KLAVERIMUUSIKA Soolopill Uus žanr – väikevormid 19. saj esimese poole kõige iseloomulikumateks klaveriminiatuurideks olid nokturn, ballaad aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka, polonees. Ühendab meloodilisus ja lüüriline karakter. Kontsertetüüd. Franz Schubert. Fryderyk Chopin Fryderyk Chopin oli 19. saj tuntumaid klaverivirtuoose. Lõi uue klaverifaktuuri. Sulandas pedaliseerimise.
Muusika Sonaat-allegro vormiskeem: Sissejuhatus Ekspositsioon Töötlus Repriis Kooda -peateema -arendatakse -peateema -kõrvalteema teemat -kõrvalteema Sonaat on kolme- või neljaosaline instrumentaalteos. Sonaati esitab soolopill, võib kaasneda ka saade. Klassikalise kuju saavutas sonaat Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontserti esitavad soolipill (või pillid) sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Kontsert, milles soolopill on oboe, on oboekontsert. :D Keelpillikvartetis mängivad 1. viiul, 2. viiul, altviiul ja tsello. Enamasti on keelpillikvartett kirjutatud 4-osalises sonaaditsükli vormis. J. Haydni ,,Keisrikvartetist" sai hiljem Saksa keisririigi hümn.
1. Õukond ja kirik polnud määraval kohal, muusikaühingud hakkasid korraldama avalikke kontserte, vabahelilooja status muutus tähtsamaks, anti välja muusikaõpikuid 3. Ekspositsioon (peateema, kõrvalteema), töötlus (arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasid), repriis (teemad tulevad tagasi) 4. Keelpillikvartett- 1. Viiul, 2, viiul, viola, tsello Trio- viiul, klaver, tsello 5. Õ. Lk 37 6. Sonaat, trio, keelpillikvartett, sümfoonia 7. Sümfooniat esitab sümfooniaorkester, sonaati soolopill 9. Sümfooniazanri rajaja 10. "Loomine", "Aastaajad", "Lahkumissümfoonia" 11. Ezsterhazy 13. Sündis Salzburgis, isa oli õukonna Kapellmeister ja viiuldaja, klaverit hakkas 4selt mängima, Viinis oli muusikaõpetaja 14. Õ. Lk. 43 15. 50 kokku, hilisemad sümfooniad jõulised ja dramaatilised 17. Mozart Salzburgis, Beethoven Bonnis 18. Selgelt väljajoonistatud karakterid, filosoofilise alatooniga konfliktid 19. Klaver 20. Franz Joseph Haydn, Wolfang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven 21.9
Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1. Ekspositsioon (teema esitlus; pt peateema, kt kõrvalteema), 2. Töötlus (teema arendus või -töötlus), repriis (alguse kordamine; coda - lõpetus). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. Sümfoonia esimene osa on alati sonaadivormis, kokku on 3-4 osa (kiire-aeglane-tant- kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet n...
Klassitsism ajastu kunstis, muusikas, kirjanduses (18.sajand) Klassikaline muusika, mis on oma aja ära elanud ja on ka populaarne tänapäeval Uued muusikazanrid: · Sonaat kolmeosaline, ülesehituselt kiire-aeglane-kiire, esitaja soolopill · Instrumentaalmuusika kolmeosaline, kiire-aeglane-kiire, esitab soolopill+sümfooniaorkester · Sümfoonia 4osaline, ülesehitus kiire-aeglane-menuett-kiire, esitab sümfooniaorkester · Keelpillikvartett 2 viiulit, vioola, tsello · Avamäng instrumentaalne sissejuhatus Sümfooniaorkestri pillid: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid
Muusika KT kordamine 1. Mõisted: Klassitsism Ajastu muusikas, kunstis ja kirjanduses 18. sajandil. Klassikaline Muusika, mis on oma aja üle elanud, kuid on populaarne ka tänapäeval. 2. Uued zanrid: Sonaat 3 osaline, ülesehitus kiire-aeglane-kiire, esitajaks soolopill. Keelpillikvartett Instrumentaalansambli kooseis. Koosneb neljast keelpilist: Esimene viiul, teine viiul, vioola, tsello. Sümfoonia 4 osaline, ülesehituselt kiire-aeglane-menuett-kiire. Esitab sümfooniaorkester. Avamäng Instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus. Tavaliselt sonaat-allegro vormis, esitatakse ilma kordustetta. Instrumentaalkontsert 3 osaline, esitab soolopill + sümfooniaorkester. Nimetus
van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill -Muutused kammermuusikas: improviseeritud saateharmooniat asendati klaveeriduoga koos mõne meloodiapilliga. -Muutused orkestrimuusikas-Neljahäälne puupuhkpillirühm(flööt, oboe, klanret, fagott) opera buffa-itaalia stiilis koomiline ooper opera seria itaalia stiilus tõsine ooper Kunst:-selge ja reeglipärane vormitäius -Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. -Portreedele oli omane idealiseeriv laad. -Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust.
klassitsisimiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmasklassiline. Sellel perioodil püüti kunstis väljendada antiikkultuuri põhimõteid. Klassitsismi perioodid: 1)eelklassitsism (üleminekuaeg) 1720-1760-Tekkisid uued muusikazanrid, vormid,koosseisud.; 2) varaklassitsism 1760-1780 küpsesid uued vormid,zanrid. 3)klassikalise stiili kõrgaeg 780-1810 sündisid paremad heliteosed4)klassitsismi lõpu on meeletult raske määrata!!!!. Miks nim seda valgustusajastuks: demokraatia algus, kirik ei pea ühiskonda valitsema, tekivad uued mõtted. Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk *kirikulaadide järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika *valdavalt vaimulik muusika*muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+lihtrahvas *vormid ja zanrid: fuuga, süit, soolokontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium, kantaat*orkestri koosseis: basso continuo,keelpillid,vahel soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsi...
Klassitsism muusika vormid ABAkontrastse keskosaga muusika ABACArondo AA1A2A3A4variatsoon, Sonaadivorm ülesehitus (sissejuhatus ei pea olema) ekspositsioon peateema ja krval teema (teemad kontrastsed) töötlusmuudab pea või kõrval teemat repriis peat. ja kõrvalt. koodae. saba sonaat(soolopill 34 osaline) trio(viiul,klaver tsello 4 osaline) keelpillikvartet(1viiul 2 viiul vioola sello 4 osaline) instrumentaal kontsert(soolopill ja sümfoonia orkester 3 saline) sümfoonia(sümfooniaorkester 4 osaline) Klasikaline orkestrikoosseis keelipiilid 1ja2 viiul vioolad tsellod ja kontrabassid puhkpillidflööt oboe klarnet fagott vsakpillid trompetid metsasarved hiljem tromboonid.tuli koomiline ooper ja laulumäng tõi vaataja ette reaalse elu, tegelased linnaühiskonnast. saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, khu oli...
LAURI LUHA BAROKK BAROKK MUUSIKA • Hakati looma teoseid kuulamiseks • Tekkisid elukutselised muusikud • Algas vokaal ja instrumentaalmuusika võidukäik • Polüfoonilise muusika asemele hakkas tekkima monoodiline • Barokkmuusika helikeel on kummaline • Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid • Armastati tempo ja dünaamikakontraste BAROKK PILLID • Viiul – ansambli ja soolopill • Klavessiin • Klavikord • Orel • Positiivorel • Klaviirimuusika BAROKKI STIILID • Aaria – Väga levinud soololaulu vorm • Kantaat – Ulatuslik ja pikk vokaalteos ühele või mitmele solistile • Instrumentaalkonstert – Muusikateos, mis oli mõeldud rahvale • Süit – Instrumentaalteos, kus muusika oli tehtud tantsu rütmis • Fuuga – Polüfoonilise muusika keerukas ja arendatud vorm BAROKKI ESINDAJAD • Jacopo Peri – 1561-1633
sonaat-allegro vormis. Esineb ka 1-osalisi sonaate, mile puhul säilitatakse S-A vorm. Sonaadivormi areng sai alguse juba 17. saj, kuidvanal sonaadivormil ei olnud tänapäevast ülesehitust. A. Vorelli viiuli sonaadid 17. saj lõpust nt olid süiditaolised tsüklilised, D. Scarlatti klaveri sonaadid aga kaheks liigenduvalt 1-osalised. Klassikalise kuju sai sonaadivorm alles Viini klassikute J.Haydni ja W.A. Mozarti loomingus. Sonaati esitab soolopill, millele võib kaasneda saade. Osad on oma isel.erinevad ja tavaliselt sellises järgnevuses: 1) allegro (kiire); 2) adagio, lento või andante (aeglane); 3)allegretto, menuetto või scherzo (poolkiire). Sonaat algab sissejuhatusega, millele järgneb peateema c-mollis. Kõrvalteema aga es-mollis. Järgneb töötlus, kus toimub teemade töötlemine erinevates helistikes. Repiis algab peateema esitamisea alghelistikus, millele järgneb kõrvalteema f-mollis. Sonaadi I osa lõpetab kooda.
ABACAD...A SÜMFOONIA 4osaline teos sümfoonia orkestrile 1. liikuv tempo,energiline iseloom 2. aeglane, rahulik,lüüriline, kujutab variatsiooni 3. tantsulisem iseloom 4. finaallõpetab sümfoonia,kõige liikuvam osa, rõõmus iseloom AVAMÄNGinstrumentaalmuusika teos sümfoonia orkestrile, ühe osaline,iseseisev teos SONAATklassikaline 3 või 4osaline instrumentaalteos, esitab soolopill, klassikalise kuju sai alles Motzardi,Beethoveni loomingus 1. kiires 2. aeglane 3. kiire või poolkiire INSTRUMENTAALKONTSERTühele solistile ja orkestrile loodud mitme osaline teos,arenas välja 18.saj. teasel poolel 1. kiire sonaatkaks algusosa. esimest mängib orkester,teises liitub solist 2. aeglane,lüüriline,laulev 3. kiire,särav,rõõmus PRELÜÜDeelmäng fuugale,võib esineda ka omaette iseseisva teosena
2. Neljaosaline - tempoga kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire (sümfooniad ja keelpillikvartetid) 8. Nimeta klassitsismiajastu tüüpilisemaid koosseise! - klaver mõne meloodiapilliga (viiul, tšello jne) või klaver üksi - keelpillikvartett (2 viiulit, alt, tšello) - teised kammeransamblid (triod, kvintetid) - sümfooniaorkester (keelpillid, puhkpillid, löökpillid) 9. Nimeta klassitsismiajastu peamised žanrid! - Sonaat (klaver või soolopill ja klaver) 3 osa - Sümfoonia (sümfooniaorkester) 4 osa - Instrumentaalkontsert (soolopill + sümfooniaorkester) 3 osa - Keelpillikvartett (keelpillikvartett) 4 osa 10. Kes olid Viini klassikud: nimeta heliloojad koos eesnimedega! Viini klassikud on klassitsismiajastu kolm silmapaistvamat heliloojat: Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. 11. Milline oluline muutus sai osaks sümfooniažanrile Haydni loomingus?
1)Barokk(16lõpp-18kesk)-pärit Ita, Louis14., ususõjad, kirj 1. Oop (J.Peri"Daphne"), 1.oratoorium, 1.laulukogumik"Uus muusika", Bach, Händel, Lully, Monte Verdi, Vivaldi, homofooniline mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-son...
Koostas : 2010 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Viiuli ajalugu 5. Viiuli ehitus Sissejuhatus Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja. Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul on keelpill, mida mängitakse poognaga, harvemini sõrmitsedes. Viiul on üks enim kasutatav soolopill. Viiuli ajalugu Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutata 9. Sajandisse. Eesti linnadesse jõudis viiul 17. Sajandil. Juba 18. Sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. Sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini.
Muusika kuulamine: Klaverikontsert: soolopill + sümfooniaorkester 1) suurejooneline, rõõmsameelne, uhke, tihe vaibuva ja valjeneva vaheldumine, mänguline, lendlev, üsna tempokas, soolopill vaiksem ja õrnem, tantsuline klassitsism 2) Ehmatav algus, dramaatiline, kurb, mõtlik, sünge, kaasahaarav, teose keskpaik elavneb vaikselt, muutub väga rõõmsaks, seejärel vaibub ja tõsineb veidi, emotsionaalne romantism Romantism Prantsuse revolutsiooni käigus toimuvad ülestõusud, mis surutakse alla, mis surub inimese alla ja tekib romantism. Iseloomulikud jooned: romantikud ütlevad, et see on kõige halvem aeg
Muusikaajalugu- Klassitsism 1. Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist/parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiigi põhimõtted. 2. Perioodid ja kirjeldused: a) Üleminekuaeg 1720-1760- Tekkisid uued žanrid, muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Kirik polnud enam määraval kohal. Muusikaühingud korraldasid avalikke kontserte. b) Varaklassitsism 1760-1780- Sümfoonia. Varem tekkinud žanrid arenesid küpseteks teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. ...
raha.Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades.barocco tähendab kummalist,tavatut. Barokiajastut iseloom. Dynaamilisus,rahutus, liialdused. Selle musast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend.Puudus sisemine areng.Kodumaaks oli itaalia.Barokiajastu musa oli senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.kujunes välja proffesionaalsete muusikute klass.esile kerkis instrumentaalmusa.viiulist sai ansambli ja soolopill. Viiulimeistrid:amatid,antonio stradivari.võeti kasutusele haamerklaver. Pilliansambliks sai barokktrio.basso continuo-katkematu bassihääl.tähtsaad meloodiapillid olid viiul,oboe ja plokkflööt.Vokaalmusas kasvas teksti osatähtsus.musa mutus rõhutatult helistikukeskseks(tonaalseks). OOPER-eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad,madrigalikomöödiad. Essa ooper-jacopo peri ,, daphne´´.Essa suurhelilooja oli claudio monteverdi(orpheus).1637 avati Veneetsias essa avalik ooperiteater-
3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel. On kas 3 või 4 osaline. 3 osaline (kiire,aeglane,kiire)4osaline(kiire,aeglane,menuett,kiire) Sonaaditsükli zanrid: sonaat,trio,keelpillikvartett,instrumentaalkontsert,sümfoonia. Klassikaline orkestrikooseis (suurim õukonnaorkester Saksamaal Mannheimis). Orkestri kooseisu kuulusid: keelpillid,puupuhkpillid,vaskpuhkpillid. Soolopill klaver. Koomiline ooper- tõi vaataja reaalse elu keskele ning tegelased olid võetud linnaühiskonnast. Laulumäng(saksamaa Singspiel)- kujutas endast rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi. Christoph Willibald Gluck- tõsine ooperi formija. Franz Joseph Haydn- keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja. 104 sümfooniat.70 keelpillikvartetti. Vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit,mitu oratooriumi ja hulk vokaalset kirkimuusikat.2 tuntumat oratooriumi on ,,Loomine" ja ,,Aastaajad".
Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul on keelpill, mida mängitakse poognaga üle keelte tõmmates, harvemini sõrmitsedes. Mängimiseks asetab viiuldaja pilli vasakule rangluule ja toetab seda lõuaga. Keelte pikkust muudetakse vasaku käe sõrmedega vajutades keeltele. Viiulil on 4 keelt. Viiul on üks enim kasutatav soolopill, mis on poogenkeelpillidest kõige väiksem (60 cm) ning heledakõlaga. Viiulil on väga lai ja tundlik tämbriskaala: sellel pillil saab väljendada nii rõõmu kui ka kurbust, saab nii hõisata ja särada, kui ka ahastada ja nutta. Sageli on just viiulid orkestriteostes oluliste meloodiate kandjad. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad.
Rohumaa. Esitusel olid kokku kolm lugu. Estonia kontserdisaal oli suur ja ilus nagu ikka. Meelde jäid pilkupüüdev lagi ja võimsad kristalsed laelambid. Orkestris olid esindatud puupuhkpillidest flöödid, oboed, klarnetid, fagotid, vaskpuhkpillidest metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba,keelpillidest viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid ning timpanid, klaver jne. Tavalisesest sümfooniaorkestri paigutusest erines ehk ainult see, et klaver oli kõige ees keskel, sest esimene teose soolopill oli klaver. Esimesena esitati Rahmaninov Klaverikontsertit nr. 3. Solist klaveril oli Mihkel Poll. Teos meeleolud olid vahelduvad, kuid üldmeeleolu oli siiski pigem kurb. Algas suhteliselt rahulikult, oli mõtlik ja pigem nukker ja sünge. Kuid oli ka lootusrikkamaid emotsioone. Kord mängis orkester üksi, siis koos klaveriga, kuid oli ka klaverisoolosid, mis enamasti olid kiired, rütmikad ning kohati isegi dramaatilised, mängides väga valjult ja süngelt
harmooniasaade tänapäevase ilme. basspill - mängib bassimeloodiat (tsello, viola da gamba, fagott) harmooniapill - improviseerib bassihelida harmooniat (klavessiin, orel, lauto) viiul - ansambli -ja soolopill viola da gamba - poognaga mängitav keelpill oboe - meloodiapill, väljendusrikas kõla fagott plokkflööt klavessiin - oluline harmooniapill positiivorel ja klavikord - klaviirmuusika orel
harmooniasaade tänapäevase ilme. basspill - mängib bassimeloodiat (tsello, viola da gamba, fagott) harmooniapill - improviseerib bassihelida harmooniat (klavessiin, orel, lauto) viiul - ansambli -ja soolopill viola da gamba - poognaga mängitav keelpill oboe - meloodiapill, väljendusrikas kõla fagott plokkflööt klavessiin - oluline harmooniapill positiivorel ja klavikord - klaviirmuusika orel
taheti pigem kuulajale edasi anda laulu tundeid ja temaatikat. Kammerlaulu üheks suurkujuks saab nimetada Austria heliloojat Franz Schubertit, kes vaatamata oma lühikesele elueale jõudis kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga kirjutada üle 600 laulu. Samuti oli Schubert esimene, kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse, kus oli peategelane ja tegevustik. KLAVERIMUUSIKA Romantismiajastul sai klaverist üks armastatuim soolopill. Klassikalise sonaadi kõrvale tekkisid ka väikevormid, milleks olid näiteks prelüüd, ballaad rapsoodia, nokturn ja eksprompt. Kõigis 19. sajandi esimese poole kõige iseloomulikumaid klaveriminiatuure ühendas meloodiline ja lüüriline karakter. 19. sajandi üks hinnatuim muusik oli Poola helilooja Fryderyk Chopin. Chopin lõi täiesti ainulaadse klaverifaktuuri, milles on oluline roll harmooniliste nüansside peenel sulandamisel pedaliseerimise abil
kaunis laul. Kaunis ja nüansirikas. Arenes virtuoosikultus. Meespeaosad kirj kastraatlauljatele. Kastraadid pärit hispaaniast. Napoli koolkonnas jäi tagaplaanile draama, lavategevus napp. Seda kaalustasid dekoratsioonid ja kostüümid. Tõsine ooper- opera seria. Naljakas ooper- opera buffa. INSTRUMENTAALMUUSIKA Keelpillidest viola da gamba. Basspill. Meloodiapill oli oboe. Bassipill ol fagott. Ka plokkfööt. Klahvpillidest oli klavessiin-erinevata võimalustega soolopill aga ka harmooniapill. Hilisbarokk-itaalia orkester. Kaks võrdse täht viiulirühma
Chaconne on barokiaja variatsioonivorm. Mõisted tööks: 1. Barokk tähtsamad esindajad, prantusse, inglise, saksa(10), uus stiil, taandub acapella koorimuusika ja asemele tuleb monoodia, tähtsaim zanr aaria, basso continuo ajastu, 2. Aaria ühehäälne saatega laul, 3. Kantaat vok. Instr. teos mitme osaline, lühem kui oratoorium, algselt koosnes paarist retsitatiivist ja aariast. Teos solistile ja solistidele ja/või koorile, a) scarlatti b)bach 4. Oratoorium vok. Inst. Suurteos solistidele koorile orkestrile, koosneb enamasti mitmekümnest numbrist, süzee enamasti vaimulik aga ka ajalooline, tähtsamad heliloojad: handel, 5. Passioon kristuse kannatuslugu, oratoriaalne teos, 6. Ooper muusikalis dramaatiline lavateos, miles õühinevad erinevad kunstiliigid, tekst, muusika, tants, kujutav kunst, kostüümid, kõike ühendab muusika, ooperi liigid:...
Akordion kuulub klahvpillide ja aerofonide liiki. Akordion on võrreldes näiteks klaveri ja viiuliga küllalt noor instrument. Oma suhteliselt lühikese eluea jooksul on pilli pidevalt täiustatud, mistõttu on nüüdseks uuematel pillidel võimalik mängida vasakus käes kahte erinevat süsteemi. Sellest tulenevalt saab akordioniga mängida mistahes muusikat, alustades kerge- ja rahvamuusikaga, lõpetades jazzi ja tõsiste akadeemiliste teostega. Akordion on väga hea soolopill aga ka tundlik kammermuusika instrument, sobitudes hästi kokku pea kõikide teiste pillidega. Lisaks sellele kõlab akordioni hästi ka sümfooniaorkestri saatel . Eesti akordionistid Eesti kuulsaimatest lauljatest olid ka akordionistid Arne Oit ja Raimond Valgre. Kokku on Eestis olnud kuulsaid akordioni mängijaid umbes nelikümmend kaks. Näiteks: Margus Laugesaar, Jaak Lutsoja, Johann Lõhmus, Tiit Kalluste ja teised.
Beethoven Saatuse koputus Klassitsism – üldine ja žanrid Sümfoonia Sonaaditsükkel orkestrile Sümfoonia Lavale tuleb orkester Instrumentaalkontsert Sonaaditsükkel soolopillile orkestri saatel Instrumentaalkontsert 3-osaline suurteos soolopillile orkestri saatel Instrumentaalkontsert Lavale tuleb orkester ja kõige ette soolopill Sonaat Sonaaditsükkel soolopillile Viiulisonaat Lavale tuleb viiuldaja ja pianist Keelpillikvartett Lavale tuleb neli keelpillimängijat Keelpillikvartett Sonaaditsükkel neljale keelpillile Keelpillikvartett Viiul + viiul + vioola + tšello Ooper Armastatuim lavažanr Ekspositsioon Sonaadivormi esimene osa
Rahvamuusikal pole autorit teada. Kunstimuusika on pandud kirja, sellel on autor. Väljendab kunstilist sõnumit. Muusika terminid v.a ballett on pärit Itaaliast. Samuti on Itaaliast pärit muusikateoreetik Guido Arezzest , kes võttis tänapäevani kehtiva noodijoone süsteemi ja nootide silpnimetused. Samuti sündis just nimelt itaalias 17 saj. Firenzes kõige suurejoonelisem zanr: Ooper. Ja veel tänu Itaalia viiulimeistritele algas 17 saj. väga kiire viiuli esitõus. Viiulist saab soolopill. Ka klaveri sünd on seotud Itaaliaga: 18 sajandi alguses Bartolomeo Cristoferi haameriklaveri. Üks kuulsaim viiuldaja oli: Niccolo Pagonini. Kuulsamaid heliloojaid Itaaliast: Claudio Monterverdi Giuseppe Verdi Antonio Vivaldi Gaetano Donizetti Gioachino Rossini Vincenzo Bellini
Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. Pillid Suurimaks muutuseks viiuli Klassitsismi ajastul pillid esilekerkimine ansambli- ja täienesid ja heliloojad kirjutasid soolopill. Tegutsesid kuulsad rohkem instrumentaalkontserte. Cremona Arenes välja ka klassikalise koolkonnaviiulimeistrid (Amati sümfooniaorkestri koosseis. d, Guarnierid, Antonio Pillid täiustusid ja said Stradivari). Konstrueeris uusi tänapäevase välimuse. puhkpille (põikflööt, fagott) ja
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da g...
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da g...
Tekkis varasema polüfoonia asemele monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmoonia saade. Uus monoodiline stiil tõi kaasa soololaulu ja instrumentaalse soolo. Tekkis kontsertstiil muusikas. Pikkad muusika austajad asutasid isiklikke muusika kollektiiva, nad tahtsid silmapaista lihtrahva seast. Nende kollektiivid esinesidlihtrahvale ja õukondadele. Oluline oli poeetide, muusikute ja kunstnike tekkimine. Kontsert- zanr, kus soolopill ja orkester koos musitseerivad. UUE STIILI KUJUNEMINE 17saj algul peeti oluliseks muusika zanriks soololaulu, mida esitati saatepilliga. Kujunes välja uus soololaulu vorm, mida nim aariaks. See koosneb 3 osast. Uued muusika zanrid: ooper, oratoorium, kantaat, passion, conserto groso. OOPER 1597-1600 loodi esimesed ooperid (Itaalias) Barokkooperi eeskujud: vanakreeka tragöödia, liturgiline draama(kaasaegsed piibli tseenid), müsteerium, intermeedium(lõbusad vahepalad).
Romantism-19. sajand oli mitmete Euroopa made rahvuslike koolkondade õitseaeg. Sel ajal annab Euroopa maailmale arvukalt ajaloolisi suurkujusid erinevatelt tegevusaladelt. Romantism järgneb klassitsismile. Romantikute motoks sai "Mõistus võib eksida, tunded ei kunagi!".Romantism on tunnete kunst, millele olid omased suured kontrastid meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu romantismiaegne muutub inimesekeskseks. Aktiivselt hakati, ka kasutama folkloori (suzeed arendati, muistendid, eeposed, rahvaviisid). Muusikas unistati ning samuti oldi ülitundlikud, armastati kuid samas ka põletati. Naeruvääristati tühiseid inimesi.Muusikas toimus voolav ning edasiviiv meloodia. Teemavalik oli väga ulatuslik ning teemad olid põhjalike töötlustega. Muusikas lausa tundus, et meloodia on lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt tõlgendada ja võimalikult täpselt edasi anda. Teoste ülesehitus muutub vabaks....
4) Kordofonid keelpillid. Rahvapille on üldiselt vähe uuritud, kõige rohkem on uuritud kordofone. IDIOFONID Nt lokk kuusepuust laud, mida taoti kase- või tammepuust vasaraga. Igal perel oli oma signaalide süsteem. Tänapäeval on kasutusel kromaatiline lokk. 2 Heli tekib materjali jäikusest. Tihti varustati pillid pere märkidega. Triangel mida suurem triangel, seda madalam heli. Parmupill erinevates helistikes, soolopill (kuulasime ka..) Juhuslikult heli tekitavad pillid: o Pingipill o Luuapill o Jauram lüüakse vastu maad, võib esineda ka poogen. MEMBRANOFONID Põsepill Kõriorel Kammipill AEROFONID Lehepill meloodiapill (kuulasime) Putkest, roost vilepillid klarnetilised, härjapillid Pajupill kuni 8 sõrmeava; valmistati pajust, lepast, männist; esines paarisvile e reasvile (19. saj setu potikaupmehed); leotati vees. Savipiilu sabas auk, külgedel 2 ava.
- Nende viiulid kuuluvad aegade kõrgeimalt hinnatud instrumentide hulka. - Viiulite erilise ja kauni kõla saladus on siiani avastamata OMG Viola di gamba - tsello otsene eelkäija ja tunti ka virtuoosse soolopillina Oboe - puhkpillide meloodiapill, mis mängis orkestris sageli viiuliga unisoonis, andes viiulile sära juurde Fagott - basspill Plokkflööt - väga tuntud meloodiapill kammermuusikas Klavessiin - väga mitmekülgne roll - soolopill ja oluline harmooniapill Kodus mängiti positatiivorelit ja klavikordi. Instrumentaalansamblid nt: - Barokktrio (2 meloodiapilli + basso continuo) - Itaalia orkester - ülesanne mängida õukondades nt vastuvõtud, ballid, õukonnateatrid Instrumentaalmuusika, kui eraldi seisev üksus: Sonaat - pilliansamblile loodud instrumentaalteos Arcangelo Corelli - parimaid keelpillisonaatide loojaid (pmst sonaadi isa nagu…)
Variatsioonivorm Variatsioonivorm põhineb teemal, millele järgnevad teema teisendid ehk variatsioonid. Neis võib muutuda teema helilaad, rütm, tempo, kõlavärv, dünaamika. Saatehääled ja meloodia võivad olla kaunstatud.Nende arv võib olla väga erinev, u 2-3 kuni 20-30.Paljud heliloojad võtavad oma variatsioonide teemaks ka teiste heliloojate loomingut või rahvaviise.Need võivav olla iseseisvaks teoseks või mitmeosaliste teoste osade vormiks. Esineb ka sonaaditsükli II osa (aeglane- andante). Kasutatakse palju ka jazz-muusikas. A1A2A3A4 Rondovorm Rondovorm on pärit vanast ringmängulaulust. Ssiin kordub erinevate lõikude- episoodide vahel muutumatu refrään. Rondo algab ja lõppeb refrääniga. Refrään peab korduma vähemalt 3 korda.See võib olla nii iseseisev teos, kui ka mitmeosaliste teoste üksikosa vormiks. Rondovormis on sageli sonaaditsükli IV osa (kiire-presto). ABACA Sonaaditsükli osade vorm:I- kiire- sonaadivormII- aeglane- variatsioo...
Barokk Mõiste barokk tähendab kunsti ja muusika stiili 16. sajandi lõpust- 18. sajandi keskpaigani.. Tuleneb Portugali sõnast barroco, mis tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Miks tekkis barokk? 1) Toimus kiriku lõhenemine ja kiriku osatähtsus langes. 2) Olid tekkinud õukonnad, kes määrasid selle, mis toimub ümberringi. 3) Barokk on uue stiili kujunemise periood. piiritletakse 1600-1750. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk jaguneb kolmeks perioodiks: 1. 1600-1630 on varajane barokk. Tekivad uued muusikalised väljendusvahendid ja zanrid. 2. 1630-1680 on baroki keskmine periood. Piirkonniti erinevate stiilide kujunemine. 3. 1680-1740 on kõrgperiood. Kõige tähtsamate zanrite kujunemine. Ba...
BAROKK 1718saj I pool Konspekt Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Barocco portugali keeles ebakorrapärane pärl kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus ebaloomulik. Pargiarhitektuur moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (15961650) ütles: "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi" Barokk kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Barokkkunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapik...
kontrabassi madalast ja lõpetades viiuli kõrge häälega; väga suurte mänguvõimalustega olemasolu Kuulsad muusikateosed: • Kontsert • Concerto grosso • Orkestrisüit Instrumentaalmuusika barokiajastul Concerto grosso (conserto – koos mängimine, grosso – suur) 2 gruppi mängivad vaheldumisi 3 osa: kiire, aeglane, kiire o Kontsert: Teos soolopillile ja orkestrile 3 osa: kiire, aeglane, kiire Soolopill koguaeg põhiline, orkester vaid saadab. Süit: Mitmeotsaline teos, mille osad on omavahel sisuliselt seotud. Kirjutati põhiliselt tantsusüite. 4 kohustuslikku osa: a) allemande ( aeglane) – Saksamaalt b) Courant (kiire) – Prantsusmaalt c) Saraband (üliaeglane) – Hispaaniast d) Gigue (ülikiire) – Briti saartelt, meremeeste tants 1749.aastal Euroopa esimene liiklusummik, Händeli *Tulevärgimuusika*. Händeli “Veemuusika” kuningale pugemiseks.
Rakke Gümnaasium Barokk muusika Triin Alatsei 9.kl 2009.a. Sissejuhatus Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. See oli aeg, mil tekkis kontsertstiil. Vastandina renessansiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks ...
sajandi algul. - Aka valge jazz, ehk valgenahaliste orkestrite poolt loodud jazz. - Väiksem kõlajõud kui mustanahalistel, kuid parem mängutehnika, sest pillimehed olid õppinud. - Pillikoosseis sama, mis New Orleansi jazzil (meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid). - Muusika: pisut kiirem, meloodiad sujuvamad ning kõlavärvid vähem intensiivsemad . - Polüfoonilise kõla mänguviis, kus soolopill trompet või klarnet , esitab peameloodiat ning teised meloodiapillid improviseerivad samal ajal selle meloodia taustal ning ümber selle. - Esimene jazz-muusika stiil, mida hakati salvestama. - Kõrgaeg lõppes 1930. a algul svingi ja bigbändide tulekuga. - Taassünd 1940. a lõpul ja 1950. algul- sündisid hallipäiste pillimeeste uued bändid. - Tänini populaarne stiil. - Original Dixieland Jazz Band kornetist-trompetist Nick La Rocca juhatusel salvestas 1917
Tema mängu ajal tõusid kivid iseenesest Teeba müüriks. Dionysos aulost (matkib inimhäält). Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionüüslik ekstaatiline ja meeleline. Topeltaulos topelthuulikuga puhkpill, sama, mis salmei Barbiton lüüra väiksem variant, pikkade (sirgete) harudega. Forminks lüüra tüüpi pill 7-keelne lüüra - kõlakast ehitatud kilpkonna kilbist, harud nagu antiloobi sarved Kitara - 5-7 keelega, ka soolopill Vana-Kreeka arhailine ajajärk oli 9.-8. saj eKr. Aoid kutselised laulikud (lüüra saatel, improsid) Rapsood rändlaulikud, tekstide ettekandjad (pigem kui loojad) Paiaan pühendatud laulutüüp kitara saatel (Apollonile) Treen surnuitk aulose saatel Hümneaios pulmalaul aulose saatel Hümn kultuslaul, KOOR kannab ette Nomos reeglite kogum kitara saatel lauljatele Hellenismiajajärgu iseloomustus: klassikaline kultuuri segunemine teiste pk-de traditsioonidega
Hispaania Referaat Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ajalugu.....................................................................................................................................3 3.Rahvastik..................................................................................................................................5 4.Kultuur.....................................................................................................................................6 5.Vaatamisväärsused...................................................................................................................7 6.Kasutatud kirjandus................................................................................................................10 1. Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee p...
mingi kirjandusteose või mõne muu sõnalise kirjanduse). Romantism kujunes õhtumaade viimaseks terviklikuks ühtse esteetikaga kultuuriajastuks. Romantism tekkis protestina väikekodanlikult asise ellushutumise vastu. Romantism hakkas tundma huvi vana muusika vastu. Romantismi ajal said klassikalise sümfooniaorkestri pillid tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillide klapid. Klaverimuusika romantismiajastul Klaverist sai populaarne soolopill, eriti armastati lühipalu. Levis laiemalt kodune musitseerimine. Nokturn- õhtu või öö muusika. Prelüüd- sissejuhatus Etüüd (harjutus) Ekspromt Ballaad Valss Polonees Masurka Rapsoodia- kasutatud rahvamuusikat Frederyk Chopin (1810-1849) Klaverivirtuoos Poola kuulsaim helilooja Tema loomingu põhiosa moodustavad väikepalad klaverile, eriti hinnatud on tema valsid ja prelüüdid. Tema palad on meloodilised ja lüürilised. MK „Vihmapiiskade prelüüd“ des-duur
BAROKK 17-18saj I pool Barocco – portugali keeles ebakorrapärane pärl - kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus – ebaloomulik. Pargiarhitektuur – moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: “Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi” Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) – pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks. Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õuko...
Klassitsim 1. Mida tähendab ladina keelne sõna classicus? Klassitsismi kaks mõistet. Sõna classicus tähendab eeskujulikku, esmaklassilist (loe lk. 267 klassitsismi kaks mõistet). Klassikaliseks nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, Viini klassikaline koolkond. 2. Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18.s. lõpus ja 19.s. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn. Vana Euroopa lõppu. Selles deklareeritakse seisuslikust sünnipärast tingitud eelisõiguste lõppu, uuteks väärtusteks said inimese loomupärased omadused andekus, haritus, läbilöögivõime. Viini kongress (...
Ksülofon koosneb puitplaadikestest, millest igaüks teeb kindla kõrgusega häält. Vastu plaadikesi lüües saab pillimees mängida klõbisevaid viise. Plaadid on asetatud trapetsikujuliselt raamile kas nelja või kahte ritta. Praegu kasutatakse rohkem klaviatuuritaoliselt kahte ritta paigutatud plaatidega ksülofone. seda pilli mängitakse kahe ksülofonpulgakestega. Kasutatakse ka erilisi ksülofonilusikaid ja tugevast kummist peadega pulki. Ksülofon on populaarne soolopill. Ksülofon pärineb Aasiast. Keskaegses Euroopas oli pill suures aus rändmoosekantide seas. Ksülofon Kokkuvõte Referaadi koostamine oli huvitav ja ma sain palju uusi teadmisi. Erinevatest muusikariistadest leiab palju infot ning kõigist pillidest võib kirjutada veel pikemalt ja põhjalikumalt. KASUTATUD KIRJANDUS TEA Laste ja Noorte e- entsüklopeedia Vikipeedia
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
üht muusikaliini, akordidega kadentsides ja fraaside lõpul. Ent 15. sajandil hakati seda mängima sõrmeotstega ja see võimaldas mängida mitut partiid korraga. Lipitsa asendamine sõrmedega annab tunnistust, et lauto kujunes polüfoonilise mänguviisiga sooloinstrumendiks. 16. sajandi lautole oli kinnitatud juba kuus ning sajandi lõpuks koguni 10 keelt, kasutusel oli seitse erinevat lautoliiki. Renessansi ajal sai lauto instrumentide hulgas kõrgeima staatuse ta oli populaarseim soolopill ja ideaalseim partner laulu saateks, ta kõlas kammeransamblites nii kodanlaste kui aristokraatide kodudes. Kui kuni 16. sajandini kasutati lautot tavaliselt ansamblipillina, siis 16. sajand tõstis lauto soolopilli staatusesse. Citola Citola valmistati ühest puutükist, sel oli lame pirnikujuline korpus ja lühike kael ning harilikult kolm üksikut messing- või teraskeelt. Euroopa eri paigus valmistati Citola eri kujuga. Itaalia oli labida-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
