Bizet ,,Carmen": ooper neljas vaatuses, EE 1875 Pariisis Tegelased: Don José, kapral (tenor) Carmen, mustlastüdruk (metsosopran) Escamillo, härjavõitleja (bariton) Michaëla, maatüdruk (sopran) Zunig, kapten (bass) Lillas Pastia, kõrtsipidajanna (kõneroll) I vaatus Kaunis väljak Sevillas, sigaretivabriku ja valvurihoonega. Sõdurid igavlevad vahipostil. Ilmub Micaëla, kes otsib oma kihlatut José'd. Sattudes vastakuti häbematute sõduritega, kes teda oma seltskonda ihkavad on tüdruk sunnitud põgenema. Tehasest ilmuvad tänavale sigaretitüdrukud, kes tervitavad neist võlutud sõdureid
Kääbus BAROKK FLANDRIAS 1.Peter Paul RUBENS(1577-1640) Autoportree Maa ja vee liit Kolm graatsiat Kristuse ristilt Isabella võtmine Susanne Fourment autoportree helenaga Helena lapsega kasukake leukippose tütarde röövimine danae Joomapidu BAROKK HOLLANDIS 1.Frans HALS(1580-1666) Joodik amm lapsega mustlastüdruk Poiss pealuuga Haarlemi nõid 2.REMBRANDT(1606-1669)-omane kullasära autoportree saskiaga dr Tulpi anatoomialoeng öine vahtkond autoportree naine suplemas danae saskia floorana tituse portree saskia nelgiga staalmeesters viimane autoportree BAROKK EESTIS Kadrioru loss
Isaac Massa 1626 Talle ei meeldinud oma pilte viimistleda. Ta kasutas detailide väljendamiseks jooni, täppe ja värvilaike Jester Lupe'ga Originaal vasakul, halb koopia paremal Küpse kunstnikuna hakkas Hals huvi tundma grupiportreede vastu Püha Jüri maakaitseväekompanii ohvitseride bankett 1627 Frans Hals maalis üsna palju lapsi Rommeli mängutoosi kuulaja 1618 - 1622 Tihti oli inimeste nägudel salakaval naeratus või peidetud emotsioon Mustlastüdruk 1628 - 1630 Kasutatud kirjandus http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Frans_Hals "KUNSTIAJALUGU" David Piper, 2006 "MAALID" Rolf H. Johannsen "Maailmakunsti ajalugu" Krausse, Anna - Carola
Valimik Illüüria luulet“ Kirjutas 14. sajandi talurahvaülestõusust – „Jacquerie“ (1828) Peateos „Carmen“ – Hispaania-aineline lugu armastusest ja vabadusest. (1845) „Colomba“ räägib veritasust korsika moodi. (1840) Peateos „Carmen“ Lugu mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi don Jose armastuslugu. Tegelastes ilmneb palju vastuolulisust – headus ja kurjus, alatus ja suurmeelsus. Peategelased on piltilus mustlastüdruk Carmen, Ükssilm ning Don Jose. Sellele põhinedes on kirjutas Georges Bizet ooperi „Carmen“, mida on peetud üheks maailma populaarsemaks ooperiks. Esietendus 1875.aastal. Mõjutajad Võis olla mõjutatud Charles Nodieri teostest. Sir Walter Scott oli aga ajalooteoste mõjutajaks. Aleksandr Puškinilt kopeeris ta julmust ja psühholoogilist draamat. Fakte Oli keisri lähedane sõber. Kasutas teoste avaldamisel Clara Cazuali
· Looduslähedane, võimalikult sarnane kujutatavaga · Reaalne, ühemõtteline, käegakatsutav, ilma ilustamiseta · Portreemaal rahulolev, teovõimas inimene; palju grupiportreid o FRANS HALS Vaba ja hoogne maalimislaad Portreed seotud olustikulise tegevusega ,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett"; Pieter van den Broecke portree; tuntuim portree ,,Mustlastüdruk" (lihtrahva Mona Lisa) · Olustikumaal jõudeelu, lõbutsemine jõuakte kodudes o Kunstnikud = ,,Väikesed hollandlased" o JAN STEEN ,,Ristsed" o PIETER de HOOCH ,,Naine ja teenijanna õues" o JAN VERMEER van DELFT Interjöörid (1,2 inimest), huvitav koloriit - karged, külmad toonid, hajutatud valgus.
oli ta valmis kõigeks, et Esmeraldat päästa. PROBLEEMID: · Imikuna varastatud Esmeralda ema kurb saatus ja tütre soov oma ema üles leida. · Jumalakartliku ülemdiakoni maine himu Esmeralda vastu ning sellest tingitud pahateod. · Ärapõlatud Quasimodo armastus mustlastüdruku vastu ning kurb paratamatus, et vastuarmastust loota ei ole. SISUKOKKUVÕTE: Jumalaema kiriku ülemdiakoni poolt põlatud, ent samas ihaldatud mustlastüdruk Esmeralda päästab süütu kirjaniku, abielludes temaga. Tüdruku enda südamesse on pugenud aga noor ja ilus ohvitser. Nende kohtumisel tapab ülemdiakon suures armukadeduses ohvitseri ning saadab sellega Esmeralda nõias süüdistatuna surmanuhtlust ootama. Tänu küürakale kellalööjale Quasimodole õnnestub tüdrukul põgeneda. Maiste himude küüsi sattunud ülemdioakonil Claude Frollol õnnestub tüdruk kättemaksuna temaga koos mitte põgenemise eest vahistajate kätte meelitada
Katariina Johanna Saretok Armastus on õnnistus ja õnnetus Victor Hugo raamatus „Jumalaema kirik Pariisis“ on tegelased tihedasti seotud armastusega. Kas see on õnnistuseks, õnnetuseks või mõlemaks. Sõna „armastus“ kõlab esmamuljes puhtalt ja siiralt, kuigi tegu on millegi ohtlikuga. Kena mustlastüdruk Esmeralda oskas suurepäraslt tantsida ja laulda. Temasse armusid paljud mehed, keda neiu oma huvides ära kasutas. Teiste armastus tema vastu oli Esmeraldale õnnistuseks, aga seda vaid seniks kuni ta äratas kellamees Quasimodos ja Claude Frollos huvi enda vastu. See tõi talle vaid õnnetust. Ülemdiakon Frollo püüdis teda korduvalt koguni tappa ning küürakas tõi mustlastüdrukule halva maine. Kuid Esmeralda süda kuulus vaid Phoebusele. See aga ei vastanud talle samaga
V. Hugo ``Jumalaema kirik Pariisis `` AEG JA TEGEVUSKOHT: 1482, Pariis, enamus tegevust toimub Geneve väljakulLouise XI valitsusajal, mil oli teatavasti nõidade põletamise haripunkt. TEGELASED: ESMERALDA- kaunis mustlastüdruk GRINGOIRE-luuletaja, kirjanik PHOEBUS- sõjaväe ohvitser QUASIMODO- Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas CLAUDE FROLLO- ülemdiakon, Jumalaema kirikus PATUKAHETSEJA NAINE, GUDULE- Esmeralda ema SANTIDE JA KERJUSTE KUNINGAS- Imede aia valitseja KAKS KOHTUNIKKU- suunavad etenduse kulgu SANDARMID-teevad enamasti lobitööd KAKS TIMUKAT- saavad tööd alles etenduse lõpusJUTUSTAJA- vahendab etendust publikule MASSITSEENIDES OSALEVAD NIMETUD TEGELASED (RAHVAS, SANTLAAGER)
· Mõned võtsid eeskujuks loodusrahvaste kunsti · Sõltumatu igasugustest traditsioonidest · Konstrueeritud kompositsioon · Loodud üksinduses ja teistest sõltumatult · Henri Rousseau, Niko Pirosmanasvili, Ivan Generalic, Maurice Utrillo · Eestis: Jaan Oad, Paul Kondas Henri Rousseau "Autoportree", "Pulmad maal". Henri Rousseau "Pulmad maal", "Karnevaliõhtu". Henri Rousseau "Unenägu" Henri Rousseau "Jalgpallimängijad", "Naine eksootilises metsas". Henri Rousseau "Magav mustlastüdruk" Henri Rousseau "Troopiline mets ahvidega". Ivan Generalic "Puuraiujad" Ivan Generalic "Isahirvede pulm", maaling klaasil. Niko Pirosmanasvili Niko Pirosmanasvili loomamaalid. KUNST 1. MAAILMASÕJA AJAL · Paljud kunstiinimsed pettusid kogu ühiskonnas ja selle väärtustes · Põlati nn. keskmist kodanikku · Absurdsustega sokeerimine ja endast välja viimine · Väärtuste (ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide) naeruvääristamine DADAISM
Tegelikkuses ei olnud tegu julma mõrtsukaga, vaid õnnetu mehega, kes langes mustlastüdruku lummusesse ning oli tema jaoks valmis kõike tegema. PROBLEEMID: · José armastus Carmeni vastu ning naise truudusetus. · Naise tõttu halvale teele sattumine SISUKOKKUVÕTE: Raamjutustuses kõneleb autor reisist Hispaaniasse ajades taga ajaloolist Mondat. Teel kohtub ta kuulsaima maanteeröövli José Navarraga ning satub ühes linnas varguse ohvriks mustlastüdruk Carmeni käe läbi. Hiljem tagasi pöördudes avastab ta röövli vangis olevat ning kuuleb temalt kirjeldust, kuidas tavalisest baski provintsist pärit poisist sai kuulus salakaubavedaja, röövel ja mõrtsukas õnnetutesse juhustesse ning mustlastüdruku lummusesse sattumise tõttu. Õnnetule armastusloole saabub aga õnnetu lõpp ning masendushoos tapab José Carmeni, pärast viimase keeldumist koos uut elu alustada.
Käisin 21. aprillil Rahvusooperis Estonia vaatamas G. Bizet´ ooperit „Carmen“. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud Prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles, millest aitas aru saada inglise ja eestikeelsed subtiitrid. Ooper ise on segu pingeliselt psühholoogilisest draamast ja melodraamast ja mustast komöödiast. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on mustlastüdruk Carmen (Helen Lokuta), kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose (Mart Mardiste), kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Escamillo osa täitis Rauno Elp, Zuninga osa Mart Laur ja teise armastaja Micaëla osa täitis Heli Veskus. Georg Bizet on Pariisist pärit helilooja
kui naerdi tema üle, siis ta muutus vihaseks. Leiti alati uusi vigu, mille üle naerda. Eriti palju nalju pakkus rahavel see, kui quasimodot piinati. N: Mõne minuti järel laskis Quasimodo meeleheitliku pilgu üle rahva käia ja hüüdis ,,Juua!" Kõik plahvatasid naerma. , ,,teie olete päikesekiir, kastetilk, linnulaul!" Armastus Armastus: ainuke inimene kellest quasimodo hoolis ja armastas oli mustlastüdruk esmeralda. Võiks öelda ,et esmeralda ja quasimodo tunded oli vastastikune, esmeralda armastas quasimodot kui sõpra, mitte kui meest. Quasimodo armastas esmeraldat kogu südamest. N: Kui te kord tahaksite , et ma alla hüppaksin , siis poleks teil tarvis öelda ühtegi sõna, piisab vaid ühest pilgust. Saatus SAATUS: Saatus oli kurb. Loodus ei olnud tema vastu helde,
ilu mängib selles suhtes kõige väiksemat rolli. Paraku ei saa selle vastu midagi teha, sest inimesed tahavad kokkupuutuda ainult kenade inimestega ja nii on see olnud kaua. Hugo romaanis oli peategelaskeks mustlannast tüdruk esmeralda, kes oli tohutult ilus ja teda peetakse ka üheks ilu sümboliks kirjanudus maastikul. Hugo on Quasimodo ja Esmeralda loonud täielikeks vastanditeks. Esmeralda on noor lihtsameelne neiu, kes ei oska nöha inimestes halba. Mustlastüdruk on tantsijanna ning teoses on kirjeldatud kohti kus neiu tantsib ja kuidas inimesed jäävad seisma imetlema seda ilu. See näitabki, et kui sul on ilu on inimesed ka sinu välimusest võlutud ja suhtuvad sinusse hästi. Seega toob antud raamat ideaalselt välja vahe ilusal ja koledal ning kuidas inimese välimus on oluline. Tänapäeval saab juba sellele väitele vastuvaielda. Ühiskond on palju toleleerivamaks muutunud. Inimesed, kes on teistest erinevad ja võib-olla ei
Frans Hals oli pidevalt võlgu oma pagarile ja kingsepale. Ometi oli tegemist andeka kunstnikuga, ühe kõigi aegade suurima portreemeistriga, kes täitis enamjaolt tellimustöid. Vanas eas sai ta linna vaestemajalt väikese pensioni. Oma lähedasi inimesi, sealhulgas joomakaaslasi, maalis kunstnik mõnikord klaasi veini eest. Tema molberti ees on istunud kaupmehed, ohvitserid, aadlikud, juristid, arstid, palgasõdurid, kogukad emandad. Aga ka trahterite "elanikud": mustlastüdruk, kitarrist ja Malle Babbe - Haarlemi nõid, kelle õlal istub öökull. Üsna palju maalis Frans Hals lapsi. Küpse kunstnikuna hakkas Hals huvi tundma grupiportreede vastu. Gombrich ütleb, et Halsi portree on täpne kui foto. Temast elavamalt ja vaimukamalt pole keegi suutnud kujutada naeru - alates kergest muigest kuni südamest tuleva rõkatuseni. Frans Halsi kunsti elujõud põhineb eelkõige eelarvamustevabas suhtumises portreteeritavatesse,
Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta ei tea don Josest midagi. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja ning jättis temaga jumalaga. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel
Suuremamõõtmelisi maale on 17. saj. Hollandis teinud 2 kunstnikku: Frans Hals Üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid. Lihtrahvast maalis oma lõbuks: Portreteeritavatel on näol sageli naeratus või irve (,,Malle Babbe ehk Haarlemi nõid", "Naerev kavaler"), enamasti ohvitserid või aadlikud (,,Püha Jüri kompanii ohvitseride pidusöök"), grupiportreedel 10-20 inimest, kompositioon igav: tähtsa näoga inimesed suure laua taga, kuninglikud poosid. Tuntuim töö on ,,Mustlastüdruk": maalitud tüdruku naeratust on võrreldud Mona Lisa naeratusega. Halsi töödes valitsesid nooruses punane, helesinine jne., elu jooksul üldiselt tumedamad toonid, elu lõpul maalis vaid must-valgelt, sest nägemine nõrgenes. Hals on teinud ka palju väiksemaformaadilisi töid. Rembrandt Harmenz van Rijn On tegelenud paljude eri zanritega: grupiportreed, portreed, autoportreed, mütoloogiline maal, olustiku- ja maastikumaal, religioosne maal, samuti maalis palju oma lõbuks
Väga mitmekülgne; oma aja kohta tohutult rikas(palju reisinud, kõrge haridusega, hea suhtleja jne). Hakkab maastikel inimesi kujutama. Anthonis van Dyck (kuulsaim Rubensi õpilane): Charles I portree. Esindusportree looja: suursugune, peen, aristokraatlike detailidega (nt hobused). HOLLANDI MAALIKUNST Maalikunst oli täis elurõõmu ja positiivsust, kuna Holland oli just iseseisvunud. Kuulsaim portreemaalija: Frans Hals (vanem): Mulatt, Lõbus joodik (armastas maalida kõrtsis), Mustlastüdruk, Veiderdaja lautoga, Malle Babbe e Nõid (!). Olustikumaalija: Pieter de Hooch: Perenaine ja teenijanna, Kaardimängijad. Rahulik, igapäevane, vähe figuure, ruudulised põrandad. Jan Steen: Pummeldajad, Nigulapäevapidu. Peod, prassingud. Gerard Terborch: Pokaal limonaadi. Kujutab kõrgemat seltskonda, täpne atlassiidimaalimine. van Delft (kuulsaim olustikumaalija): Kunstniku ateljee, Piima kallav teenijatüdruk, Delfti vaade. Natüürmordid: W. C. Heda: Hommikusöök homaariga
Isegi surre kuulub ta süda Phoebus de Chateaupers`ile. Ülemdiakon Claude Frolloi - on tark ja erudeeritud, omab teadmisi filosoofias ja arstiteaduses, teda peetakse ka võluriks. Ta päästis hüljatud, inetu välimusega lapse ja pani talle nimeks Quasimodo. Andis talle võimaluse elada Jumalaema kirikus ja töötada kellalööjana. Kuid samas on ta haiglaselt omandihimulene, mis või kes meeldib, peab saama tema omaks ja alluma talle. Selleks kinnisideeks on saanud mustlastüdruk Esmeralda. Oma tahtmised viib läbi vahendeid valimata. Mees, kelle arvamuseks on - minu või mitte kellegi oma. Oma pahelisuse palgaks leiab lõpu Quasimodo käe läbi heidetuna alla Noter-Dame` i tornist . Kapten Phoebus de Charteaupers oli elunautija nagu tollele ajastule kohane. Oma valiku oli ta juba teinud aristokraatliku Fleur-de-Lys kasuks, kuid see ei seganud ilusat Esmeraldat jahtida ja valet vanduda. Peale Frollo poolt pussitamisest paranemist naasebta Pariisi, et kiiremas korras
Teejuht Antonio püüdis anda rännumehele igati märku, et tegemist on väga halva inimesega, kuid rännumees eiras igat märkust. Öösel, kui kõik magasid, tahtis Antonio minna linna, et anda don José üles, kuna selle teate eest oli võimalik saada vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid Antonio ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Silmapilk läks rännumees don Joséd hoiatama ning too asus viivitamatult teele. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul kutsus Carmen ta aguliserval olevasse majja, kus Carmen hakkas rännumehele ennustama. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus don Joséks. Neil oli Carmeniga suur tüli. Don José juhatas rännumehe otsekohe majast välja ning jättis temaga jumalaga. Hiljem avastas rännumees, et Carmen oli ta taskukella varastanud
purustada isegi lühtreid, hääle oli kõrge kuid mitte üleliia. Sattudes vastakuti häbematute sõduritega, kes teda oma seltskonda ihkavad on tüdruk sunnitud põgenema. José (Mart Madiste),läheneb uue vahtkonna koosseisus, neid imiteerib tänavalaste koor. Tehasest ilmuvad tänavale sigaretitüdrukud, kes tervitavad neist võlutud sõdureid. Üksnes José on tüdrukute suhtes ükskõikne. Saabub ka mustlastüdruk Carmen (Helen Lokuta), lummatud mehed küsivad talt, millal ta neisse armub. "Ma armastan meest, kes mind ei armasta", on Carmeni vastus. Kui teda ärgitatakse endale armukest valima, viskab ta Joséd lilleõiega. José tardub paigale, kuni saabub Micaëla, kel on noormehele edasi anda kiri ja suudlus tema emalt. José meenutab igatsusega kodu. Kohe kui Micaëla lahkub kostavad tehasest karjed ja naised tormavad välja. Don José ja tema ülem Zuniga(Mart Laur) avastavad, et tekkinud segaduses
nagu herilane, seljas voltideta 58 kuldmiidriga kirju undruk, mis kohevile läks ja aegajalt ta saledaid sääri näha laskis, õlad paljad, juuksed mustad ja silmis tuli -- siis tundus ta tõesti üleloomuliku olendina. «Tõepoolest,» mõtles Gringoire, «see on salamander, näkineid, jumalanna, see on menaad!» Sel silmapilgul läks üks «salamandri» palmikuist lahti ja mingi kollane vasklitrike veeres maha. «Ah ei,» ütles ta, «see on mustlastüdruk.» Illusioon oli kadunud. Tütarlaps hakkas uuesti tantsima. Võttis maast kaks mõõka, pani nende otsad vastu laupa ja hakkas neid ühele poole keerama, ise ennast teisele poole keerates. See oli tõepoolest ikkagi ainult mustlastüdruk. Kui suur ka Gringoire'i pettumus polnud, kogu sel pildil oli siiski oma võlu, oma maagiline mõju; hele ja punane rõõmu-tuli helkis elavalt inimeste nägudel, kes sõõris seisid, ja ka noore tüdruku tõmmul laubal; kahvatu vastuhelk kõikuvate
mitmeid hitiks saanud raamatuid. Victor Hugo suri 22. mail 1885. aastal. Ta surmapäev kuulutati rahvuslikuks leina- pühaks. Ta põrm asetati Panteoni, Prantsusmaa suurmeeste mausoleumi. Ta matused kujunesid prantslaste sügava armastuse demonstratsiooniks oma suure rahvuspoeedi vastu. ,,Jumalaema kirik Pariisis" Romaan on 15. sajandi Pariisist. Selle keskseteks tegelasteks on rahva alamkihid, nagu üksiktegelastest tänavalauljast mustlastüdruk ja kõigi poolt halvaks peetud küürakas kellalööja. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Prantuse arhitektuuri nagu Pariisi Jumalaema kirik, mis põimub saatuslikuna kesksete tegelaste elukäiku. Raamatu põhilised tegelased olid kindlasti Esmeralda, Quasimodo, Gringoire ja Phoebus. Esmeralda oli positiivsuse kehastus. Teda on võimalik iseloomustada vaid heade omadussõnadega: ilus, õrn, kaastundlik, armastusväärne, naiivne. Samas võib ka headus
Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta ei tea don Josest midagi. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja ning jättis temaga jumalaga. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel natukese aja möödudes kuulis rännumees, et don
ilustamata. Tõuseb esile maastikumaal, eriti hinnatakse meremaali. Natüürmortidel kujutatakse jahisaaki ja toitu. Portreemaalil on tavaliselt energiline ja teovõimeline kodanik. Olustikumaalil jõukus ja lõbu ning lihtsus ja mugavus. Frans Hals- portree kunstnik. Maalib üksik-ja grupiportreed, mida üritab siduda olustikuga. Tabab hetke, mil inimene avab oma isiksuse. Maalimislaad vaba, hoogne aga jõuline. Tema maalid on loomulikud. NTKS: „Mustlastüdruk“; „Püha Georgi laskurite bankett“. Olustikumaale viljelesid paljud kunstnikud. Pildi formaat väike, millest tulenevad ka nn.Väiksed Hollandlased. Esemed pidid olema realistlikud. Sageli pildi aineks mõni jutustus. Jan Steen „Ristsed“. Pieter de Hoosh’i teosed on kodused ja idüllilised. „Naine ja ta teenija õues“. Kõige kuulsam väikestest hollandlastest on Jan Vermeer van Delft. Ta avastati alles 19.sajandil. Kujutab peamiselt interjööri, kus on 1 kuni 2 figuuri
SCAPINI KELMUSED Komöödia kolmes vaatuses TEGELASED: ARGANTE, Octave´i ja Zerbinette´i isa. GÉRONTE, Léandre´i ja Hyacinte´i isa. OCTAVE, Argante´i poeg ja Hyacinte´i armsam. LÉANDRE, Géronte´i poeg ja Zerbinette´i armsam. ZERBINETTE, arvatav mustlastüdruk, tegelikult Argante´i tütar ja Léandre´i armsam. HYACINTE, Géronte´i tütar ja Octave´i armsam. SCAPIN, Léandre´i teener, kelm. SYLVESTRE, Octave´i teener. NÉRINE, Hyacinte´i amm. CARLE, kelm. KAKS KANDJAT. Tegevus toimub Napolis. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Octave teatab Sylvestrele suure kurvastusega, et tema isa tuleb linna tagasi, kindla kavatusega talle naine võtta. Väljavalituks on Géronte´i tütar. Isa sai onult mingi kirja, mis peaks talle
Kes maalis portreid, kes natüürmorte, kes linnavaateid jne. Hollandis tekkis ka meremaal ja linnavaadete maalimine. Tuntuim Hollandi kunstnik-portretist on Frans Hals (1580-1666). Isa oli Flandriast lahkunud kangur. Halsi elust teada väga vähe, elas ja töötas Haarlemis, maalis kõrtsimiljööd ja tegelasi (palgasõdurid, mustlased, jne. Eriti hästi õnnestusid tal naervad inimesed. Töödes on palju elurõõmu ja loomulikkust. Maalimisviis hoogne ja lopsakas. Tööd: ,,Mustlastüdruk", ,,Malle Babbe e Haarlemi nõid". Maalis ka majanduslikel kaalutlustel grupiportreid (maalil kaks ja enam inimest portreteeritud). ,,Püha Georgi laskurite rood". Teine suurmeister Hollandis oli Rembrandt van Rijn (1606-1669).Isa oli veskiomanik. Aasta õppis ülikoolis, siis pühendus kunstile.1625.a. sai Püha Luuka gildi liikmeks. Avas kodulinnas ateljee. Esimesed aastad olid eneseotsimise ja leidmise aeg. Maalis põhiliselt piibli teemadel. Kasutas nn keldriluugi efekti.1632.a
19. Sajandi sümfoonia tähtsaimaks uuendajaks loetakse Hector Berliozi „Fantastiline sümfoonia“ V osa. Nüüdisaegse orkestratsiooni looja. Kasutas varasemast rohkem löök- ja vaskpuhkpille. Sellel on ka alapealkiri „Episood ühe kunstniku elust“. Georges Bizet (1838-1875) Ooper „Carmen“ . Esietendus kukkus läbi, sest peategelaseks oli mustlastüdruk Carmen, lõbutüdruk. MK „Carmen“ avamäng, kreisiraadio „Habanera“ „Love is the child of gypsi life“ „And if I love you, watch out“ reklaamides Richard Waqner (1813-1883) Ta rändas ühest linnast teise pidevalt. Osales mitmetes revolutsioonilistes liikumistes. Üks väljapaistvamaid isiksusi muusikarindel. Helilooja, dirigent, kirjanik, filosoof, muusikaelu organisaator
(Aleksandrale) Aga mis sa Vjazemskist arvad? Borodino all lasti tal kaks hobust sadula alt maha, see annab tema luulele paljud asjad andeks. VARVARA: Kozlov, Aleksandra! LJUBOV: "Kust leiaks valuvermeis süda kurbusele rohtu, ei külma mulla alt nüüd eal mu sõber paku lohtu." TATJANA: Kui morbiidne! Ei, Baratõnski! "Mustlastüdruk". ALEKSANDER: Oi, taevake! Ma pöördun meie kriitiku poole. TATJANA: Jah, siin on nüüd küll kirjanduskriitikut vaja. (Vaatavad kõik Belinski otsa.) BELINSKI: Meil ei ole kirjandust. (Paus.) 30 ALEKSANDER: No, hüva. Mina annaksin härra Puskinile oma esialgse õnnistuse, kui ta ainult oma naise välja kannataks.
kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, 43 et ta ei tea don Josest midagi. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja ning jättis temaga jumalaga. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel natukese aja möödudes
annaabi.ee 
