jumalannaga. Ta kohtub taas Elisabethiga, oma tõelise armastusega. Samal ajal on Elisabethi armunud ka Wolfram. Elisabeth on segaduses ja laseb end üles puua. Samal õhtul laulab Wolfram südant soojendava laulu. Ta palub tähtedelt, et nad juhataksid Elisabethi taevasse. Sellest stseenist on tulnud üks kõige kuulsamatest muusikateostest, mille R. Wagner kirjutas ''O du mein holder Abendstern'', mis on eesti keeles ''O, mu kallis õhtu täht'' ooperist ''Tannhäuser''. Loos '' Dir töne Lob'' räägib Tannhäuser, sellest kuidas sa tahab lahkuda Veenuse juurest, et elu mõtet leida. Veenus on nõus, kuid on kindel, et Tannhäuser tuleb ta juurde kiiresti tagasi. Tannhäuser laulab laulu ''Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen'', ta tahab sellega öelda, et tõeline armastus pole puhas, vaid kirglik. Kõik lood, mida esitati selles ooperis, olid väga emotsionaalsed ja omasid sügavat mõtet.
jumalannaga. Ta kohtub taas Elisabethiga, oma tõelise armastusega. Samal ajal on Elisabethi armunud ka Wolfram. Elisabeth on segaduses ja laseb end üles puua. Samal õhtul laulab Wolfram südant soojendava laulu. Ta palub tähtedelt, et nad juhataksid Elisabethi taevasse. Sellest stseenist on tulnud üks kõige kuulsamatest muusikateostest, mille R. Wagner kirjutas ''O du mein holder Abendstern'', mis on eesti keeles ''O, mu kallis õhtu täht'' ooperist ''Tannhäuser''. Loos '' Dir töne Lob'' räägib Tannhäuser, sellest kuidas sa tahab lahkuda Veenuse juurest, et elu mõtet leida. Veenus on nõus, kuid on kindel, et Tannhäuser tuleb ta juurde kiiresti tagasi. Tannhäuser laulab laulu ''Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen'', ta tahab sellega öelda, et tõeline armastus pole puhas, vaid kirglik. Kõik lood, mida esitati selles ooperis, olid väga emotsionaalsed ja omasid sügavat mõtet.
kuulutab viivitamatult Brabanti valitsejaks. Ortrud upub nähes, et tema kavatsused luhtusid. Taevast laskub tuvi, kes asub laeva juhtima ning Lohengrin lahkub jäädavalt. Elsa sureb kurvastusse. Kokkuvõtteks: “Lohengrin” on tõeline pärl Wagneri loomingus. Selles kombineerub täiuslikult tema eepika ning lüürika armastus. “Lohengrinile” viidatakse kui ühele Wagneri romantilistest ooperitest (neid on kokku kolm: “Lendav Hollandlane”, “Tannhäuser” ja “Lohengrin”) kuid selles on juba tunda tema muusikadraama ideoloogia rakendust. Ooper pakub hea kuulde- ja vaatemängu nii tulihingelisele Wagneri fännile kui ka harilikule muusikaaustajale. Wagner ooper „Tanhäuser“ sisu „Tannhäuser“ kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib
Ooperitest kdusid üksiknumbrid. Võttis kasutusele juhtmotiivi: lühike ja meeeldejääv viisilõik, ideloomustab tegelast /eset. Ooperid sarnanesidd sümf teostega sest laulja hääl oli kui juhtiv instrumen orkestris. Orkestratsioon väga meisterlik. Tähtsal kkohalmeisterlik. Tähtsal kkohal vaskpuhkpillid. Vaatamata oma keerukusele, pessimismile ja vokaalsele raskusele on saanud ooperid populaarseiks. Ei sega mütoloogiline ja dramaatiline sisu. 14 ooperit (Tannhäuser, Nurmbergi meisterlauljad, Lohengrin, Parcifal, Tristan ja Isolde, naine ilma varjuta, lendav hollandlane. Tetraloogia Niebelungide sõrmus: 1. Valküürid, 2. Siegfid, 3. Reini kulld, 4. Jumalate hukk), 2 sünf, avamängud ( Faust, Cristoph Columbus, Poloonia), väikevormid klaverile, seadnud ork muusikat klaverile, mõned romaanid, palju kirjutisi, artikkleid, arvustusi. Ooperite sisu Nurmbergi meisterlauljad Ainus lõbusam ooper. Sellest on saanud saksa esindusooper
· Uudne oli ka JUHTTEEMADE kasutamine -- kergelt mällusööbivad lühikesed muusikalised motiivid, mis iseloomustavad ooperi üksiktegelasi. · Puuduvad muusikaliselt lõpetatud numbrid, mis olid itaalia ja prantsuse ooperile kohustuslikud KONFLIKT - mida täiuslikumaks muutus Wagneri looming tema enese silmis, seda resoluutsemat eitamist leidis see keskkonna poolt. Isegi Schumann suhtus tema loomingusse kahtlevalt. 1845-- ooper "Tannhäuser" Valmis aastal 1844. lnspiratsiooni sai Waitburgi lossist möödudes. SISU: aluseks vana legend minnesinger Tannhäuseri eksirannakutest Veenuse riigis. Ta on võlutud Veenuse ilust ja armastusest, kuid igatseb tagasi maa peale. Tannhäuser kutsub appi püha neitsi Maria ja võluriik kaob. Leiab end Waitburgi lossi juurest. Kostab palverändurite laulu, kes lähevad Rooma. Tannhäuser tahab nendega kaasa minna, et pattu kahetseda, kuid tulevad sõbrad ja kutsuvad teda lossi lauluvõistlusele
üheks armastatumaks ooperiks muusikateatri ajaloos. Ka “Estonias” on “La traviata” üks enimlavastatud oopereid, millele publik on pea sajandi jooksul aplodeerinud seitsmel esietendusel. Võrratuid osatäitmisi on teinud Estonia solistide kõrval mitmed kuulsad külalisesinejad: Jelena Voznessenskaja, Inga Kalna, Sonora Vaice, Anna Samuil, Kristine Gailite, Virginia Wagner, Irina Dubrovskaja, Aleksandrs Antonenko, Senol Talinli, Sauli Tiilikainen, Juhan Tralla jt. 6. Tannhäuser-Richard Wagner „Tannhäuser“ kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma. Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest
kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio-cio-san (Puccini “Madama Butterfly”), Tosca (Puccini “Tosca”), Elisabeth (Verdi “Don Carlos”), Desdemona (Verdi “Othello”), Violetta (Verdi “ Traviata”), Elvira (Verdi “Ernani”), Amelia (Verdi “Maskiball”), Lady Macbeth (Verdi “Macbeth”), Aida (Verdi "Aida"), Venus (Wagner “Tannhäuser”), Liisa (Tšaikovski "Padaemand"), Santuzza (Mascagni "Talupoja au") jpt. Pille Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis (Mozart – Krahvinna “Figaro pulm”, Donna Anna "Don Giovanni", Pamina "Võluflööt"; Puccini – Mimi “Boheem”, Cio-cio-san “Madama Butterfly”, Tosca “Tosca”; Verdi – Elisabeth “Don Carlos”, Desdemona “Othello”, Violetta “Traviata”, Elvira “Ernani”, Amelia
Soome kuulsaim helilooja. Norra - Edvard Grieg. Seostas oma maa folkloori klassikaliste traditsioonidega. Nimeta tuntumad ooperi loojad romantismiajastul. Nimeta nende teoseid. G. Bizet - "Avamäng", "Habanera"- ("Carmen") Sündis Pariisis, isa oli lauluõpetaja, ema pianist. G. Verdi - "Orjade koor" - ("Nabucco") Sündis Itaalias, laulud seotud vabadusvõitlusega, käis kirikus orelimuusikat kuulamas. R. Wagner - "Avamäng", "Palverändurite koor", ("Tannhäuser") Sündis Saksamaal, Leipzigis. Helilooja ja dirigent. Inspiratsioon Beethovenist. Iseloomusta vene romantikute muusikat- zanrid, teemad. Zanrid: ooper, ballett, orkestri- ja klaverimuusika, sümfoonia Teemad: Venemaa ajalugu, rahvalegendid ja muinasjutud, legendid, muinasjutud, kombed ning olustik. P.Tsaikovski tuntumad balletid. MK(3) Pjotr Tsaikovski (1840-1893) on vene klassikalise sümfoonia rajaja. Tuntumad balletid: "Uinuv Kaunitar", "Luikede järv", "Pähklipureja"
suurejoonelises teoses jäljendab helilooja Prantsuse suurt ooperit. Teine loominguperiood (18421854) Teine loominguperiood oli nii-öelda reformieelne periood. Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. 1841. aastal valmis ooperLendav Hollandlane. See jõudisDresdenis lavale 1843. ning Wagner töötas selle ümber 1853. 1842. aastal etendus Dresdenis ooper Rienzi. 1845 etendus 1844. aastal valmis saanud ooper Tannhäuser. 1849 avaldas raamatu Kunst ja revolutsioon mis kirjutab muusikutest. 1850 lavastas Ferenc Liszt Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama. Kolmas loominguperiood (18541882) 1859. valmis reformooper Tristan ja Isolde. 1861. kanti ooper "Tannhäuser" ette Pariisi laval. See võeti seal väga halvasti vastu: saalist segati vilistamise ja hõikamisega, mille algatasid
· 1842. aastal etendus Dresdenis ooper Rienzi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · 1845 esietendusDresdeni Fifth level Hoftheateris · 1844. aastal valmis saanud ooper Tannhäuser. 1849 avaldas raamatu Kunst ja · revolutsioon mis kirjutab muusikutest. · 1850 lavastas Ferenc Liszt Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama. Click to edit Master text styles Second level Third level Kolmas loominguperiood(1854-1822)
provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209. aastal alanud ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Ellujäänud trubaduurid pagesid maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Lisa: Saksamaal nimetati laulikuid: MINNESINGERITEKS (teatud umbes 200 nime). Neist kuulsaim Tannhäuser (13.sajandi keskpaik) kelle on kuulsaks teinud ka Richard Wagneri ooper ,,Tannhäuser".
8) PASTORAAL (rahvaluule ja rüütliluule ühtesulamine) - karjaselaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. 9)ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud neiu kaebelaul (lugemik 116-117) 10)BALLAAD- refrääniga tantsulaul. Trubaduuride vaim kandus Prantsusmaalt Saksamaale ja Itaaliasse. Saksa rüütliluule nimetus oli minnesang ja laulikuid nimetati minnesinger (armastuslaulik). Kuulsaim minnesinger oli Tannhäuser. Nt Saksamaal nimetati laulikuid - MINNESINGER (teada u 200 nime). Neist ehk kuulsaim TANNHÄUSER (13. sajandi keskpaik), kelle on kuulsaks teinud ka Richard Wagneri ooper "Tannhäuser" RÜÜTLIEEPIKA (rüütliromaan) 12. sajandi keskpaiku puhkes kurtuaasne kirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid hakati kutsuma TRUVÄÄRIDEKS. Nende peamiseks loominguzanriks kujunes romaan, Ajapikku omandas "romaan" tänini püsinud tähenduse - pikem väljamõeldud lugu
tema ooperite esitamiseks Festspielhaus. Pärast surma orgunnis naine festivale. Oli suurim ooperireformaator-muusika,tantsu,draama,poeesia süntees. Peategelased traagilise saatusega õilsad kangelased. Eeskujuks harmoonias Liszt,orkester 4-kordne. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmis-ja näitlemisstiili. Lauljal pidi olema tugev väljendusrikas hääl, hea tervikutunnetus. Suurim teos ooperitetraloogia"Niebelungi sõrmus"(mütoloogia). Tuntud veel ,,Lendav hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin", ,,Tristan ja Isolde", ,,Nürnbergi meisterlauljad", ,,Parsifal". Kuulamine: meremeeste koor ooperist ,,lendav hollandlane"-algul pasunad, laulavad u.30 sek pärast ,,lohengrin" pulma koor-pulma marss Palverändurite koor ooperist ,,tannhäuser"-kohe alguses laulavad,vahepeal viiuliga, tugev hääl Giuseppe Verdi: Itaalia, sündis kirjaoskamatu külakõrtsmiku perekonnas. 7a kohaliku kiriku organisti abiline, 12 Busetto peakiriku organisti õpilane ja hiljem assistent
küürakas õuenarr Rigoletto WAGNER Saksa ooperihelilooja, muusikakirjanik, libretist ja dirigent Mõju avaldas Beethoven Noorena meeldis talle teater ja kirjandus 15-aastaselt otsustas hakata heliloojaks Õppis Leipzigi konservatooriumis Viis läbi ooperireformi Ooperid jagunevad kolme gruppi: 1) varased ooperid ,,Rienzi" (eeskujuks saksa, itaalia ja prantsuse ooper); 2) reformieelsed ooperid ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin" (loominguline küpsus); 3) reformitud ooperid ,,Nibelungi sõrmus"; ,,Tristan ja Isolde"; ,,Nürnbergi meisterlauljad"; ,,Parsifal" Ooperireform: o Kustutas saalis tuled o Saalipõrand ehitati kaldu o Orkester paigutati orkestriauku o Juhtmotiiv tegelastele o Orkester ja orkestri osatähtsus võrdsustus vokaalmuusikaga o Loobus numbriooperist Ooperid olid muusikalised draamad (lavategevus ja muusika on võrdselt olulised)
,,Oberto" ooperitetraloogia ,,Niebelungide ,,Kuningas üheks tunniks" sõrmus", mis koosneb ooperitest ,,Reini ,,Nabucco" kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ja ,,Lombardlased" ,,Jumalate hukk" ,,Ernani" ,,Lendav Hollandlane" ,,Attila" ,,Tannhäuser" ,,Macbeth" ,,Lohengrin" ,,Luisa Miller" ,,Tristan ja Isolde" ,,Rigoletto" ,,Nürnbergi meisterlauljad" ,,Trubaduur" ,,Parsifal" ,,Traviata" ,,Sitsiilia verepulm" ,,Maskiball" ,,Saatuse jõud" ,,Don Carlos" ,,Aida" ,,Othello" ,,Falstaff"
Teine loominguperiood (18421854) oli niiöelda reformieelne periood. Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 1841. aastal valmis ooper Lendav hollandlane. See jõudis Dresdenis lavale 1843 ning Wagner töötas selle ümber 1853. 1842. aastal etendus Dresdenis ooper Rienzi. 1845 etendus 1844. aastal valmis saanud ooper Tannhäuser. 1849 avaldas raamatu Kunst ja revolutsioon mis kirjutab muusikutest. 1850 lavastas Ferenc Liszt Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. Libreto sai valmis 1845, partituur 1848. 1850. aastal ilmus ka artikkel, milles Wagner nõustus Robert Schumanni väidetega, mille põhiideeks oli "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi". 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama. Looming:
Ooperikuningas Mayerbeer. Lõi aktiivselt muusikat- avamäng "Faust", romansid, ooper ,,Lendav Hollandlane" 1840-42 ilmus 24 kriitilist artiklit.Hakkas maailma nägema auahnena, hakkas rohkem rõhku pöörama sotsiaalsetele väärtustele. Kirjutiste toon terav. Treesten 1842-49 Õukonnaooperiteatris dirigent, lavastus ,,Lendav Hollandlane" , ,,Rienzi" Üritas läbi viia ooperi reformi. Intriigid lauljate ja orkestritega kuna ootas kõrget tulemust. Ooperid Tannhäuser 1845, ,,Lohengerin" 1848 Dirigeeris sümfooniaid: Beethoveni sümf ,,9 sümfoonia" ettekanne 1848-49 revolutsioonipuhangud-> nägi varianti kuidas kunstielu ümber korraldada-> artikkel ,,Revolutsioon" Põgenes, Weimaris Liszti juures-> põgenes välismaailma Pagulusaastad 1849- 64 Uueks eluasemeks sveits. 1850 juhatab orkestrit. Lavastas oma oopereid. Sõlmis kasulikke tutvusi Wagneri austaja Otto Wesendock, kelle majas tehti ka kontserte.
RICHARD WAGNER GIUSEPPE VERDI SARNASUS 22. mai 1813 13. veebruar 1883 10. oktoober 1813 27. jaanuar 1901 Juhtiv zanr oli ooper Sündis Leipzigis Sündis Roncoles Reisisid palju Kodumaa oli Saksamaa Kodumaa oli Itaalia Sündisid 1813. aastal Õppis Dresdeni Kreuzschules ja Leipzigi Ta ei saanud sisse Milano Kirjutasid libretosid ülikoolis konservatooriumisse, õpinguid alustas V. Lavigna juures Esimene ooper 1832 Esimene ooper 1839 Alustasid muusika kirjutamist noorel Töötas koolmeistrina, muusikadirektorina ja Töötas kiriku organisti abilisena, ...
,,Ungari tantsud", ,,Saksa reekviem". F.Liszt- Ungari, Monotematism, korraldas listomaaniaid, 1861- ,,Kristus", 1867-Budapesti oratooriumi asutamine. Looming- prog. muusika, klaveriteosed, 2 sümfooniat ,,Faust" ,,Hamlet", reekviem, kammermuusika, vaimulik muusika. R.Wagner- Saksa, abielus Liszti tütrega, Hitleri lemmik, Leipzigi ülikoolis muusika erialal, 4x suuremale koosseisule teosed, ooperi reformaator.Looming- ,,Nilungide sõrmus" ,,Tristan ja isolde" ,,Lendav hollandlane" ,,Tannhäuser". G. Bizet- Pariisi konservat, Itaalias elas, südamehaigus, helilooja ja klaveriõpetaja, hispaania muusika ja rütmid. Looming- 30 ooperit, ,,Pärlipüüdija" H.Berlioz- Prantsusmaa, flööt ja kitarr, 1826 pariisi konservat, 1830 ,,Fantastiöine sümfoonia", Prog muusika, ,,Romeo ja Julia" ,,Harold Itaalias" ,,Fantastiline" ,,Reekviem""Kristuse lapsepõlv" ,,Fausti needumine" G.Verdi- Itaalia, Rikas, 7.a mängis orelit, õppis ise, kurb looming, reekviem sõbrale
ansambleid iseloomustus Lihtne ja viisirikas muusika Loobus esimesena numbriooperist Meloodiad sarnanevad Itaalia Laulja hääl on juhtiv instrument rahvamuusikale Tuntumad teosed: Tuntumad teosed: "Tristan ja Isolde" "Aida" "Nibelungide sõrmus" "Othello" "Tannhäuser" "Rigoletto" "Lohengrin" "Trubaduur" "Parsifal" "Traviata" "Nürnbergi meisterlauljad" "Maskiball" "Don Carlos" "Falstaff" Suri 27. jaanuar 1901 Milanos Suri 13. veebruar 1883Venezias
kangelased. Wagneri kangelased- kangelased hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma. Maailma saab päästa vaid - Parsifal , ainus kangelane ooperites, kes suudab jumalaid päästa hukkumisest. See on lihtne puhtahingeline lollike kes saab targaks täna võimele kaasa tunda. Seda ideed kannavad Wagneri ooprites "Parsifal" ja " Nürnbergi meisterlauljad,,. Muusikas väljenduvad ülevus ja armutunded Palju kauneid kõlamaalinguid. Wagneri ooperid ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin", ,,Tristan ja Isolde", neljast ooperist koosnev ,,Nibelungide sõrmus", ,,Parsifal" Koomiline ooper ,,Nürnbergi meisterlauljad". Pildid Täname vaatamast!
5.Brahms- Kuigi ta oli väga osav pianist, pooldas ta siiski sümfooniaid. Looming: 4 sümfooniat, 2 klaveriteost"Ungari tants" ,,Valsid" 6.Lizt- Mängis kaasaegsete heliloojate muusikat.Kirjutas sümfoonilisi poeeme, mis on muusikajaloos esmakordsed. Ta oli ajastu suurimaid pianiste. Ungari rapsoodia nr 9 ,,Püha karneval" 7.Wagner- ooperireform- põgenemine.. Palverändurite koor ooperist ,,tannhäuser"(Hailuuja) 8.Berlioz- Romantiline, üllas, üllad ideaalid, naiivne lapsikus.looming:"fantastiline sümfoonia,4.osa teekond hukkamisele" 9.Bizet- kirjutas enamasti klaverile, kuid temalt obn ka kuulsaid sümfooniaid avamäng ooperile ,,Carmen" 10.Programmiline muusika-on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja,kommentaari) heliteose sisu paremaks mõistmiseks.tuntud: Vivaldi "Aasta-ajad", Bachi "Kapritso armsa venna lahkumise
Giuseppe Verdi (10 October 1813 27 January 1901) Eluloost Sündis Itaalias Roncole külas 7-aastaselt töötas kiriku organisti abilisena 1832.aastal üritas sisse astuda Milano konservatooriumi - ei saanud sisse Võttis eratunde, töötas muusikajuhina Osales Itaalia ühendamise võitluses Looming Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel. 26 ooperit Reekviem Ooperiloomingus on bel canto stiil Ainestik Ainestiku saab kirjandusest. Autoritelt nagu Shakespeare, Schiller ja Hugo Meloodia Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Mida uut tõi? Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igalühel oma tunded ja oma tekst. Tähtsamad Teosed Ooperid ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos" ja ,,Aida" ...
Meelelis-reaalse maailma kujutamine eesmärgiks 4kordne orkester Rahvuslikud traditsioonid Ooper jaotus stseenideks mitte numbriteks Orkestri üle valitses laulja vokaalselt Orkestratsiooniarengus joonistuvad välja Psühholoogilised nüansid joonistuvad välja psühholoogilised nüansid meloodialiinis ,,Tannhäuser" ,,Lendav hollandlane" ,,Nabucco" ,,Rigoletto" ,,Macbeth" Ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus" Chopin Liszt Õukonnatants- poloneed Monotematism- 1 teema Folkloorne harmoonia Uus klaveristiil Klaveristiil tämbririkas Sümfoonilise poeemi rajaja
vaatust. Lõplikult valmib ooper alles 1840. Wagner Pariisis. Riiast lahkus väikesel kaubalaeval ja tuli teha häda peatumine Norra sadamas. Meremeestelt kuuldud legend Lendavast Hollandlasest algatas mõtte kirjutada sama nim ooper. Tal oli pidev raha puudus see tõttu hakkas ta nägema maailma ahne ja lõbuhimulisena. 1842-49 oli ta tresteni õukonna ooperi teatris dirigent. Seal sai teoks ka Rienzi ja Lendav Hollandlane. Tekkisid intriigid orkestri ja lauljate hulgas. Valmisid teosed Tannhäuser ja Lohengrin 1846 a. Kandis ette Beethoveni 9. sümfoonia 1848-49 kirjutas artikli Revolutsioon. Wagner põgenes ja peitis end Lizti juures 1849-64 pagulus aastad tema elus hakkas elama sveitsis. Kadents- kokkuvõttev tehniline virvarr Pagulus aastatel tegeles filosoofiaga. Uuris üht filosoofi Schopenhauerit. Ta ülistab suurelt kunsti ja muusikat kuna see viib inimesed igapäeva elust eemale. Wagner hakkas kirjutama ooperit Tristan ja Isolde Reini kuld, valküürid, siegfried, Jumalate hukk
11. Kirjelda Chopini loomingut, nim. 2 kuulsamat klaveripala. 12. Masurka , poloneesi ja etüüdi mõiste. 13. 3 fakti F.Liszti elust; millise uue zanri tõi Liszt sümf. muusikasse? 14. Nim. 3 Liszti teost; 3 fakti Liszti loomingu iseloomustamiseks. 15. Chopini ja Liszti loomingu ja klaverimängustiili peamine erinevus. 16. Wagneri muusikalised ja vormilised ooperiuuendused. 17. Millest jutustavad ,,Niebelungide sõrmus", ,,Tannhäuser" ja ,,Lendav hollandlane"? 18. Nim. 6 Verdi kuulsamat ooperit, ,,Traviata", ,,Rigoletto" sisu. 19. 3 fakti Wagneri elust. 20. Millel põhinevad Verdi ooperite süzeed? 1. Wagneri vormilised ooperiuuendused. ,,Tannhäuseri" sisu.1.Nim. 5 muusikalist uuendust romantismiajal. 2.Programmilise muusika mõiste. 3.Romantikute 3 lemmikteemat. 4.Mis olid shubertiaadid? 5.Kirjelda Chopini loomingut, nim. 2 kuulsamat klaveripala.
kes on rikutud poliitika ja raha poolt. Seetõttu ei saa olla kaasaja kunst tõde. Tuli pöörduda minevikku ja sümbolite kaudu kujutada kaasaja tõde.Hakkas kaotama aariavormi, mille asemele tõi pika, tihedalt läbikomponeeritud monoloogivormi. 1843.aastal esietendus ooper "Lendav Hollandlane" Esietendus ei leidnud publiku poolehoidu.Tema rütm ja muusika olid liiga uudsed. Kriitikud ja lauljad suhtusid ooperisse armutult. Alles tulevik tõi kuulsust ja au. 1845. aastal esietendus ooper "Tannhäuser" Valmis aastal 1844. lnspiratsiooni sai Waitburgi lossist möödudes. Ooper on särav, tegevusterohke, efektsem ja teatraalsem kui "Lendav Hollandlane" 3. LOOMINGUPERIOOD 1854-1882 1864. aastal sekkub Wagneri ellu Baieri kuningas Ludwig II. Ludwig oli vaimustuses Wagneri loomingust.Ta on täielikult Wagneri lummuses ning tasub Wagneri võlad, kingib maja ja aitab teatri ehitamisel. 1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast
akna all neiu kaebelaul Rüütliluule mujal maades ◦ Kandus edasi Saksamaale ja Itaaliasse ◦ Saksa aladel tegid meisterlaulikud oma tsunftid ◦ Sellega sai rüütlikirjandusest käsitööharu ◦ Minnesang – Saksa rüütliluule nimetus ◦ Minnesinger – lauliku nimetus ◦ 12.sajandi minnesangi esindaja Dietmar von Aist ◦ Luule on sisu ja vormi poolest rahvalikult lihtne ◦ 13.sajandi minnesinger on Tannhäuser ◦ Luule sisaldab hulgaliselt autobiograafilisi andmeid ◦ Rahvusvaheliselt tuntakse teda samanimelise ooperi kaudu RÜÜTLIROMAAN Rüütliromaan: ◦ Enamasti värsivormilised ◦ Põnev ainestik ◦ Ajaloolised ja legendilaadsed pärimused ◦ Põhilised teemad armastus ja sõda ◦ Esines fantastilisi elemente: ◦ Sündmuste üleloomulikkus ◦ Muinasjutulisus ◦ Erakordsus ◦ Kangelasteod polnud rahva heaks, vaid rüütli enda au ja kuulsuse nimel
Wagner osutas suurt tähelepanu puhkpillidele, kasutas tolle aja kohta väga suurt puhkpillide koosseisu. Tunnustuse muusikuna saavutas ka tema poeg Siegfried Wagner. Esimene loominuperiood Oma esimesel loominguperioodil (1833- 1842) kirjutas Wagner umbes 4-5 teost. Tema kõige esimeseks teoseks oli ooper ''Haldjas''. Teine loominguperiood Teise loominguperioodi(1842- 1854) kuulsaimaks teoseks oli ''Lendav hollandlane'', samuti kirjutas ta veel ooperi ''Tannhäuser''. Lisaks ooperitele avaldas Wagner kaks raamatut: ''Kunst ja revolutsioon'', mis räägib muusikutest ning ''Ooper ja draama,'' mis kõneleb ooperireformist. Kolmas loominguperiood Wagneri kuulsaim teos ''Tristian ja Isolde'' ilmus kolmandal loominguperioodil(1854- 1882). Ta kirjutas veel ooperid nagu ''Nibelungi sõrmus'', ''Nürnbergi meeslauljad'' ning ''Parsifal''. Wagner andis palju kontserte Venemaal, kus tal oli suur menu. Kuulamine http://www.youtube.com/watch?v=-QR8YqWL7Ow
Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis. 1836 sai Wagner valmis koomilise ooperi Armastuse keeld. 1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Teine loominguperiood (18421854) Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 1841. aastal valmis ooper Lendav Hollandlane. 1844. aastal valmis saanud ooper Tannhäuser. 1849 avaldas raamatu Kunst ja revolutsioon mis kirjutab muusikutest. 1850. aastal ilmus ka artikkel, milles Wagner nõustus Romert Schumanni väidetega, mille põhiideeks oli "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi". 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama. Kolmas loominguperiood (18541882) 1859 valmis reformooper Tristan ja Isolde. 1862 andis Wagner kontserte Peterburgis ja Moskvas, kus tal oli suur menu.
Tema isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Richardi ema oli Josephine kes pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. 10
raskemad, ainult sõprade toetusel elas. Sel ajajärgul kirjutas ooperi "Tristan ja Isolde"(1859) ja "Nibelungide sõrmus". 1863a edukas reis Venemaale aitas W. majanduslikult jalule. MUUSIKA: Wagner pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat. Hakkas kasutama juhtmotiive(lühikesed, lihtsad, kergelt mällu sööbivad viisilõigud, mis iseloomustavad ooperi üksikuid tegelasi). Wagneri ooperite süzeeliseks aluseks oli saksa ja skandinaavia eeposed ning legendid. Kõige tähtsamaks ooperiks "Tannhäuser"(1845), "Lohengrin"(1850), "Tristan ja Isolde"(1865), 4-st ooperist koosnev "Nibelungide Sõrmus", "Parsifal"(1882) ja koomiline ooper "Nürnbergi meisterlauljad"(1868). Ooperite peategelasteks traagilise saatusega õilsad kangelased. Wagneri kangelased hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma. Jumalad on W. jaoks inimkonna ideaalide võrdkujul. Ooperis palju kauneid kõlamaalinguid, ülevus ja armutunded. Georges Bizet (1838-1875) ELULUGU: 10a
"Lendav Hollandlane". "Rienzi" menu ületas ootused. Esialgu võeti ka "Lendav Hollandlane" soojalt vastu. Ent publiku huvi teose vastu jahenes kiiresti. Nii nagu Liszt Weimaris, nii asus ka Wagner Drestenis läbi viima ooperiteatri reforme. Helilooja ideaalid ulatusid aga liiga kõrgele üle publiku ja teatrijuhtkonna peade. Tekkisid vastuolud lauljate ja orkestriga. Algasid intriigid. Wagnerit need ei heidutanud. Ta planeeris uusi oopereid, millisteks said "Tannhäuser" (1845) ja "Lohengrin" (1848). Neist esimene tuli 1845. aastal Drestenis lavale ja sai ka edu. Paralleelselt ooperiga dirigeeris Wagner ka sümfoonilisi teoseid. Üheks tema suurimaks saavutuseks oli Beethoveni 9. sümfoonia ettekanne 1846. aastal. Teosele vaadati Saksamaal kui vana ja kurdi helilooja segasele originaalitsemisele. Wagneri detailideni läbi mõeldud ettekanne murdis need väärad eelarvamused. Aastail 1848-1849 lõid lõkkele revolutsioonileegid. Wagner nägi selles soodsaid
ta oma esimese ooperi(libreto)- zanr mis kujunes tema loomingus juhtivaks. Töötades koolmeistrina Würtsburgis ja muusika direktorina Magdeburgis. Tutvustab ooperi heliloojate loominguga, mis mõjutavad hiljem tema teoseid. 1837- 39 töötas kapellmeistrina Riias, kus dirigeeris nii oopereid kui ka sümfooniakontserte. Järgnesid aastad Londonis, Pariisis ja Berliinis. Valmis tema esimene püsivalt ooperilavadele jäänud ooper ,,lendav hollandlane" ning alustas teise väljapaistva ooperi ,,Tannhäuser" kirjutamist. 1843 töötas Dreesteni ooperiteatri kapellmeistrina.1861 naastes kodumaale. Ta oli juba ammu unistanud ideaalsest ooperimajast ja 1876a avatigi Wagneri pooldajatest loodud seltsi toetusel Bayreuth'is spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks ooperi-muusikamaja. Avamiseks etendati suurejooneline ooperitetraloogia "Nibelungide sõrmus". Looming Wagner oli 19saj suurim ooperireformaator. Tema ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad
* Ooperireformaator. Ehitas oma sõrmus" 3 Põhiidee: ooperi- * ,,Lendav - muusika, tantsu, teatri. hollandlane", draama ja poeesia Libretode *,,Tannhäuser" süntees. autor. * ,,Lohengrin" - kasutas juhtmotiivi * ,,Tristan ja võtet. Isolde" - Uuendas orkestri * ,,Nürnbergi koosseisu meisterlauljad" vaskpillide osas
folkloorsed elemendid meloodikas ja harmoonias. Sibelius on Soome kuusaim helilooja, sümfoonik. Järgis Viini klassikute, Griegi ja Tsaikovski eeskuju. Ta oli kõlamaalingute meister, suurepärane orkestreerija, ta kasutas julgeid harmooniavärve. Sibelius sa inspiratsiooni kodumaa loodusest ning Soome rahvapärimusest ja muistenditest, mis olid ,,Kalevalas". 6. Autorid ja teosed Schubert- ,,Lõpetamata sümfoonia" ,,Metshaldjas" ,,Surm aj tütarlaps" Wagner- ,,"Tannhäuser" ,,Nibelumgi sõrmus" ,,Valküüride lend" ,,Lendav Hollandlane" Berlioz- ,,Fantastiline sümfoonia" Verdi- ,,Rigoletto" ,,Aida" Grieg- ,,Peer Gynt" Sibelius- ,,Finlandia"
Ooper koosenb Avamängust, vaatustest, vaatus koosenb aariatest, retsitatiividest ja siis on ka veel instrumentaalosad. Mis on libretto? Libretto on tekst mida kasutatakse või mis on mõeldud ooperile, kantaadile, oratooriumile või mingile teisele muusikalisele teosele. Nimeta romantismiajastu 3 suurt ooperiheliloojat! Richard Wagner, Giuseppe Verdi, Georges Bizet, Arthur Sullivan Nimeta 3 Richard Wagneri ooperit! "Rienzi", "Lendav Hollandlane"; "Tannhäuser"; "Lohengrin", "Tristan ja Isolde"; "Nibelungide sõrmus"; "Parsifal", "Nürnbergi meisterlauljad" Nimeta 3 Verdi ooperit! „Nabucco“, „Macbeth“, „Luisa Miller“, „Rigoletto“, „Trubaduur“, Traviata“,“Maskiball“, „Don Carlos“, „Aida“, „Othello“ Georges Bizet "Carmen"
ork-le *2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat *u 90 laulu ja romanssi 5.Nimeta Verdi oopereid (vähemalt 8)! "Traviata" "Rigoletto" "Trubaduur" "Othello" "Kuningas üheks tunniks" "Maskiball" "Don Carlos" "Röövlid" 1.Nimeta Wagneri oopereid (vähemalt 4)! "Lendav hollandlane" 1843 "Tristan ja Isolde" 1865 "Siegfried" "Lohengrin" 1850 "Tannhäuser" 1.Milles seisneb Wagneri ooperireform? Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele. Loobus avamängust, laiendab orkestrikoosseisu jne 2.Wagneri ooperite ainestik! Millisteks kujuneb Wagneri ooperitegelaste saatus? Ainestik pärit eepostest, müütidest, muinasjuttudest või ajaloost. Ooperite süzeeliseks aluseks on
3. Orkester paigutati orkestriauku. 4. Võttis iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. 5. Orkestrile anti suur osa tegevuse edasiviimisel. 12. Wagneri ooperite ainestik Sisaldab palju mütoloogiat (muinasjutud, müüdid jne). 13. Millisteks kujuneb Wagneri ooperitegelaste saatus? Lõpeb tavaliselt surmaga. 14. Nimeta vähemalt 5 Wagneri ooperit! ,,Lendav Hollandlane", ,,Haldjad", ,,Lohengrin", ,,Nürnbergi meisterlauljad", ,,Tannhäuser" 15. Verdi looming Libretod, 26 ooperit, reekviem 16. Nimeta vähemalt 6 Verdi ooperit! ,,Rigoletto", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Aida", ,,Othello", ,,Macbeth"
G.verdi 20. Tema ooper on traagilise sisuga ja ülistab vabadust nii armastuses kui surmas R.Wagner 21. Oli rahvuslike traditsioonide ja meloodiarikkuse arendaja G.Bizet 22. Kirjutas kokku 11 ooperit, k.a. ooperitetraloogia R.Wagner 23. Kirjutas 26 ooperit, mis on kõik tänini edukalt maailma ooperilavadel G.Verdi 24. Kirjutas palju oopereid, kuid teda tuntakse ainult 1 järgi G.Bizet 2. Kirjuta ooperile juurde õige helilooja (Verdi, Wagner või Bizet) •Nabucco Verdi •Tannhäuser Wagner •La Traviata Verdi •Pärlipüüdja Bizet •Niebelungide sõrmus Wagner •Falstaff Verdi •Carmen Bizet •Aida Verdi •Valküürid Wagner •Lendav Hollandlane Wagner •Macbeth Verdi •Nürnbergi meisterlauljad Wagner •Rigoletto Verdi
Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt. Oma lapsepõlves oli tal õnne viibida Müncheni Kohtuorkestri proovides ning samuti sai ta privaat-tunde orkestrijuhi abiliselt, kes õpetas talle muusika teooriat ning orkestri juhtimist. 1874. aastal kuulis Richard Strauss esmakordselt Wagneri oopereid ''Lohengrin' ning ''Tannhäuser''. Richardi Straussi loomingus on tunda Wagneri mõjutusi, kuid väikse poisina oli tal keelatud õppida Wagneri loomingut, sest isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti. 1882 aastal astus noor Richard Strauss Müncheni Ülikooli, kuhu läks ta õppima filosoofiat ning kunstiajalugu, kuid mitte muusikat. Sellegi poolest lahkus ta aasta varem, et minna Berliini. Seal õppis ta muusikat lühidalt, et kindlustada omale koht dirigendi Hans von Bülowi
Teatrit finantseeris linn. Segatrupid- paar head lauljat, ülejäänud laulvad näitlejad. Linnateater mitmežanriline: sõnateater, ooprid, operetid, balletid. 17. Wagneri reform seisnes muusika, tantsu, draama, poeesia sünteesis. Keskendus draama arendamisele. Loobus avamängust. Püüdles lõputu meloodia poole. Leitmotiivid. 18. Wagner: Edu tagasid uuendused, mis tulid reformiga. 11 ooperit ja mõningad orkestriteosed, oratoorium. 1. „Lendav Hollandlane” 2. „Tannhäuser” 3. „Lohengrin” 4. „Valküürid” 5. „Tristan ja Isolde” 19. „Fantastiline sümfoonia” Hector Berlioz Kired ,ball, teekond tapalavale, stseen väljakul ja öine nägemus nõiasabatil. Esmakordselt: siiani vaid soololaulule omane intiimne lüüriline pihtimus sümfoonias, programmiline. 20. „Carmen” Georges Bizet Prosper Merimee samanimeline jutustus Carmen, Don Jose, Micaela, Escamillo Avamäng, Toreadoori kuplee, Habaneera
orkestri kõlavus, eriti madalas registris. Pillid esitasid iseseisvaid osi, partituurid on polüfoonilised. Wagner soovis sakslastele anda rahvuskangelane Siegfried ,,Nibelungide sõrmus". Selle tetraloogia kirjutas ta lõpuni kui valmis Bayreuth'i ooperimaja (4 õhtut = 20 h). Ooperi üldine idee: raha ja selle mõju maailmale (sõrmus = võim armastus). Muud ooperid: ,,Haldjad", ,,Armastuskeeld", ,,Rienzi", ,,Lendav hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin", tetraloogia ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk", ,,Tristan ja Isolde", ,,Nürnbergi meisterlauljad", ,,Parsifal". Tegelased: hukkuvad, sunnitud hülgama inimeste maailma, vastukaaluks kunst, ennastohverdav armastus. Wagner ja Eesti: Wagneri selts, 18. mai 2001 W. gala (viibis ka ta pojapoeg Wolfgang), järgmine aastal 2007. Georges Bizet Ei ole kuulus reformija. Oluline siiski: teoste orkestratsioon, meloodia, oskas edasi anda draamat ja
lauljatele, koorile kui ka orkestrile, juhatab kogu etendust. Muusikalised numbrid 1) Aaria 2) Duett 3) Koor 4) Avamäng 5) Intermezzo 6) Retsitatiiv Tuntud heliloojad ja teosed G. F. Händel „Julius Caesar″, „Xerxes″ W. A. Mozart „Figaro pulm″, „Don Giovanni″, „Võluflööt″ G. Rossini „Sevilla habemeajaja″ C. M. von Weber „Nõidkütt″ R. Wagner „Lendav hollandlane″, „Tannhäuser″ G. Bizet „Carmen″ P. Tśaikovski „Jevgeni Onegin″, „Padaemand″ G. Puccini „Boheem″, „Tosca″, „Madame Butterfly″ G. Verdi „Aida″, „La Traviata″, „Rigoletto″ Ajalugu Ooper oli varaseim muusikateatri alaliik, mis kujunes välja 17. sajandi Itaalias. Ooperi vanimaid eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants
Wagneri ooperis on oluline roll orkestril, inimhäält vaatleb kui ühte pilli orkestris. Wagner kasutab ooperis juhtmotiivi (lühike hästi meeldejääv meloodia, mis iseloomustab üksikut tegelast või tegevust. Wagner ehitab ooperi üksnes arenevate süzeedega ja see on vastandiks numbriooperile? Ooperi tetraloogia ,,Nibelungide sõrmus" mille põhjal tegi 4 ooperit: ,,Reini kuld" ,,Valküürid" ,,Sikfrid" ,,Jumalate hukk" On kirjutanud ka ,,Tannhäuser" ,,Lendav hollandlane" ,,Nürbergi meisterlauljad" ,,Tristan ja Isolde" Ooper 19. sajandil 19. sajandi ooper reageeris tundlikult ühiskonna sündmustele. Ooperi ainestik võeti antiikajaloost ja mütoloogiast, ajaliist, olustikulistest sündmustest. Tekst mida kasutatakse ooperites on libreto. Aaria on laul, millega näitleja/laulja näitab oma kehasttava tegelase hingeelu ja tundeid (kehakeele ja laulu abil). Ooper oli üks juhtivamaid muusikazanre. Ooperi pealinnaks muutus Pariis
tunniandmistega · Ajavahemikul 1840-1842 ilmus talt 24 kriitilist artiklit Oma artiklites näitas ta loova vaimu traagilist hukkumist kesk pealiskaudsust ja külma egoismi Dirigendina Dresdenis 1842-1849 · Siinses õukonna ooperiteatris õnnestus tal lavastada oma ooper "Lendav Hollandlane,,. · Asus läbi viima ooperiteatri reforme. · Tekkisid vastuolud lauljate ja orkestriga. Algasid intriigid. · Wagnerit need ei heidutanud. · Kirjutas ooperi "Tannhäuser" (1845) Dirigendina Dresdenis 1842-1849 · Üheks tema suurimaks saavutuseks oli Beethoveni 9. sümfoonia ettekanne 1846. aastal. · Teosele vaadati Saksamaal kui vana ja kurdi helilooja segasele originaalitsemisele. · Wagneri detailideni läbi mõeldud ettekanne murdis need väärad eelarvamused. Dirigendina Drestenis 1842-1849 · Aastail 1848-1849 lõid lõkkele revolutsioonileegid. · Wagner nägi selles soodsaid võimalusi kunstielu ümberkorraldamiseks.
sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristan ja Isolde (Wagner)Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. 10
· Pidas kõige tähtsamaks orkestrit o Kasutas tegelaste iseloomustamiseks juhtmotiive (saksa keeles Leitmotiv) · Ta ehtias saksamaale, Bayreuthi linna oma ooperi teatri kus paigutas esimest korda oma orkestri lava ette auku · Kasutas teemadena põhiliselt saksa müüte ja legende · Kirjutas oma ooperitele ise Libretto-d Muusika kuulamine: · Wagner: o ,,Valküüride lend": (Star Wars) o ,,palverändurite koor" ooperist ,,Tannhäuser" Looming: · Kirjutas 11 ooperit o ,,niebelungide sõrmus" o ,,Tannhäuser" o ,,Tristan ja Isolde" o ,,Lendav hollandlane" Muusikas oli palju pinget ja teravaid kooskõlasi, mis ise loomustab hilisemat, 20 saj muusikat. Operett Operett väike ooper (itaalia keeles) · Tekkis 19.saj ooperi kõrvale uue meelelahutusliku zanriga · Erineb ooperist: o Operett on peaaegu alati lõbusa sisuga
aadlikud, piiskopid, aga ka kaupmehed ja käsitöölised. Iga trubaduuri ülesandeks oli oma lauludega oma daami võluda ja tema ülistamisel teisi laulikuid ületada. Iseloomustus - Väljendas elurõõmu, teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg, nauding. Luulel oli teadlik püüe tehnilise täiuslikkuse poole. Lihviti hoolega oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. Minnesang - Saksa rüütliluule nimetus ja lauliku nimetus minnesinger. Esindaja Tannhäuser, kelle luule sisalas palju autobiograafilisi andmeid. Parodeerib ka eputamist ja võimatuid nõudmisi rüütlile. Hispaania luule silmapaistvamaid esindajaid - Jorge Manriqe Rüütliromaan - Prantsusmaal, 13. - 14 sajandil. Iseloomustus - Enamasti värsivormilised, esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi pärimusi või legende. Põhilised teemad armastus ja sõda. Fantastilise elemente pidi olema. Rüütlel sooritas oma kangelastegusid isikliku au ja kuulsuse nimel
Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. Kooli ajal pühendas Strauss oma energia peaasjalikult muusikaloomingusse. Peale kooli 1882. aastal oli ta komponeerinud juba üle 140 töö. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse. Tänu isa tutvuste kaudu kohtus helilooja mitmete
annaabi.ee 
