Romantismiaja muusika 19. sajand (0)

ROMANTISM 19. SAJ
Romantism on tunnetekultuse aeg.  
Oli võideldud vabaduse-võrdsuse-vendluse eest, inimene oli teadvustanud esimest korda oma õigused – unelmad ei täitunud
Elu ebameeldivuste eest põgeneti reaalsusest  minevikku , müstikasse, muinasjuttudesse, loodusesse
Eelmise ajastu kunstnik-muusik oli ühiskonna liige, nüüd üksi  – loob oma kujutluste maailma (unenäolisus, unelmad), kus ta sageli on ise oma teose peategelane
Muusikas olulisim väljendusvahend -  meloodia
K: Schubert     Ave Maria - kaunis pikk lõpetatud meloodia, tundepuhangud. 
Soololaulud saavad väga populaarseks, hea väljendada subjektiivseid hingelisi elamusi 
Kaunis laululine meloodia kandub ka instrumentaalmuusikasse
K: Liszt     Armuunelmad
Muusikaline vorm muutub vabamaks – vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse
Harmoonia  edastab erilisi tundeid – hingevalu , salapära, põnevust
Kõlavärvidel on eriline tähtsus – sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pille ( tuuba ,harf,löökpille,suurendatakse vaskpuhkpillide osakaalu ), suurendatakse tunduvalt orkestri koosseisu – neljane koosseis ( igat puhkpilli 4 ja ka keelpille poole rohkem)
Luuakse nn  programmilist instrumentaalmuusikat – muusika kirjeldab midagi muusikavälist, elulist. Muusikal võib olla arenev sündmustik, ta võib olla seotud kirjandusteose süžeega
Luuakse uus muusikateose liik – sümfooniline poeem  – mahukas üheosaline poeetiline programmiline teos (pealkirjastatud) sümfooniaorkestrile, tavaliselt sügavmõtteline. 
Eelmiste sajandite armastatumaks tantsukarakteriks oli menuett , siis 19.saj tantsuks saab  valss . Nagu menuetti, nii ka valssi kasutasid heliloojad oma mitmeosaliste instrumentaalteoste osade karakterina
Luuakse palju väikepalu ja kammermuusikat, neid tarbitakse moodiläinud muusikaõhtutel salongides, kuhu suuri esituskoosseise ei mahu, sageli kohal vaid klaver - klaveri tähtsus kasvab veel.
Jätkuvalt luuakse kõigis tuntud instrumentaalteoste liikides – kontserte, sümfooniaid, sonaate, instrumentaalansambleid, süite (nüüd sagedamini lavamuusikast)
Vokaalmuusikas  uueneb  ooper . Luuakse uus žanr –  operett
Luuakse missasid, reekvieme, passioone, oratooriumeid, kantaate.
Ballett  saavutab klassikalise kuju.
Paljud rahvad olid vabanenud võõrvallutajatest – tekkis huvi oma maa vastu – hakatakse looma rahvuslikku kunsti/muusikat, tekivad heliloojate rahvuslikud koolkonnad, kes toetuvad loomingus oma maa rahvamuusika intonatsioonidele.
FRANZ SCHUBERT 1797-1828
Austria helilooja . Sündis Viini eeslinnas
Schuberti  loominguline tegevus kluges koos Beethoveniga. Beeth. looming oli mõjutatud revolutsiooni esialgsest vaimustusest, Sch–st sai allasurutud ühiskonnakihtide lootuste ja pettumuste laulik . Tagasihoidlik, pisemgi pettumus sundis teda arglikult taganema ja enesesse tõmbuma. Esitati Schub muusikat, aplodeeriti sageli interpreedile, unustades täiesti helilooja, kes näis kohal viibivat vaid klaverisaatja tagasihoidlikus rollis.
Schub  pühendus jäägitult ainult loomingule. Esimene ja viimane autorikontsert 1828. Tunnustus tuli alles peale surma. Elu ajal ei avaldatud ühtki teost.
Schubertit peetakse esimeseks romantikuks
Esimesena võrdsustas soololaulu teiste “väärikamate” žanridega. See, mida Beethoven andis oma sümfooniatega, tegi Schubert soololauludega (üle 700). Soololaul on helilooja subjektiivne pihtimus.
Ta kirjutas saksakeelsetele tekstidele (Goethe, Schilleri, Heine luule), pidas sõna kõla väga oluliseks. Heli ja sõna seos  on väga loomulik, seepärast ei tõlgita tavaliselt tema laule teistesse keeltesse.
Klaverisaade on laulu võrdväärne partner , see kirjeldab ümbrust ning annab edasi meeleolu.
Teemad: armastus, loodus, rändamine, otsimine, surm (sageli personifitseeritud).
K: Metshaldjas  1815  tekst Goethe  luuletus läbikomponeeritud laul .
Saates  hobuse kappamine, isa kannab ratsutades surevat poega .
Lõi esimesena süžeelisi laulutsükleid. Iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas, mis kulgeb dramaatilise pingega.
Ilus möldrineiu 1823.  Noormees on armunud kaunisse möldrineiusse, kuid vaesena ei ole tal mingit lootust. Tema kaaslaseks rännakul on oja, mille kujund läbib kogu tsüklit. Autobiograafiline teos..
K: Das Wandern (rändamine)
Talvine teekond 1827 Rikkast pruudist hüljatuna lahkub noormees linnast. Talvine tardunud loodus, vastanduvad soojades tubades magavad inimesed ja ööpimeduses sihitult hulkuv väsinud rändur. Väljendub sünge meeleolu, mille võimuses oli helilooja mõned aastad enne surma.
K: Leiermann (leierkastimees).
Schubert oli tohutu inspiratsiooniga luues palju žanre: missad, klaveripalad , sümfooniad (10).
Lõpetamata sümf ( h-moll, peetud kõige süngemaks helistikuks romantikute seas) kaks osa, aga ka nii terviklik. Loodud samaaegselt Beethoveni  IX, kuid avastati hiljem 1865
Esimene romantiline sümf. (eelmised Mozarti vaimus )
Saatuse jõu ja üürikeste õnnemomentide vaheldumine . Laulvad teemad. Schubertit peetakse üheks geniaalsemaks meloodiameistriks. K: I osa 
ROBERT  SCHUMANN  1810 – 1856
Saksa helilooja , pianist , muusikakriitik
Alates 13 aastaselt esines pianistina. 20 aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas vastava seadeldisega oma sõrmi  ja sai liigeste põletiku ning suured valud , nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti. Hakkas tegelema heliloominguga.
Schumann oli keskpärasuse tuline vastane ja ta sõbrad lõid uue ja eesrindliku muusikalehe Neue Zeitschrift für Musik , kus enamik artikleid oli Schumanni kirjutatud.  Poolehoidjaid vaimustas, vaenlastelt meelepaha. 
Taaveti liidust kirjutas ta ajakirjas ja lõi ka muusikateose - klaveripalade tsükli   Karneval , kus Taaveti liidu karnevalil on esindatud mitmed  progressiivsed heliloojad. Ise iseloomustas ta end kahe palaga kahe nime all 
K: Eusebius - poeetiline unistaja , idealist, 
K:Florestan -  kärsitu, aktiivne tegutseja, protestihing. Neid nimesid kirjutas ta ka oma artiklite alla.
K:Chiarina Taaveti liitu ülistab teoses
 K: Taaveti liidu marss filistrite  (keskpärased massiinimesed) vastu. 
Klaver oli Schumanni lemmikpill. Klaveritsüklid  Sümfoonilised etüüdid
                          Noortealbum
                          Lastestseenid     -   väga tuntud  pala  Unistus
Tema 4 sümfooniat on surutud klassikalisse raami. Mängitavamad I sümfoonia -Kevadsümfoonia ja III  sümfoonia - Reinisümfoonia  
H.Heine luulekogu Lüüriline intermezzo põhjal valmis 16 laulust koosnev tsükkel Poeedi armastus, kus lootusetu poeet, õnnetu armastuse katsumustes hüppab Reini. See on ühtlasi ka helilooja “päevik”. End pidevalt jälitava hirmu eest hüppas 1854 Reini ka Schumann. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta 1856 suri.
HECTOR BERLIOZ ( 1803 -1869)
Aegade suuremaid orkestritundjaid ja -täiustajaid
Tõi sümfooniaorkestrisse tuuba ja harfi
Suurendas löökpillide ja vaskpuhkpillide osakaalu
Esimese programmilise sümfoonia looja
Fantastiline sümfoonia- episood kunstniku elust

• Autobiograafiline teos
  

• 5 osa klassikalise 4 asemel
  

• Armastatu teema
  

• Juhtmotiiv - motiiv , mis läbib kogu teost ( klassikalises sümfoonias teemad vahetuvad)
  

FREDERIC CHOPIN (1810-1849)
Poola rahvusliku muusikakoolkonna rajaja. Staarpianist. Valdavalt väikepalad klaverile
Prelüüd ,,Vihmapiiskade prelüüd''- sai iseseisvaks palaks
Chopini etüüdid on kontsertetüüdid - etüüd,, Revolutsiooniline etüüd''
Prelüüd - barokkajal eelmäng fuugale
Etüüd - tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile
Oopus - helilooja teos/teoste grupp, mis on märgitud järjekorranumbriga
Masurka - Poola külarahva tants, ¾ taktimõõdus, kiire, punkteeritud rütmiga, rõhk 2./3. löögil
Polonees - Poola kõrgseltskonna tants, mis rändas 17.-18. saj. ka mujale Euroopasse. ¾ taktimõõdus, aeglane, pidulik sammumine
Nokturn - ööpala. 18. saj instrumentaalansambli teos, mida esitati õhtustel/öistel vabaõhukontsertidel
Ballaad - lüüriline instrumentaalpala; Chopin tõi kirjandusest
FERENC LISZT (1811- 1886 )
Ajastu suurimaid pianiste. Dirigent . Ungari rahvusliku muusikakoolkonna rajaja. Avaldas muusikakriitilisi artikleid ja uurimusi. Klaveripedagoog
Lisztist algab uus ajajärk pianismis: ,, Tehnikaga elusta muusikat''
Orkestraalne klaverikäsitlus ja -kõla
Etüüd ,,Metsik jaht'' koostatud Paganini viiulipala ainetel
Programmilise muusika austaja ( Dante , Faust - tegi sümfoonia)
Võttis kasutusele uue muusikažanri- sümfooniline poeem. Üheosaline, kuid küllalt ulatuslik programmiline teos sümfooniaorkestrile.
Transkriptsioon - helitöö ümberkirjutamine teisele koosseisule
Parafraas- mõne teise helilooja teema või teose vaba töötlus
Rapsoodia - üheosaline, vabavormiline, improvisatsiooniline teos, mis sisaldav rahvamuusika intonatsioone
ROMANTILINE OOPER, OPERETT
Romantilise ooper rajajaks peetakse saksa heliloojat Carl Maria von Weber `it ( 1786 - 1826 ), esimeseks rom. ooperiks tema “Nõidkütti” – põhineb saksa rahvalegendidel, saksa keeles. Rom. ooperites rohkesti koore – K: “Jahimeeste koor” – rahvamuusikalähedus on omane paljudele rom. ooperitele.
Prantsusmaa
Georges Bizet (1838-1875) ooperiga “ Carmen ”- P. Merimee jutustuse põhjal, sisult draama , kuid loodud koomilise ooperi tradits. järgides, hisp. rahvamuusika mõjutused, palju tantsulisust. Süžee tundus omal ajal kõlvatu ( esietendus vilistati välja), peategelaseks isekas ja vulgaarne mustlasneiu, kelle vabadusejanu eitab kõiki moraalinõudeid (Carmen) - isel. tantsuviisid
Tervet ooperit läbib saatuse juhtmotiiv, mis jälitab Carmenit ja kuulutab traagilist lõppu. Väga head muusikalised karakterid. Tänapäeval üks maailma mängitavamaid oopereid.
Charles Gounod ( 1818 -1893) on lüürilise ooperi esindaja. Lüürilises ooperis väljenduvad subjektiivsed elamused, lüürilised pihtimused, aluseks klassikalised kirjandusteosed - “Romeo ja Julia ”, “Faust”- 
K: “Juveeliaaria” – Margarete imetleb ehtelaegast, mille Mefisto tema ukselävele on asetanud.
Itaalia
Gioacchino Rossini  (1792-1868), kelle esimesed ooperid on veel klassitsismiideedest kantud . “Sevilla habemeajaja ” – Beaumarchais`  komöödia alusel (ka Mozarti Figaro pulm, samad tegelased), Figaro on siin habemeajaja ja tutvub alles krahviga, kelle juures ta Mozarti ooperis teenistuses on. Koomiline ooper ( opera buffa ) K: Figaro aaria  
“Wilhelm Tell ” – helilooja viimane ooper, opera seria. K: Avamäng
Gaėtano Donizetti (1797-1848) – ooperid “ Lucia di Lammermoor”, “ Armujook ”
Vincenzo Bellini  (1801-1835) – ooper“ Norma ”
19.saj lõpul tekkis Itaalias  veristlik ooper – kujutatakse elu sellisena nagu ta on, tegelased igapäevast, alamrahvas, rõhutatud emotsionaalsus (aariates kostub lausa nuukseid), peategelase hukk . Seda ooperitüüpi viljelesid Pietro Mascagni (1863-1945) – ooper “Talupoja au” – kauni meloodiaga väga tuntud K: Intermezzo (vahemäng)
Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) – ooper “Pajatsid”
Giacomo Puccini (1858-1924) – ooperid “Boheem”, “ Tosca ” – üliemotsionaalne K: Cavaradossi (üks peategelastest) aaria, ooper“ Madame Butterfly”
Operett tekkis 19.saj keskpaigas Prantsusmaal. Iseloomulik – sündmused kaasajas , armastuse keerdkäigud, õnnelik lõpp, muusikaliselt lihtsam kui ooper, lisatud kõnedialoogid, rohkesti tantsulist muusikat. Rajaja  Jacques Offenbach  (1819-1880) – loonud üle 100 lavateose , oopereid ja operette. Operetid “Orfeus põrgus”, “Ilus Helena”
Viinis sai operett kuulsaks .  Viinivalsi -operette (viinivalss - kiire valss) lõi Johann Strauss  (poeg) 1825-1899) – operetid “Nahkhiir”, operett “Viini veri ” – K: valss “Viini veri”.
20.saj jätkasid Straussi loodud viinivalsi- opereti traditsiooni Viinis ungarlased uusviini opereti viljelejad  Franz (Ferenc) Lehar (1870-1948) – operetid “Lõbus lesk ”, “Krahv Luxemburg ”  ja Emmerich ( Imre ) Kalman (1882-1953) – operetid “Mariza”, “ Silva ”. Mõlemad heliloojad kasutavad rohkesti ungari rahvamuusikat oma teostes.
GIUSEPPE VERDI ( 1813 -1901)
Nabucco, Macbeth , Rigoletto, Trubatuur , La Traviata, Maskiball , Aida, Don Carlo , Othello, Falstaff
Verdit ei võetud Milano konservatooriumisse vastu-ta olevat andetu. Hiljem sai konservatoorium Verdi nime. Eraeluliselt igav ja tõsine Läbi muusika oma riigi vabadusvõitluse maestro
Patriootilised motiivid, allegooria
Nabucco
Vana Testamendi Jeremia raamatu põhjal. Uus-Babüloonia riigi õitseng keiser Nebukadnedsar II valitsemise ajal, kes hävitas Jeruusalemma ja viis juudid (ooperis samastatud itaallastega) Paabeli vangipõlve. Ooperis võimsad koorid - orjade koor. Sooviti hümniks teha, kuid suure kõlaulatuse tõttu see täide ei läinud

• Paljude ooperite süžee kuulsatest romaanidest
  
• Taotles draama ja muusika sünteesi
  
• Verdit huvitas inimese saatus, kannatav inimene
  
• Pingelised psühholoogilised süžeed
  
• Elutruudus-kõrgeim kriteerium
  
• Laulja hääl on ooperi hing
  
• Voolavad hästilauldavad meloodiad
  
• Euroopa ooperikuninga kuulsuse tõid: Rigoletto, Trubaduur , Traviata
  

Rigolettos tegelane on naturaalselt kole
RICHARD WAGNER (1813-1883)
Uuendused: orkester lava all, saalis tuled kustutatud, saali põrand kaldu, hea akustika tänu puupinkidele.
Ooper: Lendav hollandlane (1843)          
Ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus 1848-74
Reini kuld 1843
Siegfried 1871
Jumalate hukk 1874
Kirjutas 25 aasta jooksul
Kestab 4 õhtut, kokku 24 tundi
33 tegelast
Ca 100 juhtmotiivi kogu tetraloogias

• Itaalia ooperi meelelahutuslikkuse vastu
  
• Süžeed germaani mütoloogiast
  
• Meloodia retsitatiivne
  
• Suur orkester (üle 100 mängija)
  
• Vokaalpartii orkestripartiiga võrdne, nõuab lauljalt võimsat häält
  
• Juhtmotiivide rohke kasutamine
  

Avas ukse 20. saj muusikale , kus tema vastu enamasti protestiti
JOHANNES BRAHMS (1833-1897)
Saksa helilooja, pianist, dirigent. Loomingu küpsusaastad möödusid Viinis
Kunstnikuna tagasihoidlik, enesessetõmbunud, säilitas loomingulise sõltumatuse
Hingelt romantik , kuid range vormi ja taltsutatud emotsioonide poolest justkui eelmise ajastu helilooja
Ei poolda programmilist muusikat, paatost ega efekte . Peale ooperi on loomingus kõik žanrid
''Kired ei kuulu inimeste loomulike omaduste hulka, inimene peaks olema rahulik kurbuses ja rahulik rõõmus''
Vokaalmuusika : Saksa reekviem , saksakeelne tekst ei ole traditsiooniline, taotleb vaid reekviemi meeleolu, lohutav, rahu sisendav, rohkelt polüfooniat
4 sümfooniat
kuuluvad sümfoonilise muusika paremikku, klassikalised,4-osalised,reeglipärased, teemad laululised
populaarsemad - III ja IV sümfooniat
MODEST MUSSORGSKI (1839-1881)
Võimas rühm ehk Vene viisik-Peterburi noorte asjaarmastajate muusikute rühmitus, kust võrsus kolm kõrgelt hinnatud vene heliloojat - Mussorgski, Rimski- Korsakov , Borodin. Taotlesid rahvuslikkust, lõid laule, oopereid ja programmilisi instrumentaalteoseid.
Mussorgski elu ja loomingu motoks: elu, kus ta ka ei avalduks, tõde, kui soolane see ka poleks.
Puudub kaunis romantiline laululine meloodia
Meloodia toetub kõneintonatsioonidele ja rahvaviisile
Harmoonia on ebareeglipärane
Kaalukam osa loomingust on vokaalne - soololaulud, ooperid
Soololaul Kirp

• Ooper Boris Godunov
  
• Oopereid nimetab rahvadraamadeks-rahvas aktiivne tegelane, kes võtab osa sündmustest a mõjutab nende käiku
  

• Ajalooline süžee, kuid kajastab kaasaja probleeme
  

• Puškini draama ainetel
  

• Kroonimisstseen-pidulik, kirikukellade võimas kõla (13.saj kujunes Novgorodis välja omanäoline rütmiline kellamängukunst). Rahvaviisipärane meloodia kooril, vastandatud aristokraatiat ja lihtrahvast.
  

10 muusikalist karakterpala, mida ühendab pala ,,Jalutuskäik''
Geniaalsus muusikaliste portreede loomisel
Kaks juuti- kahekõne rikka ja vaese juudi vahel
Kiievi väravad- pidulik, suursugune , kõrvuti kurvameelse vene kirikuviisiga. Lõpeb ortodoksi hümni ja kelladega.
PJOTR TŠAIKOVSKI (1840-1893)
19. sajandi suurimaid sümfoniste. Võttis eraklaveritunde. Justiitsministeeriumi titulaarnõunik
1862 -65 Peterburi konservatoorium, kompositsiooni eriala
1866-76 Moskva konservatooriumi õppejõud
1877 -85 ringreisid välismaal
1893 Cambridge 'i ülikooli audoktor
Rahalist abi sai Nadežde von Mech'ilt ( 1831 -94)
Olid psüühilised probleemid, enesetapumõtted (spekuleeritakse, et suri tõenäoliselt suitsiidi tõttu); osalt arvatakse, et probleemid tulenesid sellest, et ta oli homo
Sümfooniline muusika:
Sageli psühholoogilise sisuga, väljendab inimese hingelisi läbielamisi
Iseloomulik lüüriline, tundeküllane, voolavalt laulev meloodia, sugulus vene romansiga
6. sümfoonia h-moll ,,Pateetiline'' (pärast seda mürgitas (?) end arseeniga, elu viimane teos). ,,Sellesse sümfooniasse panin ma kogu oma hinge, kõik siin on subjektiivne.'' (I osa- Elu)
EDVARD GRIEG (1843-1907) (''Chopin of the North '')
Muusika H. Ibseni draamale Peer Gynt
Koosneb 22 üksiknumbrist, Grieg valis 8 pala ja koostas 2 4-osalist orkestrisüiti
Tuntumad: Hommikumeeleolu, Solveigi laul, Mäekuninga koopas
Muusika väga korrapärane: rahvalaululähedane meloodia, rahvatantsule iseloomulikud rütmid
Esiplaanil tunded, suur lüürik ja kõlavärvimeister
Üksikute suurteoste seas on maailma kolme mängitavama klaverikontserdi hulka kuuluv klaverikontsert a- moll: I osa sonaadivormis, peateema energiline , kõrvalteema lüüriline
JEAN SIBELIUS (1865-1957)
I maailmakuulus Soome helilooja. Õppis Helsingi muusikakoolis , täiendas end Berliinis ja Viinis.
Muusika sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele , muistenditele, saagadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid dramaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad.
Rahvusvahelise kuulsuse saavutas sümfooniliste suurteostega: 7 sümfooniat, üks  viiulikontsert  d-moll (S oli nooruses lootustandev viiuldaja ), sümfoonilised süidid lavateostele loodud muusikast (muusika A.Järnefelti draamale Surm), sümfoonilised poeemid. 
Need teosed on kui mõjuvad saagad, tõsised jutustused. Suursugune tõsidus ongi S muusika üks iseloomulikumaid jooni. S on rahulik jutustaja.
Kuulsaim S teos on sümfooniline poeem Finlandia . 
Kantud vabadusvõitluse meeleoludest (Soome püüdis sajandivahetusel vabaneda tsaarivõimu alt). 
Teos algab raskemeelse sissejuhatusega, mis mõjub kui ähvardava ohkena, põhjustatud sajandite kannatustest. 
Järgnev lõik on kui üleskutse võitlusele, muusika muutub üha sõjakamaks. Kontrastina järgneb vaikne koraalilik meloodia, mida tuntakse ka eraldi lauluna (Finlandia)ja mis on soomlastele ehk sama oluline kui eestlastele Ernesaksa Mu isamaa on minu arm.