flööt 7.C Sabina Liselle Zahharov Lisett Sigur Rebekka Helena Pindma Laura Venelaine Flöödi tutvustus Puupuhkpill Soolo- ja orkestripill. Jazz- ja rockmuusika Ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast vaid küljelt Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt) Flöödil on ca. 15 auku, mida saab katta klappidega. Ajalugu Flööt on maailma vanim inimkätega valmistatud pill. Karu sääreluu, mammutikihv, pilliroost ja konnakarpidest. Jahiretkedel peibutati muusikariistade kõrgete signaalidega ulukeid. Flatus (ladina keeles) Mängimine Huulikuava Rikas tämber Kõla Erinevad flöödid Pikoloflööt Altflööt Bassflööt Kotrabass- ja subbassflööt Tuntud flöödimängijad Ian Anderson Peter Gabriel Ann Wilson Jaan Õun Videod ...
RENESSANS S 14-16 SAJAND ARS NOVA Mis on Renesanss? Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Itaalisat alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuri ajaloos. Oluliseks sai inimene! Renessansi populaarseim sõna: ISE! RENESSANSI TUNTUMAD HELILOOJAD Josquin Desprez (u.1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõ...
Tõelise täiuslikkuse saavutas viiul aga Cremona koolkonnas: · Amati · Stradivari · Guarneri Mainida võiks veel Tirooli meistrit Jakob Steinerit ja sakslast Matthias Klotz`i. Uus, emotsionaalse ja jõulise kõlaga pill tõstis nii soolo- kui orkestrimuusikas keelpillid juhtivale kohale, paljud tollel ajal ooperiteatritesse, samuti suuremate kirikute tekkinud orkestrid koosnesidki põhiliselt keelpillidest. Puhkpillid tolle aja kirjutamisprintsiipide kohaselt dubleerisid keelpille, andes orkestrikõlale reljeefsust. Siiski oli ka, eriti linnade teenistuses, puhkpillidest koosnevaid orkestreid, nende kanda oli eelkõige tseremoniaalmuusika. Erakordsetel juhtudel võidi kokku kutsuda vägagi suuri koosseise, ajaloost on teada ka 150-liikmelisi orkestreid. Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused, oli Claudio Monteverdi. Ooperis ,,Orpheus" Kasutusel olid veel järgmised pillid:
Sandra Sillamaa Sandra Sillamaa on 1985. aastal sündind Eesti tegus torupilli- ning teiste rahvapäraste puhkpillide mängija. Sandra on mänginud torupilli alates 13. eluaastast ning hiljem hakkas ta õppima juurde erinevad vilesid, parmupille ning sopransaksofoni. Praeguseks on temast kujunenud oma põlvkonna silmapaistvamaid torupillimängija. Pärimusmuusika pisiku sai Sandra külge osaledes pärimusmuusika laagrites Eestis, Rootsis, Norras, Sloveenias ja Belgias. Ta mängib ansamblites Paabel, Ro:toro Mänginud koosseisudes: Horn please!, Noored Moosekandid, Da Funky Prodzekt, Akkab Tulema, Villu Veski Rütmidemüsteerium, Jazz do it, Svajata Vatra, Trostan. Sandra on õpetanud rahvapäraseid puhkpille erinevates pärimusmuusika laagrites ning Viljandi Muusikakoolis. Lisaks viinud läbi ansamblimängu õpitubasid Eesti Etno laagrites. Õpib/Õppinud: ·Viljandi C. R. Jakobsoni nim gümnaasium ·Viljandi maagümnaasium ·Sto...
Muusika kontrolltöö. 9.klass Ansablid, orkestrid. 1.Kuidas nimetatakse: a) 2-liikmelist lauluansablit? - Duett b) 2-liikmelist klaveriansamblit? - Duo c) 3-liikmelist meesansamblit? - Trio d) 4-liikmelist saksofonide ansamblit? Kvartett e) 5-liikmelist keelpillide ansamblit? Kvinett 2.Nimeta keelpillidekvarteti koosseis: a) viiulid b) tsello c) viiul 3. Mida tähendab ladinakeelne sõna "orkestra" ? See on Vana-Kreeka aegne teatri eeslava, kus lauldi ...
Renessanss- antiikkultuuri ideaalide taassünd ning seda mõistet hakati kasutama seoses itaalia 14-16. Saj kultuuriga Millal ja kus kujunes välja muusika renessansi ajal- 14.saj prantsusmaal Kuidas muutus autori ja teose suhe 14.saj- Hakati seostama teost ja autorit, enne seda oli kunstilooming anonüümne Imitatsiooniline polüf.-Hääled, mis hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas- Missa, reekviem, motett Reformatsioon- usumuudatus Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng- nooditrükitehnika leiutamine 15-16.saj andis tõuke Iseloomusta ilmalikke laule- Laulud, mis polnud jumalaga seotud. *kõiki hääli võib laulda *kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillides dubleerides. Madalmaade koolkonna heliloojad- Johannes Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay. Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas- kujunesid uued pillizanrid Sansoon- prantsuskeelne ilma...
Muusika jaguneb : 1) rahvamuusika ja 2) prof.muusika Rahvalooming on tekkinud pika aja jooksul, levinud peamiselt suuliselt ning seetõttu pidevalt muutuv. Rahvamuusika jaguneb: 1) rahvalaulud 2) rahvatantsud 3) pillimuusika 2 perioodi: 1) vanem- e. regi- e. runolaul 2) uuem rahvalaul Vanema rahvalaulu esitajateks olid naised. Esitati eeslaulja ja kooriga vaheldumisi. Sõnad olid tähtsad. Viis oli lihtne ja monotoonne. Sõnade aluseks oli värss, mis koosneb 8 silbist. Kasutati refräänsõnu nt. marti, kaske, allea. Kasutati algriimi. Rütm oli lihtne ja ühehäälne välja arvatud setudel. Rahvalaulu liigid. 1. Vanimad on töölaulud. 2. Hälli- e. unelaulud 3. Kalendrilaulud - erinevate rahvakalendri tähtpäevadega seotud laulud. 4. Lastelaulud 5. Tantsulaulud Uuem rahvalaul tekkis 18. saj. Lauluviis muutus mitmekesisemaks, keerulisem rütm, laulusõnad koondusid salmidesse ja tekkisid refräänid. Teemad olid mitmekesi...
Näiteks armastati Egiptuses suursugust ja väärika rütmiga muusikat, mida kasutati küll peamiselt kõrgkihi ürituste ja tähtsate usuliste rituaalide jaoks; Süürias jällegi lärmakat muusikat. Babüloonias tegeleti põhiliselt muusikateooriaga ja oluline oli seaduspärasus. Põhiline osa muusikategemisel oli ka pillidel ning kuna piirkonniti erinesid pillide tegemise võimalused, tulid ka need välja erineva kõlaga. Pillidest olid peamiselt levinud keel- ja puhkpillid, oli ka erinevaid löökpille. Keelpillideks olid põhiliselt kinnor, lüüra ja lauto ning puhkpillideks salmei, sofar ja flööt. Põhilised teadmised muusika kohta pärinevad osaliselt väljakaevamistelt, millest olulisemad on toimunud Assüüria aladel, ning ka piiblist, kus mainitakse mh kinnorit jm pille. Kirja oli muusikat pandud vähe, Egiptuse ajast pärinevad mõned hümnitekstid, samuti on leitud muusikakoosseise või pille kirjeldavaid tekste, kuid noodinäiteid on vähe ja umbes 4-5
Konspekt Eesti rahvamuusikast Eesti rahvapillid Primitiivsed Palju teistest kultuuridest laenatud Olulisemad puhk-ja keelpillid Löökpillid rohkem meelelahutuseks (jauram, pingipill) Puhkpillid- sarved, karjasepasun, vilepill, torupill, parmupill Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest. Hakati korraldama kohalikke laulupäevi ja kontserte 1865 asutati esimesed mänguseltsid Vanemuine Tartus ning Eston...
Renesanss Mõiste renesanss tuleneb Itaalia keelest ja see võeti kasutusele 14.sajandil, tähistamaks tagasipöördumist ilmalikku muusikasse. Renesanssiajastu hõlmab ajavahemikku 14. 16. sajand. Milline on humanistlik iluideaal ? Ilus, õige, vastab jumalikule seaduspärasusele. Mida tähendab ars nova, mida tähistab ja mis on selle mõiste sisu ? 1320. 1380. Aastatel Prantsusmaal domineerinud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Itaalia kultuuri 14. sajandit nimetatakse ka Trecentoks. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonna kunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Nimeta olulisemad muusikazanrid, mida viljeldi Madalmaade koolkonnas 15. 16. Sajandil. Missa, motett, ilmalik polüfooniline laul. Seleta mõiste cantus firmus. Kuidas on see seotud 15. sajandi missaga ? Keskaegset polüfooniliselt helitööd läbiv pe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
