Kust on pärit T-särk ja teksad? Kaimar Lillemäe AjaloopäeV 23.02.2015 Puuvillane alussärk Esimese maailmasõja ajal märkasid Ameerika sõdurid, et Euroopa sõdurid kandsid palavatel ja niisketel suvepäevadel mugavat ja kerget puuvillast alussärki Need särgid said USA-s oma lõike tõttu (T- kujuline) tuntuks kui T-särgid 1920. aastatel muutus sõna ,,T- särk" Ameerikas inglise keeles ametlikuks sõnaks ja jõudis Merriem-Websteri sõnastikku T-särk Teisemaailmasõja ajal kuulus T-särk Ameerika mereväelaste standardvarustusse T-särki peeti algul aluspesuks T-särk sai populaarseks kui filminäitlejad Marlon Brando ja James Dean kandsid filmilinal neid särke James Dean muutis aga f...
Setu rahvariided. Setude riietuses avalduvad vene kultuuri ja lõunaeestlaste rõivastuste mõjud, kuid siiski säilis paikkondlik omapära. 19. sajandil oli setude naisterõivastuse põhiosad särk, särgi peal kantav vene sarafani tüüpi rõivas ja vöö. Sajandi esimesel poole kandsid setu naised kitsaste, väga pikkade varrukatega venepäraseid särke. Sajandi teisel poolel asendus see särk laiade, värvli külge kurrutatud ning kaelusteni ulatuvate varrukatega särgiga. Pärimuste järgi on setu naiste varasemasse rõivastusse kuulnud Kagu-Eestile omane valge villane vaipseelik, mille asendas 19. sajandil algusel venepärane rüüd. 19. sajandi teisel poolel tuli koos uuemanäolise särgiga kasutusele tumesinine umbkuub. 20. sajandi algul tuli moodi must sukman. 19. sajandi esimesel poolel kuulus setu naiste ja neidude valge ülikonna juurde arhailine valgest linasest puusapõll
sajandi administratiivjaotuse järgi Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal kantud rahvarõivad. Silmapaistvad on Mulgimaa, s.o. Halliste, Karksi, Tarvastu, Paistu ja osaliselt ka Helme alad, sest seal on enim säilinud vanad elemendid rahavarõivaste juures. Nii leiame Mulgi naisterõivaste kaunistustes värviliste lõngadega tikitud arhailist taimeainelist ornamentikat.(Joon 1995) Halliste rahvarõiva peamised osad Halliste neiu rahvariide peamisteks osadeks on särk, vaip-seelik, puusapõll, vöö, sukad, pastlad ning lisaks veel peapael. Halliste naine: särk, seelikupook, vöö, pikk-kuub, pearätt, sukad, pastlad ning lisaks õlakate. Meherõivastus: särk, püksid, vöötasku, pikk-kuub, kaapkübar, poolsukad. Ehted komplektide juurde: vitssõled, hõbehelmed, klaashelmed, hõbeketid. .(Kaarma; Voolmaa 1981) Rõivastuse üldiseloomustus Nii neiul kui naisel on kotitaoline särk (ame), mille kaelaava kaunistavad äärt
4 Jeans Shorts Bell bottoms Teksad Lühikesed püksid Alt-laienenud püksid Overalls Jumpsuit Bermuda shorts Kombinesoon Kombekas Bermuda sortsid Woman’s blouses and shirts 5 Classic blouse Mini shirt-dress Over-blouse Klassikaline pluus Mini särk-kleit Pluus vööga Polo shirt Tunic Wrapover top Polo särk Tuunika Hõlmikseelik Woman’s shoes Over-the-knee Boots Ballerinas boots 6 Ülepõlve saapad Kontsaga saapad Balleriinid Sling back shoes Tennis shoes T-strap shoes Tagant rihmaga kingad Tennised T-rihmaga kingad Woman’s coats and jackets Blazer Poncho Bolero 7
Kergtööstus ja kodu- ning iluteenindus **** **** **** ÄKSI KIHELKONNA RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: *** *** Tartu 2017 SISUKORD ÄKSI KIHELKOND 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7
Ühisjooni võis leida eestirootslaste riietusega - kurrutatud seelikud. Ühevärvilised seelikud muutusid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Põlle kandsid ka naised, mitte ainult noored. Suuremate rühmadena võib eristada lääne- ja idapoolsemate kihelkondade riideid. Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas kanti punast või lambapruuni kurrutatud seelikut. Seda nimetati kirikuueks alläärde kootud põiktriipude ehk viirgade järgi
Kangast saadi kolmest kiudainest: villast, linast ja nõgestest. Vokki esialgu ei tuntud, lõnga kedrati käes hoitava värtnaga. Lõnga värviti taimevärvidega. Rõivaid tehti kolme liiki: pidurõivaid, käimarõivaid ja igapäevaseid töörõivaid. Soojal ajal kanti peamiselt linaseid, talvel külmaga aga villaseid rõivaid. Naiste rõivastuse moodustasid linasest kangast tehtud pikk varrukatega särk, mille peale tõmmati käisteta villane umbkuub. Puusade ümber mähiti vaipseelik pikem kangatükk , mis oli kinnitatud vööga. Veel kuulusid naiste riietusse sõba, põll ja jalamähised sukkade asemel. Meeste rõivastus koosnes särgist, kuuest, pükstest ja õlgadele heidetavast riidetükist üleviskest. Särk oli lõua alt kinnitatud paelte, pööra või hoburaudsõlega. Nööpe keskaja talurahvas ei kasutanud
Kihnu rahvarõivastest Pärnu lahe suudmes asteseva Kihnu saare rahvarõivad moodustasid väikse omaette rühma. Põhitüübilt kuulusid Kihnu rahvarõivad küll Lääne-Eestiga kokku, kuid neil oli mitmeid kohalikke erijooni. Kihnu naise ülikonna põhiosad 19.sajandil olid särk, käised, seelik, vöö, õlarätt, vammus, abielunaistel põll. Särk: See tehti kahekorra kokkumurtud valgest jämedamakoelisest linasest kangalaiast, millele lõigati kolmnurkne kaelaauk ning lisati külgedel laiust siiludega. Käised: Need tehti valgest linasest. 19. sajandi teiselpoolel jäi kurrutamine ära, kui see eest pöörati rohkem tähelepanu pidulike käiste tikanditele. Seelik: 19.sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane, valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael
- korseti sünd Varagootika - domineerib kollane värv - lihtsad tikkitud mustrid, mis tugevdavad õmblust Naised: - toonitakse taljet ja dekolteed - läbilõiked, vööd 1200. a - toorukübar, linik - bliant, pelicon, keep kaputsikaga Mehed: Kõrggootika - lühike vammus ja sukkpüksid - pika terava ninaga kingad - särk, alustuunika, bliant, Kõrggootika 13. saj. - punane ja roheline värv, taime ornament Naised: - särk, pihik, kleit, ülerõivas, peakate 1350. a 1525. a - külgedeta kleit - kleidi kinnitus, erinevad põimikud, nööbid - võrk, nunna peakate, madal müts Mehed: - särk, jakk, tuunika, püks+sukad, cyclas-vest Hilisgootika - houppeland
Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirikusärgil) Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt täisnurga all Pidupäeva särk Lahtkraega Särgipiht on tehtud valgest labasekoelisest linasest riidest Kaunistatud valge linase niidiga Pidulikud särgid olid kortskäistega
fibulad emailitud ehted Etruskid N: tuunika, (700-650 a e Kr.) M: lühike seelik, tuunika lacerna, tebenna, keep puuvillane, villane kingad, saapad, sandaalid tutulus granuleeritud ehted Assüüria Narmastega rüü, ülevise, (1132-609 a e Kr) varrukateta särk, vaipseelik, foiniikia müts vilt, villane kangas saapad, sandaalid Euroopa alad cuccullus Gallialased, keldid, pallium, varrukatega tuunika, britid pikad püksid Muinasaeg nahk, villane, linane (...12saj) Rooma N: tuunika, stoola,palla, Kuningate ajajärk paenula, sapparum, olicula (8-6. saj
Järvakandi Gümnaasium Saara Kuum Kihelkonna rahvariided Referaat Juhendaja: Iivi Sark Järvakandi 2014 SISUKORD 1.Saaremaa...................................................................................3 2.Kihelkonna kihelkond...............................................................4 3.Kihelkonna rahvariided............................................................5 3.1 Särk........................................................................................5 3.2 Seelik.....................................................................................5 3.3 Põll.........................................................................................6 3.4 Vöö........................................................................................6 3.5 Liistik.....................................................................................6 3.6 Kaelarätik..
peaksid. Peab kandma riietust ja varustust, mille pärast auväärsed inimesed ei süüdistaks teid liialduses ega noored tagasihoidlikuses."(Louis Püha) 3 Kilingi-Nõmme Gümnaasium KESKAJA RIIETUS EUROOPAS Euroopaliku riietuse tähtsaimad komponendid keskajast tänapäevani on olnud särk ja püksid. Keskajal täiendasid neid seisust näitavad kindad ja müts. Kesk- ja Põhja- Euroopa külm kliima tingis kasutama keha ligi hoidvat riietust. Oma ettekirjutused tegi ka kirik ja see nõudis keha kinnikatmist, mitte paljastamist. Kõige tähtsamateks aksessuaarideks said keskajal kindad. Kindad pidid otsustama elu ja surma küsimuse. Kõige suurem solvang oli teist inimest lüüa kindaga. Seda sai lunastada ainult veri. Kinnas oli ka üks tähtsamaid armupante
seisu ja vanuse rühma (neiu, pruut, noorik, abielunaine) kui ka muud seisundit :näiteks leinaja (Kaarma, M; Voolmaa, A; Eesti rahvarõivad,Tallinn1981,lk14). Etnoloogilises rõivauurimises on Eesti jagatud neljaks suureks rühmaks: Lõuna-Eesti; Põhja-Eesti; Lääne-Eesti ja saared. Põlva, Kanepi ja Räpina kihelkonda kuulusid Võrumaa koosseisu, seega Lõuna-Eesti rühma. Sellesse rühma tuleb arvata ka setude eriilmelised rõivad. Naiste ülikonna põhiosad olid Võrumaal särk, seelik, vöö, kampsun, osaliselt liistik (vest), abielunaisel lisaks põll, traditsiooniline peakate ja Lõuna-Eestile iseloomuli- kud mitmesugused ülevisked(sõba,pallapool). Ülerõivastena pikk kuub, talvel kasukas. (Vill, R ; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3) Lõuna-Eesti naise rahvariiete põhiosad 19.sajandil: varrukatega särk, seelik, vöö, põll, tanu, kampsun või liistik, õlakate sõba. Kõigi kolme kihelkonna rõivad esinesid seeliku triibustiku, särgi, põlle ja vöökirjade
Eesti rahvarõivad Naiste rahvarõivaste peaosad olid valge linane särk (selle peal kanti kohati käiseid), seelik ja enamasti villasest riidest lühike jakk kampsun või varrukateta liistik. Peakatteks oli abielunaistel kohustuslik tanu. Meeste rahvarõivaste peaosad olid valge linane särk, püksid ja vest. Peakatteks oli kaapkübar, suvel ka murumüts või silmkoes topsmüts ja talvel nahkne talvemüts. Saaremaal eriti murumüts. Oluline ese oli vöö, mis meestel kinnitas ülerõivaid, naistel hoidis ülal seelikut. Tütarlapsed pidid vööd kandma juba lapseeas, et nad kasvaksid peenepihalised. Jalatsiteks olid pastlad ja kingad mõne määral ka säärsaapad, tööl puukoorest viisud. Tingimata pidid abielunaised kandma tanu ja põlle.
Traje – ülikond kõrvarõngad Medias – sukkpüksid Qué va! – Mis sa nüüd! Blusa – pluus calcetines – sokid Estupendo – Jersey – pusa pantalones – püksid suurepärane Zapatos – kingad calzoncillos – Cortar – lõikama Camisa – särk aluspüksid Pegar – kleepima Bragas – aluspüksid sujetador – rinnahoidja Lo siento – mul on falda – seelik kahju cazadora – tagi llevar – kandma Caro – kallis (hinnalt) Incómodo – ebamugav camiseta – särk Barato – odav Fácil – lihtne
19902000 mood ÜHEKSAKÜMNENDAD Koodsõnaks individuaalsus Kandja valis mida, kuidas või millega kanda Narko look Moevalik suur, saadi inspiratsiooni eelnevatelt kümnenditelt Inimesed olid kursis koguaeg moemaailma tegelaste ja nende toimetamistega Naised · Supermodellid ja kõrgmood · Neoon värvid, särk püksis stiil, suured kampsunid, tsärgid, pusad, nuku kleidid, mantlid koos võlts karusnahaga. · Teksad ja teksajakid muutusid tumedaks · Liibuvad teksad + kaboi saapad, pearätt, säärised Hipi stiil 95/96 disko stiil Must riietus Disainer rõivad(Chanel, Armani, Gucci, Chanel) Õrnad toonid Fliisjakk, maikad, union jack Casual chic Muu Papud, kaboisaapad, tennised, platvormkingad, jelly shoes, varbavaheplätud, jooksutossud Peavõru, pearätt, kuldehted
omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesiline kampsun (hilisem), torutanu (varasem), kabimüts (hilisem), põll, kirivöö, laia säärekirjaga villased sukad, õlarätik, mustad kingad, krae kinnitamiseks vitssõlg või väike prees, rinnal suurem prees, kaelas helmed ja hõbekett või helmekee kaelarahadega. Talviste rõivastusesemetena on kasutusel veel müts, kasukas ja kindad. TORI NAISEd pidurüüs Click to edit Master text styles
Lühikesi riideid, milles oli mugav liikuda asendasid siis pikad, mille taga võis lohiseda ka nende tolmune saba. Pikemaks ja laiemaks muutusid ka riiete varrukad. Pikenesid kinganinad ja sai kombeks kanda pikki juukseid. Pika riietuse mõte oli rõhutada ülikute jõudeolekut. Samas muutusid kättesaadavamaks ka idamaise päritoluga siid ja puuvill. XII sajandil loobusid feodaalid kodukootud rõivaste kandmisest. Moodsaid riideid ehtisid tikandid. Särk lõigati välja nii, et see võimaldas näha alussärgi kaunistusi. Tähtsaks detailiks muutus vöö. Varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis nüüd muutus see särk kitsamaks ja vöökaha ümber seoti vöö, nii et selle paelad rippusid vabalt alla. Naiste särgid ulatusid kandadeni, paljastades ainult kingade teravad ninad. Särgi alumine osa oli teisest riidetükist. Ja varrukad olid ülalt kitsad ja laienesid küünarnukist. Varrukad võisid ulatuda ka maani.
Viies tase Jaapan Traditsiooniline rõivaese naistel, meestel, lastel kimono Ki- kandma mono asi Täispikkuses rüü, langeb kandadele, T kujuline, sirge lõikega, ümber keha mässitud alati vasak pool ümber parema poole, kinnitatakse selja taha õlavööga Kantakse koos traditsiooniliste kingade ja varvassokkidega Hawaii · Tüüpiline värvilise trükiga, lühikeste varrukatega eest nööbitav särk. · Kutsutakse Aloha särk · Traditsioonilised Hawaii meeste särgid lapitehnikas, lillelised ja tapa mustriga, mis on tagasihoidlikumas värvigammas. Lääne-Aarika Meestel tüüpiline ülikond dashika ja peakate kufi . Naistel tüüpiline pluus buba ja seelik või buba ja hõlmik seelik Nii dashika kui buba võivad olla lühikese või pika varrukaga. Ehted värvilised, silmapaistvad, kirevad, suured ning väga erinevatest kättesaadavatest materjalidest.
.................................................. 3 2. Mehe ülikond (TAHVEL I, III) .................................................................................... 5 3. Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 2 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta. Pähe pani ta pidulikul puhul peapaela või pärja. Seelik (kört, körtsik, alune, alus, seelik) kooti Viljandi kihelkonnas koeripstehnikas pikitriibuline, vanem laiema, uuem kitsama triibustikuga. Domineerivaks värviks olid
Pihikust, seelikust ja erinevatest vahetavatest varrukatest koosnev komplekt Pihik muutub tasapisi korsetiks Naiste kleidid olid kaunistatud pärlite, rubiinide, teemantide ja teiste vääriskividega MEHED Kandsid riiete all rõngassärki, kuna kardeti kallaletunge. Noored kandsid seda mis moes, vanad seda, mis kallis. Siiani magati öösel samas särgis, mis kõige alumine oli. Kuna nüüd oli alumine särk peenest pitsist, tuli esimest korda kasutusse ööriietus. Meeste riietusest Noortel meestel on lühike pluusi osa. Alumine särk on linast või siidist, mille peal on kuub villast või brokaadist või sametist. Mantlid on lopsakad. Taskukell Elemendid meeste riietuses Alussärk ehk camicia Jakk varrukatega või varrukateta Põlvsokid või sukad Mantel Seelik, põlvpüksid Barett Keep LÕPP
der Rock, -"e seelik kurzärmellig lühikeste varrukatega der Anzug,-"e ülikond langärmelig pikkade varrukatega der Hut,-"e (Stoffhut) kübar, tekstiilkübar eng liibuv der Mantel,-" (Regenmantel) mantel weit lohvakas der Schal,-s sall hübsch, schön kaunis, ilus das Hemd,-en (Unterhemd) särk hässlich inetu das Kleid,-er (Sommerkleid) kleit, suvekleit praktisch, unpraktisch praktiline, ebaprak. das Halstuch,-"er kaelarätik bequem, unbequem das Kaufhaus.-"e kaubamaja einfarbig ühevärviline das Kleidungsstück,-e rõivas, rõivaese farbig, bunt värviline, kirju,
Vahepeal segab nende vestlust orkestrivanem Peeter ja raudteejaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Oligi täpselt selline tunne, et vanad sõbrad saavad rongijaamas kokku ja hakkavad vestlema. Omavahel dialoogi pidavat kahte kunagist toakaaslast mängisid Märt Avandi ja Priit Võigemast. Need kaks tegelast Pianist ja Geenius, olid mitmes mõttes erinevad inimesed. Juba välimust vaadates, ühel juuksed segamini, särk pükstest väljas, riided tahmased ja teisel kõik silutud kammitud ning ka särk ilusti pükstes. Võigemast kehastas Geeniust. Geeniuse tegelaskuju oli minu jaoks huvitav, ning Võigemasti edastus sellest tegelasest oli vapustav. Ta oli nii oma rolli sisse läinud. Isegi pilgud olid erilised, see kuidas inimene jääb tühja vaatama samal ajal kui ta millegi üle kirglikult juurdleb või silmade suurenemine justkui midagi uut iseeneses avastades. Ka tema käed, need
MUL ON SELJAS....... G.JALIVETS MUL ON SELJAS.......(MIS?) http://www.pers.ru/cgi-bin/p lay.cgi?file=20023503 MA PANEN MUL ON SELJAS MA MA SELGA (MIS?) KANNAN,OSTAN OLEN.......RIIDES (MIDA?) . MA RIIETUN.... (KUIDAS?) PLUUSI,TOPI,JAKI PLUUS,TOPP,JAKK, T- PLUUSI,TOPPI,JAKKI, SPORTLIKULT,MUGA- SÄRK T-SÄRKI VALT,TRENDIKALT KLEIDI,JOPE,MANTLI, KLEIT, JOPE,MANTEL, KLEITI,JOPET,MANTLI MOODSALT,PIDU- SEELIKU SEELIK T,SEELIKUT LIKULT MA PANEN JALGA MUL ON JALAS KERGELT,SOOJALT (MIS?) TEKSAS...
iga talu ise lambaid. Naistel on oskused ise lambal villa võtta, kedrata ning ka lõnga värvida. Kuna rahvariideid kantakse igapäevaselt, on keskmisel kihnu naisel riidekapis umbes kakskümmend seelikut. Kihnu naine Naise ülikond koosneb särgist, käistest, vammusest, seelikust, vööst, sukkadest ja pasteldest. Särk on valmistatud labasest takusest riidest ning on ilma õlaõmblusteta, kolmnurkse kaelaava ja lühikeste varrukatega. Särk ulatub poole sääreni ning selle alläärde on õmmeldud kitsas kirivöö. Käised on õmmeldud linasest labasest riidest. Selle piht ja õlalapid asetsevad kaelaava juures. Varrukad on värvli juures kurrutatud. Käised ulatuvad allapoole rinda, nii et vöö ilusasti välja paistab. Käised on tikitud punase niidi ja sinise linase niidiga. Krae mahapööratud nurkadel on madal-, vars-, ja tikkpistes tikand, millel on litrid. Lisaks on krae äärestatud 1 cm laiuse
juubelipidustustel, pulmades jne. Meil kasutavatsest riietumisvõimalustest on tume ülikond kõige soosituim, kuna eksimisvõimalus etiketi vastu on minimaalne. Tumedaks ülikonnaks loetakse tumesinist, tumehalli või musta, sageli pikitriibuga ühe- või kaherealist ülikonda. Üherealise ülikonna puhul võidakse kanda vesti. Silmatorkava triibu või ruuduga kangaid pole kombeks valida. Tasuks tähelepanu pöörata: särk valitakse enamasti valge või õrna koetriibuga, soovitavalt topelt kätistega ja mansetnööpidega lips peaks olema siidist, tagasihoidlikuma mustriga ja värviga ilma mustriga must lips on leinalips sokid valitakse mustad või ülikonna värvist tooni võrra tumedamad ja piisavalt pikad kingad olgu õhukese nahktallaga (sportlikud mokasiinid pole kohased!!!) tumeda ülikonnaga tavaliselt aumärke ei kanta, nööpaugus kantakse vaid aumärgi rosetti
tunnid, kus enamustel on lühikesed püksid. Minule isiklikult meeldib väga lühikeste pükstega käia. Nii ma siis esimese nädala natuke seda soovitust eirasin. Aga koolist vabal ajal käisin ma ikka ,,lühkaritega" ringi. Särkidest sobivad minu meelest ka T-särgid aga polo särgid on isegi paremad, need ei kortsu nii palju ja ei lähe nii kergesti mustaks. Pidulikematel puhkudel, näiteks kooliaktustel oleks kindlasti parem triiksärk. Kehalise kasvatuse tundides peaks olema eraldi särk, sest kui käia terve koolipäeva higise särgiga on see ebahügieeniline. Jalanõudest peaksid kindlasti olema sügisel vahetus-jalanõud, sest poriste ja muul moel mustade jalatsitega kooliruumidesse tulemine on samuti ebahügieeniline ja ebameeldiv teistele kooli- ja klassikaaslastele. Samuti peaks olema veel eraldi spordijalanõud. Ka pidulikemateks puhkudeks võiks kas siis olemasolevad jalanõud ära puhastada või võiks üldse olla eraldi
.......................21 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 22 3 1. Kokkuvõte 1.1 Ettevõtte põhiandmed Ettevõtte nimi: OÜ Disaini ise Aadress: Pärnumaa, Pärnu, Hommiku tn. 1 Toode/ teenus: Kliendi soovile vastava disainiga T- särk Omandi vorm: OÜ Ettevõtte suurus: 4 töötajat Kodulehekülg: www.disainiise.ee 1.2 Äriidee Äriideeks on T-särgi poe väljaarendamine Pärnu kesklinnas. Põhitegevusalaks on algul T- särkide disainimine ning hiljem lisaks erinevatele tekstiilitoodetele kujundite disainimine. Suur toote disaini valik interneti keskonnas. Võimalus lasta teha unikaalne disain oma soovi järgi ja toote kätte toimetuse võimalus.
Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jalakatted, pealisrõivastest pikk kuub ja lambanahkne kasukas. Särk tehti peenemast linasest riidest piha ja jämedama takuse alasega, mis pandi siin pikiriidest ja laiendati külgedel siiludega. Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Pits niblati peenest linasest või puuvillasest niidist. Võrkpõhjaga pits oli 45 cm
kurrutatud seelikust-ümbrikust, põllest, argitanust, vööst, sääristest, kapetatest ja pasteldest. 19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste kaunistusele iseloomulik männamotiiviga geomeetriline ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik (siili) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest jalanõusid-pätte. Muhu pruut kandis 19. sajandi lõpuni ümbrikku, käiseid, Muhu vanimaid lipulisi ehk rõhudega pulmapõlli, harjutanu. SEELIK, SÄRK
Hugo Treffneri Gümnaasium Oliver Issak 10B Oliver Issak 10B Mis on YOLO? ● Akronüüm ● "you only live once" ● Aubrey Drake Graham "The Motto" (2011) Ajalugu ● Samuel Richardson (1747) ● 1837 ● Šotimaa minister 1858 ● Joe E. Lewis ● 2004 T-särk ● USA kaubamärk
ühetähenduslikud. Põhilised kangad, millest talurahvas oma rõivad valmistas, olid linane riie ja vill, XIX sajandi keskpaigast aga vabrikusiid, atlass, brokaat, kumats (erepunane puuvillriie), sits, satään, värviline kasmiir. Naisterõivad erinesid piirkonniti peamiselt detailide ja lisandite paigutuse poolest. Põhiline erinevus oli see, et põhjapiirkondade naised kandsid enamasti pihtseelikut, lõuna pool eelistati vaipseelikut. Naiste igapäevarõivaste hulka kuulusid seelikule lisaks särk, põll, rinnaesine põlleke. Naiste särk oli meeste omaga sarnaselt avara lõike ja pikkade varrukatega. Valge särgi rinnaesine, õlapealsed, alläär ja varrukasuud olid kaunistatud punase tikandiga. Kusjuures põhjapiirkondade naiste särgi alläär oli ornamendiga kaunistatud hoopis rikkalikumalt kui lõunapiirkondade naiste oma. Kõige rikkalikumalt oli mõlema piirkonna naistel ilustatud põll. Linasest riidest valgeid särke ja põllesid kandsid põhjapoolsed naised niisiis pihtseelikuga
Põlva neiu rahvarõivad Särk on õmmeldud linasest labasest riidest. Piki õlgu 7,2 cm laiused õlalapid. Särk ja õlalapid kaelaava juures kurrutatud. Varrukad värvli juures kurrutatud, pärast volditud. Värvel 3,6 cm laiune, pilukaunistusega ( x-kujuline pilu ja mähkpilu toodud loomulikus suuruses lk ). Värvel kinnitatud kahe siidist nööbi abil. Õlalapi keskel pikisuunas ja varrukapäradel punase puuvillase lõngaga eelpistes tikutud geomeetriline kiri. Krae kahekordsest riidest, 11,5 cm laiune, kummagi otsa allääres nööpauk. Nööpaukudest
Toitu ei tohtind valida Väike laps istus sõõmise ajal ema süles Lauast lahkudes tuli öelda ,,aitäh!" Laua ääres ei kõneletud Lapsed sõid laua ääres seistes Laps ja leib Sõõgikordade vahepeal võis süüa leiba Võileivaga ei tohtind ringi joosta ega mängida Leiva vastu kasvatati lastes sügavat austust Räägiti, kui palju vaeva tuleb näha, et leib lauale saaks Lapse rõivastus Oli lihtne Poistel särk, püksid ja pintsakuke Tüdrukutel seelik, jakk ja särk Rõivaid kanti seni, kuni ära kulusid Lapsed käisid enamjaolt paljajalu Kooliajal kandsid nad jalavarje Lapsed ja võõrad Lapsed pidid olma väga tagasihoidlikud Osad laste emad uskusid ,,santi silma" Kui toodi külakosti pidid lapsed patsi lõõma ja ,,aitäh!" ütlema Sõbrad Lähestikku elavate perede lapsed said ise sõpradeks
püsivus) Talveriideid valmistatakse rohkem proteiinkiududest, sest proteiinkiud hoiavad paremini sooja. Proteiinkiud on nt looduslikud loomsed kiud, mis on soojad. 17. Miks on linasest kangast tooteid parem niiskelt triikida? Milline kiu omadus seda tingib? Linasest kangast tooteid on parem niiskelt triikida, sest kiud muutub niiskuse toimel plastsemaks. 18. Kas suusatama minnes on õigem panna selga puuvillasest , polüamiidist või sünteetilisest mikrokiust särk? Õigem on selga panna sünteetilisest mikrokiust särk, sest mikrokiud laseb niiskuse nahalt ja riidest läbi ning nahk ja riie ei jää niisked. 19. Kas viskooskiust tooteid saab kodustes tingimustes kergesti värvida? Miks? Kas kinnitamiseks sobib kasutada äädikat? Miks? Viskooskiust tooteid saab kodustes tingimustes kergesti värvida, sest viskoos imab hästi niiskust. Kinnitamiseks ei sobi kasutada äädikat, sest viskooskiud ei talu happeid (need lagundavad kiudu). 20
Riisa raba Pärnu- Jaagupi Rada asub Tori vallas Pärnu-Jaagupi Pärnumaal rahvariided. Kirju ja on 4.8 m pikk seelik, must vest, valge särk,vastlad. Pärnu maakond frosthotel.ee mis on huvitav Pärnu Pärnu Jõgi noortele Jõe pikkus on 144 See on Pärnu vana km. Pärnu on väga ilus haigla. See hoone sai Seal on ilus vaade. linn, eriti suvel, just 100. aastaseks. See pakub huvi nii selle pärast teda
proovida. Vastus oli jällegi väga positiivne: me tellime teile S suuruses t-särgi, te ei pea seda ära ostma, te saate seda proovida ning kui ei sobi siis paneme enda poodi müüki. Kuna olin sellel päeval juba väga palju poodides ringi vaadanud ja väsinud siis otsustasin selle t-särgi Jõhvi Denim Dreami ära tellida. Klienditeenindaja ütles, et võin järgmine nädalavahetus tagasi tulla siis on neil see särk käes ja saan proovida. Järgmine nädalavahetus kui sisenesin poodi oli väga positiivne tunne. Klienditeenindaja naeratas ja teretas. Peale selle küsis veel, et ega ma ei ole ümber mõelnud ja ikka tahan seda t-särki mis oli minujaoks tellitud. Pärast proovimist oli kaubaga väga rahul ja otsustasin selle ära osta. Kuna ma olin potensiaalne ostja ja suutsin oodata, kuni tellimus kohale jõuab siis kinkis müüa mulle Denim Dreami saja kroonise kinkekaardi
nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Tarvastus valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas see pilt tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järkjärgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Tarvastu naise- ja neiu rõivad Tarvastu naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, Tarvastu tanu ehk mulgirätik, laia sääremarjaosaga sukad, kindad ja jalanõudena pastlad. Tarvastu neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätikuta. Peas kandis ta valgest linasest niidist ning punasest, sinisest ja rohelisest villasest lõngast tehtud pealõnga. Tarvastu särkide tüüpiliseks iseärasuseks nagu üldse Eesti särkidel olid laiad varrukad
Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegsel eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub. Ristkülikukujuline riidelaid keerati kas ümber puusade vaipseelikuks (sõuke, ümbrik) või kanti õlgadel sõbana. 13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte (nt. Parisselja rabaleid 14.-15. sajandist ja Rabivere rabaleid 17. sajandist). Lõiked olid jäänud üldiselt samaks, muutunud olid aga kaunistused ja ehted. 17. sajand tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi:
Smokingu juurde kuuluvad mustad lakk-kingad ja mustad läbipaistmatud siidisokid, ballil ka valged glasee-kindad. Smokingus ei käida tänaval. Peale pannakse musta, tumesinist või tumehalli värvi mantel. Jaquette (Shakett e sabakuub) Sabakuube kantakse pulmarõivastusena, visiitidel, ennelõunastel vastuvõttudel, pidulikel istungitel enne kella 18. Koosneb mustast või hallist kuuest, mustast vestist ja tumehallidest triibulistest pükstest. Nõutav on valge särk, mille juurde kuulub pikk seotav tumehall või must-valges toonis kaelaside. Visiitülikonna juurde kuuluvad mustad nahkkingad ning valged või hallid ilma voodrita nahkkindad. Kantakse musta, tumesinise või tumehalli mantliga. Juurde sobib valge sall. Naiste etikett Peokleit Kutsel on märgitud frakk või pidulik rõivastus. Kleit - täispikk pidulikust materjalist valmistatud avar või ilma õlapaelteta kleit. Sageli nimetatakse seda galakleidiks
tervitades kergitavad mehed kaabut, nokkmütsi, mitte aga vormimütsi, baretti, spordimütsi ega läki-läkit, naised ei eemalda kunagi peakatet, käed taskust välja ja selg sirgu. ESITLEMINE: kellele esitletakse kõrgemale ametikule, välismaalasele, naisterahvale, vanemale inimesele, grupile üksikisikut. Viisakas ei ole: enda, abikaasa ja lähisugulaste tutvustamisel kasutada ,,härra", ,,proua", ,,magister" ,,,doktor" jne määratlusi. 2.LOENG Soovitusi meestele: Tume ülikond, hele särk ja lips on alati klassikalised. Argipäeviti välditakse musta ülikonda, samuti pruuni (orja värv). Korrektne lips on siidist, värvilt tumepunane, sinine, hall või kollastes toonides. Ametliku rõivastuse juurde ei kuulu violetne, roheline, valge ega ka loomade, lindude ja paljaste naistega kaunistatud lipsud. Mood rikub reegleid! Rõivad olgu puhtad, põksid viigitud ja särk hoolikalt triigitud. Heledad sokid ei sobi tumeda ülikonna ja pükste juurde.
Töö InternetigaArto Marfin E-16 Roman Reek Tootedisain – on toodete tootmine, mis on ennekõike tarbijale meelt mööda. - tootedisaineri disainitud voodi. Graafiline disain – graafika alaliik, mis hõlmab ümbritseva materiaalse keskkonna graafilist kujundamist. Nt: ajakirjad, plakatid jne - t-särk läheb ka graafilise disaini alla. Maakunst - 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. - Spiral Jetty, selle autor on Robert Smithson Kehakunst – moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha. Nt henna maalingud ja tatoveeringud. - henna Fotokunst - on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. - Videokunst - videotehnika v...
Keskaja linnakodanike riietus Andrea Nigol Anette Jaani 7a Keskaja riietusest üldiselt × Alusriietusena kanti üle pea tõmmatavat särki × Mida eredam oli rõivaste värv, mida peenem ning mida pikem kuub, seda rikkama inimesega oli tegu × Olid paelkingad, rihmkingad, nöörsaapad ja nöörkingad × Lihtinimesed kandsid isevalmistatud pastlaid või käisid paljajalu. Aristokraadid ning rikkad kaupmehed × Särk peenest kangast × Värvikirevad pealisrüüd × Kasutasid kingseppade valmistatud nahast kingi × Kinga ninaosa pikkus sõltus kandja seisusest ja edevusest Naise riietus keskajal × Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal × Karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine × Ehetena kanti kaelakeesid, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi × Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks
Mooste mõisa suveniirid Sirli Jõerand Mis on suveniir? Suveniiri väärtus oli selle omistajale alati sentimentaalne, eelkõige just mälestuste eest mida ta endaga kaasa tõi. Komme reisilt midagi kaasa tuua, ulatub tagasi inimkonna algaegadesse. Suveniiridest Igalmaakonnal ja riigil on erinevad suveniirid, mida reisilt käies kaasa osta. Suveniirid on nt koha nimega võtmehoidja, pastakas, tass, puulusikas jt. Naabrite suveniiridest.. Venemaal on nt tuntum matrjoška. Soomes on tuntum suveniir mida kaasa osta on magnet. Lätis on erinevad magnetid ja taldrikud. Mooste mõisa suveniirid Viinavabriku suveniirid: tassid, taldrikud, t-särk. Linakojas saab kaasa osta endale linajahu ja erinevaid toiduaineid mis on linast tehtud. Eesti suveniirid Kasutatud materjaal https://www.google.ee/search ?q=linakoja+suveniirid+linaj ahu&espv=2&biw=1280&bih=923& source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei =30IVVb7sB4LkaqjSgrgO&ved=0C A...
· spetsiaalkübar ,Solna' · erinevad viisid juuste pleegitamiseks · pihikust, seelikust ja erinevatest vahetatavatest varrukatest koosnev komplekt · pihik muutub tasapisi korsetiks · palju kive ning ehteid MEHED : · kandsid riiete all rõngassärki, kuna kardeti kallaletunge · noored kandsid seda mis moes, vanad seda, mis kallis · lopsakad mantlid · noortel meestel lühike pluusi osa · tuunikast arenes särk · peal kuub · siiani magati kõige alumises särgis, enam mitte · tuli kasutusele eraldi ööriietus · pükste esiklapp · taskukell · mehed edevad, lastakse teha akvarelle
maalidel kujutatud tualette hakati ühendama kunstniku nimega. Watteau-kleit: iga moeteadliku naise garderoobis pidi olema. Watteau sako: kodukleit, puusani kehasse töödeldud, esiosas kolmnurkne vahetükk seljaosas tihedalt allalangevad voldid. MEESTE RÕIVASTUS Rokokoo meesmoodi võik nimetada aga naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk ja valge puudertatud parukas. Selle juurde kuulus küll veel peaaegu mänguasjaks taandunud mõõk. JEAN ANTOINE WATTEAU (1684-1721) ,,PIERROT" (TUNTUD KA KUI GILLES) ,,SÕIT KYTHERA SAARELE" FRANCOIS BOUCHER (1703-1770) JEAN HONORE FRAGONARD (1732-1808) ,,SUPLEJAD"
Puuvill Tauri Udras 10D VKG Kirjeldus Madal põõsastaim, talub hästi kuumust kuid vajab rohkelt vett Seemet ehk kupart ümbritsevad tselluloos kiud, igal seemnel võib olla kuni 7000 katvat kiudu Kiu looduslik värv on valge või kreemikas, see imab hästi niiskust ja annab seda ka kiirelt ära, on väikse elastsusega ning soojusjuhtivus on halb Kasvu piirkond Puuvillataimed kasvavad troopilistel ja lähistroopilistel aladel Suurimad kasvatajad on India, Hiina ja USA (ka suurim eksportija) Kasutus alad Tänapäeval tekstiilitööstuses enim kasutatav looduslik materjal Puuvillakiud kedratakse lõngaks või niidiks Puuvillast tehakse froteed, teksariiet, lõnga ja seda segatakse teiste materjalidega (kunstsiid) T-särgid, aluspesu ja sokid on valmistatud puuvillast Kalavõrkude, telkide, kohvifiltrite, püssirohu valmistamisel kasutatakse samuti puuvilla Mehhikost on leitu...
Gustav Adolfi Gümnaasium 7.B GAG 2015 SEELIK ЮБКА PÜKSID БРЮКИ TEKSAD ДЖИНСЫ SVIITER СВИТЕР PLUUS БЛУЗКА SÄRK РУБАШКА ÜLIKOND/KOSTÜÜM КОСТЮМ LIPS ГАЛСТУК SUKKPÜKSID КОЛГОТКИ SOKID НОСКИ PINTSAK ПИДЖАК KLEIT ПЛАТЬЕ KINGAD ТУФЛИ POOLSAAPAD БОТИНКИ MÜTS ШАПКА STIILSELT СТИЛЬНО MOODSALT МОДНО LIHTSALT ПРОСТО TÄNA ON СЕВОДНЯ KÜLM ХОЛОДНА SOE ЖАРКО Gustav Adolfi Gümnaasium 7.B GAG ...
Ekspressionism Eesti kirjanduses Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses ja muusikas. Expression – tähendab prantsuse ja inglise keeles väljendust, ilmet. Eesti luulesse tõi ekspressionism tõelise rütmilise vaheldusrikkuse. Reeglina luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks. Sõnastus on raskepärane, luuletuste trükipilt jätab rahutu, isegi meelevaldse või kaootilise mulje. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid Eestis olid peamisteks ekspressionismi stiilis kirjutajateks rühmituse “Tarapita” kirjanikud, näiteks Johannes Vares- Barbarus, Marie Under ja Friedebert Tuglas. J. Vares “Katastroof 1” Lääb hukka kõik... planeet, kui haisev pomm, täis raipeid, nagu viirastus veel kõigub kesk laotust ahastuses päästj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
