Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Näiteks kolm sümfooniat, I klaverikontserdi, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi pöörduma. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma.
Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Näiteks kolm sümfooniat, I klaverikontserdi, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi pöörduma. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma.
Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Näiteks kolm sümfooniat, I klaverikontserdi, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi pöörduma. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma.
Monteverdi, Gluck, Händel, Purcell 18. saj ooper Opera seria - tõsine ooper Opera buffa - koomiline ooper Retsitatiiv - poolkõnes laul Aaria Da capo aaria - kolmeosaline laul, ABA vorm, viimane osa esimese osa kaunistatud versioon. 19. saj. Romantiline ooper Pariis oli ooperi pealinn. Põhjuseks raha. Itaalias: 3 stagione't (ehk hooaega) Igal hooajal erinev trupp. Teatrit pidas impressario. Heliloojal polnud mingit erilist õigust. Helilooja sai raha alles peale kolmandat etendust. Bel canto (laulustiil) meloodiline, ilus, peamine tegelasi iseloomustav väljendusvahend. Kastraadi aeg sai läbi, tenorikultus sai alguse Trupid üle Euroopa (eriti õukondade juures), helilooja pidi arvestama teatri tingimusi kirjutades. Ooper Prantsusmaal Pariisi ooper - kõige esinduslikum, ooper toodi lavale 2-3 nädalaga.
1) Vali teema, mis võiks sind huvitada või kuula 19. sajandist pärist muusikateoseid ning leia oma lemmikteos, mida sooviksid ka klassikaaslastele tutvustada. 2) Teata oma valik jägmiseks tunniks õpetajale. 3) Panen siis teosed ja heliloojad gruppidesse ning määran ettekande kuupäeva. 4) Ettekandes peaksid olema järgmised punktid: - Sissejuhatus üldisesse teemasse (mida kujutab endast sümfonism (soololaul vmt), milline roll on sinu valitud heliloojal selles zanris) - Miks valisid just selle helilooja? - Huvitavamaid fakte valitud helilooja elust ja loomingust - Kuulame koos klassiga ühte teost sinu valikul selle helilooja loomingust, vajalik on põhjendus, miks valisid just selle teose. - Ettekannet võid teha ka koos kaaslasega, kui teil on juhuslikult üks ja sama lemmikteos. 5) Klass teeb iga ettekande kohta analüüsi, mida oleks saanud teha paremini ning mis õnnestus hästi.
Millisele instrumendile kirjutas noor Beethoven Bonnis? Miks? Muusikat kirjutas ta algul klaverile, kuna oma karjääri alustas ta pianistina. 5. Kellelt soovis Beethoven loomingut õppida? Ludwig soovis saada Mozardi õpilaseks. Õppis ka Haydnilt 6. Millega tegeles Beethoven esimesed 10 aastat Viinis? Oli Haydni õpilane, vabakutseline helilooja, valmisid kaalukamad teosed. 7. Kuidas mõjus 1795.aasta paiku avastatud kuulmisvaegus Beethovenile? Seoses kuulmisvaegusega tekkis heliloojal hingeline kriis, kuid sellega kaasnes erakordne loominguline aktiivsus. 8. Mis on “Heiligenstadti testament”? Beethoveni kuulus kiri oma vendadele. 9. Kuidas mõjus hingeline kriis loomingule? Hingelise kriisiga kaasnes erakordne loominguline aktiivsus. 10. Missuguseks kujunes Beethoveni väljenduslaad? Beethovenlik väljenduslaad – Jõuline, dramaatiline ja pateetiline. 11. Kui vanalt saabus Beethovenil loominguline kõrgaeg? 32-aastaselt. 12
Valgusajastu euroopas ei olnud õukond ja kirik enam määraval kohal. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja kriitika. Anti välja muusikaõpikud. Uus ajastus vabastas helilooja kiriklikust ja õukondlikust tellimusest, siis avanes heliloojal võimalus oma isikupäral särada lasta.tähtsustus helilooja vaba staatus. Uus muusika pidi olema lihtne, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. Franz joseph haydn- pärit alam austriast rohrau külast tõllasepa perest. Isa laulis ja mängis harfi. Haydn õppis klaviiri ja viiulimängu. Õppis toomkoolis 10 aastat, lahkus häälemurde tõttu. Ta polnud nõus õppima vaimulikuks, jäi rahalisest toetusest ilma. Kutsuti kapellmeistriks vürst ezsterhanzy õukonda. 90 ooperit, 104 sümfooniat, üle70 keelpillikvarteti,24 ooperit. Londonis tohutu edu. Naasis viini rikka ja kuulsana, elas surmani seal. Tuntud kui instrumentaalmuusika loojana. Peetakse keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja...
kontserte, missasi ning ka oma esimese ja viimase ooperi. Beethoven kohtus ka Goethega, kellega loodi muusika tragöödiale ,,Egmont". 5 1.4. Viini III periood 1813-1827 1813-1815 tabas Beethovenit suur loominguline kriis. Selle põhjustajaks olid paljud luhta läinud suhted, helilooja kurdistatus, depressioon ning lisaks nendele suri ära ka Beethoveni vend, mistõttu jäi tema hooleks vennapoja kasvatamine, kellega aga oli heliloojal suuri probleeme. Kõik see viis Beethoveni suure stressini ning tema teoste loomine jäi soiku. Kuid vaatamata sellele, et helilooja ise oli suures depressioonis ja kriisis, oli ta tol momendil saavutanud oma kuulsuse haripunkti. Nendel aastatel edenes väga hästi Beethoveni majanduslik elu. 1815. aastal mängis helilooja viimast korda publiku ees. 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis ning ta kurdistus täielikult, mistõttu tõmbus ta endasse ning kogu suhtlemine toimus kirjalikult
Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal . 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks. Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on “Spiegel im Spiegel " (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". Tintinnabuli-stiil Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini – meloodia- ja kolmekõla-hääle – üheks orgaaniliseks tervikuks. Arvo Pärdile pühendatud skulptuur Rakveres; noorusaegadel käis helilooja Turu platsil
Märkimisväärseks saab pidada seda, et helilooja eiras kiriku rangeid nõudeid ning tema passioone ja missasi peeti liiga ,,ooperlikuks". Hoolimata sellest taasavastati tema looming ning seda hakati kõrgelt hindama. Georg Friedrich Händel'i looming võrreldes Bach'i omaga oli üpris sarnane, kuid lisaks kõigele kirjutas Händel ka oopereid, umbes 40 peetakse teadaolevaks. Händeli loomingust ei puudu oratooriumid, orelikontsertid, concerto grossod, süidid, sonaadid ja hümnid. Heliloojal oli valminud 30 suurt ja võimast oratooriumi, milles käsitletakse piibli-ja ajalooteemasid ning probleeme. Tema oratooriumi teoseid ei saa pidada üdini vaimulikuks, sest nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning neid kanti ette teatrisaalides, mitte kirikutes. Samuti tuleb mainida seda, et Händel reisis mööda maid ringi ning elas erinevate kultuuridega linnades, mis mõjutasid tema loomingut.
Samast aastast alga? ka tema pedagoogiline tegevus ning ta abiellus. Oma abikaasa auks nimetas ta hil¬jem oma kodu Järvenpääl Ainolaks. 1898. aastal hakkas tema teoseid kirjastama kuulus Saksa muusikakirjastus Breitkopf & Härtel. Seni oli Sibelius olnud tuntud Soomes ja teistes Põhjamaade? sajandi algusest aga hakati tema loomingut menukalt esitama ka Saksamaal, Inglis¬maal ja USAs. 1904. aastal kolis pere Ainolasse ja maaõhustik mõjus soodsalt Sibeliuse loomingule. 1908 opereeriti heliloojal kõrikasvaja, mille järel muutus tema looming endassesüvenenumaks. 1914 sõitis Sibelius USAsse oma teoseid dirigeerima, kuid reisi katkestas esimene maailmasõda. 1915. aastal tähistas Soome kultuuriüldsus suurejooneliselt helilooja 50. sünnipäeva. 1917 sai Soome iseseisvaks va¬bariigiks. Sellele järgnenud kodusõja lõppedes avanesid taas rahvusvahelised ühendusteed ning Sibelius reisis Euroopas ja Ameerikas. 1926 lõpetas Sibelius di¬rigeerimise ja umbes
1970. a. haigestus vähki. Helilooja suri 1982. a. Stockholmis. Looming On kirjutanud kümme sümfooniat ja ühe üheosalise lõpetamata sümfoonia. Samuti on kirjutanud sümfoonilisi lühiteoseid, viiuli- ja klaverimuusikat, koorimuusikat, kaks ooperit: 1. 1968. a. ,,Barbara von Tiesenhusen" 2. 1971. a. ,,Reigi õpetaja" Tubinalt pärineb Eesti esimene ballett- ,,Kratt", mis esietendus 1943. a. Vanemuises. Koorilauludest tuntuim on ,,Õhtulaul". Loominguperioode on heliloojal kaks: eesti ja rootsi. I periood: tuntuim teos ,,Sümfoonia nr. 2" (1937. a.) ehk ,,Legendaarne". Selle muusikaga pöördub helilooja eesti rahva mineviku poole, Muistse Vabadusvõitluse perioodi. Patriootiline, 4- osaline. Klaverilooming: 2.klaverisonaat (1949. a.). Inspiratsioon tuli loodusest, virmaliste vaatamisest. Sonaadi põhiideeks on võitlus elu ja surma peale. Kasutab ka kahte lapi rahvaviisi. Süit eesti karjaseviisidest
Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Näiteks kolm sümfooniat, I klaverikontserdi, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi pöörduma. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma.
Kuid esiplaanil oli ooper. Tähtsaimad nendest on "Figaro pulm" (1786), "Don Juan"(1787), "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790), "Võluflööt"(1791). 3) Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja. Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid kui võrrelda kõigi kolme klassiku ühes ja samas zanris kirjutatud töid, siis Beethoveni oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad. Tavaliselt oli heliloojal käsil korraga mitu suurt teost. Ta tegi palju visandeid, säilinud originaalpartituurides on rohkesti parandusi, mis näitab, et töö käigus muutis ta oluliselt esialgseid ideid. Beethoveni muusika kõige iseloomulikumaks joonteks on peetud selgelt väljajoonistatud karaktereid, jõulisi filosoofilise alatooniga konflikte (pimedus valgus, elu surm, isiklik vabadus saatus) ning pateetilisust ja heroilisust. See
ootab ees täielik kurtus, pärast seda järgnes hingeline kriis. 1802. aastal algas tema loomingu kõrgperiood, mis kestis 10. aastat, siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. Peale seda järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. LOOMING : Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult igat detaili. Tavaliselt oli heliloojal käsil korraga mitu suurt teost. Olulisemad teosed olid ,,9 sümfoonia" ; ,,5 sümfoonia" ; ,,Appasionaata".
töötas aastani 1878. Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Näiteks: kolm sümfooniat I klaverikontserdi neli ooperit balleti "Luikede järv" - mis on praegu maailmas üks kuulsamaid ballette. klaveripalade tsükli "Aastaajad" 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust" , mis koosneb
Kannatas majandusliku kitsikuse all. Hetkel, mil raha vajas, oli sellest puudus. Beethoven suri 26. märtsil 1872. Matustel oli 10000 Viini elanikku. Looming Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid kui võrrelda kõigi kolme klassiku ühes ja samas zanris kirjutatud töid, siis Beethoveni oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad. Tavaliselt oli heliloojal käsil mitu suurt teost korraga. Ta tegi palju visandeid, säilinud originaalpartuurides on rohkesti parandusi, mis näitab, et töö käigus muutis ta oluliselt esialgseid ideid. Beethoven juhatab sisse 19. sajandi, mis on romantilise perioodi aeg. Romantikud pidasid Beethovenit eeskujuks. 19. sajandi 1. pool on tema ajastu. Looming on traagiline ja tõsine. Kõige iseloomulikumad jooned on selgelt väljajoonistatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid (pimedus,
kanti ette Moskvas ja Peterburis. Moskva teatrite direktsioon tellis 1875. aastal Tsaikovskilt 1 balletimuusika. Selle soovi alusel valmis ballett "Luikede järv", mis on praegu maailmas üks kõige kuulsamaid ballette. Murranguliseks perioodiks sai Tsaikovski elus 1877. aasta. Õnnetu abielu Antonina I. Miljukovaga põhjustas heliloojal suure närvivapustuse. Aasta lõpul sõitis ta pärast pingelist lahutusprotsessi arstide soovitusel välismaale, viibides Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias jne. Sel ajal algas tema rändelu. Tsaikovski ise oli suhteliselt vaene ning ei suutnud maksta oma rändamise eest, kuid see polnud probleem, selle eest hoolitses rikas metseen Nadezda von Meck. Neid ümbritses platooniline armastus. Nad polnud kunagi üksteisega kohtunud ning suhtlesid vaid kirja teel
Näiteks 1884. aastal valiti ta Prantsuse Heliloojate Ühenduse auliikmeks. 1907 aastal juhatas ta mitme teose ettekannet Pariisis vene muusika kontserdil. Pariisis antud kontserdid olid üldise arvamuse järgi vene muusikakunsti ja Rimski-Korsakovi loomingu triumfiks. Mitmed tema õpilased on saanud maailmakuulsateks muusikuteks. Eesti heliloojatest on tema juures õppinud näiteks R.Tobias, A.Kapp, M.Lüdig. Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei õnnestunudki laval näha. Oma elu viimased nädalad veetis helilooja Ljubenski mõisas, kus ta suri 21. juunil 1908. Rimski-Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal. 5 LOOMING Ooperid (15): "Pihvalanna" "Lumivalguke" "Jõuluöö" "Sadko" "Muinasjutt Tsaar Saltanist" "Surematu Kastsei" "Kuldkikas"
külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. 1826.a astuski Berlioz Pariisi konservatooriumi. Ta oli suur ooperihuviline ning vaimustus Glucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. Tema vaimustunud poolehoid kuulus Weberile ja Beethovenile, absoluutselt ei meeldinud talle Itaalia muusika. Süvenes huvi ka kirjanduse vastu, eriti inspireerisid teda Goethe, T. Moore, Byron, Scott, Hoffmann, Hugo. 1830.a valmis heliloojal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja H.Smithsoni vastu. 27.a-selt anti Berliozile noorte heliloojate ihaldavaim, Rooma preemia, mis kindlustas stipendiumi 5.aastaks, millest kaks esimest veedeti Roomas. Aasta pärast Pariisi naasemist abielluski Berlioz Harrietiga ning 9a tegutses ta helilooja, dirigendi ja muusikakriitikuna. Järgmised 20a sisustasid suure osa tema
süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke). Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". Tintinnabuli-stiil Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini s.o meloodia- ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja.Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Ellerikompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote.19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959 1979 ja taas 2005. aastast.1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliin...
olid eelduseks uue muusikalise mõtteviisi neoklassitsismi sünnile Esimese maailmasõjajärgses Euroopas. · Huvi varasemate stiilide vastu ei piirdunud ainult Viini klassikute traditsioonide taaselustamisega, nagu võiks stiilinimetusest eeldada. Tunti huvi ka näiteks renessanss ja barokkmuusika zanrite ja vormide vastu (,,neobarokk"). Neoklassitsism kui üldine loomesuund · Neoklassitsismi ei sa käsitleda ühtse koolkonnana, pigem tähistas see üldist loomesuunda, igal heliloojal individuaalsest eripärast lähtuvalt mõistagi isemoodi. Neoklassitsism kujutavas kunstis · Sarnased protsessid olid jälgitavad ka kujutavas kunstis, kubistide töödes. · Uue suuna kunstnikud Georges Braque, Pablo Picasso mängisid joone kontuuri ning geomeetrliste vormidega (1907. Aasta näitus Prantsusmaal). · Picasso stiliseeris klassitsismi (Ingres) ja baroki (Velazquez) maale. Neoklassitsismi tunnusjooned muusikas · Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920
Kui hakkad erialatunnis õppima uut pala, tuleb pärast nootide omandamist hakata mõtlema ka loo karakteri (=iseloomu) peale. Mõnikord annab selleks vihje loo pealkiri, teinekord on lisatud kas eestikeelne või itaaliakeelne märksõna loo algusesse. Kui kummastki abi pole, oskab nõu anda Sinu õpetaja. Veel 19. sajandil arvati, et helilooming peegeldab helilooja tundeid: tema rõõmu ja viha. Aga oletame näiteks, et heliloojalt tellitakse leinamuusika seoses kuninga surmaga. Heliloojal on aga elus üliõnnelik periood - ta on just abiellunud kauni noore naisega, palka anti juurde, lubati välisreisile jne. Kas ta peaks leinamuusika kirjutamisest loobuma? Ei, sest ta teab kuidas leinamuusikat kirjutada, milliste vahenditega leinameeleolu muusikas luua. Kui seda teost nüüd kunagi hiljem kontserdisaalis ette kantakse, peaks teoses peituv leinameeleolu ka kuulajatesse üle kanduma kas kogu kontserdipublik peaks nüüd nutma puhkema
Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse. Tänaseks on „Tannhäuseri“ tuntumad numbrid Wolframi „Ehatähe laul“ ja meeskooride püsirepertuaari kuuluv palverändurite koor III vaatusest. 7. Armujook- Gaetano Donizetti Ooper „Armujook“ valmis heliloojal vaid mõne nädalaga ja sellest on saanud tänapäeval üks enamesitatud Gaetano Donizetti oopereid „Lucia di Lammermoori“ (1835) ja „Don Pasquale“ (1843) kõrval. Teoses põimuvad liigutav armastuslugu ja naerutav huumor kerguse, särava vaimukuse ja kauni muusikaga, millest tuntuim on tenoriaaria „Una furtiva lagrima“. 1832. aastal toimunud võidukas esietendus tegi Donizettist silmapilkselt ühe tuntuma itaalia ooperihelilooja. „Armujook“ on kirjutatud 18
Kreek tundis hästi ka Lääne-Euroopa varasemat koorimuusikat ning sidus sageli rahvaviise vana polüfoonilise kompositsioonitehnikaga, näiteks erinevate kaanonivõtetega. Erakordne oli ka Kreegi järjekindlus ja põhjalikkus püstitatud ülesannete elluviimisel. Näiteks on ta loonud 500 kaanonit Punscheli koraaliraamatu järgi. See on ebatavaliselt mahukas ettevõtmine, eriti arvestades, et nende loomise ajal (1949-1955) ei olnud heliloojal mingisugust püsivat sissetulekut ning tema kirjadest sõprdele ilmneb karjuv vaesus. Veelgi eredam näide tema töö süsteemsusest on 443 vaimulikku rahvalaulu 3-häälses naiskooriseades. Siin on ta töödelnud praktiliselt kõik tema käsutuses olnud eesti ja rannarootsi vaimulikud rahvalaulud, sealhulgas iga viisi üleskirjutatud teisendid (kokku 172 eesti ja 271 rootsi viisi).
sõna ja ruuumilised kunstid. Muusika pidi olema väga poeetiline,ideaaliks saab lõputu meloodia. See tähendas, et kadus ooperi üksikuid numbreid. Wagner võtab kasutusele juhtmotiivi, see on lühike ja meeldejääv viisilõik, mis peab iseloomuistama mõnd konkreetset tegelast või isegi eset laval. Kõik ooperid sarnanesid sümfooniliste teostega, sest laulja haal on kui hjuhtiv instrument orkestris, Orkestratsioon teostel on väga meisterlik. Tähtsal kohal vaskpuhkpillid. Heliloojal on 14 ooperit. Ooperist Nümbergi meisterlauljad, on ainus kiooomiline ooper, Saanud saksa esindusooperiks. Vaatamata oma keerukusele pessimistlikule alatoonile ja vokaalsetele raskustele on Wagneri ooperid populaarsed ka tänapäeval. Kuulajaid ei sega ka ooperite mütoloogiline ja traagiline sisu. Loomingu tagaplaanile jääb 2 sümfooniat. Kontsertavamängud Faust, Christoph Kolumbus, Polonia. On kirjutanud hulga väikeviorme klaverile ja seadeid teiste heliloojate muuikast
muusikategelastele. Mitmed tema õpilased said kuulsateks heliloojateks (näiteks Igor Stravinski ja Sergei Prokofjev). Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M.Lüdig, A.Lemba. Rimski-Korsakov on viibinud ka Eestis. 19. sajandi lõpul külastas ta korduvalt Mäos oma vennatütart ning korraldas siin tavaliselt ka kodukontserte. Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei õnnestunudki laval näha. Oma elu viimased nädalad veetis helilooja Ljubenski mõisas, kus ta suri 1908. aasta suvel. Rimski-Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal. Kokkuvõte Hakkasin temast kogu info lugema ja päris pikk elulugu. Ta oli andekas muusik ja sellele tänu tema oma isale kui ka vennale. Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M
Aluseks mitu eesti karjaseviisi, milles helilooja sõnul peitub suur energeetiline väärtus, aga ka sümboolne tähendus ("midagi kauget, kuldset ja süütut"). Pisut idamaine atmosfäär, tunda on Raveli ja Takemitsu jooni, meenutab ka Kantseli ja Tertenjani muusikat. "Safra" (2005) klaverile ja keelpilliorkestrile orientaalne värving "Tsirgutii" (2005) flöödile ja keelpilliorkestrile. Olemuselt ja kõlapildilt sarnaseid teoseid on heliloojal ka kammerkoosseisudele, eriti armastab ta saksofoni. Kammermuusikale on iseloomulik vaheldusrikas, kohati orienaalsete mõjudega helipalett. "Kohtumine" saksofonikvartetile (1999) klõbinad, veerandtoonid, pilli sisse puhumine. Vulisev, sillerdav. "Allikas" (2000) altsaksofonile ja vibrafonile helilooja peab ise üheks paremaks saksofonilooks "Laulan üle merede" altsaksofonile (2006) "Metsalill" oboele 2000
Näiteks 1884. aastal valiti ta Prantsuse Heliloojate Ühenduse auliikmeks. 1907. aastal juhatas ta mitme teose ettekannet Pariisis Vene muusika kontserdil. Pariisis antud kontserdid olid üldise arvamuse järgi Vene muusikakunsti ja Rimski-Korsakovi loomingu triumfiks. Mitmed tema õpilased on saanud maailmakuulsateks muusikuteks. Eesti heliloojatest on tema juures õppinud näiteks R.Tobias, A.Kapp, M.Lüdig. Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei õnnestunudki laval näha. Oma elu viimased nädalad veetis helilooja Ljubenski mõisas, kus ta suri 21. juunil 1908. Rimski-Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal. 6 4. LOOMING 4.1 Ooperid "Pihvalanna" "Lumivalguke" "Jõuluöö" "Sadko" "Muinasjutt Tsaar Saltanist" "Surematu Kastsei" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" 4.2. Orkestriteosed 3 Sümfooniat
nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi.Ooper võis feilidamitmetel põhjustel(artistidevahelised probleemid jne),sel juhul helilooja raha ei saandudki.Sajandi I poolel kirjutati oopereid väga kiiresti.Sageli kasutati avamängu mõnest teisest ooperits.Donizetti,Bellini,Rossini. Bel Canto-Ilus laul, tehniliselt raske, virtuooslik. Vokaalne meloodia peamiseks tegelase iseloom. vahend.Tehniliselt väga kõrge tasemega.Aariad,duetid ooperites
FRANZ SCHUBER (Austria 1797-1828) Sündis Viinis muusikaõpetaja perekonnas. Kodus toimusid tal tihti muusikaõhtud ning siis kuulis ta esmakordselt Haydi, Mozartit ja Beethovenit. Ning see otsustas tema edasise saatuse, temas pidid saama helilooja. Ilus hääl ning hea nooditundmine viib teba Viini õukonna poistekoori, kust tal tuli lahkuda häälemurde tõttu. Isa hakkas poega ette valmistama õpetaja ametiks ning isa sooviks on anda tulevikus kogu kool poja kätte. Õpingute kõrvalt valmivad Schubertil esimesed teosed. Franzi andekust tunnistavad paljud professionaalsed muusikud. Isa arvas, et poja valitud elukutse toob talle kaasa vaid meelehärmi. Franz tööab koolis ning selle kõrvalt kirjutab ka muusikat. Vatumeelselt annab ta isa koolis noorematele klassidele muusikatunde. Vabal ajal ta vaid kuulab muusikat ja komponeerib. Valmivad laulud, kooriteosed, kvartetid (4), sonaadid ja isegi sümfooniad. Ainuüksi õpetaja töö kõrvalt kirjutas ta 150 ...
1900. aasta lõpul läks Sibelius jälle välismaa reisile, kogu perega esmakordselt. Algul oli ta Berliinis, hiljem läks Itaaliasse. Reisi ajal valmisid Teine sümfoonia, ,,Tule sünd" Kalevala ainetel ning ka viiulikontsert. 1904. aastat hakkas Sibelius heliloojana käima uusi teid ning tema tööd häirisid pidevad kolimised. Nii otsiski ta endale koha kuhu kodu ehitada, 1904. aasta suve lõpuks oli see valmis. Esialgu ei sündinud uues kodus ühtki suurteost, pealegi oli heliloojal pidevalt vaja kontsertreisidel käia ja tal polnud mahti töösse süveneda. Sibeliuse elu peateeks võib nimetada aega alates 1905. aastast. Pingsa süvenemise ja tööga sündis viis sümfooniat ja rida muid teoseid nagu ,,Luonnotar", ,,Tapiola" ja keelpillikvartett Voces intimae. Jean Sibelius jõudis maailmakuulsuse tippu aastatel 1905-1926, käis reisidel, võttis aktiivselt osa oma teoste esitamisest. Ise nimetas ta
Kivipink Tagalahe ääres asub piirkonnas, kus Tsaikovskile olevat meeldinud päikesetõusu imetleda. Piltlikult öeldes said Pjotr Tsaikovski ja eesti talutüdruk Mari kokku Haapsalu rannapromenaadi kivist pingil, kus nad istuvad teineteise embuses tänini. See on Tsaikovski pink, valminud 1940. aastal, ja sellesse on raiutud Tsaikovski 6. sümfoonia mõned fraasid, mis suur helilooja on laenanud eesti rahvalaulust ,,Kallis Mari". ,,Kallis Mari" tema sümfoonias näitab, et heliloojal pidi olema kokkupuuteid ka eestlaste ja eesti rahvalauluga. Haapsalus käis Tsaikovski hiljemgi. Haapsalu oli tollal üldse erakordselt noobel paik, kus tavatsesid puhata ka Venemaa keisrid. Selle asjaolu tulemuseks oli PeterburiTallinnHaapsalu raudteeliini kiire valmimine ja Haapsalu kaunis raudteejaam. Tsaikovski loomingu üldiseloomustus: Psühholoogiline sisu, inimeste hingelised elamused. Vormilt lüüriline, tundeküllane ja voolavalt laulev, sarnaneb vene romansiga
Ning kui lõpuks Puskin kahevõitluses hukkus ei olnud ta enam mitte naistelemmik ja laulik vaid sügavalt löödud, ängistuste ja hirmude all piinlev haige inimene. Palju on neidki juhtumeid, kus inimese füüsiline elu kestab kaua, kuid aktiivne loominguline faas jääb üürikeseks. Helilooja Gilinka elas 54-aastaseks, aga peale 38. eluaastat ei kirjutanud ta enam ühtegi teost. See oli jälle tänu kliinilisele depressioonile, mis lihtsalt tekitas üleväsimust ja heliloojal kadus isu kirjutada muusikat. Näited on veelgi, näiteks keemik H.Davy, kes avastas kaaliumi, naatriumi, baariumi ja magneesiumi lõpetas tegevuse 33-aastaselt. 20 ülejäänud eluaasta jooksul kirjutas ta vaid kaks brosüüri, millest üks oli õpetus kuidas õngitseda kalu. Veel on oma karjääri vara lõpetanud saksa keemik Liebich, kes viis oma elutöö lõpule juba 30. eluaastaks. Kokkuvõte
http://www.youtube.com/watch?v=GD3VsesSBsw&feature=related "Catulli carmina" (1943) on kirjutatud Rooma luuletaja Gaius Valerius Catulluse värssidele. Kantaadis on juttu Catulluse ja Lesbia kirglikust armastusest. "Aphrodite triumf" (1953) koosneb hümnidest Kreeka armastusjumalanna ülistuseks. Muusiak tugineb Catulluse, Sappho ja Kreeka tragöödiameistri Euripidese värssidele. Kuigi "Carmina burana", "Catulli carmina" ja "Aphrodite triumf" olid heliloojal mõeldud kantaadi ja balleti kombinatsioonina, esitatakse neid täanpäeval tavaliselt ilma lavalise liikumiseta. Ooperid moodustavad Orffi teoste teise suurema rühma. Ooperites "Kuu" (1939) ja "Tark naine" (1943) lähtub ta saksa laulumängu tradistioonist. Kolmes lavateoses, Sophoklese-ainelistes ooperites "Antigone" (1949), "Türann Oidipus" (1959) ja "Prometheuses" (1967), püüdis Orff taaselustada antiiktragöödiat: kujundas analoogselt dialooge, kõnetekste ja kooristseene.
süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke). Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini – s.o meloodia- ja kolmkõla-hääle – üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla
muinasjutu süzee vms, transformeerub see enamasti teatud hingeseisundi mõjul omaette kujundiks, osutudes seega palju laiemaks ja üldistatumaks kui selle lähtealus. See oli vahest ka põhjus, miks helilooja loobus oma kavatsusest anda etüüdpiltidele programmilised pealkirjad, kuna need oleksid osutunud liiga piiratuiks ega oleks suutnud haarata kogu väljenduseskaalat. On teada, et peaaegu kõikide nende palade aluseks oli heliloojal mingi kindel programm, mida ta aga ei soovinud avaldada. Mõningaid neist on Rahmaninov siiski avaldanud itaalia helilooja Ottorino Respighile, kes Sergei Kussewitzky palvel orkestreeris 1930. aastal mõned etüüdpildid. Rahmaninovi etüüdpildid on mõneti sarnased tema prelüüdidega. Kui püüda täpsemalt määratleda nendevahelisi zanrilisi erinevusi, siis peab ütlema, et oma eesmärgilt
suuremas teoses on mõni fuuga. Positiivse lõpplahendusega kaasnes üha sagedamini pulbitsev tantsulisus. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese. LOOMING Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid kui võrrelda kõigi kolme klassiku ühes ja samas zanris kirjutatud töid, siis Beethoveni oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad. Tavaliselt oli heliloojal käsil korraga mitu suurt teost. Ta tegi palju visandeid, säilinud originaalpartituurides on rohkesti parandusi, mis näitab, et töö käigus muutis ta oluliselt esialgseid ideid. Beethoveni muusika kõige iseloomulikumaks joonteks on peetud selgelt väljajoonistatud karaktereid, jõulisi filosoofilise alatooniga konflikte (pimedus valgus, elu surm, isiklik vabadus saatus) ning pateetilisust ja heroilisust. See on ka põhjus, miks
Ludwig van Beethoven Referaat Sisukord Beethoveni elulugu.......................................................................................................................3 Periodiseering...............................................................................................................................4 Looming.......................................................................................................................................4 Missa Solemnis............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................7 Beethoveni elulugu Ludwig van Beethoven (1770-1827) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tem...
olukorrast anda realistlikuma pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav. Sajandeid oli Euroopas tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. See muusika vastas suhteliselt väikese inimestegrupi maitsele. Tema ülesandeks oli kirikus oma koha täitmine. Kumbki valdkond ei jätnud erilist ruumi improviseerimiseks ühelegi heliloojale.18. sajandil hakkas muusik looma teoseid rohkem anonüümsele ja laialdasemale publikule, kellest suurem osa oli asjatundlik. Nüüd oli heliloojal näidata oma tõelist palet ja luua selliseid teoseid, milliseid ta kõige paremini teha oskas. Avanes võimalus teha ennast kuulsamaks kui kunagi varem. Franz Joseph Haydn (1732-1809) Lapsepõlves laulis Haydn, tänu oma ilusale lauluhäälele ja silmapaistvale muusikuandele, kirikukooris. Tol ajal tähendas see ka tasuta ülalpidamist ja korralikku haridust kiriku kulul. Nii sai Haydn algteadmised muusikast ja õppis mängima mitut pilli
Keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks loodud teos, milles on tunda teistsugust Tüüri, samas on säilinud energilisus ja pinge. ,,Sisemonoloog" hoopis teistsugune teos flöödisoolo. ErkkiSven Tüüri teosed mulle ei meeldinud, sest tundusid kõik nii ühenäolised, kuigi öeldakse,et ilu on vaatja(siinkohal kuulaja) silmades. Siiski on see tema käekiri ning iga heliloojal on oma kindel stiil. Kuulatud palad jäid kõik meelde pingelisuse ning närvilisusega, peamiselt keelpillide poolt tekitatult. Lood oli sürreaalsed ning polnud võimalik ette arvata, millist motiivi võiks helilooja järgmisel hetkel kasutada(aga ega minu näol pole tegemist muusikageeniusega!:) ).
muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina", mis eesti keeles tähendab ,,Aliinale". Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ladinakeelne tähendus kelluke). Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". Arvo Pärt 3 TINTINNABULI-STIIL Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini meloodia ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks
Eriti kuuekümnendatel, üldist ajavaimu kergesti omandades, oli väiksematel vendadel kombeks teooriasse rüütada oma kadedus ja soov suuri surnuid kamandada. See oli ülikoolides ametlik programm. Praegu on noored muusikateoreetikud professor Oramo sõnul adornoluse varju Sibeliuse kohal juba hüljanud. Sibeliuse vastu on tekkinud uus ja sügavam huvi. Heliloojale nagu luuletajalegi (heal juhul) on omane eelkõige nüansitaju, tundlikkus ja nägemine asjade taha. Heliloojal ei ole ka alati sõnu varuks nagu teoreetikul, et end kaitsta. Viha suurte isiksuste vastu, nende hilisem balsameerimine, alateadlik ihalus ja autoriteedijanu ei ole võõrad ka kirjandusinimesele. Vähetuntud kirjanikule on kurnav tõsiasi, et nende kodumaisel kirjandusmaastikul kasvab ainult paar-kolm taime, mida laias maailmas tuntakse. Soomeski on peaasjalikult vaid kaks nime, kes maailmaluule antoloogiais esindatud Saarikoski ja Haavikko
olukorrast anda realistlikuma pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav. Sajandeid oli Euroopas tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. See muusika vastas suhteliselt väikese inimestegrupi maitsele. Tema ülesandeks oli kirikus oma koha täitmine. Kumbki valdkond ei jätnud erilist ruumi improviseerimiseks ühelegi heliloojale.18. sajandil hakkas muusik looma teoseid rohkem anonüümsele ja laialdasemale publikule, kellest suurem osa oli asjatundlik. Nüüd oli heliloojal näidata oma tõelist palet ja luua selliseid teoseid, milliseid ta kõige paremini teha oskas. Avanes võimalus teha ennast kuulsamaks kui kunagi varem. Christoph Willibald Gluck (1714 – 1787) Ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck: • Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene • Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks
Moskva konservatooriumisse. Kmne aasta jooksul, mis ta seal petaja oli li ta palju thelepanuvrseid teoseid. Nt. Kolm smfooniat, I klaverikontsert, neli ooperit, balleti "Luikede jrv", klaveripalade tskli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sitis Taikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi prduma. Vend Modesti kutsel sitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad risid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik ttada. Talle meeldis Haapsalu rahulik milj ja ilus loodus.Taikovski klastas Eesti veel ka aasta hiljem, kui ta viibis Sillamel. 1891. aastal oli ta veidi aega Tallinnas. Taikovski pink asub Tagalahe res mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta piksetusu imetles. Taikovski jtkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi Vojevood kirjutamist. Siin valmis Taikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest
..................... 7 2 SISSEJUHATUS Haydn on muusikalukku läinud eeskätt instrumentaalmuusika loojana. Haydni muusika tegi läbi kõik ajastu olulised muutused varaklassitsistlikust stiilist klassikalise kõrgstiili parimate näideteni. Osalt on tema hilisloomingu väljenduslikkust seostatud juba järgnenud romantismiperioodiga. Eszterhazy õukonnas oli heliloojal võimalik eksperimenteerida uute vormide ja kõladega ning võibki öelda, et klassitsismiajastu uued zanrid kujunesid lõplikult välja just Haydn loomingust. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks (2). 3 LAPSEPÕLV Franz Joseph Haydn sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias, väikesed Rohrau nime kandvas kolkas Ungari piiri lähedal
süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke). Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides. Arvo Pärdi elust Kronoloogia 1935 sündinud 11.septembril Paides 1938 Rakverre kolimine
1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala,
Joseph Haydn Klassitsismiaja muusika 18. sajandil kujunesid muusikas, eriti instrumentaalmuusikas välja erinevad vormid. Hakati kasutama teistsuguseid väljendusvahendeid. Kuid muusika muutus reglementeeritumaks ning pidi hakkama järgima reegleid teoste loomisel. See oli mõneti vastuolus vaba muusika loomisega, sest mõnikord ei saanud helilooja teha uut ja teistest tugevasti erinevat teost, mis tal peas mõlkus, sest tuli järgida reegleid. Sellepärast tuli hakata looma muusikateoseid, mis oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist. Kõige rohkem kerkisid sellel perioodil esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827). Neile polnud sel perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja haaravat muusikat. Klassikud elasid erinevatel aegadel ning puutusid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
