5. http://www.dailycollage.com/collages/athens2004/us-gold-medals-michael- phelps-1024x768.jpg LISAKÜSIMUSED UJUMISREFERAADI KOOSTAMISEL 2008 GÜMN. 1. Kus korraldati esimesed rahvusvahelised ujumisvõistlused? Esimesed rahvusvahelised ujumisvõistlused korraldati Budapestis 1889. aastal. 2. Mis aastast kuulub nii meeste kui naiste ujumine OM kavva? OM kavva kuulub nii meeste kui naiste ujumine alates 1912. aastast. 3. Millal hakati sportlikku ujumist harrastama Eestis? Eestis hakati sportlikku ujumist harrastama 1910. aastal. 4. Nimeta ujumisviisid! Ujumisviisid: krool e. vabaujumine, rinnuliujumine,seliliujumine, liblikujumine, küliliujumine, koeraujumine. 5. Nimeta Eesti või maailmameistrid traditsioonilistel võistlusdistantsidel! Roland Matthes, John Henckens, Gunnar Larsson, Keena Rothammer, Ulrika Knape, Klaus Dibiasi, Michael Phelps, Ryan Lochte, Roland Schoeman, Lisbeth Lenton, Laure
5 ? ? -töötama - saama, hakkama - olema - tegelema - huvi tundma - harrastama - tantsima - rääkima - tervitama - tutvuma - hüvasti jätma
c : .. . , - . , - .. . , -, - . - - . . . , - . , - : . a, - . , - ? kelle? ? mille? ? kellega? ? millega? ? kus? (koos) kellegagi-millegagi a kellegi-millegi taga a kellegi-millegi kohal kellegi-millegi all kellegi-millegi ees kellegi-millegi vahel () kellegi-millegi kõrval kellega-millega koos olema aa töötama a - saama a huvituma aa tegelema a harrastama a imetlema põdema a lamama seisma rippuma istuma a asuma aa tantsima aaa a kohtuma jutustama a tutvuma a tervitama jalutama aa a hüvasti kokku leppima jätma rääkima a soovitama a mängima - sõprustama a a . 1) . . . ? (, , ) 2) a a . . . a . ( , , ) 3) . . . a a
Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Kasutatakse klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Taliolümpiamängudel alates 1924. aastast. Maailmameistrivõistlused 1925. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. 1921 Tartus Emajõe jääl Vello Kaaristo Murdmaasuusatamine olümpiamängudel Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2006 Murdmaasuusatamine 2006 Murdmaasuusatamine 2006 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine_ol%C3%BCmpiam %C3%A4ngudel http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine_2002._aasta_taliol %C3%BCmpiam%C3%A4ngudel
suvel 10 ja talvel 16 korda Eesti meistriks. Parandanud Euroopa rekordeid kahel korral (4x200m vabaujumises) ja Eesti rekordeid 32 korral (sh. 15 teateujumises). Parimad tulemused: 200m vabalt 1.51,93 (1982), 400m vabalt 3.53,95 (1980). Oli 1986-91 Eesti Spordikomitee ujumise vanemtreener. Indrek Sei Eesti ujuja. 188 cm, 79 kg. Lõpetas 1991 a. Eesti Spordigümnaasiumi, õppinud TTÜ Majandusteaduskonnas. Hakkas ujumist harrastama 1979 a. Elle Ernesaksa juhendamisel. Tallinna "Kalevi" ujumiskoolis olid tema treenerid Leili Hein ja Urmas Jaamul, Hiljem Kalle Liivamägi ja Tõnu Meijel. Sai 1992 a. Barcelona OM-il 50m vabaujumises 31. ja 100m vabaujumises 32. ning 4x100m kombineeritud teateujumises 15. koha, 1996 a. Atlanta OM-il tuli 50m vabaujumises 26. ja 100m vabaujumises 22. kohale, 2000 a. Sydney OM-il 50m vabaujumises 29. ja 100m vabaujumises 43. kohale. Sprindi EM-il 1991 100m kompleksujumises pronks ja 4x50m
august 2008 Peking Eesti rekord 50 m seliliujumine 29,45 14. juuni 2007 Austin Eesti rekord LISAKÜSIMUSED UJUMISREFERAADI KOOSTAMISEL 2008 GÜMN. 1. Kus korraldati esimesed rahvusvahelised ujumisvõistlused? Esimesed rahvusvahelised ujumisvõistlused korraldati Budapestis 1889. aastal. 2. Mis aastast kuulub nii meeste kui naiste ujumine OM kavva? OM kavva kuulub nii meeste kui naiste ujumine alates 1912. aastast. 3. Millal hakati sportlikku ujumist harrastama Eestis? Eestis hakati sportlikku ujumist harrastama 1910. aastal. 4. Nimeta ujumisviisid! Ujumisviisid: krool e. vabaujumine, rinnuliujumine,seliliujumine, liblikujumine, küliliujumine, koeraujumine. 5. Nimeta Eesti või maailmameistrid traditsioonilistel võistlusdistantsidel! Roland Matthes, John Henckens, Gunnar Larsson, Keena Rothammer, Ulrika Knape, Klaus Dibiasi, Michael Phelps, Ryan Lochte, Roland Schoeman, Lisbeth Lenton,
Tragen trug getragen (h) KANDMA Treffen traf getroffen (h) KOHTAMA Anfangen fing an angefangen (h) ALUSTMA Essen a gegessen (h) SÖÖMA Haben hatte gehabt (h) OMAMA Trinken trank getrunken (h) JOOMA Treiben trieb getrieben (h) HARRASTAMA Abnehmen nahm ab abgenommen (h) KAALU LANGETAMA Wiegen wog gewogen (h) KAALUMA Sein war gewesen (s) OLEMA Zunehmen nahm zu zugenommen (h) JUURDE VÕTMA Geben gab gegeben (h) ANDMA Finden fand gefunden (h) LEIDMA Werden wurde geworden (s) SAAMA
varju Oli Taru Tütarlastegümnaasiumis joonistusõpetaja On avanud oma stuudiokooli Suri 19. mai 1943. aastal Tallinnas Õpingud Alustas Koervere külakoolis, edasi Viru-Jaagupi kihelkonna koolis, Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis 1833 läks seminari, kus tutvus kunstiga 1892-1897 õppis ta Peterburis Kunstiakadeemias 1897-1898 oli Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1899 Müncheni kunstikoolis, kus ta hakkas harrastama sümbolisimi, uusromantismi ja juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid Aunimetused 1922 - Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1943 - Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 - Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 - Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 - Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 - Nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks Looming Kristjan Raud jumaldas joonistamist
1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist, mille jaoks 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu asutamiskongress (lühend IAAF). Võeti vastu ka IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit. Nüüdseks on IAAF-il liikmesriike 210. Naised hakkasid kergejõustikku harrastama 20. sajandi alguses. Esimesed naiste maailmamängud toimusid 1922. aastal Pariisis. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka olümpiamängude kavva. Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste arvu kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus- ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid.
Fliegen flog ist geflogen lendama Rufen rief hat gerufen hüüdma Werden wurde ist geworden saama Schreiben schrieb hat geschrieben kirjutama Gehen ging ist gegangen minema Treiben trieb hat getrieben harrastama Verstehen verstand hat verstanden aru saama Treten trat iat getreten astuma Wachsen wuchs ist gewachsen kasvama Finden fand hat gefunden leidma Helfen half hat geholfen aitama Fallen fiel ist gefallen kukkuma
asuma liegen lag gelegen helistama anrufen rief an angerufen mõtlema denken dachte gedacht võtma nehmen nahm genommen ronima steigen stieg i gestiegen kirjutama schreiben schreibt geschrieben magama schlafen schlief geschlafen pesema waschen wusch gewaschen kasvama wachsen wuchs i gewachsen kukkuma fallen fiel i gefallen jooma trinken trank getrunken jääma bleiben blieb geblieben olema sein war i gewesen minema gehen ging i gegangen lugema lesen lag gelesen jooksma laufen lief i gelaufen sööma essen aß gegessen istuma sitzen saß i gesessen tulema kommen ...
Impressionism AnneMai Runtal Läänemaa Ühisgümnaasium 12R Impressionism kunstis ● Teaduslikult mitte emotsionaalselt ● Valguse ja varju mõju maalil ● Hakkasid harrastama vabaõhumaali ● Maal ei pidanud jutustama mingit lugu ● Iseloomulikud jooned: a. Nähtavad pintslitõmbed b. Heledad värvid c. Avatud kompsitsioon d. Rõhuasetus valgusele ja sellele muutumisele e. Igapäevased teemad f. Ebatavalised rakursid Claude Monet ● Prantsuse maalikunstnik ● Impressionismi rajaja ning peaesindaja ● Impressionism sai tema maali järgi nime ● Monet’lt pärineb 2500 maali Maalide nimed 1
Kiiruisutamine Ingrid Hakmann II LO Ajalugu Vanaajal (loomaluust, kepid) Raudteraga puu-uiske Hollandis 13. saj keskel Varaseimad teadaolevad uisutamisvõistlused 16. sajandil Friisimaal Esimene uisutajate klubi asutati 1742. aastal Edinburghis Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil Inglismaal ning 19. sajandil Hollandis, Skandinaavia maades, Saksamaal, Venemaal ja Põhja-Ameerikas 1848 esimesed terasuisud (E. W. Bushall, Philadelpias) 1889 Amsterdamis mitteametlikult esimesed maailmameistrivõistlused. Eripära ja uisud Kestvusala (erinevad distantsid) - 500 m (kiire start, kiirendus, kurvitehnika) - 1500 m - 3000 - 10 000 m (jõukestvus, maksimaalset hapnikutarbimist) Aastast 1997 kasutusel nn klappuisud
meie suurim väärtus ja väärtused määravadki meie elu edu. Ühes lauses väitis Hanson et õnnelik inimene on terve. Kuidas me saaksime olla terved, kui meil puuduvad vastavad teadmised, mida meie keha vajab? Pelgalt reklaame vaadates, mida süüa-juua, ei saa me olla terved. Me õpime bioloogiat, et teada saada, mida me vajame talitluseks, kasvamiseks, arenemiseks ning mis aineid me vajame, et olla terve. Koolis puutume kokku kehalise kasvatuse tunniga, kus õpime kehalist tegevust harrastama, et lihased, süda ja vereringe oleksid terved. Hanson propageerib, et lastele õpetatakse koolis sotsiaalseid väärtusi nagu ausust, hoolivust, lojaalsust, sallivust, vastutustunnet, kodanikumeelsust, viisakust ja norme. Kui jätta see tegevus kooli õlgadele, siis oleme me juba hiljaks jäänud ning käitumine, normid ja väärtused on juba välja kujunenud ning neid on raske muuta. Neid asju tuleks lastele õpetada juba väiksest peale. Kodu on see, mis lapsele õnne määrab, mitte kool
ei ole ta tarbinu alkoholi, ega ka teinud suitsu ja tänu sellele on ka ta tervis väga hea. Veel lugesin raamatust et trenni teeb ta alati hea tujuga ja positiivselt. Ta hoolitseb väga oma tervisest ja teeb õigeid harjutusi selleks, et vältida vigastusi. Gerd Kanteri elust: Gerd sündis Tallinnas. Ta õppis Vana-Vigala põhikoolis. Kooli ajal proovis ta palju erinevaid spordialasid, kuid lõpuks alles 17 aastaselt leidis ta kettaheite ja hakkas seda harrastama. Tema treeneriks sai Islandlane Vesteinn Hafsteinsson. 2000 aastast on ta treeninud pikkamööda ja rahulikult. 2008. Aastal Pekingis võitis Gerd Kanter olümpiakulla. Ta on ka Eesti rekordi autor. Tema eeskujud on: Aleksander Aberg, Georg Hackenschmidt, Georg Lurich, Alfred Oeter, Saksamaa jalgpallimeeskond, Myroni ,,Kettaheitja", Sylvester Stallone, Michel Jordan, Jaan Kanter, Ayrton Senna, Gunde Svan, Jürgen Schult, Õnnelik kana ja raamat ,,Tahtmine"
Õhtul ei tohi palju süüa vaid täpselt niipalju kui organism energiat vajab ja süüa tuleks midagi kergemat ja vähem rasvast. Toidukordi päevas võiks olla viis. Põhikordade vahele tuleks süüa midagi kerget näiteks jogurtit. Tervisesport on väga tähtis igas eas inimestele. Kui me tahame, et me oleksime normaal kaalus, terved, reipad ja energilised. Inimesed peaksid sportimisel arvestama oma vanust ja võimeid, et üle ei pingutaks. Tervisesporti peab harrastama parajal koormusel, liiga vähe või liiga palju sportides pole erilist kasu. Tervisespordi alasi on tohutult palju ja iga inimene peaks endale leidma sobiva.
Suusatamine Reigo Salu Ajalugu. Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil).1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teate...
Miks ma ei tahaks elada Liliputtide maal? Jonathan Swift on kirjutanud raamatu ,,Gulliveri reisid". Selle raamatu esimene osa jutustab Gulliveri seiklustest Liliputtide maal. Miks mina ei tahaks elada Liliputtide maal? Põhjuseid, miks ma ei tahaks elada Liliputtide maal, on mitmeid. Lugedes raamatut, mõistsin, et liliputlaste haridussüsteem ei ole just kiita. Lapsed lähevad kasvatusmajadesse juba 20 kuu vanuselt. Kuna Liliputtide maal vanemaid ei usaldata, siis lapsi saavad nad külastada kõigest kaks korda aastas. Sellel maal oleneb haritustase enese seisusest, mida vaesem, seda halvem haridus (st, et koolis ollakse lühemat aega). Eraldi kasvatusmajad on meessoole ja naissoole. Õpilased ei või suhelda teenritega, vaid peavad oma lõbustusi harrastama ikka suuremates või väiksemates gruppides mõne kasvataja juuresolekul. Tüdrukutele õpetavate teadmiste hulk on väiksem, kui poistele antav. Liliputtide maal talupoega...
aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30
oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas ViruJaagupi kihelkonnas · Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud) · 18921897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis · Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 18971898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud · 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid · 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti · 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja · 1907 avas oma stuudiokooli Tartus · 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel · 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks
Lähim koht, kus huvitavat ajaveetmistegevust saab harrastada, on Tolkuse raba. Isiksustele, kes pole vastuvõtlikud uutele ning ekstreemsetele tegevustele võib pakkuda vaheldust ning veidi põnevust ka tavapärane jalgsimatk, mis on kombineeritud teiste matkaliikidega. Minu kodukohas võib jalgsimatkale minna näiteks Tolkuse raba laudteele või Kabli looduskaitsealale. Puhkus ja töövõime taastamine peaks olema iga inimese jaoks tähtis. Need, kes seda aga ei väärtusta, peaks seda harrastama just looduses. Minu arvates on lausa patt eirata looduse poolt antud võimalusi avastada kuldset sügist põnevate sügisvaatluste kõrvalt, või käsitleda seda lausa omaette vaatlusena. Minu kodukohas on selleks võimalus antud mitmeid, nii, et kasutamata neid kindlasti jätta ei tohiks.
kajastamise Monet maali "Impressioon.Tõusev päike." Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Muutused kunstis Impressioniste ei huvitanud maalide sisuline pool, vaid nad lähenesid kunstile teaduslikult mitte emotsionaalselt. Uuriti valguse ja varju mõju maalil kujutatavale objektile. Hakkasid esimestena harrastama vabaõhumaali, töötades õues Teemad võeti kaasajast N:ööelu, kihavad tänavad, vabrikud, igapäeva elu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
H ÕIGEKIRJUTUS h sõna algul h sõna keskel h sõna lõpus hajameelne psüühika psühholoogia almanahh harrastama mehhaanika mehhanism kasahh halastamatu sahhariin krahh herilane arahhis tsehh hubane stiihiline tsehh hulgus papaaha epohh hurtsik mahorka sahh
Võib isegi öelda, et kollane ajakirjandus on nagu peidetud reklaam. Eneselegi teadmata kõigutavad elustiiliajakirjades avaldatud artiklid ja pildid meie eelistusi poes. Tihti leiavad inimesed oma ostukorvist odavama ja tervislikuma toiduvaliku asemel just ajakirjades soovitatu. Elustiilitööstuse halbadest külgedest hoolimata on seal ka midagi, mis mulle meelejärgi on. Elustiili kajastav meedia ärgitab inimesi üles tervislikumat eluviisi harrastama. Inimesi kutsutakse üles järgima tervislikku toitumist, treenimist ja halbadest elukommetest loobumist. Rõõm on näha, kuidas lihtinimesed võtavad eeskuju erinevatest treening- ja toitumiskavadest. On hakatud aru saama, et tänapäeva kiire elutempo juures on tähtis ka tervislik eluviis. Inimesed on leidnud ajakirjadest midagi, mille poole edasi püüelda. Võib-olla polegi saledad kehad ajakirjade esikaantel nii väga halva mõjuga.
oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. KeskEuroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908. aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond. Uisutamise enda ajalugu on 1700aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli
Lisaks füüsilisele ideaalsele vormile on sportlane veel ka Eesti olümpiakomitee auliige ja Eesti Petanque´i Klubi Liidu president. Valisin enda referaadi teemaks just tema, et arutleda ja tuua lugejateni põhjalikumalt tema kõrgeid saavutusi spordis . Karjääri algus Erika oli spordist huvitatud juba varases nooruses. Vabal ajal meldis talle ikka spordiga tegeleda. Küll huvitus ta korvpallist, käis kiiruisutamistreeningul, proovis kergejõustikku ja peatselt hakkas tõsiselt harrastama VTK- mitmevõistlust, mis tollal Eestis laineid lõi. Tuli isegi oma vanuseastmes Eesti meistriks ja lunastas sellega endale pääsu üleliidulistele pioneeride mängudele Artekki . Paraku tõmbas haigestumine üritamisele kriipsu peale, kuid 1978. Aastal oli ta taas Eesti koondises ja startis N. Liidu meistrivõistlustel Jerevanis. Kõrget kohta muidugi ei saavutatud, kuid tähtis oli teadmine, et ka rasketes oludes on võimalik üht-teist korda saata, ta õppis ju internaatkoolis.
TERVISLIKUD ELUVIISID Tervislikud eluviisid on vajalikud selleks, et inimene tunneks ennast terve ja rõõmsana, et ta elaks pikalt ja kvaliteetselt. Tervislikke eluviise harrastama hakates tuleks esimese asjana paika panna korralikud söömisharjumused, ning hakata tegelema mõne spordialaga. SPORT Tänapäevase eluga sobib hästi kui kombineerida kaht treeningut: jõusaali ning mingit aeroobset treeningut, näiteks jooksmist. Selline treening tagab hästi arenenud lihaskonna ja välimuse ühes heade jõunäitajatega ning tugeva südame ja hea füüsilise vastupidavusega. TUBAKAS Oleme ausad paljud või isegi enamus inimesi ei tea tegeliku suitsetamise mõju organismile
ärkamisaja meeleolude langust. Ta otsustas sõita Peterburi, kus sai tööle pedagoogina. Peterburis tutvus ta Johan Köleriga, kes soovitas tal minna õppima Kunstiakadeemiasse. Kristjan Raud õppis 1892-1897. aastal Peterburi Kunstiakadeemias, kuid peagi mõistis, et akadeemia on liiga kinni adedemismis. 1897.-1898. aastal astus ta Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle samuti ei meeldinud. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi, uusromantismi ning juugendit, hakkas maalides kujutama tundeid. 1904. aastal kolis Kristjan Tartusse, kus hakkas edendama eesti kujutavat kunsti. Ta osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Kristjan Raud jumaldas joonistamist maalimise asemel. Tema looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti
- - NB! kellega koos, kohal, ees, (eessõnad) vahel, all - tegusõnad 1. tegelema millega? 2. huvituma millest? 3. harrastama mida? 4. töötama kellena? 5. minema kellega? 6. ? ? unistama saada kelleks? 7. tahtma saada kelleks? 8. mängima kellega? 9. sõbrustama kellega? 10. tuttavaks saama kellega?
aastane, kuid instruktoriga koos hüppamiseks piisab vaid 8. eluaastast (võimalik on ka nooremalt, kuid põhitingimuseks on, et hüppaja peab sobima rakmetesse). Teenusepakkujad tegutsevad vaid suvehooajal, olenevalt ilmatingimustest ning ühekordse hüppe hind on ühele inimesele vahemikus 77-298 eurot. Kõige suurem grupp, keda esmakordsele hüppele korraga lubatakse, on 6 inimest. Inimestel on olnud väga erinevaid kogemusi. Mõni inimene ongi jäänud tegevust harrastama, mõni on proovinud ning saanud meeldejäävaid emotsioone. Samas on olnud ka juhtmeid, millel on olnud kurvad tagajärjed. Põhjuseid on kindlasti mitmeid: halb tervis, liigne närv, tähelepanematus koolitusel, valesti hooldatud varustus või lihtsalt halb juhus. Isegi õnnetustest teadlik olles, on inimesed siiski adrenaliini saamiseks valmis hüppama. Õnnetusi võib juhtuda kõigiga, kuid enamus juhtudel on olnud elamus siiski positiivne ning seega riski väärt.
maksma , säästama kaasõpilasi ja õpetajaid haigena ei tohi kooli tulla , põhikoolis kaasa kandma õpilaspäevikut , esitama ja esitama õpilaspäevikut , koolis kaasas kandma õpilaspiletit , välja lülitama või hääletu reziimile õppetöö ajal telefon , vastutama oma isiklike riietusesemete ja asjade eest ( rahakott, mobiiltelfon jne.) , elama tervislikult ( mitte suitsetama , mitte tarbida narkotilisi aineid ega alkohoolseid jooke mitte harrastama hasatmänge ) , edastama regulaarselt vanematele kooli info , liikuma koolimajas rahulikkult ja vaikselt. Lubamatu on jooksmine ja karjumine koridoris ja treppidel , võimaldada vahetunnis puhatakaasõpilastel ja õpetajatel , mitte siseneda õpetajatetuppa , jätma üleriides garderoobi . Riietuma puhtalt ja korralikult , kooli aktusel kandma korralikke ja puhtaid (pidulikke) riideid, kandma siseruumides vahetusjalatseid ,
Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatumaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavas on 40 ala. Enamus võistlusi peetake küll staadionitel või spordiväljakutel, kuid pikamaajookse nagu maraton ja käimisvõistlusi korraldatakse maanteel, tänavail, krossivõistlusi pargis ja metsaradadel. Kergejõustik tuli Kreeka olümpiamängudelt ning aastasude hiljem hakkati seda taas harrastama. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m
RENO VASSER KRISTJAN RAUD REFERAAT PÕLVA KUNSTKOOL 2019 SISUKORD 1. Elulugu ..................................................................................................................... ............................ 3 2. Looming...................................................................................................... .......................................... 4 3. Tunnustused ..................................................................................................................... .................. 5 4. Pildid............................................................................................................ ...
olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. saj-ni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasaraheite eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe. 19. saj. keskel hakati kergejõustiku harrastama Suurbritannia õppeasutustes, 1866 korraldati esimesed Suurbritannia meistrivõistlused. USA-s peeti esimesed võistlused 1868, Saksamaal 1880, Jaapanis 1898. Naised hakkasid kergejõustiku harrastama 20. saj. alguses. Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austrias 1918, esimesed naiste suured rahvusvahelised võistlused (nn. maailmamängud) Pariisis 1922. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OM-de kavva. Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud
Spordi tegemine kindlustab sportijatele väga hea tuleviku, sest auhinnaraha on veelgi suurem, kui kunagi varem. Kui sportijad jõuavad võistlustel kõrgemale kohale on auhinnad suuremad, uhkemad ja kallimad. Sportlastel on väga suur motivatsioon spordi vastu, sest nad usaldavad sporti ja on spordiga täiesti rahul. Sportijad annavad noorematele palju motivatsiooni, et nooremad saaksid ja hakkaksid spordiga tegelema ja sporti harrastama. Sportijatele meeldib sportimine väga ja nad saavad noorematele sportlastele palju motivatsiooni anda. Sportimine pakub rahulolu nii endale, kui ka teistele. Kui inimene teeb sporti, on ta endaga rahul ja sportija saab endast rõõmu ja uhkust tunda. Sportija tahab mõtelda endast ja saab motivatsiooni teistelt sportlastelt. Motivatsioon annab rõõmu ja uhkust endale ja teistele sportlastele. Sportlased saavad tunnustada ja kiita siis, kui nad on saanud võistlustel hea koha
Ristisõjad Ristisõda on lääne kristlaste sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu. Püha sõja idee teke: Paavst Urbanus II püüdis kujutada sõda, kuhu ta “ustavaid” minema õhutas, Kristuse haua vabastamise ja “Hommikumaal elavate vendade”, s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Ristisõdade moto oli - „Jumal tahab seda!“ Ristisõdade põhjused: Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja nad ei lubanud sinna enam palverändureid. Euroopas valitses ka sõjameeste üleküllus, sõduritel oli kalduvus endale ise sõjalist tegevust otsida. Algus - talupoegade ristiretk 1095 Prantsuse talupoegade ristiretke juhiks oli jutlustaja Amiensi Pierre. Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Sihtpunkti Konstantinoopolisse jõudsid tegelikult vaid sõdijate haledad riismed. Pierre ise põgenes ning kõik sõdijad hävitati. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupoj...
VILJAR LOOR Sünniaeg: 1. oktoober 1953 Sünnikoht: Tartu Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur Viljar Loor võitis NSV Liidu koondisega olümpiakulla 1980. aastal Moskva mängudelt. Võrkpalli hakkas Tartus harrastama Ülo Palgi juhendamisel. Tallinnas jätkas treeninguid Raimond Pundi ja Ivan Dratsovi juhendamisel. 1973. aastal tuli Liidu koondislasena Euroopa juunioride meistriks. Jõudnud 1975. aastal Liidu põhikoondisse, sai Loori koduklubiks Moskva AKSK. 1975. aastal võitis esimese EM- tiitli, mida kordas veel 1977, 1979, 1981 ja 1983. Aastatel 1978 ja 1982 tuli Loor
olümpiamängudel. Hiljem sai ta rahvusvahelise tunnustuse ka Poola olümpiameeskonna treenerina ning mitmete spordiraamatute autorina. Klumberg sündis 17.04.1899 ja suri 10.02.1958. Eesti kergejõustikus on mitmevõistlus alati aukohal olnud. Rahvusvahelisele areenile pääsesid juba düünipoiste esindajad. Need Tallinna töölisnoored, kes sajandi algul hakkasid Tondi liivaluidetes mitmesuguseid kergejõustiku alasid harrastama, olid algul kõik omamoodi mitmevõistlejad. Meheks, kes ületas A. Klumbergi 25 aastat püsinud Eesti rekordi, oli Heino Lipp. Temal kujunes kümnevõistlus kõrvalalaks, kuid erakordsed kehalised võimed ja visa võitlejahing võimaldasid tõusta maailma oma aja parimaks kümnevõistlejaks. Oleks Heino Lipp harjutanud nagu praegused tippmehed, jõudnuks ta juba siis praeguse maailmarekordi tasemele. Esimene Eesti kümnevõistleja, kes hakkas aastaringi sihikindlalt harjutama oli Uno Palu
meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre. 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, "Käsitööleht" ning ta korraldas ka vanavara kogumist. 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi
1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30
olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. sajni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasaraheite eellane), kõrgus, kaugus ja kolmikhüpe. 19. saj. keskel hakati kergejõustiku harrastama Suurbritannia õppeasutustes, 1866 korraldati esimesed Suurbritannia meistrivõistlused. USAs peeti esimesed võistlused 1868, Saksamaal 1880, Jaapanis 1898. Naised hakkasid kergejõustiku harrastama 20. saj. alguses. Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austrias 1918, esimesed naiste suured rahvusvahelised võistlused (nn. maailmamängud) Pariisis 1922. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OMde kavva. Kergejõustiku
EESTI SUUSAAJALUGU Referaat Tallinn 2010 Kindel on see, et suuski tundsid eestlased juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, mille distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936
antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. saj-ni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasaraheite eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe. 19. saj. keskel hakati kergejõustiku harrastama Suurbritannia õppeasutustes, 1866 korraldati esimesed Suurbritannia meistrivõistlused. USA-s peeti esimesed võistlused 1868, Saksamaal 1880, Jaapanis 1898. Naised hakkasid kergejõustiku harrastama 20. saj. alguses. Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austrias 1918, esimesed naiste suured rahvusvahelised võistlused (nn. maailmamängud) Pariisis 1922. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OM-de kavva.
Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse.Sealt algaski kunstniku kujunemise tee kunsti poole. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. 1907 avas oma stuudiokooli Tartus 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel
aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch, 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30
Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Umbes samal ajal hakkas pooluisusammu kasutama ka soomlane Pauli Siitonen. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabatehnikas. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas. EESTIS hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõuda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921. aastal Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923.aastal selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister nais suusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938.aastal võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soomes). Osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale.
paremini ja tugevamini hinnatakse ning võrreldakse enda minapilti teistega. Sotsiaalsed oskused paranevad vanemaks saades, näiteks osatakse töödelda seda infot, milline ma olen ning milline on minu arvates minu ideaal. Pööraksin ka tähelepanu sellele, et teismeliste enesehinnang on väga muutuv ning seda ideaali võivad mõjutada eelkõige sotsiaalsed suhted ning ühiskonna poolt kujundatud kuvand, milline üks õige noor peab välja nägema, näiteks mida harrastama, mida sööma. Kui mõni teismeline suudab jääda isikupäraseks, võib ta langeda teiste poolt sildistamise ohvriks. Mida noorem on laps, seda vähem esineb teadlikku kiusamist ja norimist, kuigi lapsed on väga otsekohesed ja ei filtreeri veel oma peas, kui palju valu võivad nende sõnad kellelegi teha. Laste psühhosotsiaalset arengut kirjeldaksin Eriksoni teooria üldpõhimõtetel. Tema teooria põhineb suuresti praktikal.
Nim Toetamine Toetamised Da, a gu Tehtud kodutööd oli väga Om Toetamise Toetamiste Hakata hakaku huvitavad. Os Toetamist Toetamisi Ta ku Söödud raguu oli soolane. Näitlaused: Harrastama Toetamine on väga oluline Näitlaused: inimeste jaoks. Ta harrastagu muusikat vabal Igapäevaelu toetamise teenus ajal! töötab ilma puhkepäevadeta. Nad ärgu harrastagu sporti! Kui sa elad väikses peres, siis Ärgu harrastagu klassikalist sa ei saa palju toetamisi. luulet! 6. Tegija. 6. Des-vorm. Uurima uurija Kuidas? Mida tehes?
liiga suur. 5 4.2 Reklaam Reklaam toimuks esialgu Interneti ja postrite abil, mis oleksid jaotatud linna kõige tuntumates ja enim-külastatavatesse kohtadesse. Samuti oleks võimalik reklamida tantsukooli ka kohalikus telekanalis - Lites. 4.3 Hinnakujundus Hinda kujundan üldiselt turu järgi. Kindlasti ei oleks ma järgmine liigkasuvõtja, kuna alguses on kõige tähtsam reklaami tegemine, mis kutsuks inimesi meie tantsu harrastama. Usun, et trennitasu ei hakka esialgu olema nii kallis kui konkureerivatel tantsukoolides ja stuudiotes, see aitaks äril kiiremini jalule tõusta. Alguses peaks küll leppima minimaalse kasumiga, kuidainult juhul kui see tõstab antud ettevõtte kuulsust ja usaldusväärsust. Kuid liiga madalale ei ole mõtekas ka hindu alla lasta, sest muidu kaotaksin klientide usaldusväärsuse. 4.4 Lisateenused § Meistriklasside võtmine § Eratundide võtmine VI. TEENINDAMINE 5.1 Ruum(id)
Sedasi saaksin teada, mis ühele või teisele õpilasele rohkem meeldib ning teha tund kõigile osavõtjatele meeldivamaks. See on raske, peab õppima selgeks õpilaste eluloo, milleks? Selleks, et olla hea õpetaja, selleks, et õpilastele meeldiks tunnis käia, et nad tundi ootaksid mitte ei kardaks seda. Sest on tähtis, et neile oleks kehaline meelepärane ja tekitaks neis endis huvi spordi vastu, sedasi hakaksid arvatavasti palju rohkemad õpilased ka vabal ajal sporti harrastama. Sport on õpilastele väga vajalik, kasvueas on vaja teha sporti ja lihaseid treenida ning neile toonust anda, kui ma õpetajana mõnes tunnis näeksin õpilast, kes on nõrk ja tean kuidas teda aidata, siis tuleks rääkida nii tema endaga kui ka tema vanematega ning pakkuda mõni lahendus välja, nt. soovitaksin koos perega hakata käima jõusaalis vms. Tunnis ei saa õpilast tugavaks teha, kuid peale tunde võiksin teha talle "konsultatsioone" ja aidata teda teistele järgi jõuda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
