Romantism muusikas (0)

Soololaul ehk kammerlaul –
Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika , kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest . Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia ' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid ( keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat.
Instrumentaalsed väikevormid
Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine , fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke
Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid meloodiad, žanreid käsitleti vabalt, harmooniasse ilmusid kirevamad kooskõlad, suur huvi rahvamuusika vastu, rütmika & tempode vaheldumine vaheldusrikkam
Eksprompt – lüürilise karakteriga improvisatsiooniline muusikapala. Muusikaline hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt sissejuhatusega, mis tutvustas teose teemat, mis oli pikem ja keerukam). Etüüd – tehnika harjutamiseks lühike pala soolopillile. Ballaad - üheosaline dramaatiline teos sooloklaverile. Rapsoodia – fantaasiarikas instrumentaalteos. Valss – ¾ taktimõõdus. Polka – 2/4 taktimõõdus. Polonees – Poola pidulik tants. Masurka – ¾ taktimõõdus. Nokturn – õhtu ja öömeeleolus miniatuur. Karakterpala – ühe ideega klaveriteos.
Robert Schumann – (Saksamaa) Looming elujaatav ja rõõmsam. Laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimalusi, lõi karaktervariatsioone. Loomingus klaveriteosed ja vokaalmuusika . Väikevormid ' Karneval ' & 'Lastestseenid'. Lõi ka soololaule, mida liitis tsükliteks. 'Poeedi armastus'. On loonud 4 sümfooniat.
Frederic Chopin – (Poola) looming tundeline, kaunistustega. Väikevormid – etüüdid , prelüüdid, nokturnid, valsid jne. On kirjutanud klaverikontserdeid ja soololaule.
Ferenc Liszt – (Ungari) lõi uue klaverimängu stiili, suutis panna klaveri kõlama nagu orkester (sümfooniline poeem ). Programmilise muusika pooldaja . Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, st kõik teemad lähtuvad ühest peateemast. Lõi klaveriteoseid, klaverikontserte, klaveritranskriptsioone. Kirjutas ka vaimulikku muusikat. Sümfooniad: ' Faust ' & ' Dante sümfoonia'
19. sajandi orkestrižanrid
sümfoonia – võis olla rohkem kui 4 osa, 2hte tüüpi puhtmuusikaline (Brahms, Bruckner , Mahler) ja programmilised (Liszt, Berlioz ), puhtmuusikaline sümfoonia – täiustati orkestri kõla, arvati, et sisu ei pea olema, programmiline sümfoonia – sisuga teos, soolokontsert – 3 osa kiire-aeglane-kiire, sümfooniline poeem – 1 osaline teos, mille aluseks on kirjanduslik teos ja võetakse inspiratsiooni loodusest, sümfooniline süit – ühe pealkirja all on alaosad, mis kirjeldavad -jutustavad, kontsert avamäng, sümfoonilised variatsioonid
Programmiline muusika oli sisuga (süit, sümfoonia, poeem). Sümfoonia keskmes kangelane või poeetiline idee. Poeemi keskmes samuti kangelane.
Johannes Brahms – mitteprogrammilise muusika pooldaja. Lõi 4 sümfooniat, variatsioonid Haydni teemale 'Traagiline avamäng'. Laululooja, klaverimuusika 'Ungari tantsud'. Tähtsustas igat nooti ja arendas algmaterjali.
Nicolo Paganini – võttis kasututsele uued tehnikad (nt ühe keelega mängimine). Viiulivirtuoos.
19. sajandi orkestrižanrid, programmiline muusika – programmiline sümfoonia ja sümfooniline poeem
Hector Berlioz – Programmiline. Teosel idee, mille aluseks nt kirjandusteos või fantastilised nägemused. Kirjutas orkestratsiooniõpiku. Lõi programmilisi sümfooniaid 'Fantastiline', ' Romeo ja Julia', oopereid, vokaalsümfoonilisi suurvorme, oratooriumeid 'Te Deum ', 'Reekviem'
Ooper 19. sajandil (Itaalia)
Gioacchino Rossini – Kirjutas oopereid (suurimad kordaminekud koomilised ooperid ). Hea meloodilisusega. 'Sevilla habemeajaja ', 'Wilhelm Tell '
Gaetano Donizetti – Esimesed teosed keelpillikvartetid, hiljem ooperid. ' Armujook ', 'Lucia di Lammermoor'
Vincenzo Bellini – Suur meloodiameister ja bel canto stiili viljeleja. 'Norma', ' Puritaanid '
Giuseppe Verdi – 'La Traviata ', ' Rigoletto ', ' Trubaduur '
Ooper 19. sajandil (Itaalia ’ verism ’, prantsusmaa)
Vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideaalid kõlasid ooperilavadelt. Zanrid: lüüriline draama, koomiline ooper, realistlik ooper, suur ooper.
Pietro Mascagni – Kirjutas oopereid. 'Talupoja au' (verismi tähtteos)
Ruggiero Leoncavallo – ooperid 'Pagliacci', 'Der Ronald '
Giacomo Puccini – ooperid ' Boheem ', 'Madame Butterfly '
Giacomo Meyerbeer (prantsusmaa) – ühendas saksa orkestri itaalia vokaalžanriga. Ooperid 'Robert-saatan', ' Hugenotid '
Georges Bizet – Orkestriteosed, klaverimuusika, laulud. Pärusmaaks siiski ooper. Jõuline, realistlik, eripärane. ' Carmen '
Ooper 19. sajandil (Saksa ja vene)
Carl Maria von Weber – ooperid 'Nõidkütt', 'Oberon'. Esimene natsionalistlik helilooja . Kirjutas veel 2 missat. 2 sümfooniat, instrumentaalkontserte.
Richard Wagner - 19. saj suurim ooperireformaator ( veristlik ooper oli numbriooper e kõik numbrid olid lõpetatud kujul, aga alates Wagnerist hakati looma läbi komponeeritud teoseid), ooperid olid pideva arenduse ja katkematu tegevusega , mis põhinesid müütidel. ' Nibelungi sõrmus', Ĺohengrin'
Mihhail Glinka – Looming avaldas mõju kõigile 19. saj vene heliloojatele. Lõi oopereid. 'Ruslan ja Ludmilla', 'Aragonia Jota'. Lõi ka kammermuusikat, koorilaule, romansse.
Modest Mussorgski – Looming kajastab Vene demokraatide ideid. Paljude keskne teema õiguseta talupoja saatus. 'Boriss Godunov '. Lõi ka klaveritsükleid, laululoomingu tsükleid.
Operett 19. sajandil
Jaques Offenbach – operetižanri rajaja. 'Orpheus põrgus'
J. Strauss – klassikalise Viini opereti rajaja ' Nahkhiir ', 'Viini veri ', valsikuningas 'Ilusal sinisel Doonaul '
Imre Kalman – 'Silva', ' Tsirkusprintsess '
Ferenc Lehar – 'Viini neiud ', 'Eva'
Rahvuslikud koolkonnad (Vene - „Võimas rühm”) Kuulusid noored vene rahvuslased , nägid Vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. Liikmed loobusid akadeemilisest kõrgkoolitusest ja tegutsesid eneseharimisega. Aleksandr Borodin, Mussorgski, Rimski- Korsakov , Cesar Cui, Mili Balakirev
Rahvuslikud koolkonnad ( Tšehhi & skandinaavia )
Bedrich Smetana – Käsitleb teemasid Tšehhi ajaloost, rahvusest. Kasutab rahvalikku helikeelt. Sümfooniliste poeemide tsükkel 'Minu kodumaa'. Lõi ka oopereid, sümfoonilisi poeeme, kammerteoseid.
Antonin Dvořak – Orkestri- ja kammermuusika , ooperid 'Näkineid', sümfoonilised poeemid, instrumentaalkontserdid.
Edward Grieg – Muusika siiras, varjunditerohke. Loomingu põhiosa moodustavad miniatuurid : soololaulud, klaveripalad . 'Klaverikontsert', ' Peer Gynt'. Kirjutas ka instrumentaalset kammermuusikat.
Carl Nielsen – Sümfoonik, toetus klassikalistele vormiskeemidele, aga tegi neid isikupärasemaks. Kasutas esimest korda progressiivset tonaalsust – teos algas ühes ja lõppes teises helistikus. Lõi ka oopereid ja kantaadi 'Kevad Fynis'
Jean Sibelius – Soome helilooja, sümfoonik. Viini klassikute eeskujul. Hea vormitunnetusega, rafineeritud. ' Finlandia ' & 'Saaga'
MÕISTED
diapasoon – hääle ulatus
impressario - see, kes üüris teatri, koostas koosseisu, tellis ooperi
verism – tõepärane, julm, elupärane suund
grand opera – suur ooper
Ballett 19. sajandil
Pjotr Tšaikovski – Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja. Lõi sümfooniaid, avamäng- fantaasia , sümfoonilised fantaasiad ' Torm ', balletid 'Luikede järv', viiulikontserdi, klaveriteosed.
Adam,
Pugni,
Alexander Glazunov