aasta novembris koostööd The Dreamland Syncopators'itega 1919. aastal läks Fate Marable bändi, jäädes sinna 1921. aasta lõpuni Kontsertidel esines ta aga koos Erskine Tate'i ja Carroll Dickersoni orkestritega. 1929. aasta mais läks Armstrong koos oma orkestriga tagasi New Yorki, kus alustas esinemisi Broadway revüüdes koos orkestriga Hot Chocolates. Looming Louis Amstrongil oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompeti heli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes oskuslikuks improviseerimiseks, muutes laulu meloodiat ja sõnu vastavalt väljendusvajadusele Oma karjääri lõpul 1960ndatel peeti teda mitte ainult jazzi, vaid kogu popmuusika tugevaks mõjutajaks Tuntumad teosed "Chinatown, My Chinatown" "What a Wonderful World "Body and Soul" "Hello, Dolly!" "Ella and Louis" "Big Butter and Egg Man" "You Can Depend on Me"
Trompet Teet,Ats Ajalugu Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr või vanemast ajast, kuid need olid klappideta torupillid. Pronks- ja hõbetrompeteid on leitud Tutanhamoni hauakambrist. Samast ajast pärit trompetisarnaseid pille on leitud Skandinaaviast ja Hiinast. Neid mängiti, puhudes õhku läbi suletud huulte. Niimoodi tekkiv sumisev hääl tekitas trompeti sees olevas õhusambas seisulaine. Peruust on leitud umbes aastast 300 pärit trompeteid. Esimesi trompeteid ei kasutatud tänapäeva mõistes muusika tegemiseks, vaid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel. Ehitus Trompeti toru on silindriline. See tagab särava, selge ja valju heli. Toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ja suurem kõlalehtri pool. Tegelikkuses on toru silindriline vaid keskosas
Kaarma Põhikool Trompet Referaat Jalmar Tõnsau 7.klass Juhendaja: õp. Sirje Torn 2007 Ehitus: Trompeti ühes otsas on huulik ja teises otsas laieneb kõlatoru lehtriks ehk resonaatoriks. Trompetil on kolm pumpventiili. Trompeti allosas asub klapp, kuhu koguneb trompetimängija puhumise tagajärjel kondenseeruv vesi ja mida on seetõttu vaja iga paari loo järel tühjendada. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Ajalugu: Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr või vanemast ajast. Saksa päritoluga Rootsi helilooja Joachim Nikolas Eggert võttis trompeti 1807. aastal kasutusele sümfoonia partituuris. Tänapäeval kasutatakse trompeteid seoses paljude erinevate muusikastiilidega. Näitena võib tuua
vaskpuhkpillidest. Need on ühed vanimad muusikalised instrumendid, mis eksisteerisid juba 1500 aastat eKr. Click icon to add picture Trompet Aafrika trompet Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr. või vanemast ajast, kuid need olid klappideta torupillid. Pronks- ja hõbetrompeteid on leitud ka Tutanhamoni hauakambrist. Neid mängiti, puhudes õhku läbi suletud huulte. Niimoodi tekkiv sumisev hääl tekitas trompeti sees olevas õhusambas seisulaine. Click to edit Master text styles Vuvuzela Second level Third level Fourth level Fifth level Arvatavasti leiutas selle Freddie "Saddam" Maake
Kõik oleneb sordiini kujust. Vaskpuhkpillidel mängitavad kõrgeimad noodid, olenevad mängija oskusest ja füüsilisest võimalusest(kopsumaht,huuleja suulihased) TROMPETID on vaskpuhkpillide rühma sopran pill ehk mängib kõige kõrgemalt.Pilli ajalugu ulatub antiikaega. Oma sädeleva ja särava tämbri poolest oli ja on ta aksutusel armees, õukondades ja mujal. 1816 konstrueeritakse peale ventiilimehhanism. Ventiilide tulemuseks on trompeti popullaarsuse tõus.Pilli kasutatakse nii soolokui saatepillina. Kaasaegne trompeti toru pikkuseks on 1,3m.Trompetid on B pillid.Hääleulatus on fisc3. Trompeti tämber on särav ja hele.Ta võib kõlada ka sõjakalt ja teravalt, aga ka laulvalt ja voolavalt.Kõige värvikam on trompeti tämber keskmises registris. Eesti tuntuimad trompetistid on Priit Aimla, Jüri Leiten ja Indrek Vau METSASARVE algkujuks oli jahisarv, millega mängiti mitmesuguseid signaale
Huulikul on ringikujuline serv, mis pakub huulte vibreerimiseks hea keskkonna. Kohe serva järel on huuliku kauss, mis suunab õhujoa läbi palju pisema ava (kõri) ja laieneva tagaosa kaudu trompetisse. Nende huuliku osade mõõtmed mõjutavad heli kvaliteeti ja tämbrit ning mängukergust ja -mugavust. Üldiselt, mida sügavam ja laiem kauss, seda suurem helivaljus ning tumedam tämber. KONSTRUKTSIOON Trompeteid valmistatakse enamasti valgevasest. Trompeti toru on silindriline, toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ning suurem kõlalehtri pool. Ligikaudu võib toru jagada kolmeks võrdseks osaks: esimene osa on kooniline, aga laienemine on aeglane, teine osa on silindriline ning kolmas taas kooniline. Tänapäevastel trompetitel on kolm (mõningatel juhtudel ka neli) pumpventiili. Esimene ventiil alandab helikõrgust terve tooni, teine alandab pool tooni ning kolmas poolteist tooni
juunil 1914. aastal) tegi ta rasket tööd, enne kui üritas end muusikuna tõestada. Tegutsemine bändides Alustas 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven Sattus kuulsa kornetimängija Joe "King" Oliveri kaitsva tiiva alla ja kui Oliver 1918. aasta juunis Chicagosse siirdus, soovitas ta teda oma asemele esinema Alustas 1925. aasta novembris koostööd The Dreamland Syncopators'itega, sel perioodil "vahetas" ta korneti trompeti vastu 1919. aasta kevadel läks Louis Armstrong Fate Marable bändi, jäädes sinna 1921. aasta lõpuni Armstrongi uus manager Joe Glaser organiseeris tema jaoks big bändi, mille esimene avalik ülesastumine sai teoks 1935. aasta 1. juulil Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompeti heli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes oskuslikuks improviseerimiseks, muutes laulu meloodiat ja sõnu vastavalt väljendusvajadusele
HARD BOP Sandra ja Sanna · Hard Bop tekkis 1950ndatel vastukaaluks cool jazz´ile · Tekkis kuna mustanahalised muusikud soovisid uuesti elustada jazz`i afroameerikalikke algeid ja arendasid välja hard bop´i · Aluseks võeti gospelmuusika · Hard bop´i kõrvalzanrideks said funky ja soul jazz Hard bop iseloomustavad: · Hoogsus · Jõuline rütm · Trompeti-saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis · Off-beat´i rõhutamine Hard bop´ile omased pillid on: · Klaver · Trumm · Saksofon · Kontrabass · Trompet Tuntumad hard bop´i muusikud on olnud: · Art Blakey · Charles Mingus · Julian Cannonball Adderley · Sonny Rollins · Clifford Brown Näited hard bop muusikast: Video Video2
MAA PILLID Egiptus Varasemad: müra- ja löökpillid 4.at.eKr Kaarharf Pikiflööt Lauto Lüüra Trumm Salmei Trompeti-laadsed pillid Sisfrum Mesopotaamia Lüüra harf lauto rooviled topeltaulos raamtrumm Hiina kin 3000 eKr pipa erhu sansjan lauto flöödi-ja oboe-laadsed pillid suuorel e. seng / luuseng king kong kellad trummid taldrikud e. bood India samgita 2500 eKr sitar vina tanpura sarod tablad pilutrumm tümpsutorud kellad kulinad ksülofo...
HARD BOP Janelle Kujunes välja 1950. aastate keskel New Yorgis. Oli vastukaaluks cool jazz'ile. Võib käsitleda ka kui bebop'i traditsioonide taaselustamist. Ühendab mõjusid rhythm' n'blues'ist, gospelist ja bluusist. Kannab endas mustanahaliste muusikute soovi taaselustada jazz'i afroameerikalikke algeid. Stiilile on iseloomulikuks : Gospelilt üle võetud kaasakiskuv rütm. Ülevoolav meloodia. Trompeti või saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Ansambli koosseisu kuulusid tavaliselt : Klaver Saksofon Trompet Tromboon Kontrabass Trummid Tähtsamad inimesed Trompetist Miles Davis Trummar Art Blakey Pianist Horace Silver Trompetist Clifford Brown Miles Davis 1926-1991 Pärines jõukast keskklassi perest. Trompetist ja ansamblijuht Tema osalusel tekkisid näiteks ka cool jazz ja jazz-rock
Dixieland Ajalugu Dixielandi nimi on antud jazzi-stiilile New Orleansi jazzmuusikute poolt. Dixieland on üks vanemaid jazzi-stiile. Stiil arenes puhkpilliorkestrite marssidest, Prantsuse kadrillidest, Ragtime'st ja bluesist. Kuigi ansambli suurus ja koosseis võib olla väga paindlik, koosneb "standard" bändi solistiks trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupis: kitarr või banjo, string bass või tuuba, klaver ja trummid. Tunnused Peameloodiat esitab, kas: § trompet § kornet § klarnet Teised pillid improviseerivad samal ajal selle meloodia tausal ning ümber selle. Polüfoonilise kõla mänguviis. Louis Armstrong 4. august 1901 6. juuli 1971 USA dzässtrompetist ja laulja Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas ta juba 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven Avaldas dzässi arengule...
Vaskpillid. Trompet: Vaskpillide sopranpilliks on trompet. Trompetid on ühed vanimad muusikalised instrumendid, need eksisteerisid juba 1500 aastat enne Kristust. Trompet on teinud suure arengu mitmete aastasadade jooksul. Praegu on kasutusel trompet konstrueeriti 19.sajandi algul. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Trompeti kõla on pidulik ning seda on kasutatud pidulikel sündmustel. Tänapäeval kasutatakse trompetit orkestri-, soolo- ja jazzpillina. Kuulsad trompetistid maailmas on Louis Armstrong ja Dizzy Gillespie. Eesti tuntud trompetistid on Priit Aimla, Indrek Vau ning Jüri Leiten. Tromboon: Sõna "tromboon" pärineb itaalia keelest, kus tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Tromboon on madalama ja võimsama häälega kui metsasarv ja omab trompetit sära. Erinevalt teistest vaskpillidest muudetakse trombooni heli U-kujulise kulissiga, mida sisse lükates ja välja tõmmates õhukana...
Trallmann Dzässi tuntumad inimesed: LOUIS ARMSTRONG: Louis Armstrong (4. august 1901 6. juuli 1971) oli USA dzässtrompetist ja laulja. Ta oli pärit New Orleansist Louisianas. Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas ta juba 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. Ta avaldas jazzi arengule tugevat mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompeti heli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes oskuslikuks improviseerimiseks, muutes laulu meloodiat ja sõnu vastavalt väljendusvajadusele. Tema karismaatiline lavakäitumine ja hääl olid tuntud peaaegu sama palju kui trompetimäng. Oma karjääri lõpul 1960ndatel peeti teda mitte ainult jazzi, vaid kogu popmuusika tugevaks mõjutajaks. Ta oli üks esimestest mustanahalistest meelelahutajatest, kellel õnnestus edu saavutada nii, et tema nahavärv oli teisejärguline muusika järel. See
Metsasarve registrid: Madal mängitakse peamiselt pikki noote. p f Keskmine parim register mängimiseks. ppp fff Kõrge ere, kirgas. mf ff Metsasarv on siduva tämbriga pill. Ilma Ilusaim sarve käik bassita Istumine IV III II I Coperto suletud Aperto avatud Noodi kohal + (suletud) Noodi kohal . (avatud) Con sordino Senza sordino TROMPET Trompeti kuju on alati olnud sirge. Trompeti eelkäija oli TUUBA (see pole see, mida praegu nii nimetame). Iirimaal on kasutusel olnud varasel keskajal TRUMBA. Araablastel olid trompetilaadse pillid: ALNAFIR või ANNAFIR. Juba ammustest aegadest on teada, et seda pilli ei võinud igaüks mängida. See oli aadellik pill. Selline trompetikuju on pärit u. 16. saj. Clrarino tehnika Trompeti perekond: Trompet in B (tänapäeval sageli ka in C) Flügelhorn in B * erinev on huulik, kuju * tämber on pehmem (sarvelik) * esimesi
Puhkpillid Vask puhkpillid , Tuuba Tuuba on bass vaskpuhkpill . Tuuba varasemad eelkäijaid, sirged, laia kõlalehtriga signaaltorud, olid kasutusel juba antiikajal . Ilmselt oli selle riistapuu hääl niivõrd sisendava kõlaga, et ta nimi ja tähendus mingi teatevõi signaali andjana-toojana kandus edasi keskaega . http://www.youtube.com/watch?v=ONrOhMW7y4s Metsasarv Metsasarv on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omale. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu . http://www.youtube.com/watch?v=Yc2P3kd6-94 Puupuhkpillid , Saksofon Saksofon on puupuhkpill, mille konstrueeris belglane Adolphe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. http://www.youtube.com/watch?v=QnWajPRQmSc Klarnet Klarnet on puupuhkpill.
Orkestris oli 12 puhkpilli, 2 elektrikitarri, ühed trummid ning dirigent ja solist. Orkestrist tooksin esile eriti Jaak Vasara trompetiga. Arvamus: Nautisin seda kontserti täiel rinnal. Algas dzassilikult, kuid lõpp meenutas juba vägagi rock'n'rolli. Kõige parem oli minu arvates Pikk Ingliska, mis algas väga mõnusalt sellise omamoodi rütmiga, mis läks üle saksofoni sooloks. Sellele järgnes jällegi see rütm ning siis trompeti soolo. Vahepeal läks lugu vaiksemaks, kuid järsku liitus tugev trummimäng ja niimoodi kõik pillid ükshaaval. Lõpuks mängisid kõik jälle koos ja siis tuli uhke lõpp. Eve Pärnsalu oskab laulda ja väga ilusti, kuid kui ma seda varem ei oleks teadnud, siis ei arvaks ma praegu nii. Orkester mängis temast kõvasti üle ja näha oli emotsionaalset osavõttu sellel kontserdil tema poolt kuid kuulda ei olnud mitte kui midagi.
13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Plokkflööte, salmei, trompeti ja trombooni eelkäijad, krummhorn, näppekeelpille, poogenkeelpillid, harf, fiidel, lautot, psalteerium, rebekk, Simbel e. dulcimer, symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra, burdoon, raamtrummi, puusatrumme, tamburiini, kellad.
Eestis tekkisid esimesed fusion-grupid 1980-ndatel, Kaseke 1981 Kaseke oli aastatel 19801984 tegutsenud Eesti rock- ansambel. Ansambli lõid ansambli Propeller liikmed. Aastal 1981 võitis ansambel Tartu muusikapäevade grand prix. Ansambel on teinud muusikat nt muusikafilmile "Nukitsamees". Aastal 1983 ilmus ansamblilt heliplaat "Põletus" http://www.youtube.com/watch?v=EkyfM0qypKY Randy Brecker Ta sündis 27 novembril 1945 aastal. Ameerika trompeti mängija. Ta alustas oma karjääri Blood Sweat & Tears'is nende esimene album oli `'Child Is Father to theMan'', kuid ta lahkus bändist ning valis Al Kooperi kasuks. Ta on töötanud ja esinenud koos paljude kuulsate muusikutega nagu näiteks : Stanley Turrentine, Charles Mingus, Frank Zappa, Todd Rundgren, Richard Barone ja Spyro Gyra. http://www.youtube.com/watch?v=O6Sa2U89cdo Aitäh kuulamast!
Ruding Päritolu: Borneo (Malaisa ja Indoneesia), Kenyah ja kaya'i rahvad Tehakse palmi tüvest või vasest Kasutati armumängudeks Subing Päritolu: Palawan'i saared LääneFilipiinid, Cuyinin'i rahvas Kogupikkus 2025 cm, funktsioneeriv osa on sellest väike Suure ulatusega pill Parmupilli hübriide Universaalne "Jawsaphone" Seade võimaldab trompeti kõlalehtri abil võimendada erinevaid parmupille Erinevalt tavalisest mänguvõttest, ei puutu hambad vastu raami Tulemuseks vaskse heliga parmupill Kahe keelega "Jawsaphone" Unikaalne vibraatoga kõla Vaiksem kui ühe keelega "Jawsaphone" Parmupill on kõlalehtri
bigbändid Põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades Arranžeerimispõhimõtted suurele koosseisule töötas välja mustanahaline pianist ja orkestrijuht Fletcher Henderson Svingorkestrite pillimehed olid head nooditundjad, seetõttu kõlab bigbändi muusika elegantselt ning väljapeetult FLETCHER 1897- HENDERSON 1952 BIGBÄNDI KOOSSEIS 3-4 TROMPETI T 2-4 RÜTMIGRU TROMBOO PP NI 4-5 SAKSOFON I KUULSAID SVINGMUUSIKUID Kuulus orkestrijuht Duke Ellington Svingikuningas Benny Goodman Laulja Frank Sinatra 1899- DUKE ELLINGTON 1974 1909- BENNY GOODMAN 1986
NEW ORLEANSI JAZZ New Orleansi Jazzi ajalugu New Orleansi Jazz tekkis 20. sajandi alguses. Sünnilinnaks peetakse Louisiana osariigi pealinna New Orleansi. 20. sajandi esimesel kümnendil tegutses linnas ligi 30 orkestrit. 20. sajandi algusaastateks oli sellest sadamalinnast kujunenud tõeline kultuuripaabel, mille elanikud laulsid briti rahvalaule, tantsisid hispaania rahvatantse, mängisid prantsuse balletimuusikat ning marssisid preisi või prantsuse pasunakooride saatel. Muusika New Orleansi jazz sündis mitmesuguste etniliste tunnusjoonte ja muusikaliste elementide segunemisel. Muusika on Euroopa muusikaga võrreldes tahumatu, räme, kuid intensiivne ning emotsionaalne. Igas orkestris oli pillimehi, kes mängisid vaid kuulmise järgi improviseerides, püüdes saavutada inimhäält meenutavat tooni, Aluseks võeti kiriku-ja marsimeloodiad. Muusika sündis kohapeal ja tugines kindlale teemale. ...
huvitav,kuna kuulasid nad hoolikalt. Esimene teos,mida tahaks iseloomustada on "narride tants" . Esines meile seda Raivo Tarum mängides barokktrompetil. Teos algusest on kiir,tempoline,tekkib tunne,et muusika on võidukas ja väga tantsuline. Teine teos on "Unelmate saar". Seda teost tõi meile esile Imbi Tarum,kes mängis klavesiinil. Muusika ei ole väga kiir ja ka aeglane,normaalses tompos, mitte muutlik,hiljem esile tuleb sopran,Liina Saari esinemisel ja trompeti mäng.Trompeti muusika on aeglane, ühes tempos. Kolmas teos kannab nime "Itaalia tantsulaul". Teos algab klavesiini mänguga,mis on kiir ja tempokas,rütmiline,siis hakkab see sama laul,sopranis,mis on ka rütmiline ja kiir,tuleb esile ka trompeti mäng,mis mängib kaasa sopraani esinemisele,nendel on üks rütm. Sopraani laul on väga ilus ja erinev,kuna algselt laulab ta tasamini ja siis kõvemini ja kõvemini,lõpetab ka vaikselt. Neljas teos on " Kahe ingli dialoog"
Egiptus Asukoht · Asub Aafrika kirdeosas · Naaberriigid: Liibüa, Sudaan, Iisrael · Punase ja Vahemere ääres Üldine teave · Pindala 1,002,450 km2 · Rahvaarv ligikaudu 82,000,000 · Pealinn Kairo · Riigikeel araabia keel Kairo "Tuhande minareti linn" Lipp · Punane - revolutsioon · Valge - helge tulevik · Must - tume minevik · Lipu keskel on kuldne Saladini kotkas. Saladin oli Egiptuse esimene sultan. · Lipp võeti kasutusele 4. oktoobril 1984. Vapp · Kasutusel alates 1984. aastast. · Kotkas hoiab käes kirja, millel on riigi nimi araabia keeles. · Kotka rinnal on lipu- värvides kilp. Hümn · Bilady, Bilady, Bilady ("Mu isamaa, mu isamaa, mu isamaa") · Võeti kasutusele 1979. aastal. · Helilooja Sayed Darwish (1892-1923) Vana-Egiptus · Muusikaga seotud jumalad: Hathor, Bes, Thot. · Vanas-Egiptuses oli muusika usulise kummarda...
eelkäija), rebekk(algeline, pooliku pirni kujuline ja nõrga ,,karuse" kõlaga lamedapõhjaline viiul), harf(keskaja iseloomulikem näppepill, mis jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti saarelt umbes 8.sajandil), lauto, psalteerium(klavessiini eelkäija), rataslüüra(hilisest keskajast kaasaskantav pill, millega mängiti ilmalikku muusikat), simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, salmeid, millest hiljem arenes pommer, trompeti eelkäijaid ja krummhorni. Löökpillidest mängiti vaid raamtrummi ja tamburiini. http://et.wikipedia.org/wiki/Orel (18.11.2013) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/keskaja_muusika_gerdaviks.htm (18.11.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaja_muusika (18.11.2013) http://ak.rapina.ee/eda/keskaja_muusika/pillid_heliloojad.html (18.11.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/Muusika_ajalugu (18.11.2013) Töö autor Joonas Assor
4 Arvo Kruusemendi elulugu Arvo Kruusement on sündinud 1928. aastal Lääne-Virumaal Undla vallas. Ta on Eesti stsenarist, lavastaja ja näitleja. Kooliteed alustas ta Kadrinas. Musikaalse poisina soovitas lauluõpetaja tal muusikat õppima minna ning muretses talle ka koha Tartu Ülikoolis trompeti õppimiseks. Sellega ei olnud rahul Arvo isa, kes oli põllumees. Ta tahtis, et poiss õpiks ära mõne ameti. Nii otsustas ta minna Rakvere kommertskooli kaubandust õppima. Huvi filmikunsti vastu tekkis tal okupatsiooniaastatel, mil koolitööst jäi palju vaba aega. Lisaks oli Arvol küljes ka näitlejapisik. Koos teiste näitlejatega käis ta välismaa filmidele eesti keels peale lugemas. Peale kooli lõpetamist soovis Arvo minna filmindust õppima , kuid nendest plaanidest
Tihti peale ei vaadata väga nooti, vaid improviseeritakse, muidugi tuleb hoida end enam-vähem piirides ja rütmi säilitama. Vahel lisatakse klassikalisele koosseisule näiteks alt-saksofon, kes soleerib koos esimese trompetiga, see aitab väga rikastada kogu muusikat. antud pildil mängivad Mnozil brassi kõik kolm trompetisti. Trompet on kõige kõrgem vaskpuhkpill samas ka kõige tehnilisem. Trompetil on 3pumpa. Trompet on ka ühtlasi kergeim vaskpuhkpill. Trompeti solo on brassi üks peaaegu, et kohustuslik osa. Trompetile tuleb lisada bass, nt. tuba. Sellele saab rajada "tausta" mis on lihtsa ülesehitusega ja toetab solo halt, seda mängivad tavaliselt teised trompetid, tromboonid või metsasarved. tavaliselt puudub trumm. enim mängitavad liigid on klassika, klassikaline rock, rock `n`roll, ballad, popp, swing, jazz jne.
· Laul rütmiseeritud kõne Pigem hüüe või sõna o Meloodiat polnud, tekkis hiljem o Rütm oli tähtis teabe edastamiseks (signaalid e. rütmifiguurid) puutükkide kokku löömine · Esimesed pillid o Löökpillid (prinitiivsed) o Puhkpillid õõnsad puud, looma sarv Kiviaja flööt vanim pill, luust, 5 sõrme auku, sümboliseeris müstikat o Sarved o Pambus viled o Trompeti eellased · Tants Rituaalne seotud usuga, loitsumine Rütmiline saade Meenutas võimlemist o Arenes välja näitekunst esimesed tegevused olid tummtegevused (pantomiiniline) · Kunstiga taheti mõjutada loodust, loodusjõude · Religiooni teke seletada loodusjõude võeti appi kõrgemad jõud · Kunst on seotud uskumustega · Mütoloogia ja religioon andsin inimesele moonutatud maailma vaate. II Periood
aastal Tallina Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ja töötab alates sellest Vanemuise teatris näitlejana. Daisy - Merle Jalakas lõpetas 1996 Eesti Muusikaakadeemia dots Ljudmilla Issakova lauluklassis. 1995. aastast töötab Teatris Vanemuine ooperi ja operetisolistina. Täiendanud end A. Kapustjanski, L. Puglisi, T. Valjakka juures. Osalenud prof. E. Märtsoni Wilsoni, M. Pelo ja prof I. Kremlingi meistrikursustel. Endel Nõgene on lõpetanud 1974 Eesti Muusikaakadeemia trompeti eriala Helmut Orusaare ja dirigeerimise prof Roman Matsovi juures. Järgnesid dirigeerimisõpingud St Peterburi konservatooriumis prof Viktor Fedotovi juures (1975-77). Georg Malvius on õppinud Stockholmi Draamakunsti Instituudis lavastamist, Karlstadi Ülikoolis ajalugu ning Stockholmi Ülikoolis psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu. 1991.aastal valiti ta Göteborgi Ülikooli ja 1996. aastal Müncheni Ülikooli muusikaliteaduskonnas professoriks
Juhan Aavik Koostasid:Desiree Laanepere Krista Maier Elulugu Juhan Aavik (29.01.1884-26.11.1982) oli helilooja, dirigent ja pedagoog. Juhan Aavik õppis : o Pirmastu vallakoolis (1890–1893), o Paistu kihelkonnakoolis (1893–1897) o Viljandi linnakoolis (1897–1901). Pärast seda läks Peterburi, kus lõpetas Peterburi Konservatooriumi trompeti erialal 1907. ja kompositsiooni erialal 1911. aastal. Tartu 1911–1923 oli ta Tartu Vanemuise Teatri sümfooniaorkestri dirigent. 1911–1925 segakoori dirigent. 1911–1918 õpetas ta muusikat Tartu koolides. 1919. aastal oli ta Vabadussõjas vabatahtlik, Tartu kaitsepataljoni ja 8. jalaväepolgu kapellmeister. 1922–1925 juhatas ta Tartu Üliõpilassegakoori. Aastatel 1919–1925 oli ta Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor.
mängutehnika tõttu siiski puupuhkpill Teda kasutatakse ka klassikalises muusikas, kuid rohkem kuuleb teda dzässmuusikas Kuula YouTube - benny hill saxofon solo Vaskpuhkpillid Valmistatakse peamiselt valgevasest ehk messingist Kõla on metalselt särav ja pidulik Kõla summutamiseks kasutatakse helisummutit ehk sordiini Vaskpuhkpillid Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba kausshuuli k Trompet Trompeti kõla on õilis ja särav H. Berlioz (1803-1869) On seotud sageli maagia ja tavade ning ametlike või sõjaväeliste tseremooniatega Oma särava kõlaga on orkestripillidest kõige valjuhäälsem Kuula YouTube - Taps Trumpet Solo Kuula YouTube - Jazz Trumpet Solo - St. Thomas Tromboon Teleskooptoruga tromboon on orkestri vaskpillirühma silmatorkavaim pill 7 tõmmiktoru asendit . Mida kaugemale toru välja tõmmatakse, seda madalam on heli
Ükski teine orkestrijuht ei teadnud paremini, kui Ellington kuidas orkestrit koos hoida. Kui teistes edukates orkestrites toimusid koosseisuvahetused iga kuu, oli Ellingtonil kahekümne aasta jooksul vaid kuus või seitse märkimisväärset muudatust. Ellingtoniga Cotton Clubis mänginud tähtsate solistide seas olid trompetist Bubber Miley, trombonist Joe "Tricky Sam" Nanton ja baritonsaksofonist Harry Carney. Ellington lõi oma "dzunglistiili" koos Miley ja Nantoniga. Trompeti ja trombooni ekspressiivsed urisevad helid meenutasid dzungliöös kostvaid hääli. 7 Ellingtoni mõju muusikale Duke Ellingtoni lugu on orkestri ajalugu jazzis. Kõik märkimisväärsed bigbändid kaasa arvatud kommertsiaalsed tantsuorkestrid on olnud otseselt või kaudselt Duke'i mõju all. Ellingtoni poolt kasutusele võetud uuendustest ja tehnikatest, mis olid eeskujuks teistele orkestritele ja mängijatele, saab pika nimekirja.
lautot. Kandlesarnast psalteeriumi võidi mängida näppides, poognaga keeli tõmmates ja ka keeltele lüües. Keelpill oli ka organistrum (rataslüüra, hurdy-gurdy), mille keeled pani kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas, mängija teine käsi sõrmitses klahve, millega muudeti ülemisel keelel helikõrgusi. Puhkpillidest kasutati erinevaid flööte (gemshorn, plokkflööt), levinud oli ka salmei, eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad. 2
aastatel, ent alles kuuekümnendatel hakkas see ohustama tema karjääri muusikuna. 1960. aasta suvel arreteerisid Itaalia võimud Bakeri ning ta veetis ligi poolteist aastat trellide taga. 1960. aastate algul elas Baker mitmel pool Euroopas (Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Hispaanias), ühtlasi oli see aeg, mil teda korduvalt arreteeriti ja ühest riigist teise saadeti. 1964. aastal pöördus Baker tagasi Ameerikasse ning mängis New Yorgis ja Los Angeleses, olles vahetanud trompeti lühiajaliselt flüügelhorni vastu. Tollest perioodist pärinevad mitmed suurepärased albumid. 1960. aastate lõpul algasid Bakeri probleemid hambumusega. Asi läks niivõrd hulluks, et ta pidi hakkama kasutama hambaproteese ning 1970. aastateks oli mees juba trompetimänguga lõpetanud. 1973. aasta novembris tegi metadooniraviga oma narkosõltuvuse kontrolli alla saanud Baker comeback'i ühes New Yorgi klubis. Sellel kümnendil tuuritas Baker veel korduvalt ringi Euroopas.
Retsensioon ,,Nii on meil moes!" (,,Anything Goes") Laupäeval, 22. novembril, käisin klassiga Tallinna linnahallis vaatamas Cole Porteri muusikalist komöödiat ,,Nii on meil moes!", mis esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ning seda mängiti üle neljasaja korra! Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit...
Louis Armstrong Erinevaid jazz’i lugusid ja esitajaid kuulates, leidsin enda lemmik jazzmuusiku. Selleks on Louis Armstrong. Louis Armstrong Ta oli USA jazztrompetist ja laulja. Armstrong alustas trompeti- ja kornetivirtuoosina juba 1920. aastate algul. Louis Armstrong sündis 4. augustil 1901 New Orleansis, Louisianas ja suri 6. juulil 1971 Queens’is, New Yorgis. Armstrongi varajane elu Armstrong sündis New Orleansis vaeses peres. Isa William Armstrong jättis perekonna maha ja läks teise naise juurde, kui Louis oli veel laps. Ema Mary Albert jättis Louis' ja tema noorema õe Beatrice'i vanaema Josephine Armstrongi hoolde. 5-aastaselt naasis ta elama ema juurde. 11-aastaselt liitus Armstrong poistekvartetiga, kellega laulis tänavatel. Kornetimängija Bunk Johnson õpetas teda kuulmise järgi mängima. 20-aastaselt õppis Armstrong nooti lugema ja ta oli üks esimestest jazzmängijatest, kes lisas muusikale oma iseloomu ja stiili. Chi...
Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn oli pärit Alam-Austriast Rohrau külast tõllassepa perest. Pere oli musikaalne. Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Ta õppis klaviiri- ja viiulimängu ning omandas teooria ja kompositsiooni põhialused. Toomkoolist lahkus Haydn häälemurde tõttu. Ta polnud nõus õppima vaimulikus, nagu seda soovisid vanemad, ning jäi seetõttu ilma nende rahalisest toetusest. Mõnda aega teenis elatist klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja ansamblites ning toapoisi ja saatjana Napoli kuulsa lauluõpetaja Nicola Porpora juures. Ta üüris tuba Viini juuksuri Kelleri juures, kellele tasus üüri õpetades juuksuri kahele tütrele klaverit. Haydn armus nooremasse ja tegi abielu ettepaneku, kuid neiu keeldus ja Keller pakkus vanemat tütart ja Haydn abielluski Maria Annaga. 1761. aastal asus Haydn Ungari vürst Ez...
11c klassi arvestustöö kordamisküsimused SULETUD MATERJALIDEGA: 1. Millal oli klassitsismiajastu? Klassitsismiajastu kestis 18.sajandi II poolest kuni 19.sajandi I veerandini. 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? · Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. · Eelistati instrumentaalmuusikat. · Muusika oli põhiliselt homofooniline. · Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. · Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. · Eelistati duuri ja molli. · Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. · Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõiste sümfoonia. Sümfoonia- sümfooniaorkestrile loodud mitmeosaline sonaaditsükli vormis muusikateos. 4. Seleta mõiste instrumentaalkontsert. Instrumentaalkontsert- teatavale muusikariistale (näiteks klaverile, viiulile) komponeeritud või sellel ettekanta...
Louis Armstrong Referaat Mats Viisileht Elulugu Louis Armstrong oli esimene erilist tähtsust omav muusik-solist, kes kerkis esile koos jazzmuusikaga. Temast sai üks mõjuvõimsamaid muusikuid kogu muusika ajaloos. Trompetivirtuoosina alustas ta juba 1920ndate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. Omades suurepärast improvisatsiooniannet, mis kantud rikkalikust kujutlusvõimest ja emotsionaalsest kõrglaengust, pani ta aluse tuleviku jazzmuusika kujunemisele. Selle kõige eest on ta ära teeninud jazzisõprade sügava aukartuse. Armstrong oli ka "kõva" tegija popmuusikas, seda tänu just oma eriliselt võluvale ja isikupärasele laulustiilile, mis tõstis ta silmatorkavalt esile terves reas vokaalsalvestustes ja filmirollides. L. Armstrong sündis kas 4. augustil 1901. aastal New Orleansis ning suri 6. juulil 1971. aastal New Yorgis südamepuudulikkusesse. Louisi lapsepõlv oli raske. Tema isa William Ar...
väljasoleku perioodil - Jüripäevast (23. aprill) Mihklipäevani (29. september). Muul ajal oli nende kasutamine keelatud. Nende valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit, loomasarved, kõrred, putked, pilliroog, savi, puulehed, linnuluu jne.)Heli tekitamise printsiibi järgi võib eesti rahvalikud puhkpillid jagada kolmeks: · flöödi tüüpi · klarneti tüüpi · trompeti tüüpi Flöödi tüüpi puhkpillid on kõik erinevad vilepillid. Neid valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill), linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat
Pillimuusikat kasutati ka tantsu saateks. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Puhkpillidest kasutati erinevaid (plokk)flööte Väga levinud oli topelthuulikuga salmei (sellest arenes pommer ja hiljem oboe). Eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad Mängiti krummhorn`i (tõlkes ,,kõver sarv"), mille puhumine nõuab parajalt füüsilist jõudu Keelpillidest kasutati palju näppekeelpille, juurde tulid ka poogenkeelpillid. Näppepillidest oli kõige levinum harf, mis tuli mandrile Briti saartelt. Fiidel`ist (lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill) arenes renessansiaegne vioola ja 16.saj lõpul viiul. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj.
esimene lugu tekitas pigem und ja oli liiga aeglane, kuid viimane oli mõnus ja minule meelepärane. Balletitantsijaid oli laval kümne ringis koos solistiga. Kuid orkestrisse kuulus üle viiekümne inimese, sest oli kuulda helisid viilulilt, vioolalt, tsellolt, kontrabassilt, harfilt, flöödilt, oboelt, klarnetilt, fagotilt, metsasarvelt, trompetilt, tromboonilt, tuubalt, löökriistadel. Orkestrisolistideks võib pidada viiulimängijat Karina Volosinat ja trompeti mängijat Marti Suve. Nagu ma eelnevalt mainisin oli ballett hea, kuid midagi jäi siiski puudu. Ma lootsin näha rohkem tantsuelemente ning oleksin eeloistanud ka kuulata veel soliste laulmas. Minu jaoks oli see etendus veidike igav ja keerulise sisuga, kuid see oli mu esimene balett ja võin nähtuga rahule jääda.
Pillimuusikat kasutati ka tantsu saateks. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Puhkpillidest kasutati erinevaid (plokk)flööte Väga levinud oli topelthuulikuga šalmei (sellest arenes pommer ja hiljem oboe). Eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad Mängiti krummhorn`i (tõlkes „kõver sarv“), mille puhumine nõuab parajalt füüsilist jõudu Keelpillidest kasutati palju näppekeelpille, juurde tulid ka poogenkeelpillid. Näppepillidest oli kõige levinum harf, mis tuli mandrile Briti saartelt. Fiidel`ist (lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill) arenes renessansiaegne vioola ja 16.saj lõpul viiul. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj. üheks
lõõritamist, mis tekitas tunde, et ma asun hoopis teisel mandril ja kohe kindlasti mitte Eestimaal. Muusika oli äärmiselt mitmekülgne ja laia haardega, kuid lootsin siiski kuulda klassikalist tänapäeva jazzi. 2 1 Jazz Kaare kava 8.mai 2011 Esinejad olid väga professionaalsed ja valdasid oma instrumente suurepäraselt. Minu jaoks kõige meeldejäävamaks osutus trompet, mitte basskitarr mis oli tegelikult mõeldud kontserdi põhiliseks pilliks.Trompetist muutis enda kõrgete trompeti käikudega iga loo fungilikumaks. Teistest veidi vähem tehniliseks osutus trummar, kes lõi üksluiselt igale palale kaasa peaaegu ühte ja sama rütmi. Samas meeldis, kui trummar kasutas harjasid ja soolotrummilöök jäi õrnalt ning pikemalt kõlama. Sellises muusikavormis jääb tahaplaanile ka soolokitarrist, mis on üldiselt suhteliselt harv juhus. Richard Bona hääl oli väga kaunis ning puhas nii madalatel kui ka kõrgematel nootidel.
Monk (klaver), Miles Davis (trompet). cool jazz 1950 New Orleans, flööt, vibrafon, metsasarv, rahulik, emotsionaalne, vaoshoitum, madalam kõla, tagasihoidlikud atakid, arranzeeringud, polütonaalsus, atonaalsus, Miles Davis (trompet), saksofon Lester Young, Stan Getz, Lennie Tristano (klaver), modern jazz quarter, dave brubek quarter. hard bop 1950 New York, klaver, saksofon, trompet, kaasakiskuv rütm, ülevoolav meloodia, trompeti ja saksofoni vali koosmäng oktavis või unioonis, Miles Davis (trompet), Art Blakey (trumm), Horace Silvert (klaver), Clifford Brown (trompet). free jazz 1960, trompet, saksofon, klaver, klarnet, puudus kindel vorm ja taktimõõt, loobuti tavapärasest harmooniast, juhuslikud kooskõlad, süsteemitud kõlamoodustised, Cecil Taylor (klaver), saksofon Ornette Coleman ja John Coltrane. jazz rock 1960, süntesaator, elektriklaver, elektrikitarr, esinemine noorte
Kokkuvõtte Hard Bop (ingl hard raske,vali) kujunes välja 1950. aastate New Yorgis vastukaaluks cool jazz'ile. Hard bop'i võib käsitleda ka kui bebop'i traditsioonide taaselustamist. See stiil ühendab mõjusid rhytm'n'blues'ist , gospelist ja bluusist ning kannab endas mustanahaliste muusikute soovi taaselustada jazz'i afroameerikalikke algeid. Sellele stiilile on iseloomulikud gospelilt üle võetud kaasakiskuv rütm ja ülevoolav meloodia ning trompeti ja saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Ansambli koosseisu kuulusid tavaliselt klaver,saksofon,trompet,tromboon,kontrabass ja trummid. Kasutatud kirjandus : www.annaabi.com > Muusika 4
keeles • Keskaegne ilmalik laul Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. 12.-13. saj olid väga levinud ka rüütel-laulikud. • Keskaegsed pillid Keelpillidest olid kasutusel fiidel, rebekk, harf, lauto, psalteerium, rataslüüra, simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, šalmeid, trompeti eelkäijaid, krummhorni. Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini. • Renessanssajastu üldiseloomustus ja muusikaelu Hakkas levima humanism (lähtuti inimesest). Ideaaliks sai see, mis on ilus, mitte see, mis on õige. Ilmalik maailm muutus vähemalt sama oluliseks kui vaimulik. Sarnastuste tõttu antiikaja ühiskonnaga hakati seda perioodi nimetama renessanssajastuks, mis tähendab tõlkes taassündi.
Tähtsaim võimu piirkond oli ROOMA Tähtsaim võimu piirkond BÜTSANTS PILLID Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti laulu saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit ei olnud. Kirikus olid pillid keelatud kui paganluse sümbolid. Kasutati ainult orelit. Keelpillidest olid kasutusel fiidel, rebekk, harf, lauto, psalteerium, rataslüüra, simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, trompeti eelkäijaid, krummhorni. Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini. KESKAJA MUUSIKA Keskaja muusika jaguneb kolmeks: 1. Varakristlik muusika 2. Renessanssmuusika 3. Gooti ajastu muusika Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanriteks olid psalmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud vaimulike koorid.
Mina käisin kuulamas dots Aavo Otsa trompetiklassi EMTA kammersaalis 4.novembril kell 18:00. Esitusele tulid Aavo Otsa õpilaste trompetiklass. Lisaks trompetitele esines seal ka tromboon,tuuba,klaver ja flüügelhorn.. Klaveril : Meeli Ots ja Kaisa Laasik Kontsertmeister : Meeli Ots Osades teostes on niipalju originaalset kõlailu, värve,ootamatuid meeleolulisi üleminekuid, mõttekaid pause, palju eri pillide karaktereid peaaegu soololõikudena. Trompeti ja trombooni koosmäng mõnes palas on nii kaunis, lummab oma mängutehnika võluga. Mõne pala iseloomustamiseks olin lisanud enda märkmepaberile märksõnad : natuke masendav , kriiskav, tempokas, järsk ning vahetevahel veniv. Tuuba ja tromboon lisasid siiski vürtsi juurde. Kontsert oli üllatavalt lühike, see tundus mulle harjumatu ning nimetasin kontserdi enda jaoks ümber minikontserdiks. Kava Air de Bravoure(Andre Jolivet) Aarne Ots
viiul, kitarr) Puhkpillid Heli tekitamise põhimõtte järgi võib eesti rahvapärased puhkpillid jagada kolmeks põhiliseks rühmaks: 1) flöödi tüüpi puhkpillid - erinevad vilepillid, mille heli tekib õhujoa põrkumisel vastu teravat serva. N: pajupill, vilepill, putkepill, savipiilud. 2) klarneti tüüpi puhkpillid heli tekitab õhu toimel võnkuma pandud keeleke N: kõrrepill ja roopill 3) trompeti tüüpi puhkpillid - heli tekitab mängija pingul huultega puhumisel võnkuma pandud õhuvool. Mitmesugused sarved ja pasunad N: karjapasun (2m) Roopillist on välja arenenud torupill Torupill oli praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aastaringselt! Koosneb tuulekotist ja torudest. Heli tekitab sõrmilise sisse pandud roopillist piuk. Keelpillid Kannel Kõige vanem keelpill Eestis (~2000 a) Jauguneb põhitüübilt kolmeks:
Jazz muusika Jazz'i eelajalugu Jazz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Esimesed jazz-orkestrid tekkisid New Orleansis 20. sajandi algul. Töölaulud Töölaulude viisid koosnesid lühikestest korduvatest fraasidest, ühiseid pingutusi rõhutati hüüdsõnadega. Nii tekkis aja jooksul hulk aafrika töölaulude ameerika teisendeid. Spirituaalid Spirituaalid on mustade vaimulikud laulud ning selle alaliik, gospel, väljendab veel ülimalt religioosset vaimustust. Antifoonia koori ja eeslaulja vaheldumine; tavaline kristlikel jumalateenistustel. Melismaatika aeglasema spirituaali näide, improviseeritud viisikaunistus. Rütminihe e off-beat hoogne lugu Aafrika rahvaste muusikas, hiljem sai jazzi olulisemaks tunnusjooneks. Spirituaale saadavad lauljate rütmilised käeplaksud, vahelehõiked ja tantsuliigutused....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
