1830. aastatel valmisid ka esimesed arvestatavad instrumentaalteosed. 1842. valmis teine ooper “Ruslan ja Ljudmilla”. 1840. aastate teisel poolel viibis Hispaanias, kus tutvus hispaania rahvamuusikaga, õppis seda tundma, kirjutades üles meloodiaid, rütme jms. Seal valmisid ka Hispaania avamängud. 1856 sõitis Berliini end täiendama ja polüfooniat õppima. Kuid jäi haigeks ja suri seal. Looming: 2 ooperit: “Elu tsaari eest“ ehk „Ivan Sussanin” (1836) – ajalooline ooper, “Ruslan ja Ljudmilla” (1842) – muinasjutuline ooper kangelastest ja võluritest, Puškini samanimelise poeemi põhjal. Sümfoonilised teosed: 2 Hispaania avamängu “Aragoonia jota” ja “Öö Madriidis”. “Kamarinskaja” (1848) – orkestriteos, mille aluseks on 2 vene rahvaviisi: lüüriline pulmalaul ja temperamentne tantsuviis (Tšaikovski meelest oli „Kamarinskaja“ vene sümfonismi tõru) . “Valss-
1. Vene aristokraatlikes salongides lauldi 19.saj klaverisaatega linnaromansse. 2. Vene muusika jagunemine: - kirikumuusika - rahvamuusika - välismaa muusikute esinemised 3. Võimsa Rühma põhisuunad: a. Nägid vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvuslike traditsioonide jätkamises Sinna kuulusid: A.Borodin, M. Mussorgski, N.Rimski-Korsakov 4. Glinka: a. Kirjutas ooperi ,,Ivan Sussanin"; b. Glinkat on nimetatud vene klassikalise muusika isaks; c. G. on kirjutanud ka rahvamuusikat, koorilaule ja romansse. 5. Glinka tähtsus: ,,Võimas rühm" nägi vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. 6. ,,Ivan Sussanin" - ooper: räägib 17.saj poolakate sissetungist Venemaale, täpsemalt kuidas talumees Ivan Sussanin juhatas vaenlase väed paksu metsa. 7. Mussorgski elu: - Mussorgski sündis Pihva kubermangus mõisniku perekonnas;
konservatooriumis? Miina Härma, Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba, Cyrillus Kreek 3. Mida ühendas endas 19.saj.aristokraatide salongides levinud linnaromanss? Ühendas Vene rahvalaulu avaruse ja hingestatuse ning mustlasviiside kirglikku väljenduslaadi. 4. Kes taotles 1.vene heliloojana oma loomingus teadlikult rahvuslikkust, teda on nim. ka Vene klassikalise muusika isaks? Mihhail Glinka 5. Nimeta Glinka heliloomingust kuulsamad teosed; mille poolest paistis silma „Ivan Sussanin"? „Ivan Sussanin“ - esimene Vene rahvuslik ooper, kus Itaalia stiilijooned segunevad Vene rahvalaulu ja romansiga „Ruslan ja Ludmilla“ „Aragonia Jota“ „Öö Madriidis“ „Kamarinskaja“ 6. Kelle loomingupõhimõtete jätkajad olid „Võimsa rühma" liikmed, nimeta nende nimed! Glinka loomingupõhimõtete jätkajad Liikmed: Mili Balakirev Aleksander Borodin Modest Mussorgski Nikolai Rimski-Korsakov Cesar Cui
vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Tuntumad teosed 3 ooperit: "Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840) Laulud ja romansid "Lahkumine Peterburist" Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja" "Valss fantaasia" avamäng "Aragoonia hota" avamäng "Öö Madriidis" 1. Ivan Sussanin http://www.youtube.com/watch?v=6Ntbg2A9ht4 2. ValssFantaasia http://www.youtube.com/watch?v=mdNMsUFnL9c Kasutatud kirjandus 1.http://0.s.cdn2.semplicewebsites.com/photos/composers/large_132.jpg 2.http://www.lgmuusika
Ta oli mitmekülgne, õppis enda isa mõisas, seal tutvus ta pärisorjade orkestriga ning õppis tundma vene rahvamuusikat. Oskas mängida viiulit, flööti, klaverit. Ise õppis tundma kompositsiooni. Töötas veel riigiametnikuna. Sai tuttavaks Puskiniga. Kaukaasias tervist parandamas käies tutvub lõunamaiste tantsude ja lauludega. Vaimustus Itaalia ooperist. Hakkas ka ise ooperit looma, tema kuulamaiks teoseks sai ,,Ivan Sussanin". Glinka eesmärgiks oli luua mitte ainult kitsale asjatundjate ringile, vaid kogu rahvale. Viis edukalt kokku vene ja teiste rahvaste muusikat. Rajab 2 põhisuunda vene ooperimuusikas: 1. heroilis-patriootilise ja 2. muinasjutulise suuna 4. Nimeta 3. küsimuse helilooja tähtsamaid teoseid. * Ooper- "Ivan Sussanin" * Ooper- "Ruslan ja Ludmilla" * Sümfooniline teos- ,,Kamaarinskaja"- * ,,Öö Madriidis" 5. Millise suuna rajas oma loomingus A. Dargomõzski
Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperi "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valssfantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. TÄHTSAMAD TEOSED
eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu Glinka sümfoonilisel pärandil on iseõppia. vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema Glinka loomingus on kesksel ooperitel: sellega algab vene kohal ooperi "Ivan Sussanin" sümfoonilises muusikas ning "Ruslan ja Ludmilla". küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valss-fantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja
G.F. Händel oratoorium „Messias“ halleluuja (koor karjub halleluuja) J. Haydn oratoorium „Aastaajad“ „Suvi“ koor nr. 17 (torm, väike trummipõrin) W.A. Mozart Reekviem 1. osa (pikk, aeglane, sünge sissejuhatus)(film) L. Van Beethoven IX sümfoonia finaal (võimas koor karjub, euroopa hümn) R. Wagner ooper „Tännhauser“ vaikne meeskoor, kasvab M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ lõpukoor trummid P. Tsaikovski ooper „Jevgeni Onegin“ koor tütarlaste koor(lgus rahulik, ei laulda) Solist J.S Bach Ganoud „Ave Maria“ (aeglaselt ave maria, naine) G.F. Händel ooper „Xerxes“ xerxese aaria (klavessiin, kastraat) W.A. Mozart ooper „Figaro pulm“ figaro aaria (eesti keeles, mees) aeg jõuab kätte W.A. Mozart ooper „Don Giovanni“ Don Giovanni aaria(veini ja viina voolab jõena) W.A
Looming tugevasti lääne mõju all 1859 asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 rajati Peterburi Konservatoorium 1866 rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline "Ivan Sussanin" (1836) - Muinasjutuline "Ruslan ja Ludmilla" (1842) 1836. a esietendus ooper "Ivan Sussanin" - Peterburi uue ooperimaja avamine Orkestriteosed: Romansid: - "Kamaarinskaja" - "Ma meenutan üht - "Valss-fantaasia" kaunist hetke" - "Öö Madridis" - "Lõoke" - "Aragonia Jota" DARGOMÕZSKI (1813-1869) Vene helilooja Jääb Glinkale alla nii loomingult, tasemelt kui ka mahult Jutustab klasside vastuoludest Uued laululiigid:
1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 – rajati Peterburi Konservatoorium 1866 – rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline “Ivan Sussanin” (1836) - Muinasjutuline “Ruslan ja Ludmilla” (1842) 1836. a esietendus ooper “Ivan Sussanin” - Peterburi uue ooperimaja avamine Orkestriteosed: Romansid: - “Kamaarinskaja” - “Ma meenutan üht - “Valss-fantaasia” kaunist hetke” - “Öö Madridis” - “Lõoke” - “Aragonia Jota” ALEKSANDR DARGOMÕŽSKI Vene helilooja (1813-1869) Jääb Glinkale alla nii loomingult, tasemelt kui ka mahult
Aastal 1837 määrati ta keisri hoovkonna laulukapellmeistriks. Looming Glinka taotles oma loomingus rahvuslikkust. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tähtsamad teosed 3 ooperit- Sümfoonilised teosed: "Ruslan ja Ludmilla" (1842) "Ivan Sussanin" (1836) sümfooniline teos "Vürst Holmski" (1840) "Kamaarinskaja" sümfooniline teos "Valss- Laulud ja romansid fantaasia" "Lahkumine Peterburist" avamäng "Aragoonia hota" (12 romanssi) jne. avamäng "Öö Madriidis" Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Surm 1857 a. veebruaris Glinka Ta maeti Berliini surnuaiale.
Mihhail Glinka (1804-1857) Kasvas üles Novospasskojes Juba noorena puutus kokku vene rahvamuusikaga Huvi muusika vastu tekkis tänu onule kellel oli pärisorjadest orkester 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis, kust sai üldhariduse 1824-1828 töötas ta riigiametnikuna 1830. aastate algus külastas Itaaliat ja vaimustus sealsest ooperist 1834 suri Glinka isa Mihhail Glinka 1836. aastal esietendus patriootiline ooper ,,Ivan Sussanin´´ 1842. aastal ,,Ruslanja Ludmilla´´ (külm vastuvõtt) Lahkus Venemaalt ning suri Berliinis Looming Rahvuslikkus ilmnes nii helikeele kui ainestikus Inspiratsiooni sai: orahva elust ja ajaloost olegendidest ja muinasjuttudest okommetest ning olustikust Suurepärane kompositsioonitehnika kuigi oli ise õppinud Looming ,,Ivan Sussanin´´ (oli esimene proffesionaalne muusikaline lavateos Vene muusikas) ,,Ruslan ja Ludmilla´´ (oli pikka aega Vene
Vene rahvusliku ooperi. Pärast ooperi "Ivan Sussanini" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. 1844. aastal läks Prantsusmaale ja pärast Hispaaniasse [hispaania uvertüürid -- «Aragoni hota» (1845) ja «Öö Madriidis» (1848)] Suri 1857 Berliinis ja maeti Peterburi Aleksander Nevski kalmistule. Glinka "Patriootlik laul" oli 19912000 Venemaa hümniks. 2 ooperit ajalooline "Ivan Sussanin"(1836) ja muinasjutuline "Ruslan ja Ludmilla" (1842). Sümfoonilised "Kamaarinskaja"(1845), "Aragoni hota" (avamäng 1845), " Öö Madridis (avamäng 1851), "Valss fantaasia"(1856). Romansid "Lõoke" , "Ma mäletan üht kaunist hetke". Üks tähtsaimaid teoseid. Tihedalt seotud vene rahvamuusikaga. Püütakse jäljendada sümfooniaorkestri pillidega rahvapillide kõlavärve. http://www.youtube.com/watch?v=RMvFfv1puvE
Vene muusika Kert Puusta Kujunemine 18. Sajandi lõpus. Samal ajal tegutsesid Euroopas Viini Klassikud. Vene algupärasele muusikale pani aluse Mihhail Glinka. 1862 rajati Peterburgi konservatoorium, asutajaks oli Anton Rubinstein. Kuni 20. sajandini kuulus vene heliloojate loomingus esikoht vokaalzandritele. Loomingud 1836.a. valmis Glinka esimene ooper "Ivan Sussanin" , sellega algas Vene klassikalise ooperi areng. Jutustava sisuga, retsitatiivse meloodiaga laulud, esitati üksi või mitmekesi nimetatakse Bõliinadeks. Glinka kuulsamate teoste hulka kuuluvad ooper "Ruslan ja Ludmilla" , sümfooniline teos "Kamaarinskaja" , see pani aluse vene sümfoonilise muusika arengule. Looming Anton Rubinsteini loomingu peateoseks on ooper "Deemon" , peategelane on uhke ja alistumatu vaim ja Gruusia vürsti tütar Tamara. Muusikute ühendus "Võimas rühm"
Peterburis, Varssavis, Pariisis ja Berliinis. Kõige lähedam inimene õde. Tema tütrela ta kirjutas mõned klaveripalas. Suhtles paljude kultuuritegelaste ja muusikutega. SURM Glinka suri Berliinis 1857.aastal. Ta maeti Peterburi Aleksander Nevski kalmistule. LOOMIN G. 2 ooper it: ajalooline "Elu tsaari eest" ("Ivan Sussanin"), muinasjutuline "Ruslan ja Ljudmila" Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoni hota", "Öö Madridis", "Valssfantaasia" Romansid: "Lõoke", "Ma mäletan üht kaunist hetke" jt. SÜMFOONILINE FANTAASIA "KAMAARINSKAJA" See on Glinka sümfoonilise muusika tähtsamaid teoseid, sest oli eeskujuks hilisemate põlvkondade heliloojatele. Tihedalt seotus rahvamuusikaga. OOPERID. Glinka ooperid olid esimesed vene rahvuslikud lavateosed.
Vene muusika heliloojate looming: Glinka Glinkat on nimetatud Vene klassikalise muusika isaks. Komponistina oli ta iseõppija, alles enne surma täiendas ta oma oskusi Berliinis õppides. Tema esimene ooper "Ivan Sussanin" oli esimene Vene rahvuslik ooper, kus Itaalia ooperi stiilijooned segunevad Vene rahvalaulu ja romantismiga. "Ruslan ja Ljudmilla" jäi pikaks ajaks Vene heliloojate eeskujuks muinasjutuliste ja eepiliste ooperite kirjutamisel. Tähelepanuväärsed on sünfoonilised avamängud "Argonia Jota" ja "Öö madridis" kus on kasutatud Hispaania rahvamuusika rütme. "Kamarinskaja" (?) on eeskujuks, kuidas Vene rahvamuusikat töödelda. Glinka on kirjutanud ka kammermuusikat, koorilaule ja romansse.
"Surma laulud ja tantsud" - läbivaks tegelaseks Surm, kes siis kas laulab või tantsib surevale inimesele. I osas: Surm laulab haigele lapsele hällilaulu. Unisoonis liikumine, võtmemärgid puuduvad.Ema ehmatus, Surm koputab uksele. Muutub faktuur. II osas: laulab akna taga serenaadi neiule. Voolav liikumine III osas: tantsib talupojaga trepakki. Trepaki rütm, Dies irae motiiv IV osas: mängib väejuhti. Akordiline, algab unisoonis. Dissonantsus 4. "Boriss Godunov"=" Ivan Sussanin" Sarnasused: * Mõlemad on rahvuslikud *Tegevuse paikadeks Venemaa ja Poola *Võitlus kodumaa heaolu eest * Mõlemas on midagi algupärasest variandist muudetud: "BG"- li lisatud Poola stseen. "IS"- muudeti nimi "Elu tsaari eest" * Kasutatud vene rahvaviise, poolakate kujutamisel kasutatud nt.poloneese * Mõlemas sureb lõpuks peategelane
lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi. Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Rudolf Kündingeri käe all. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva
Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale- see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperi "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valss- fantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. 15.veebruar 1857 Glinka haigestus äkki ja suri
4.Vene klassikalise muusika rajaja on …? Iseloomusta tema muusikat! Vene klassikalise muusika rajaja on MIhhail Glinka. Tema muusikas kõlavad sageli rahvamuusika intonatsioonid ning inspiratsiooniks heliloojale olid episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, kombed ning olustik. Ta valdas hästi kompositsioonitehnikaid, kuid oli iseõppija. 5.Kaks esimest vene ooperit on? Millest nad räägivad? esimeseks oli muusikaline lavateos "Ivan Sussanin" teose sisuks on lugu vene talupojast, kes sooritab kangelasteo, eksitades vaeblase väed sohu. 6.“Võimsa rühma“ moodustasid Venemaal muusikaelus….? Bussorgski, Balakirevi, Ceasar Cui, Aleksander Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov 7.Modest Mussorgski tuntuimad ooperid on? „Boriss Godunov“ ja „ Hovanštšina“ 8. Mida muutis Mussorgski ooperižanris? Mida ta tõi uut? Oli novaator, tema harmoonia oli uudne ja julge, helikeel piltlik ja kõnekas. Pani
A) Moskva Suur Teater B) Petrovka teater C) Maria Teater 4. 19. sajandi teise poole tähtsaim ooperikeskus Venemaal? A) Petrovka teater B) Maria Teater C) Moskva Suur Teater 5. Balletizanri arengus oluline periood? A)18.saj B)20.saj C) 19.saj 6. Tsaikovski balleti tippteos? A) Luikede järv B) Pildid näituselt C) Finlandia 7. Mis aastal pandi alus Venemaa balletikunstile? A)19.saj B) 18.saj C)20.saj 8. Venemaa rahvusliku sümfoonilise muusika traditsioonide rajaja? A) Glinkina B) Sussanin C) Sibelius 9. Mitu vene rahvaviisi on ,,Kamaarinskaja"aluseks? A) kolm B) üks C) kaks 10. Mitu sümfooniat kirjutas Tsaikovski? A)10 B)6 C)8 11. Mitme osaline on Modest Mussorgski klaverisüit ,,Pildid näituselt?" A)12 B) 8 C) 10 12. Missugust päritolu oli Frederik Pacius? A) Saksamaa B) Norra C) Austria 13. Frederik Paciuse ooper? A) ,,Kuningas Karli jahiretk" B) ,,Kullervo" C) ,,Majake kanajalgadel" 14. Mitu aastat tegutses Pacius dirigendina? A) 20 B) 25 C) 30 15
OOPER Muusikaline lavateos , mis ühendab endas paljusid KUNSTIRIIKER : KIRJANDUS , NÄITEKUNST , TANTSU JA MUUSIKA KUNST . Ooperis ei ole muusika ainult taustaks vaid tal on määrav osa . Sündmuste ja tunnete kajastamisel . MÕISTED: LIBRETO muusikaline lavateose sisu . Ooper algab insturmentaalse avamänguga . 17. sajandil pidi avamäng looma publikul üleval meeleolu . PROLOOG - kus tegelased hakkavad tudvustama toimuva hakkavat . Vaatluste vahel on vaheajad . EPILOOG Järelesitus . AARIA Soolaul . RETSITATIIV Jutustav kõnelaul enne aariat . ANSAMBEL Mitme tegelase üheaegne laul . DUETT Kui kaks (2) inimest laulavad . Sageli kõlab kõrvuti SOOLOPARTIIDEGA ka koor mis etendab lavastuses rahvast . Koori ülesandeks massist tseenides anda . Ooperis teevad kaasa BALLETIRÜHM . Suurte ballet ooperite sünnimaaks on 17- 18 saj PRANTSUSMAA JA PARIIS . Orkestril on ooperis väga tähtis osa...
MIHHAIL GLINKA (1804 - 1857) Kasvas üles mõisas, rikkast perest. Hariduse sai koduõpetajatelt. 1818- 1822 õppis Peterburi aadlipansionaadis, kust sai korraliku üldhariduse ja oma esimesed klaveritunnid. Esimesed teosed olid romansid, mis ei olnud tol ajal väga populaarsed. Kuna ta oli aadlisuguvõsast, siis see, et ta muusikaga tegeles, oli täiesti mõeldamatu. Alates 1836 aastal otsustab pühenduda muusikale(peale isa surma) ja esietendatakse Venemaa esimene ooper "Ivan Sussanin" esialgse pealkirjaga "Elu tsaari eest"(Vene klassikalise muusika tähtteos). Kahe aasta pärast kirjutab ooperi "Ruslan ja Ljudmilla", millega ta ise on väga rahul, kuid seda vastu ei võetud nii, nagu esimest. Glinka otsustas peale seda Venemaalt ära minna. Kõigepealt suundub Pariisi, sealt Hispaaniasse, Saksamaale ja Berliinis ta sureb. Muusikalist haridust tal polnud, õppis teistelt heliloojatelt. Orkestriteos "Aragoonia Jota" ja "Öö Madriidis".
3 meistrit: A. Aljabev, A. Varlamov, A. Guriljov. Võimas rühm : M. Balakirev, C. Cui, M. Mussorgski, A. Borodin, N. RimskiKorsakov. *Eesmärk: kujutada reaalset vene rahva elu ja olu. Muusikaline materjal oli seotud folklooriga, programmiline instrumentaalmuusika. Mihhail Glinka klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas. Taotles rahvuslikkust, kajastab rahva elu ja folkloori. Esimene, kes lõi ajaloolise ooperi, selleks oli ,,Ivan Sussanin" 1836. Muinasjutulisus ja fantasika ooperis ,,Ruslan ja Ludmilla" 1842. Peale Hispaania reisi 184547: avamängud ,,Öö Madriidis" ja ,,Aragoonia jota". 1848 ,,Kamarinskaja" < kaks originaalset vene rahvaviisi. A. Borodin o oper "Vürst Igor " e. "Vägilase ooper" aluseks 12. saj. lõpust pärinev eepos "Jutustus Igori sõjaretkest". Kiievis valitses Igor, kallale tungis polovetside hõim.
Olles 9. aastane kolis Tsaikovski perekond Peterburgi, kus Pjotr läks õigusteaduste kooli, seal hakkas ta tõsiselt tegelema muusikaga. Sealsed õpilased kogunesid tihti muusikatuppa, et kuulata fantastilise õpilase mängu. Ta mängis kõiki muusikapalasid nii ilmekalt, et teistel ei jäänud muud üle, kui kadestada. Tema improviseerimisoskus oli piiramatu. Peterburis õppimise ajal külastas Tsaikovski palju teatrit. Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis, kuid teades milline on kunstniku hing õrn, loominguline taipas Pjotr peagi, et õigusteadus on üsna kauge tema huvidele. Niisiis astus Tsaikovski 1862. aastal Peterburi Konservatooriumisse, et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi Pjotr tööle hakkama, selleks ta andis ta eratunde. 1865. a. lõpetas Pjotr Iljits Tsaikovski
1866-Moskva Konservatoorium.Ennem käidi kõrgharidust saamas välismaal.Vene muusika puhul toetub muusika väga palju kiriku traditsioonisele.Mängiti palju rahvamuusikat ja koorimuusikat.Mihhail Glinka-Venemaa üks esimestest heliloojatest.Soov muusikat õppima hakata tekkis sellest,kuna ta onul oli orkester.Õppis Peterburis Aadli Pansionis->esimesed eraviisilised klaveritunnid.Kuna aristokraadile on muusiku amet sobimatu, töötas riigiametnikuna.L:Kirjutas Venemaa esimese ooperi"Ivan Sussanin"-idee Itaaliast(külastas seda).Tegevus toimuv Vene-Poola sõja ajal. Seal segunevad Itaalia ja Vene muusika.Taust on ajalooline aga sisu on välja mõeldud.Etendus 1836 aPooled olid vaimustunud. 1 ooper veel ,,Ruslan ja Ludmilla"- muinasjutulise sisuga."Kamaarinskaja"-rahvamuusika töötlus,aluseks 2 vene rahvusviisi.Võimas rühm-19.saj. Kp jagunesid V-muusikud kahte leeri:Ühed vene heliloomingu tulevik seisneb Lääne heliloojate kopeerimises
demokraat, kirjeldas muusikas oma kodumaad. [,,Peer Gynt" (süit), soololaulud, klaveri- ja orkestripalad] Georges Bizet Astus 10-aastaselt Pariisi konservatooriumi, elu kujunes raskeks. [,,Carmen" (ooper)] Mihhail Glinka Klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas, taotles oma loomingus rahvuslikkust teadlikult, lõi muusikat kogu rahvale. [,,Ruslan ja Ludmilla" (eepiline ooper), ,,Ivan Sussanin" (ooper)] Modest Mussorgski Tulihingeline demokraat, ,,Võimsa rühma" liige, tõestas, et muusika on võimeline ühiskondlikes küsimustes kaasa rääkima, suurim kriitiline realist vene muusikas, helikeele uuendaja, oopereid nimetas muusikalisteks rahvadraamadeks, näitas minevikusündmuste kaudu olevikku. [,,Boriss Godunov" (ooper), ,,Pildid näituselt"
Saatep kasut klav, harfi, viiulit või kitarri. Romansse kirjut 1.-sed poolprofesionaalsed Vene helil A. Varlamov ("Tuisk"), A. Aljabev ("Ööbik"), A. Verstovski ("Must sall") M. Glinka: 1804- 1857. Sünd Smolenski kuberman mõisniku pojana. Oli autodidakt. 1822 lõpet Peterb pedagooglise instit. 1819 kohtus Puskiniga, kes soovit luua Venepärast muus. 1830 oli Itaalias, tekkis mõte kirjut ven pärane rahvuslik oop. Oop aluseks said sündm venemaa 17.saj alguse ajaloost. Pealk sai "Ivan Sussanin". Esietendus 1836, vastuvõtt vastuoluline. Al 20-test viibis palju W-eur, kuna tema kodumaal võeti loomingut vastu kriitil. Suri 1857 Berliinis. Maeti ümber Venemaale. Looming: lähtus vanemast vene rahvamuus-st, eriti bõliinadest. Loomingusse kuulub 2 ooperit ("Ruslam ja Ludmilla"). Instr muus: "Kamaarinskaja", "Valss-fantaasia", Hisp reisi muljetel valminud avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Pani aluse Vene rahvusl muus.koolkonnale.
Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal omandas, oli ühekülgne. 1952.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Peterburis õppimise ajal käis Tsaikovski ka palju teatris Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest. 1862. Aastal astus ta Peterburi Konservatooriumisse, et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi ta töötama - põhiliselt andis ta eratunde. Tähtsaimad õpetajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. 1865. a. lõpetas ta konservatooriumi hõbemedaliga. 11
Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal omandas, oli ühekülgne. 1952.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Peterburis õppimise ajal käis Tsaikovski ka palju teatris Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest. 1862. Aastal astus ta Peterburi Konservatooriumisse, et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi ta töötama - põhiliselt andis ta eratunde. Tähtsaimad õpetajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. 1865. a. lõpetas ta konservatooriumi hõbemedaliga. 11
G. Bizet oop. ,,Carmen" Habanera https://www.youtube.com/watch?v=KJ_HHRJf0xg G. Bizet oop. ,,Carmen" Toreadoori laul (alates 1.25) https://www.youtube.com/watch? v=RNPjH01PtZ4 G. Verdi oop. ,,Nabucco" Orjade koor https://www.youtube.com/watch? v=6982BsQS_6Q&t=162s R. Wagner oop. ,,Tannhäuser" Avamäng https://www.youtube.com/watch? v=SRmCEGHt-Qk R. Wagner oop. ,,Tannhäuser" Palverändurite koor https://www.youtube.com/watch? v=lBqwAGj5fDA M. Glinka oop. ,,Ivan Sussanin" Sussanini aaria https://www.youtube.com/watch? v=EiCICcBzFKo&feature=youtu.be M. Mussorgski stseen oop. ,,Boriss Godunov" https://www.youtube.com/watch? v=70RIWenSlns
Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale- see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperid "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümfooniline teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valss-fantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust.
Vene muusika on tugevalt mõjutatud õigeusukiriku traditsioonidest, seetõttu kasutatakse vene muusikas palju koori. Väga palju kasutatakse vene muusikas ka kirikukellasid. I vene helilooja, kes on maailmakuulsaks saanud on MIHHAIL GLINKA (1804 1857) Glinkal puudus muusikaline kõrgharidus. Ta täiendas end välismaal. Glinka on käinud Itaalias, kus ta tutvus teiste heliloojate loominguga. Seoses sellega kirjutas ta 1836. aastal oma I ooperi: ,,Ivan Sussanin", mille taust on ajalooline. Ooper räägib Poola-Vene sõjast, kus talupoeg Ivan juhatab poolakad sohu. ,,Ivan Sussanin'it" peetakse üheks tähtsaimaks ooperiks. Selles ooperis on kasutatud palju koori ja kirikukelli. Kuulame: ,,Ivan Sussanin'i" lõpukoori VÕIMAS RÜHM 19. sajandi keskel tekkis Venemaal rühmitus, kuhu kuulusid kirjanikud, luuletajad, heliloojad, kunstnikud jms. Heliloojatest kuulus sinna viis inimest: Cui, Balakirev, Borodin, Rimski-Korsakov ja Mussorgski
Eriti märkimisväärselt klaverimängu osas. Tihti esineb esinduslikes perekondades aga tihti ka sõprade kitsamas ringis. Tutvub Vene kirjanduse suurkujudega (Puskin, Krõlov, Gogol, Gribojedov) Nende tekstidele on kirjutatud enamus tema kuulsatest romanssidest. Sõidab itaaliasse. Tunnustatakse, kui väljapaistvat pianisti, aga keegi ei ütle tema kohta head sõna heliloojana. Kontserditelt ammutab ta inspiratsiooni oma tulevaseks loominguks. Itaalias valmib kavand ooperile "ivan sussanin." Kui ta venemaale tagasi jõuab, valmib esikooper. See ooper toob kaasa Vene klassikalise heliloomingu sünni. Lavastamine kutsus esile palju kriitikat ja erinevaid arvamusi, kuid ta võetakse kiiresti omaks ja tema tuntus on üleüldine. Innustatuna edust, hakkab ta kirjutama uut ooperit "ruslan ja ljudmilla." See aga kukub läbi. G põhiline vastane oli kriitik A. Prokurjev (lasi teise ooperi põhja). Pettununa sõidab Hispaaniasse. Seal valmivad 2 kuulsat teost "Aragonia Jota" ja "Öö
kolis perekond taas Peterburgi. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Peterburis õppimise ajal käis Tsaikovski ka palju teatris Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest. 1862. Aastal astus ta Peterburi Konservatooriumisse, et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi ta töötama - põhiliselt andis ta eratunde. Tähtsaimad õpetajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. 1865. a. lõpetas ta konservatooriumi hõbemedaliga. 11
(oli 10.a Võttis klaveritunde C.F.Karell’ilt 1862a alustas 1865.a lõpetas Peterburi konservatooriumis Anton Rubinsteini kompositsiooniklassi. Rubinsteini mõjutusel loobus Tšaikovski lõplikult oma ametist ja pühendas end tervenisti muusikale 1866-1878 töötas Tšaikovski harmooniaõppejõuna. Vabal ajal külastas teatreid, eriti ooperit. Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". 9. 1877. aasta kriis ja hilisemad kriisid Tšaikovski isiklikus elus. Kuidas see kajastus Tšaikovski loomingus ja milliseid lahendusi elu talle pakkus ( kui pakkus?)? Oli homoseksuaal, kuid abiellus siiski. Lahutusprotsess oli pikk ning aeganõudev. 13. aastat kestnud kirjavahetus Nadežda von Meckiga aitas majanduslikust ning loomingulisus kriisist üle saada.(nad ei kohtunud kunagi) 10
1852.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Taikovski vttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kndingerilt. 1854. aastal suri Taikovski ema koolerasse. Taikovski on elnud, et see mjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Lpetanud 1859. a. ppeasutuse, sai Taikovski titulaarnuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tst vabal ajal klastab ta teatrit, eriti ooperit. Kige sgavama mulje jtavad talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". 1862. a. astub Taikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et tsiselt tegeleda kompositsiooniga.Rahaprobleemide tttu pidi ta ttama - philiselt andis ta eratunde. Thtsaimad petajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. Rubinsteini mjutusel loobub Taikovski lplikult oma ametist ja phendub end tervenisti muusikale. 1865. a. lpetab ta konservatooriumi hbemedaliga ja asub petajatle vastavatud Moskva konservatooriumis (1866). 11
Esimeseks Eesti rahvuslikuks ooperiks peetakse 1928 Evald Aav "Vikerlased". TUNTUMAD OOPERILOOJAD JA OOPERID Monteverdi "Orpheus" Mozart "Võluflööt", "Figaro pulm", "Don Giovanni", "Figaro pulm" G. Rossini "Sevilla habemeajaja" Weber "Nõidkütt" -esimene rahvuslik ooper muusikaloos, kus kasutati saksa rahvameloodiaid Wagner "Lendav hollandlane","Lohengrin", "Tannhäuser", M. Glinka ( vene rahvusliku koolkonna rajaj) "Ivan Sussanin", "Ruslan ja Ludmilla" Mussorgski "Boriss Godunov" Bizet "Carmen" G. Verdi "Traviata", "Aida","Rigoletto", "Trubaduur", "Nabucco" Puccini "Madame Butterfly", "Tosca","Boheem" NB! ESMALT LOE KONSPEKT LÄBI NING VASTA SEEJÄREL KÜSIMUSTELE! 1. Koosta ooperi definitsioon! 2. Kuidas valmib ooper? 3. Millised muusikalised numbrid on ooperis, kuidas jaguneb etendus? 4. Millisesse kahte rühma liigitatakse ooperid? 5
1849. a. kolis pere Peterburgi. Kümneaastane Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Seal hakkas ta tõsiselt tegelema muusikaga. Õpilased kogunesid tihti muusikatuppa ja kuulasid seal Tsaikovskit, kes mängis väga ilmekalt erinevaid lugusid ja ka improviseeris. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. Kõige sügavama mulje jätavad talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". 1862. a. astub Tsaikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et tõsiselt tegeleda kompositsiooniga. Konservatooriumis õpib ta A. Rubinsteini käe all. Rubinsteini mõjutusel loobub Tsaikovski lõplikult oma ametist ja pühendub end tervenisti muusikale. 1865. a. lõpetab ta konservatooriumi hõbemedaliga ja asub õpetajatööle vastavatud Moskva konservatooriumis (1866)
Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal omandas, oli ühekülgne. 1952.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Peterburis õppimise ajal käis Tsaikovski ka palju teatris. Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest. 1862. Aastal astus ta Peterburi Konservatooriumisse, et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi ta töötama - põhiliselt andis ta eratunde. Tähtsaimad õpetajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. 1865. a. lõpetas ta konservatooriumi hõbemedaliga. 11
Imre Kolman Vene rahvuslik muusika · Venemaa muusika elu oli kaua aega Itaalia mõju all, oma muusikuid ei teatud palju, toodi sisse itaalia muusikat · Rajajaks peetakse Mihhail Glinka (1804-1857) (teda on võrreldud Buskiniga) o Kasutas oma teoste aineteks vene muinasjutte ja ajalugu o Kastuas oma muusikas vene rahvamuusikat o Tähtsamad teosed: Sümfooniline fantaasia ,,kamarintskaja" Ooperid ,,Ivan Sussanin" ja ,,Ruslan ja Ludmilla" · 19.saj II poolel tekkis noorte vene heliloojate rühmitus ,,võimas rühm" o Mili Balakirev o Modest Mussogski o Nikolai Rimski-Korsakov o Aleksandr Vorodin Nad olid isamaaliselt meelestatud Pidasid klimkat eeskujuks Leidsid et venemuusika mingu oma rada, lääne muusikat pole vaja Eitasid akadeemmilist haridust o Teosed:
Pakkudes trooni Poola kuninga pojale , lootsid bojaarid sõja lõpetada ning riigis korra taastada. Poola kuningas Sigismund III soovis aga juba käeulatuses olevat trooni endale ja lükkas bojaaride pakkumise tagasi. 1613. aasta algul kutsuti Moskvasse kokku maakogu, et valida uus tsaar. Valik langes vaimuliku patriarh Filareti 15- aastasele pojale Mihhail Romanovile. Äsjavalitud tsaar oleks teel Moskvasse äärepealt poolakate väesalga kätte sattunud, kuid ustav talupoed Ivan Sussanin meelitas poolakad sohu , kus ta ka ise hukkus. Tsaar Mihhail pani lause Romanovite dünastiale, kes püsis Venemaa troonile 1917. aastani. Kirikulõhe Venemaal. Tsaar Aleksei valitsemise ajal hakati muutma kirikukombeid, näiteks ristimärki tuli teha kolme sõrmega. Endise korra pooldajaid nimetati vanausulisteks. See viis 1656. aastal lõhenenud vaimulikkonnani, vanade kommete pooldajaid pandi kirikuvande alla, nad põgenesid tagakiusamise eest kaugele põhjaaladele
Ja rahvamuusikutelt. 1849. a. kolis pere Peterburgi. Kümneaastane Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Õpilased kogunesid tihti muusikatuppa ja kuulasid seal Tsaikovskit, kes mängis väga ilmekalt erinevaid lugusid ja ka improviseeris. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. Kõige sügavama mulje jätavad talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". 1862. a. astub Tsaikovski Peterburi konservatooriumisse, et tõsiselt tegeleda kompositsiooniga. Konservatooriumis õpib ta A. Rubinsteini käe all. Rubinsteini mõjutusel loobub Tsaikovski lõplikult oma ametist ja pühendub end tervenisti muusikale. 1865. a. lõpetab ta konservatooriumi hõbemedaliga ja asub õpetajatööle vastavatud Moskva konservatooriumis. Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid
teadvustada ja kindlustada oma rahvuslik identiteet muusikas sageli just siis, kui a) rahvus on teel iseseisvusele; b) mahasurutud, ähvardatud; c) teel ühendamisele (Saksamaa 19. sajandil), või d) alles noor rahvusriik (Eesti 1920.-1930. aastatel, sellest on kirjutanud Urve Lippus). Vajadus rahvusliku identiteedi kindlustamisele muusikas võib ilmneda ka ilma nende poliitiliste tunnusteta, näit oli nii Venemaal Glinka ooperiga ,,Elu tsaari eest" (,,Ivan Sussanin"; 1836). Oleme juba mitu korda rõhutanud, et 19. sajandi ühiskonnas ja muusikakultuuris on kandev kiht keskklass ehk kodanlus, s.t a) olulised muusikainstitutsioonid olid kodanlikud; b) muusikalist 7 maitset määrav kiht oli kodanlus. Väga iseloomulik nähtus 19. sajandi kodanlikule muusikakultuurile on (peale avaliku kontserdi) kooriliikumine
Bizet: carmen Rossini: sevilla habemeajaja, tuhkatriinu. Puccini: turandot, boheem, toska, madam butterfly, gianni schicchi. Mascanni talupoja au Leanca vallo - pajatsid VENE ROMANISM Mihhail Glinka (1804-1857) Nimetatud ka Vene klassikalise muusika isaks. Tema loomingut on mõjutanud Vene rahvamuusika. Esimesteks kompositsioonikatsetusteks olid romansid (lüüriline saatega laul). Komponistina peamiselt iseõppija. 1836 esietendus patriootiline ooper ,,Ivan Sussanin" esimene vene rahvuslik ooper. Itaalia ooperistiil seguneb vene rahvalaulu ja vene romansiga. 1842 ooper ,,Ruslan ja Ludmilla", võeti vastu erilise vaimustuseta. Kõige tuntum sellest avamäng. Rahvuslik, aga ka eepiline ja muinasjutuline ooper. Räägib vägilasest Ruslanist ja tema mõrsjast Ludmillast. Headuse võit kurjuse üle. Glinka lahkus Venemaalt, veetis ülejäänud elu välismaal. Suri Berliinis.
seinamaalingud. Issaak Levitan (18601900) mõistis oma maalidesse ümber panna ümbritseva maailma lõputut ilu. Vene loodus, selle lõputu vaheldumine, armastatud maa eriline ilme sealt on pärit Levitani kuulsate maalide ,,Märts", ,,Kuldne sügis" sisu. Muusika Vene klassikalisele muusikale alusepanijaks peetakse helilooja Mihhail Glinkat (18041857). Glinka on nii vene klassikalise ooperi, klassikalise romansi kui ka sümfoonilise muusika rajaja. Tema ooperid "Ivan Sussanin" (,,Elu tsaari eest") ning ,,Ruslan ja Ludmilla" avasid klassikalise perioodi vene ooperis, panid aluse selle põhisuundadele. Ivan Sussanini kujus tõi helilooja välja vene inimese parimad iseloomujooned. Sümfooniamuusikas sünteesis Glinka rahvamuusika rikkuse ja professionaalse meisterlikkuse. Üle maailma on kuulsad helilooja Pjotr Tsaikovski (18401893) teosed: ooperid ,,Jevgeni Onegin" ja ,,Padaemand", balletid ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar" ja ,,Pähklipureja", aga
Kuni 19. Saj alguseni mõjutas Vene muusikat suuresti Itaalia muusika. Venemaal tegutses palju Itaalia heliloojaid ja etendati Itaalia oopereid. 1780 valmis Moskva suurteater. Vene rahvusliku muusika rajajaks peetakse Mihhail Glinka, tema rolli võrreldakse tihti Puškiniga kirjanduses. Tema teosed olid rahvuslikud, võttis aineks Vene ajaloosündmused ja muinasjutud, muusikas kasutas Vene rahvaviise. Ta kirjutas esimese Vene rahvusliku ooperi pealkirjaga „Ivan Sussanin“. Temalt on veel kaks kuulsat ooperit „Rusloun ja Ludmilla“ ning „Kamarinskaja“. Glinka mõjutas oluliselt 19. Saj teisel poolel tegutsenud noori heliloojaid, keda hakati kutsuma „Võimas rühm“: 1. Mili Balakirev 2. Modest Mussorgski 3. Aleksander Borodin 4. Nikolai Rimski- Korsakov 5. Cesar Cui Kõik nad olid väga suure patrioodid. Teemadeks olid Vene ajalugu ja muinasjutud. Leidsid, et
troonile ei kutsuta ega tunnustata võimaliku troonipretendendina ka Vale-Dimitri II poega. Lõpuks jäi sõelale patriarh Filareti (Fjodor Romanovi) 16-aastase poja Mihhaili kandidatuur, kes oli vastuvõetav kõigile maakogu rühmitustele ja valiti 21. veebruaril tsaariks [161345], pannes aluse Romanovite dünastiale Venemaa troonil. Legendi järgi üritas poolakate väesalk noort tsaari enne Moskvasse jõudmist kinni võtta, teejuhiks hakanud talupoeg Ivan Sussanin juhtinud aga seltskonna sohu, hukkudes ka ise, andes elu tsaari eest. Nii sise- kui välispoliitilise stabiilsuse saavutamine nõudis veel aastaid. Segaduste aja pärandina kutsuti veel mõnda aega tähtsamate otsuste läbiarutamiseks kokku maakogud. Kuigi bojaarkond oli lootnud opritsnina-eelse ,,vana hea aja" tagasitulekule, jätkas ka Mihhail isevalitsejana, jagades mõnda aega võimu patriarhist isaga. Mihhaili poja Aleksei [164576] valitsemisaeg oli täidetud rahutustest
annaabi.ee 
