Muusikaajalugu: mõisted, isikud (0)

• Mis on:
  

Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile)
Reekviem -leinamissa
Programmiline muusika - on instrumentaalmuusika , millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks.
Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos.
Nokturn - Muusika ööst ja armastusest.
Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid.
Libreto - on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus.
Polonees - On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin (16 klaveri poloneesi)
Ooper - Ooper on muusikaline lavateos . Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia.
Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala.
Dies Irae - on liturgilise muusika žanr, mis võib olla osa reekviemist või ka iseseisev heliteos .
Ekspositsioon - Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus. Ekspositsioon koosneb järgmistest osadest: Peapartii, sidepartii, kõrvalpartii ja lõpupartii. Ekspositsiooni võidakse korrata .
Oratoorium - on ilmaliku või vaimuliku sisuga suur vorm mida esitavad solistid,koor ja orkester .
Concerto Grosso- Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert ') on esimene orkestrižanr. See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis žanrina barokkajastul .
Kontsert- oli orkestrile mõeldud muusikažanr barokiajastul. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte. Klassikaline kontsert on teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile (3 osa)
Pizzicato - heli tekitamine poogenpillidel keeli sõrmega tõmmates
Rütm-(kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes.
Tempo- (itaalia keeles tempo, ladina keels tempus "aeg", " ajavahemik ") on heliteose esitamise kiirus. Alates 17. sajandist märgistavad seda tähised (largo, adagio , andante, presto , allegro jt). Tempo kindlaksmääramiseks kasutatakse metronoomi.
Retsitatiiv- Pool lauldes rääkimine
Žanr- Muusika kirjanduse või kunsti teose liik nt: sümfoonia, ooper, balett, laul jne..
Vorm- Vorm on muusikateose ülesehitus.Teos on mitmeosaline.
Klassitsism - Klassitsism võttis eeskuju antiigist . Vana-kreeka kunsti peeti kõrgemaiks saavutuseks e. klassikaks.
Romantism - on kunsti ( arhitektuur , kirjandus, kujutav kunst , muusika, teater, kino ) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism , ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik.
Renessanss - Muusikas on romantism umbes 1820–1880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele žanrile uue ilme.
Polüfoonia- ( helisid '), ka polüfoonilisus, polüfooniline mitmehäälsus, kontrapunkt, on mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas.
Homofoonia - ( homofooniline mitmehäälsus, on ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. Enamus kaasaegsest muusikast on homofooniline.
Sümfooniline poeem - sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed.
Sümfoonia- 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile.
Keelpillikvartett - 4-osaline. Enamik teosest sonaadivormis. Esitab 4 keelpilli(I viiul , II viiul, tšello, altviiul )
Missa - on üks tähtsaim ja ulatuslikem liturgilise muusika žanr. Algselt tähendas jumalateenistust ,mis koosnes 3-mest toimingust.
Tantsusüit- Süit on üldnimetus instrumentaal teosele, mis koosneb mitmest iseseisvast osast. Sisaldab nelja põhitantsu.
Gregooriuse laul- on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti .
Motett - on laul, kus alumisele häälele, milleks oli tavaliselt Gregoriuse laul, lisati uute tekstidega ülemised hääled. Erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga . (vaimulik motett ladinakeelne)
Madrigal - 2 või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest-
Barokk - on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud , professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikažanrid.
Organum - Saatehäälte kaasalaulmine gergooriuse koraalile.
Masurka- On poola päritolu tants. ¾ taktimõõdus. Iseloomult hüplev. Mis tuleneb rõhkude vaheldumisest taktiosade vahel. Oli 18 ja 19saj küla tants. Nüüd ka balli tants.
Sonaadivorm - ehk sonaat -allegro on muusikavorm. Koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Algusesse võib lisanduda sissejuhatus ja lõppu coda .Sonaadivorm on aluseks sonaaditsüklile.
Variatsioonivorm- Ühest teemast(A) tehakse teisendid (), mängitakse:

• Kes (oli ) on:
  

Stradivari - oli itaalia kuulsaim viiulimeister.
Paganini- oli maailma kõige suurem viiulimängija.
C. Monteverdi - oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija.
L. Mozart - W.A.Mozarti isa Leopold Mozart, kes oli Euroopas tuntud viiulimänguõpiku ja paljude muusikateoste autor.
Viini klassikud- Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Need olid: Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria; Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria; Ludwig van Beethoven (1770- 1826 ) Saksamaa
Võimas rühm- oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad : Modest Mussorgski , Aleksandr Borodin , Nikolai Rimski - Korsakov , César Cui ja Mili Balakirev.

ERSO peadirigent- Nikolai Aleksejev

I eesti suurhelilooja- Eduard Tubin
Louis XIV - Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Louis XIV on tuntud ka Päikesekuningana.
Rembrandt - on üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja.

• Kelle teosed ja mis zanris on:
  

Lahkusmissümfoonia- Franz Joseph Haydn- Sümfoonia
Carmen -G. Bizet - ooper
Peer Gynt-E. Grieg - näidend
Aastaajad - A.Vivaldi- Klaveripalade tsükkel
Loomade karneval- C. Saint Saens-Lastekontsert
Talvine teekond - F. Schubert - laulutsükel
Elisele- Ludwig van Beethoven- klaveripala
Loomine- F.J.Haydn - oratoorium
Ilus möldrineiu- F.Schubert- laulutsükel
Figaro pulm- W.A. Mozart- ooper
Orpheus - G. Monteverdi- ooper
Võluflööt- W.A. Mozart- laulumäng
Pähklipureja- Pjotr Tšaikovski- ballett
Päikesele- A.Kapp- Kantaat
Joonase lähetamine- R. Tobias - Oratoorium

• Mitu sümfooniat on loonud:
  

Beethoven- 9 sümfooniat
Mozart- leitud 41(arvatakse aga olevat 50sümfooniat)
Haydn- 104 sümfooniat
Schubert- 9 sümfooniat
A. Kapp- 5 sümfooniat
E. Tubin- 10 sümfooniat
Tšaikovski- 6 sümfooniat

• Kes on kirjutanud:
  

Esimese eesti ooperi ja esimese ooperi Euroopas- Esimese ooperi Euroopas kirjutas Claudio Monteverdi. Selleks olid 1607.a valiminud „Orpheus“. 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased"
Esimese eesti oratooriumi - Rudolf Tobias „Joonase lähetamine“
Eesti esimese klaverikontserdi – Rudolf Tobias - Klaverikontsert d- moll
Eesimese eesti reekviemi – C. Kreek
Esimese eesti balleti - 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina " Kratt "
Esimesed eesti keelpillikvartetid- Rudolf Tobias

• Iseloomusta W.A. Mozarti loomingut (žanrid, vormid, helikeel)
  

Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: “Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud”Üks iseloomulik joon läbib peaaegu kõiki tema kirjutatud kirju ja see on huumor. Mozart on loonud muusikat kõigis tolleaegseis muusikažanreis.
Mozarti muusika on mitmetahulisem ja peenekoelisem. Tema vaimukus on graatsilisem, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Tema muusika on ainulaadselt viisirikas , meloodiad on nõtked ja mitmekesised . Küllaltki palju kasutas Mozart polufoonilisi võtteid.

Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist , on loonud üle 20 lavateose. Mozarti ooperites on olemas:

-sõna ja tegevus võrdseks muusikaga

-vajalik näitlejameisterlikkus

-aariatelt liigne virtuoossus , lihtsamaks

- lavakujundus lihtsamaks

-avamäng annab teose karakteristika

-Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni

-jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat

-dramaturgiline areng läbib ka muusikat.

• Nimeta 3 heliloojat, kes on kirjutanud reekviemi: J.Brahms; C.Kreek; F. Liszt ; W.A.Mozart; F.Schubert;G.Verdi; Andrew Lloyd Webber
  

• 3 Tšaikovski balletti- " Luikede järv";" Uinuv kaunitar "; "Pähklipureja"
  

• Millised heliloojad olid seotud järgmiste isikutega:
  

George Sand - Oli seotud hingeliselt F. Chopiniga.
vürst Estherhazy- Oli seotud J.Haydeniga. Hayden töötas tema õukonnas kuid lahkus „Lahkumissümfooniaga“.
Nina Hagerup - oli norra laulja ja helilooja Edvard Griegi abikaasa ja nõbu.
Aino Järnefeldt- oli J.Sibeliuse abikaasa.
Nadežda von Meck - oli P.Tšaikovskit suur austaja kes toetas teda rahaliselt.
Gertrud Kapp- Oli A. Kappi teine abikaasa
Luise Vilde -

• Kus sündisid:
  

J. S. Bach - Sündis (21. märtsil 1685 ) Saksamaal Eisenachis
W. A. Mozart- Sündis (27. jaanuaril 1756) Austrias Salzburgis
L. Van Beethoven- Sündis (16. detsember 1770) Saksamaal Bonnis
E. Grieg- Sündis (15. juuni 1843) Norras Bergenis
F.Schubert- Sündis (31. jaanuar 1797) Austrias Viinis
F. Chopin- Sündis (1. märts 1810) Poolas Varssavi lähedal
P. Tšaikovski- Sündis (25. aprillil 1840) Venemaal Uraalides
J. Haydn- Sündis (31.märtsil 1732) Alam-Austrias Rohrau külas
E. Tubin- Sündis (18.juuni 1905) Eestis Peipsi -äärses Torila külas
H. Eller - Sündis (17. märtsil 1887) Eestis Tartus
R. Tobias- Sündis (29. mail 1873) Eestis Hiiumaal Käina külas

• Millistest teostest on järgmised tegelased:
  

Zerlina- Ooperist „ Don Juan “(W.A.Mozart)
Figaro- Ooperist „Figaro pulm“(W.A. Mozart)
Papageno- Ooperist „Võluflööt“(W.A. Mozart)
Solveig- Orkestri süidist „Peer Gynt“ (E. Grig)
Euridice- Ooperist "Orpheus"(C.Monteverdi)
Gnoom- Klaveripalade tsüklist pildid näitusel „Jalutuskäik“-Gnoom(M.Mussorgski)
Joonas- Oratooriumist „Joonase lähetamine“(R.Tobias)
Känguru- Lastekontsertist „Loomade karneval“( C. Saint Saens)
sultan Shahriar- Süidist „Scheherazade“(N.R.Korsakov)

• Milles seisneb R.Tobiase tähtsus eesti muusikas?
  

Rudolf Tobiase tähtsus Eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Tema tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. Oma ajastu tingimustes oli ta eelkõige võitleja ja reformaator. Tema hea ilukirjanduslik väljendusoskus avaldus tema arvukates artiklites, mis omavad Eesti muusika ajaloos teedrajavat tähtsust. Heliloomingus oli Tobias esimene, kes pani aluse Eesti instrumentaalmuusikale.
Rudolf Tobias on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd: esimese sümfoonilise helitöö – avamängu “ Julius Caesar ” , esimese kantaadi , esimese klaverikontserdi d-moll , esimese klaverisonaadi, esimese oratooriumi “Joonase lähetamine”, esimese programmilise helitöö. Tobiase loodud on ka Eesti esimesed polüfoonilised helitööd.

• Kus said esimesed eesti heliloojad kõrghariduse, kelle juures, mis erialal, nimeta mõningaid.
  

-1893.a. astus R.Tobias Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof . Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Nelja aasta pärast – 1897 .a. lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal kirjutades konservatooriumi lõputööna kantaadi.
-Johannes Kappel -esimene kõrgemaharidusega muusik Eestis. Sai kõrghariduse Peterburi Konservatooriumis oreli - ja kompositsioonierialal.
-Miina Härma oli esimene eesti kõrgaharidusega naismuusik. Aastatel 1883–1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane.
-A.Kappi Õpingud Peterburi konservatooriumis kulgesid edukalt. Algul õppis A. Kapp ainult L .Homiliuse oreliklassis, kuid mõne aja pärast hakkas õppima lisaks ka prof. Tironi klaveriklassis. Konservatooriumi vanemal kursusel õppis ta klaverit prof. F. Cerny juures, kes pani suurt rõhku klassikalisele muusikale. Muusikateooriat õppis ta prof. A. Ljadovi juures ning harmooniat ja kontrapunkti prof. Bernhardti juures.
-Pärast reaalkooli lõpetamist astus H.Eller 1907. aastal Peterburi konservatooriumi prof. Krügeri viiuliklassi. Sunnitud käe üleharjutamise tagajärjel katkestama õpingud viiuli alal, siirdus Eller 1908. aastal Peterburi ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis viis aastat.

• Kes oli esimesed eesti heliloojad- asjaarmastajad?
  

Aleksander Saebelmann Kunileid, Friedrich Saebelmann, Aleksander Thomson , Karl August Hermann

• Nimeta vähemalt 5 väljapaistvat kaasaegset eesti muusikut – Heljo Sepp , Arvo Pärt, Tõnu Raadik, Rein Rannap, Veljo Tormis, Piret Rips, Jaan Rääts, Ester Mägi, Olav Ehala, Tõnu Kõrvits
  

• Barokiajastu iseloomustus.
  

Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu . Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia , õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris.
Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng.
Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi žanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas.
Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid.
See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale ( kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks.
Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus ( kastraadid ooperis).
Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott ) ja võeti kasutusele haamerklaver.
Puhkes orkestrimuusika buum . Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost , oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo , mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tšello, kontrabass , fagott jm).
Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal - kui ka instrumentaalmuusikas , nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes.
Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas.

• Nimeta keskaja kirikumuusika žanrid- gregooriuse laul,missa, liturgiline draama , organum, motett, imalik muusika, vaimulik muusika, madrigal,hümn, liturgia ,gregooriuse koraal .