mugandatud maastikumaalid 1819 – valguse maalimine STIIL JA LOOMING Kasutas akvarell ja sügavtehnikat Hiljem õlimaal Mõjutajad: Claude Lorraini, hollandi meremaalid, Veneetsia koolkond Tänapäev impressionistide eelkäija KUULSAIMAD MAALID Võitlev Temeraire 1839 Trafalgari lahing 1808 KUULSAIMAD MAALID Odysseus ja Polyphemos 1829 Lumetorm 1842 KUULSAIMAD MAALID Vihm, aur ja kiirus Päikesetõus merekoletisega 1844 1845 AITÄH KUULAMAST
Kristjan Kipper 10b Jacques Louis David " Marat' surm " 1793. Jean Auguste Dominique Ingres "Mademoiselle Riviére" 1805 Francisco José de Goya " Saturnus sööb oma lapse" 1819-1823 Pariisi Tähe triumfikaar Eugene Delacroix´ Vabadus viib rahva barrikaadidele" Théodore Géricault´ "" Meduse'i" parv" Jean Franscois Millet " Viljapeade korjajad" Ilja Repin " Burlakid Volgal" Claude Monet " Päikesetõus. Mulje" Impression - mulje Vincent Van Gogh " Vincenti tool piibuga" Post pärast, järel Paul Gauguin " Autoportree Kollase Kristusega" Edvard Munch " Karje" Norra Alesundi nukumajad
Looming Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge. Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegelduv eeppiline lagandlik maailmataju. Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7,
MUUSIKA AASIAS 20.sajandi I poolel Bollywoodi filmimuusika Bollywoodi võrreldakse tihti Hollywoodiga. Bollywood on mõjutanud indialasi nagu Hollywood USAd. Palju on see avaldanud mõju keelekasutusele ning moele. Muusika bollywoodi filmides on enamasti eelnevalt professionaalsete taustalauljate poolt linti lauldud ning näitlejaid liigutavad laval vaid suud. Mandopop Mandopopiks nimetatakse mandariini keelset popmuusikat. See sai alguse 1920 aastatel. Selle muusika sihtgrupp ning fännid on eelkõige mandariini keele kõnelejad Hiinas, Malaisias, Singapuris, Jaapanis jne. 1920ndatel oli popmuusika keskuseks Shangai. Periood 1930-1940 oli "seitsme suure laulustaari ajastu". (Bai Guang, Bai Hong, Gong Quixia, Li Xianglan, Wu Yingyin, Yao Lee, Zhou Xuan) Hiina ooper Kuigi hiina ooper on mitutuhat aastat vana, oli see populaarne ka 20.sajandil. 20.sajandi hiina ooperis on tunda läänelikk...
Talv Talv on üks parimaid aastaaegu. Nii, kui esimene lumi maha tuleb, minnakse välja lumemeest meisterdama. Peale lume maha tulekut, tundub loodus palju sügavam ja kaunim. Kõikidel puudel, põõsastel on peas lumemütsid. Päikesetõus talvehommikutel, on minu arust üks kaunemaid asju talve juures. Just siis, kui väljas on ca -20 kraadi, on taevas täiesti selge ning see toob päikese rohkem esile. Päike on tõustes nagu kuldne kera, mis paneb oma kiirtega lume sillerdama ja tundub nagu lumi koosneks miljonitest kristallidest. Enamasti on talvel päevad ikkagi külmad ja karged ning sellepärast ei taheta ka väga oma soojast kodust välja minna. Kuid on ka juhuseid, mil talv on möödunud nii, et väljas on pluss
meeleolude kajastamise Kogu pildi pind anti ühetaolise täpsusega, loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest Impressionistid ei otsinud mingeid erilisi süzeesid, maaliti tavalisi esemeid, linnavaateid, maastikke, inimesi jne. Oluliseks valgus, varjud eripäevaaegadel näeme valgust ja varju erinevalt Impressionism Termin võeti kasutusele 1974.a. kui noorte kunstnike näitusel oli välja pandud C. Monet´ maal "Impressioon- Päikesetõus" "Kunstniku ülesanne on kujutada mitte maastikke, esemeid, vaid kujutada muljeid kujutatavatest" C. Monet "Impressioon Tõusev päike" Impressionism Impressionistlikud kunstnikud: C. Monet Ed. Manet Pierre-Auguste Renior jt. P. A. Renoir "Valss" C. Monet "Roueni katedraal" Impressionism muusikas Kujunes 19. saj. 90-ndail aastail Esiplaanile tõusis kõla ilu Impressionistlik muusika on värske, värviküllane Helilooja maalib helidega
3. Filmi liik on draama, armastusfilm. 4. Üks tähtsaimaid probleeme filmis on see mis toimub Kertu peres tegelikult ja kuidas teda seal koheldakse, see on oluline ja aktuaalne, sest väikeses külas keegi ei tea ega oskagi aimata mis võiks toimuda Kertu peres kuna pealtnäha on ta vägagi korralikust ja heast perest. 5. Filmi sõnum on see, et igaühel on õigus armastusele. 6. Üheks kõige mõjuvamaks stseeniks filmis on minuarust Kertu ja Villu hommikune päikesetõus, mis peegeldab endas seda väikest õnne momenti, mida paljud meist taga otsivad ja vähesed leiavad. 7. Näitlejad on saanud suurepäraselt oma tööga hakkama, nad on oma rolli suurepäraselt sisse elanud. Eriti tooksin välja Mait Malmsteni ja Ursula Ratasepa rolli Villu ja Kertuna mis on neile väga sobilikud ja mida nad ei mängi üle. 8. Rezissöör on saanud piiratud tingimuste ja võimalustega lausa väga hästi hakkama
Jalas võib kanda põlvpükse ja pastlaid. Pidulik õhtu lõpeb ilutulestikuga. 2. Sõnaseletusi: suitsupääsuke vapp (rahvuslind) (Eesti riigi sümbol) rukkilill (rahvuslill) heiskab lipu Toompea lossi torn paneb lipu üles lipp lehvib liigub tuule käes päikesetõus pastlad rahvariides mees kaabu meeste peakate rahvariides naine tanu naiste peakate lipp on kolmevärviline: lipul on kolm värvi tikib õmbleb mustrit riidele (tikitud pluus) hümn pidulik laul (Eesti riigi sümbol) kuub pikk pintsak
· Maalidel kujutab lõbutsavaid seltskondi või näitlejaid · Maalid on ühtaegu nii fantaasiaküllased kui ka tõetruud FRANCOIS BOUCHER · Madame Pompadouri soosik ja Kunstiakadeemia direktor · Maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohandatud rokokoointerjöörile · Süzees allegoorilised · Poosid juhuslikud ja lodevad · Tihti kujutab õhus lendamas putosid või väikeseid Erosi · Tööd- Venuse sünd, päikesetõus J.B SIMEON · Rokokoolik realist · Piltide aineks keskkihtide igapäevane elu · Imetleb lihtsate inimeste töökust, ausust ja perekonnaõnne · Maalib värskelt ja huvitavalt esemelisi natüürmorte (Seebimullipuhuja) · Ei maali väga detailselt, kuid annab edasi oskuslikult iga eseme materjali · Kasutab oskuslikult valgust · Maalid on tagasihoidlikud ja vaoshoitud Veduudimaalijad
Turism - Indias algab turismi kõrghooaeg oktoobrist, mil mussoonid on möödas ja ilm põhjamaalasele vastuvõetavam. Turism Kerala, Tamil Nadu, Delhi, Uttar Pradesh ja Rajasthan on kõige populaarsemad osariigid turistide poolest. Vaatamisväärsused: Taj Mahal (vaieldamatult maailma ilusaim ehitis, mida tuleks vaatamas käia eri aastaaegadel ja eri ilmaga, kuna eri kordadel võib Taj Mahal olla eri värvi). Varanasi, ghat'id Gangese ääres, päikesetõus Gangesel. Hindu templid, Bondla looduspark, Dudhsagari kosk, Agra Fort, Harmandir Sahib, Lootuse tempel Turistide arv aastas: 740 millionit. Transpordi geograafiline asend Teid: 3.3 miljonit km teedevõrku ja suuruselt teine maailmas. Riiki ei läbi suured maanteed, on ainult riigisisesed maanteed. Sadamad: 13 suuremat sadamat, nendest 12 valitsuse ja 1 ettevõtte oma, 187 väiksemat sadamat. Suurimad sadamad: Kolkata, Paradip, Visakhapatnam, Chennai, Tuticorin, Cochin, Panabur,
Lõpuks leiti kõigile meelepärane nimetus-"Impressionistide näitus". Aja jooksul lõi nimi läbi ja see võeti üldsuse poolt kasutusele. Ometi oli see sõna tol ajal ainult sõnakõlks, mille oli leiutanud ajakirjanik, et kunstnikke valusamini solvata. ,,Leiutise" vahetuks põhjuseks sai näitusel eksponeeritud Claude Monet`i töö ,,Impresioon. Tõusev päike" (impressioon- mulje). Kui Monelt küsiti, kuidas seda maaili näituse kataloogis nimetada, vastas ta: ,,Mulje" Sõna ,,Päikesetõus" lisas juurde kataloogi koostaja Auguste Renoir. See sama ajakirjanik Louis Leroy ei jäänud oma mõnitavais kallaletungides üksikuks. ,,Erakorraliselt koomiline näitus..", ,,Hirmus värviplätserdus...", ,,Ogarus...". Niisugustest väljenditest kirendasid ajalehtede ja ajakirjade artiklid. Publik käis näitusel ainult selleks, et nalja saada. See näitus põhjustas suuri vastuolusid ja ,,ülestõuse".Impressionistide poolt tehtud uuendusi, nende
Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Impressionism - Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Eesti kirjanduses on impressionistlikke jooni Fr. Tuglase ja V. Ridala loomingus. Taotluseks oli jäädvustada põgusaid hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi. Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Naine päiksevarjuga, IMRESSIONISTLIK LÄHENEMINE NOVELL Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt üllatav pööre. Novellizanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Friedebert Tuglase sõnul on novell nagu sonett proosas. Tuglas võttis oma novellides kasutusele sümboolika ja otsis teadlikult traditsioonilisest realismist erinevaid lähenemisviise
Viimaks olemegi kui nõiaringi suletud: mida rohkem ennast teadlikult jälgime ja punastamist keelame, seda tihedamini me tegelikult punastame. Loomulikult mõjutab esinemist ka halb kuulajaskond, kes niheleb ja sahkerdab ning kus mõnel hetkel väike kõrvalepõige kõrvalistuja poole tehakse. Esineja võib sattuda olukorda, kus ta mõtleb, et jutt käib kindlasti temast. Tekib olukord, kus ettekanne hetkeks ununeb ja põsekesed löövad lõõmama kui varahommikune päikesetõus. Kuid mis on selle kurikuulsa ja piinlikust tekitava tunde ajendiks? Tegelikult on asi küllaltki lihtne! Tegemist on keha paanika- ja põgenemisreaktsiooniga, mis võimalikule ohule hormoonide väljalaskimisega reageerib ning vererõhku tõstab. Puanstamine tuleneb suurenenud verevarustusest. Hirm puanastamise ees tekib meie enda tunnetustest. Ühesõnaga- me kardame punastamist ning niisuguste mõtete pärast tajume paanikaolukorda ja põsekesed juba õhetavadki!
oktoobrist alates. · Tooksin ka mõned mõtted välja kuulsalt maastikufotograafilt Terry Hope: ...suurepärased fotod sünnivad ainulaadsete tingimuste ja maagilise valguse kombinatsioonidest. ...kaamera on fotograafi jaoks üks töövahenditest, nagu pintsel maalikunstnikule. ...kunsti loomine jääb ikka kunstiku, mitte tema töövahendi ülesandeks. ...huvitav on olla juhtunu tunnistaja ja jäädvustada midagi, mis ei pruugi enam kunagi sarnasel viisil aset leida. ...päikesetõus võib olla väga tänuväärne aeg rannafotodele. Päikeseloojanguid tulevad paljud vaatama, kuid vaid vähesed ärkavad nii vara, et nautida päevatõuse. ...maastiku fotograafil peab jaguma kannatust, et millegi erilise toimumine ära oodata. ...kõik sõltub valgusest ja aastaajast, sest fotograaf maalib valgusega. ...looduse nägemise oskus aitab inimesel kasvatada endas ka hingevalgust. ...me oleme kõik siin maailmas külalised, tulnud vaid hetkeks. Nautigem siis looduse poolt loodut. ..
kõneallagi. Külmavärinaid tekitavad veel inimesed, kes tänavatel kerjavad. Iga inimene näeb linna täiesti erinevalt, sest kõik linnad on erinevad. Linnad on ilusad ja judinaid tekitavad. Linnades on erinevad kultuurid ja tekkimis lood, väljanägemine ei ole samasugune. Maa ja linna inimesed on erinevad kuna, neil on erinevad harjumised ja tavad linnas. Kuid siiski arvan, et maal on siiski parem elada, värskem õhk, koduloomad, hommikune päikesetõus ja kuke äratus. Minu arvates ei paku linna seda mida saab pakkuda meile maa kohas elamine. Tallinna Teeninduskool MT12-PE Marianne Sagaja 56749815
teoseid. Muusikas peegeldub tema jutulik maailmataju. Tema instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt põimunud. Vokaalsümfooniline muusika on arvukas: kooriteoseid üle 30ne. Koorilaul ,,Finalndi". Kantaadid ,,Kalevala", ,,Oma maa", ,,Tulelind", 5-osaline poeem ,,Kullervo". Ja arvukalt soololaule ,,Kurbus". Olulisemad teosed kirjutatud orkestrile. ,,Finlandia", ,,Saaga", ,,Tapiola", ,,Bard", ,,Öine ratsasõit ja päikesetõus". Sümfoonilised legendid ,,Lammikäinen ja saarelind" ,,lemmikäinen toorelas" , ,,Toonela luik" , ,,Lenninkäineni kojutulek". Sibelius kirjutas muusikat ka Draamadele ,,Vasle Trieste", ,,Pellas ja Milisande", ,,Torm", ,,Surm", ,,Scaramouche". Hulk muud orkestri muusikat. Palju kammermuusikat noorusajal. Sümfooniaid on 7, tuntumad 1., 5., 7.. Ssibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist ja suurejooneilt, see on väga
nimeks motett. Hiljem tuli juurde ka kolmas hääl, mis laulis ka oma viit. Ja 15.16. sajandil lisandus sinna veel palju hääli, mõnes isegi üle poolesaja hääle (eriti madalmaades). Missa · Igapäevane tähtsaim liturgia. · Officium tunnipalvus, ilma eriliste rituaalideta. · Eelmissa palved, sõnaliturgia. · Peamissa armulaud, altarirituaal. Matutinum enne koitu. Laudes päikesetõus. Priima esimesel päevatunnil. Tertia 3. tund. Missa keskpäevane. Sexta 6. tund. Nona 9. tund. Vesper päikeseloojang. Completorium öötulek. · Ordinaarium ehk muutumatu osa. Kyrie eleison, christe eleison Issand halasta, Kristus halasta. Gloria in excelsis Deo Au olgu Jumalale kõrges. Credo in unum Deum Mina usun ainsasse Jumalasse. Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu. Agnus dei qui tollis peccata mundi Jumala tall, kes sa maailma patud kannatad.
mille puhul meid alandab kinkija auahnus"(lk85) Wetrher ja loodus Milline oli Wertheri suhe loodusesse? Wertherile meeldis väga loodus. Talle meeldis seda väga täpselt kirjeldada. Loodus võrdles oma eluga. Tema meeleolu muutus palju paremaks kui ta sai looduses viibida. Tema lemmik paik oli kaevu ääres, kus asus allikas. Näited: ,,Linn ise pole kuigi õdus, ümbruse loodus aga on kirjeldamatult kaunis."(lk8) ,,Oli oivaline päikesetõus. Ümberringi kastene mets ja värskenenud põld!"(lk40) ,, .. siis pean ma ära saama, looduse rüppe, ja siis uitan ma mööda kaugeid paiku, siis pakub mulle rõõmu järsu mäe otsa ronimine, raha tegemine läbi teetu metsa, läbi põõsastiku, mis mind kriimustab, läbi kibuvitsatihniku, mille okkad mind torgivad. Siis hakkab mul veidi parem" (lk 86) ,,Kuulama koobastest kostvat vaimudeägamist, mis mattub mägedest voolava kärestikulise jõe kohinasse,
tugevamaks ning suve saabudes ta pani neid päiksepaistelisel ilmal terassi peale istuma. Teadlased avastasid hiljem, et D-vitamiin on vajalik luude konstueerimiseks kaltsiumiga. Sõjajärgne alatoitumus andis mõningaid teadmisi selle haiguse raviks. 4. Kella keeramine- Idee kella keeramisest sügisel ja kevadel ei olnud uus asi. Benjamin Franklini ütluste kohaselt läksid küünlad suveõhtutel raisku ning kuna päike loojus enne kui inimesed magama läksid ja päikesetõus oli raisatud kuna päike tõusis siis kui nad magasid. See oli esimene maailmasõda, mis tagas selle muutuse. Saksamaal algas kella keeramine sellega, et säästa kivisüsi kütteks, mis arenes edasi ka teistesse riikidesse. Sõja lõpuga lopes ka kella keeramine, kuid kella keeramine ikkagi tagasi. 5. Tee pakid- 1908 aastal leiutas tee Ameerika kaupmees, ta saatis teed väikestes pakikestes oma klientidele ning üks klientides kukutas kogematta
1. Impressionism Kunstivool arenes Prantsusmaal 1870-ndate paiku. Alguse saab maalikunstis. Sõna impressioon tähendab muljet Termin võeti kasutusele 1974.a. kui noorte kunstnike näitusel oli välja pandud C. Monet´ maal "Impressioon- Päikesetõus" Ülesandeks: momendi meeleolude kajastamine kogu pildi pind anti ühetaolise täpsusega loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest ei otsitud mingeid erilisi süzeesid maaliti tavalisi esemeid, linnavaateid, maastikke, inimesi jne. Oluliseks valgus, varjud eripäevaaegadel näeme valgust ja varju erinevalt · Claude Monet · Eduard Manet · Pierre-Auguste Renior Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt, kujunes 19. saj. 90-ndail aastail:
halvustav Nimetuse "impressionism"(mulje) võtsid kriitikud kasutusele pilkena Prantsuse kunstnikud impressionistid Claude Monet Edgar Degas Pierre Auguste Renoir Paul Cézanne Camille Pissarro Édouard Manet Alfred Sisley impressionistlik stiil Berthe Morisot teatud loomeperioodil Armand Guillaumin Frédéric Bazille algne sõpruskond Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Impressionistlik maalitehnika Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvitoone ning vaba pintslitehnikat maalisid vabas õhus, jäädvustasid hetkelisi muljeid ei maalinud niivõrd esemeid, kui just valgust ja õhku loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest kujutasid juhuslikku lõiku elust, loobusid rangest kompositsioonist Maalide süzeed
· Sümfoonia nr.5, es-duur op.82 (1915) · Sümfoonia nr.6, d-moll op.104 (1923) · Sümfoonia nr.7, C-duur op.105 (1924) · Sümfoonilised poeemid: · ,,Kullervo" (1892) · ,,En Saga" (,,Saaga")(1892) · ,,Vårsång" (,,Kevadlaul") (1894) · ,,Lemminkäinen Suite" (,,Lemminkäise süit")(1895) · ,,Finlandia" (1899) · ,,Pohjolan tytär" (,,Põhjala tütar")(1906) · ,,Öine ratsasõit ja päikesetõus" (1907) · ,,Dryadi" (,,Drüaad")(1910) · ,,Aallottaret" (,,Okeaniidid")(1914 ) · ,,Tapiola" (1926) Lavamuusika: · Adolf Paul: "Kuningas Christian ll " (1898) · Arvid Järnefelt: ,,Kuolema" (,,Surm")(1903) · August Strindberg: ,,Svanevit" ("Luigevalgeke") (1908) · W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö" (1909) · Arvid Järnefelt: "Surm" (1911) · W.Shakespeare: "Torm" (1925) Sooloinstrumendile ja orkestrile:
· Lüürika · Rajajad Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud · Eelkäija ja õpetaja Charles Baudelaire Sümbolismi erinevus realismist · Luule süvenes inimese subjektiivsesse maailma · Kujundite määramatus, mõtte aimatavus, tundevarjundid · Kunst elust kõrgemaks · Luuletaja rolli muutus poeet erakordsete võimetega; tajus ebamaist ja kõrgemat tõde · Ühisjooned impressionismiga : konkreetsete kujundite asemel meeleolu, mulje Claude Monet, "Impressioon. Päikesetõus " (1873) Claude Monet oli üks kuuest kõige tähtsamast impressionistlikust kunstnikust Prantsusmaal. Impressionism arenes paralleelselt kirjandusega(sümbolism) ja muusikaga (nt. Claude Debussy). Sümbolismi erinevus romantismist · Hoiti teadlikult isiklikkusest; tunnete, mõtete rõhutamisest · Elutajumine metafooridesse peidetud vihjete ja varjundite sisse · Hämarus, looritatus · Kunst kunsti pärast! · Kohuseks pole kaasa elada sotsiaalsetele
“Pohjola tütar” 1906 (“Luigevalgeke”) 1908 Hümn”1925 Sümfoonia nr.3, C-duur W.Shakespeare: “Väino laul” 1926 1907 “Kaheteistkümnes öö”1909 Lauluhäälele ja orkestrile “Öine ratsasõit ja Arvid Järnefelt: “Surm” Seitse Runebergi laulu päikesetõus”1907 1911 klaveri saatel 1891 In memoriam, leinamarss W.Shakespeare: “Koselaskuja mõrsjad” 1897 1909 “Torm”1925 “Luonnotar” 1913 “Okeaniidid”1914 Kammermuusika Soololaule klaveri saatel Sümfoonia nr.5, es-duur Keelpillikvartett, B-duur Viis jõululaulu klaveri saatel
22, 1.osa 2.I visioon 3.Tänaval 4. II visioon 5.Mässajad 3.osa 6.Rose kaljudel 7.Pulmad 4.osa 8.Rose`i pulmatants Armastav,op.14 9.Rose`i pulmaöö Kurb valss,op.44 10.Pulmarõõm Belsatsari võõruspeod,op.51 11.Ohvitseri saabumine Öine ratsasõit ja päikesetõus,op.55 12.Rose pubis Scaramouche,op.71 13.Esimene kohtumine 14.Jahipidu Lemminkäineni süit,4.osa II vaatus 15. Õpetaja oma naise haual Viiulikontsert,d-moll,op.47,1.osa 16.Kõnelus tänaval 17.Õnnetu abielu 18.Rose ja ohvitser,1.pas de deux 2.osa 19.Mässajad pubis Sümfoonia nr.2,op.43, 3.osa 20.Rose ja tema abikaasa 21.Mäss
Huvitavad matemaatilised konseptsioonid (jah just nii). Kuna prantslaste käes olid järgmised alad: Alžeeria, pool Araabiast, Laos, Kambodža, Vietnam. Nende maade eksootiline kõla oli inspiratsiooniks ja andis hoogu impressionismi levikule ja tekkele. Inspireeris ka bluusilaad ning kasutati helikobaraid ehk klastreid. 3. Nimeta esimene impressionistlik kunstiteos ja muusika teos. Mis on peamine impressionistliku kunsti ja muusika ühisjoon? Kunstiteos: Monet - “Päikesetõus”, muusikaline teos: Debussy - “Fauni pärastlõuna”. Ühisjoon: Nii nagu ka maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetele nüanssidele, detailirohkusele ja sillerdavale värvikasutusele, 4. Iseloomusta Claude Debussy orkestratsiooni. tämbridramaturgia, uued huvitavad kõlad ja pillikooslused , vastandab erinevaid helisid. Kasutas kvart- kvinti nt: “Uppunud Katedraal” 5
Need on rähnid, kes nokaga imekiirelt vastu kuivanud puuoksa lüües oma pesitsusterritooriumeid tähistavad. Tuulevaiksetel õhtutundidel võib aga metsaveerelt kostuda salapärast huikamist. Öisteks häälitsejateks on kakud, kes päevavalguses on end varjanud ning hämaruse saabudes aktiivseks muutuvad. Ka nende jaoks tähistab varakevad pesitsemise algust. Aprill Millal Te käisite rabas kudrutavaid tedrekukki kuulamas? Kas olete kunagi vaadanud kui imeline on päikesetõus rabades? Või millal kohtasite viimati sookurge? Aprillikuu varahommikuid ei tasu maha magada. Sel ajal võime kuulda meie looduses erakordselt rikkalikku helipilti. Üksteise võidu laulvad laululinnud tähistavad oma häälitsustega naabritele pesakohtade hõivatusest ning loomulikult püüavad kaasade tähelepanu. Varahommikune metsa- või rabaretk pole mitte üksnes kustumatu looduselamus, vaid ka väga hariva sisuga
· "Emilie Zola on Manet' stuudios" · "Virsikud" · "Õllejooja" · "Arlekiinid" mees ja naine sadama taustal · "Flöödimängija" punastes pükstes poiss mängib flööti · ..................... naine istub pikal toolil, mees seisab tooli taga Claude Monet 1840-1926 · "Eine vabas looduses" valge lina on maas ja naine istub peal · "Mulje e Impressioon" või "Päikesetõus" Le Havrei´ sadamas · "Mooniväli" punane põld · "Purjekad" järsk kaljusein, milles on auk, lahe kaldal · "Jaapani aed" sild üle ojakese · "Londoni sild Tower Bridge" · "Pidupäev" tänavaäärsed majad on lippe täis · seeriad heinakuhjadest ja Roueni katedraalist. Edgar Degas 1834-1917 - Kuulsamaid pastellimaalijaid.
sajandi lõpu maalikunstist. Esimene näitus korraldati 1874. aastal, Pariisis, kus eksponeerisid oma töid noored, tollel ajal vähetuntud, kunstnikud: Claude Monet, Camille Pissarro, Edgar Degas, August Renoir ja Alfred Sisley. See esimene näitus pani alguse uuele suunale, mille tuletasid kritiseerijad ühelt Monet maalilt, nimega ,,Impressioon. Tõusev päike". Sõna ,,impressioon" tähendab muljet, nii iseloomustas Monet näituse kataloogis oma maali ning sõna ,,Päikesetõus" lisas juurde kataloogi koostaja Auguste Renoir. Impressionistide näitusest kirjutati ajalehtedes ja ajakirjades artikleid. Väljendid nagu ,, Erakorraliselt koomiline näitus.." , ,, Hirmus värviplätserdus..." , ,,Ogarus..." kirendasid mitmes artiklis. Publik külastas näitust ainult selleks, et nalja saada. Stiilinimetus oli küll algselt iroonilise varjundiga, kuid hiljem muutus see peagi üldkasutatavaks ning kaotas oma halvustava kõrvaltooni.
maades, kuid Sibeliuse kohta muusikamaailmas peetakse siiski lahtiseks ja raskesti tõlgitavaks. Kodumaale on tema mõjutus olnud muidugi väga suur. LOOMING "Karelia"1893 Süit "Karelia"1893 "Kevadlaul"1894 "Finlandia"1899 Sümfoonia nr.1, e-moll 1899 Romans C-duur, keelpilliorkestrile 1903 Sümfoonia nr.2, D-duur 1901/1902 "Drüaad"1910 "Pohjola tütar" 1906 Sümfoonia nr.3, C-duur 1907 "Öine ratsasõit ja päikesetõus"1907 In memoriam, leinamarss 1909 "Okeaniidid"1914 Sümfoonia nr.5, es-duur 1915 Sümfoonia nr.6, d-moll 1923 Sümfoonia nr.7, C-duur 1924 "Tapiola" 1926 Sooloinstrumendile ja orkestrile Viiulikontsert, d-moll1903 Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile.Nr.1, D-duur 1912 Lavamuusika Adolf Paul: "Kuningas Christian ll " 1898 Arvid Järnefelt: "Surm" 1903 August Strindberg: Svanevit ("Luigevalgeke") 1908 W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö"1909 Arvid Järnefelt: "Surm" 1911 W
kolhoositar"1937 Esteetiline progress: Matisse ,,Abikaasa portree" P.Picasso ,,Avignoni neiud" 1907 Kazimir Malevits ,,Must ruut" 1915 Piet Mondrian ,,Broadway boogie-woogie" (mod.kunsti kulminatsioon- abstraktsionism) Barnett Newman (abstraktse ekspressionismi näide USA-s). Avangard-eelsalk. Riskimine, eesliinil sammumine, piiride rikkumine, intellektuaalsus, rünnak kodanluse vastu. Claude Monet ,,Päikesetõus" Metropol-suurlinn. Pariisis II MS New York (WTC kaksiktornid); Moskva- Külma sõja aegne poliitiline metropol. funktsionalistlik arhitektuur- lame katus, valge värv, lintaknad, ornamentideta geomeetria. Adolf Loos ,,St.Veit-Gasse" Viinis 1910. Le Corbusier ,,Villa Savoye"1928-29 Soans, Kuusik ,,Valge kuubik"kunstihoone Tln.1934 Modernistliku arhitektuuri lõpp Jencksi järgi 15.juuli 1972 kl 15.32. Postmodernistlik kunst
looduses. kunstnikud maalisid lokaaltoonidega- värve üksteise peale pisikeste pinslitõmmetega, puudus lineaarsus. Manet'ga- skandaalsemad pildid mitte impressionismi perioodist- Eine murul, olümpia. Impres laadile läheneb alles 70ndatel a. Toonid heledamax, teravus kaob. Monet- põhi impr. Kõik mis impr kohta, käib Monet kohta. Jäi impr surmani. Noorpõlves figuuri ja zanri pilte. 70ndate algul jõudis impr-i. Impr nimipilt on päikesetõus e impressioon. Kuulsad seeriad- ühte ja sama motiivi erinevatel ajahetkedel. heinakuhjad, paplid. Renoir- osaliselt impr, peam figuurimaal, pehmed õrnad näojooned, ümaramad, daam mustas, tütarlaps piitsaga, etc. Gegas- impr osaliselt, pööras tähelepanu valgusele, maalis heledates toonides, siiski ei hüljanud täielikult lineaarsust. Nt absint, erinevad tantsijad, mitmed aktimaalid. Impr on andnud ka ühe naiskunst Bert Morisot- tütrega aias. NEOIMPRESSIONISM-
5. Peruu kulla maa 8 6. Maiad ja atlan 9 7. Kasutatud kirjandus 10 KULD Huvitavaid fakte Mis on kuld ja miks seda tähistatakse tähisega Au? Kuld on haruldane metall, mille sulamistemperatuur on 1064°C ja keemispunktiga 2808°C. Sümbol Au on tuletatud lühend kreeka keelsest sõnast Aurum, mis tähendab tõlkes ,,särav päikesetõus". Sellised iseärasused nagu kõrge roostekindlus, plastilisus ja elektrijuhitavus on aastasadu alal hoidnud inimkonna huvi kulla vastu. Kust on pärit sõna ,,GOLD"? Sõna ,,gold" on tuletatud Indoeuroopa keelse päritoluga sõnajuurest ,,kollane", mis väljendab mainitud metalli kõige märgatavamat iseärasust värvitoonina. See asjaolu on leidnud kajastust selles, et sõna ,,gold" kõlab eri keeltes sarnaselt Gold (inglise keeles), Gold (saksa keeles),
Groteski ja teravmeelsete hüperboolide abil pilkab ta idealiseeruvaid kujutlusi armastusest, vastandab näilikku tegelikuga. Armastustemaatikas tervikuna hakkab järjest rohkem maad võtma satiiriline- ideaalides pettumist ja skepsist väljendav hoiak. D tunnistab maist armastust, vaimset ja meelelist ühtaegu, milles on nii müstilisi nägemusi kui ka üpris avameelseid üksikasju. See armastus jätab kogu maailma vaid kahe inimese võimusesse. Tema luuletus ,, Päikesetõus", ,,Hüvastijätt, mis keelab kurvastamast". Poeemis ,,Esimene aastapäev: Maailma anatoomia" tunneb D kaasa inimkonna vaimsele allakäigule, mis tekitab terviklikkuse kaotsimineku tunde ja loob kujutluse koost lagunenud maailmast. D luulejõud peitub äärmuste traagilises tunnetamises: pinge tajumise hinge ja keha, armastuse ja kannatuse vahel. Ja samal ajal järeleandmatus soovis säilitada inimeksistentsi ühtsus, ühendades maa taevaga ja inimese inimesega.
Tema vähenõudlik eluviis ja alaline majanduslik sõltuvus teistest olid määravad faktorid, miks kunstnik tundis südamest kaasa lihtrahvale, keda ta maalis. Van Goghi realistlikud tööd on näiteks ,,Kuduja avatud akna ees" ning ,,Angelus (Õhupalve)". 5 KOHTUMINE IMPRESSIONISMIGA Van Goghi Pariisis viibimise ajal nimetas iga uuendusmeelne kunstnik end impressionistiks. Mõiste impressionism tuleneb Claude Monet' maalist ,,Impressioon. Päikesetõus", mida eksponeeriti 1874. aasta grupinäitusel. Vanamoodsate vaadetega kunstikriitikud kasutasid seda sõimusõnana rühma kunstnike kohta, kes olid rahulolematud kunsti arengu suhtes, vastustasid akadeemilist ning püüdsid luua elusamat kunsti. Uuendajad taotlesid õigupoolest tõelisuse täiuslikku kujutamist ning olid seeläbi omal kombel kunstitraditsioonidele truud. Nende arvates pidid värvid ja vormid olema edasi antud nii, nagu me neid näeme, mitte nii,
Lõpuks leiti kõigile meelepärane nimetus-"Impressionistide näitus". Aja jooksul lõi nimi läbi ja see võeti üldsuse poolt kasutusele. Ometi oli see sõna tol ajal ainult sõnakõlks, mille oli leiutanud ajakirjanik, et kunstnikke valusamini solvata. ,,Leiutise" vahetuks põhjuseks sai näitusel eksponeeritud Claude Monet`i töö ,,Impresioon. Tõusev päike" (impressioon- mulje). Kui Monelt küsiti, kuidas seda maaili näituse kataloogis nimetada, vastas ta: ,,Mulje" Sõna ,,Päikesetõus" lisas juurde kataloogi koostaja Auguste Renoir. See sama ajakirjanik Louis Leroy ei jäänud oma mõnitavais kallaletungides üksikuks. ,,Erakorraliselt koomiline näitus..", ,,Hirmus värviplätserdus...", ,,Ogarus...". Niisugustest väljenditest kirendasid ajalehtede ja ajakirjade artiklid. Publik käis näitusel ainult selleks, et nalja saada. See näitus põhjustas suuri vastuolusid ja ,,ülestõuse".Impressionistide poolt tehtud
Palsameeritud ja immutatud surnukeha kaunistati. Esialgu pandi vaaraole kaasa ka tapetud orjad, teenrid, naised jne, hiljem nende asemel savist ja kivist kujud. Kui vaarao suri, kuulutati välja 72 päeva leina. 4 Egiptuse ühiskond Egiptuse valitseja oli vaarao. Talle allus kogu maa ja kõik inimesed. Vaaraot peeti jumala asemikuks maa peal. Arvati, et vaaraost sõltub kõik ilm, üleujutused, päikesetõus, inimeste elud jne. Kui vaaraoga midagi juhtus, sattus ohtu ka maailmakorra ehk maati püsimine. Vaarao pidi valvama ka Egiptuse piire ja olema sõjaväe ülemjuhataja. Vaaraot austati väga. Tavalised inimesed ja ametnikud kohtusid vaaraoga harva. Vaarao tunnused olid Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamist sümboliseeriv topeltkroon, valitsemissau ja piits. Valitsemine ilma ametniketa ei olnud mõeldav. Kõrgem ametnikkond: - nomarhid ehk noomide asevalitsejad - preestrid
Looming Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge. Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegelduv eeppiline lagandlik maailmataju. Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma
kaeda, tuleks külastada paarkümmend kilomeetrit eemal Saqqara kohakeses paiknevaid püramiide. Mõningane võimalus siiski Cheopsi püramiidi sisse pääseda on, aga peab arvestama, et päevas lastakse sinna ainult 300 inimest, mis turistide suure tulva juures on väike arv. - Tõus Siinai mäele. Kuigi suure tõenäosusega ei ole tegu Piibli Siinai mäega, mille otsas Mooses oma 10 käsku sai, on tähevalgel ronimine üle 2 km kõrge mäe otsa ja hommikune päikesetõus võimsate vaadetega, üks väheseid tõelisi vaatamisväärsusi Egiptuses. Kui juhtud viibima enne päikesetõusu mäe otsas paiknevas kabelis peetaval sügavalt religioossel kreeka õigeusu jumalateenistusel, mis tõeliselt hinge läheb, siis oled Egiptuses kogenud midagi tõeliselt püha ja sügavalt hinge minevat sündmust. 12
Piibli tervikliku teksti välja andmiseni jõuti 1739, kuna see ilmus P-Eesti keeles, siis tänanegi keel arenes välja sellest keelest. Piibli tõlkimisega on seostatud kirikuõpetaja A.T.Helle't, praegu arvatakse, et sellega oli seotud 10kond kirikuõpetajat, Hellet võib pidada pigem kordineerijaks. Ilmuma hakkavad ka kalendrid, esimesed teada 1720-ndatest aastatest, need pole säilinud, säilinud on 1732.a-st kalender. Need olid väikeses formaadis, kus sees peale tavalise kalendri päikesetõus, -loojang, varjutused, erinevad soovitused igapäevaelu jaoks, laadateated, piiblilugusid ja ümberjutustusi. Said küllaltki populaarseks, üks esimesi kirjateoseid mida koju osteti. 1766.-1787.a anti välja ajakirja P.E.Wilde pani saksa keeles kokku ja A. W. Hupel tõlkis. Kokku ilmus seda 41 numbrit, kannab pealkirja ,,Lühhike õppetus". 19.saj alguse talurahvareformid Need olid tingitud mitmetest asjaoludest: 1)süvenes pärisorjusliku mõisamajanduse kriis (sest
Sündmused. Kindel A = {1, 3, 5} ja sündmus B = {1, 2, 3}, perekonnas on sündmus (tähistatakse K) - sündmus, siis A B = AB = {1, 3}.Sündmusi, mis teatud tingimuste korral alati mille korrutiseks on võimatu toimub.Kindlateks sündmusteks on sündmus, nimetatakse üksteist kooliaasta algus 1. septembril, välistavateks.Kui A = igahommikune päikesetõus, vesi on {1, 3, 5} ja B = {2, 4, 6}, siis AB ämbris vedelas olekus kui temperatuur = , siis öeldakse on 10 kraadi. Võimatu sündmused A ja B on sündmus (tähistatakse V) - sündmus, teineteist välistavad. mis antud vaatluse või katse korral Näide7. Olgu täringu kunagi ei toimu. viskel sündmus A = {1, 3, 5}
TÕENÄOSUS SÜNDMUSED Tõenäosusteooria uurib esinevate juhuslike nähtuste seaduspärasusi Meie käsitluse aluseks on katse. Katse seisneb teatud tingimuste realiseeerumises ning selle käigus jälgitakse sündmuste toimumisi. Sündmus võib olla kindel, võimatu või juhuslik. Kindel sündmus (tähistatakse K) sündmus, mis teatud tingimuste korral alati toimub. Kindlateks sündmusteks on kooliaasta algus 1. septembril, igahommikune päikesetõus, vesi on ämbris vedelas olekus kui temperatuur on 10 kraadi. . Võimatu sündmus (tähistatakse V) sündmus, mis antud vaatluse või katse korral kunagi ei toimu. Võimatuteks sündmusteks on näiteks täringul üheaegselt 6 ja 4 silma heitmine; vesi ei saa tahkes olekus olla, kui temperatuur on +10 kraadi. Kindla sündmuse vastandsündmus on võimatu sündmus. Juhuslik sündmus sündmus, mis antud vaatluse või katse korral võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda.
taga mingi naine pissib jõkke, iroonitseb. Emil Zola - näeme jaapani mõju (taustal), Rõdu - jaapanipärane, kaob kunstlik ruumilisus(mingil määral), helendavad näo laigud, inimene ebaselgete näojoontega Monet paadis töötamas - impressionistid ei maali oma ateljee hämaruses, vaid lähevad reaalselt kohapeale, sellest tulenevalt väikesed maalid, kaasaskantavad värvid! Claude Monet 1840-1904 Impressionism, päikesetõus - kunstivoolu nimi tulenebsellest teosest Maalitakse hästi kiiresti, tegeletakse värvidemänguga Piirjooni ei nää, musta ei ole Saint-Lazare'i vaksal - Pühapäeva hommik - Inimesed koosnevad paarist suvalisest pintslilöögist Kui valgus on soe on varjud sinised Ülevalt alla rakurss - jaapani mõju Kõik ei mahu täpselt pildile ära Kapotsiinide bulvar - Rouseni katedraal - sama hoone erinevatel aegadel Maalitakse ilma eelarvamusteta, nii nagu hetkel on, mitte nii nagu meeles on
Suur osa 19 sajandi orkestrimuusikast on programmiline see tähendab, et põhineb konkreetsel teemal või süžeel, mida väljendab teose pealkiri. Uue žanrina tekkis sümfooniline poeem- üheosaline teos, mis kujutab mõnd kirjandusteost või kirjandusest, ajaloost või mütoloogiast pärit kangelast. Esimesena hakkas sümfoonilisi poeeme kirjutama Liszt. 19. saj lõpul kirjutas väga menukaid sümfoonilisi poeeme Richard Staruss (7) „Nii kõneles Zarathrustra“ MK esimene osa „Päikesetõus“ filmides („Star wars“) „Till Eulenspiegel“ „Don Quijote“ Sümfooniaid ei kirjutatud 19 saj enam nii range vormiskeemi järgi nagu klassitsismi ajal. Nelja osa asemel olid sümfooniad sageli 2,3 või 5 osalised. Sümfooniatele pandi programmilisi pealkirju mõne kirjandusteose või ajaloolise kangelase järgi. 19. Sajandi sümfoonia tähtsaimaks uuendajaks loetakse Hector Berliozi „Fantastiline sümfoonia“ V osa. Nüüdisaegse orkestratsiooni looja
Alguses impressioniste alguses üldse ei tunnistatud. Aastail 1874-1886 korraldasid nad omaette kunstinäitusi. · Edouard Manet(1832-1883)- Oli impressionist tingimisi oma elu viimasel perioodil. Varasemates töödes oli Hispaanlaste mõju all. Tema pildid tekitasid kriitikutes meelepaha. Eine murul. Olympia. Muusika Tuilleres'i aias. Berthe Morisot. Impressionistlik on Argenteul. · Claude Monet(1840-1926)- Impressionist täies ulatuses. Päikesetõus e impressioon. Tema maalis piltide seeriaid. Üks ja sama motiiv, erinevatel ajahetkedel. Heinakuhjad. Paplid. Vesiroosid. Thames'i vaated?. Eine vabas looduses. · Camille Pissarro(1830-1903)- Alguses tegutses Corro? Vaimus. Maalis linnavaateid ja looduspilte. Küntud põld. Ooperiväljak. Kaks naist mere ääres. · Edgar Degas(1834-1917)- Impressionist oma loomingu teatud külgedega. Ei hülga täielikult lineaarsust ja maalib palju ka inimesi
1942-43 Polariseerumine vastandused, mis sisaldasid sageli hinnangulisust: - maskuliinne / feminiinne, intellektuaalne / emotsionaalne, - globaalne / lokaalne, vaimne / materiaalne, - kõrge / madal, modernne/looduslik Georges Seurat, tõi mängu optika, segades värve optiliselt Claude Monet. Impressioon. Päikesetõus. 1872. Impressionistid oli omas ajas shokeerivad. „Impressionist“ kui sõimusõna. Matisse. „Abikaasa portree“. Vabastas värvid realistlikust kujutamisest. Temast said alguse foovid (fauvism, fovism). Värvid ei kopeeri loodust! Picasso, Avignoni neiud. 1907
fashioned klaasi. Tequador Valage tequila jääkuubikutele grokiklaasis. Täidke klaas aplesinimahlaga. Asetage baarilusikas tagurpidi ja 6cl tequilat valage grenadiini ettevaatlikult kokteili sisse. Jook näeb 9cl ananassimahla välja nagu päikesetõus. 2cl sidrunimahla 1 tilk grenatiini Viva Maria Loksutage hoolikalt koos jääga ja kurnake purustatud 4cl tequilat jääla oldfashioned klaasis. 2cl Maraschinot 2cl laimimahla Tequila Sunrise 2cl munavalget 1cl grenadiini
igapäevastest harjumuslikest jalutuskäikudest. Surm tabas teda 20.septembril 1957 .aastal. Ta sängitati Järvenpääle koduaeda. 2. SIBELIUSE LOOMINGU LÜHIÜLEVAADE Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge, palju on programmilisi teoseid . Sümfoonilises muusikas peegeldub tema eepiline legendlik maailmataju : sümfoonilised poeemid ,,Kullervo " (1892), ,,Finlandia " (1899), ,,Saaga " (1902), ,,Öine ratsasõit ja päikesetõus" (1908), ,,Bard " (1913), ,,Okeaniidid " (1914) ja ,,Tapiola" (1926), fantaasia ,,Põhjala tütar" (1906) , süidid ,,Karelia" (1893) ja ,,Neli legendi " ehk ,,Lemminkäinen" (1895, sh ,,Toonela luik"). Sibeliuse peateosed on 7 sümfooniat (I e-moll 1899 ; II D-duur 1902 ; III C-duur 1907 ; IV a-moll 1911 ; V Ed-duur 1919 ; VI d-moll 1923 ; VII C- duur 1924. ) Samuti on ta loonud ka Viiulikontserdi d-moll (1903 , 2.
lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel. Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Pöörlemisel keerab Maa päiksekiirtele ette järjest uue 8 osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päikesetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. (Allikad 5, 8, 10) Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need
Dolmetscher – tõlk Marmelade – moos kapo või valvur, kes „tõlgendas“ juhtnööre vereplekid ja –jäljed pärast peksmist Ewige Maus – igavene hiir Organisieren – organiseerima vang, kellel on tema kasarmukaaslased või rahvusgrupi varastama esindajad käskinud oma töökohast toitu või riideid varastada Sonnenaufgang – päikesetõus vabastamise ja Saksa armee lüüasaamise igatsus Familie – perekond kommunistlikud vangid kasutasid seda väljendit Speckjäger – peekonikütt ebaseaduslike kommunistlike rühmituste kohta vang, kes katsus vältida kurnavat tööd või varastas toitu, vangilaagri sees ja väljaspool vangilaagrit kes tegi kõik, et ellu jääda, kuid ei aidanud kaasvange 126 SS-laste väljendid
annaabi.ee 
