mängijate arvult. Enamik Mahleri teostest kestab tublisti üle tunni. Vastukaaluks sellisele ülepakkumisele püüdis Sibelius sümfooniasse jätta vaid olulisema. 1924. aastal loodud VII sümfoonias on ta juba kõik neli klassikalise sümfoonia osa põiminud üheks heliliseks tervikuks. Hilisemad heliloojad on sageli eelistanud oma ideede teostamisel sümfooniat kui väga paindlikku zanri. Pärast aastatepikkusi otsinguid loovad mõned nüüdisheliloojadki taas klassikalises vormis sümfooniaid. Tänapäeval ei eelda sümfoonia enam sonaat-allegro vormist kinni pidamist, küll aga tõsist ja sügavat muusikalist sisu. Estimene eesti helilooja sümfoonia pärineb aastast 1908, selle autor on Artur Lemba. Tuntumaid sümfooniaid on kirjutanud Rudolf Tobias, Artur Kapp, Heino Eller ja Eduard Tubin. Tänapäeval tuntakse üldiselt kõige paremini Beethoveni sümfooniaid.
7-aastaselt oli Beethovenil esimene avalik esinemine. 11- aastaselt sai ta asendajaks Bonni õukonnaorganistile Neefe`le, kes oli ka tema õpetajaks. 13-aastaselt sai temast Bonni õukonnaorkestri klavessiinimängija. Soovis minna Viini Mozarti õpilaseks, aga sai seal olla 2 nädalat, kui tagasi koju tuli. Keeruline lapsepõlv, isa joodik. Loominguperioodid: 1.1792-1802:Tuleb Viini ja annab osa klaveritunde. Palju armastusi, Haydn mõjutab palju. 2.1802-1812:Kirjutas enamus sümfooniaid siis.Loomingu kõrgaeg. 3.1813-1815:Kriisiperiood, Viinis oli palju eri rahvusi. Teenis palju, aga ei hinnanud seda, mida tegi. 4.1816-1827:Hiline looming, missa solemnis. Ta oli kurt sel ajal, ta ei saanud enam orekstrit juhatada, kasutas väljendeid mida teised ei tohtinud kasutada. Isiklikelu-teda austati väga, ta oli kui isepäine geenius, kes elas omas maailmas, ega kohanenud ajastu ega ühiskonnaga. Sümfooniline muusika-Sümfooniaid on palju. Kuulsad ka.
Prepareeritud instrument- pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil. Hilisromantism: Tähtsamateks muusikaelu keskusteks olid kuni II maailmasõjani Viin ja Berliin. Mitmete sealsete heliloojate loomingus kujunesid välja järgmised ühised jooned: 1)esituskoosseisud: hiigelkoosseisud, sümfoonias lisati tihti veel koor või solistid.2)meloodia on tähtis, aga eu oea enam ilus olema. 3)programmilisus kasutavad väga täpset programmi. 4)zanritest eelistati sümfooniaid ja oopereid. Uus stiil hakkas kandma nime hilis- ehk uusromantism. Mille poolest erines tekinud stiil romantismist? Meloodia ei pea olema ilus. Romantikud eelistasid väikevorme, hilisromantikud aga suurvorme. Richard Strauss: 1964-1949. Tüüpilise hilisromantikuna kirjutas põhiliselt oopereid (,,Elektra", ,,Salome" ja ,,Roosukavaler") ja sümfoonilisi poeeme (,,Don Juan", ,,Don Quijote") MK- äärmiselt täpne ja kujundlik MK-nii kõneles Zarathustra. Gustav Mahler: 1860-1911
3. Eluloo üldtunnused (kus elas, mida tegi, mis mõjutas loomingut, peamised teoseliigid) Mozart – Austria helilooja , pianist ja oli Austria-Ungari keisririigi ja Joseph II teenistuses. Ta reisis palju ning oli abielus ja tal oli 6 last, kellest 2 vaid ellu jäid. Loomingut mõjutas Salzburg, mis oli tema sünnipaik. Teosed : Ooperid - Figaro Pulm, Don Giovanni, Võluflööt On ka kirjutanud motette, missasid ja sümfooniaid. Beethoven – Saksa helilooja ja pianist, on kirjutanud sümfooniaid, klaverikontserte, klaverisonaate , kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat. 4. Romantism- üldhinnang, millised olid hooned, maalid • Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab: mineviku idealiseerimine, võõrdumus
Mozarti muusikaline anne avaldus varakult. 5-aastaselt komponeeris oma esimesed klaveripalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. 1764 kirjutas oma esimesed kolm sümfooniat ja 10-aastaselt esimese ooperi. 1967. aastal asus Mozart koos perega elama Viini, kus kirjutas oma esimese piduliku missa ja OB. Rooma paavst andis talle rüütli aunimetuse. 70.ndatel aastatel komponeeris ta suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid, kirikusonaadid), ta lõi ka sümfooniaid mis olid jõulise ja dramaatilise iseloomuga. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 muusikateose. Mozarti tähtsaim vaimulik teos oli reekviem, mille kirjutamine jäi tal pooleli. Reekviemis oli ühendatud kaasaaegne klassikaline stiil barokki kirikumuusika elementidega. Mozarti kõik tähtsamad ooperid sündisid tema elu lõpupoole Viinis. Kirjutas neid palju. · "Haaremirööv" (1782)- oli esimene tuntuim singspiel.
Klassika rajaja Haydn 1809. aastal, mil 77-aastane Haydn lebas Viinis oma surivoodil, seadis äsja linna vallutanud Napoléon helilooja maja juurde valvuri, et teda ei segataks. Juba enne helilooja surma mängiti tema sümfooniaid ka kaugel Ameerikas. Joseph Haydni teeb heliloojate seas ainulaadseks suur austus, mis sai talle osaks tema muusikutee algusest peale. 26-aastaselt sai ta aga esimese palgalise töökoha krahv Morzini majas ning hiljem polnud tal kunagi vaja tunda rahamuret. 1761. aastal asus Haydn ametisse Esterhazyde juurde kapellmeistri abina Viini lähistel Eisenstadtis, kuhu ta jäi 1804. aastani, mil otsustas kõrges vanuses pensionile minna. Haydni kohustuste hulka majas kuulus
Looming: Kuhu? Tsüklist ,,Ilus möldrineiu" ,,Metshaldjas" ,,Talvine teekond" 4.Schumann- Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Sümfooniad:"Kevadsümfoonia""Reini sümfoonia" klaveritsükkel: "Karneval" Vokaaltsükkel:"Naise elu ja armastus" 5.Brahms- Kuigi ta oli väga osav pianist, pooldas ta siiski sümfooniaid. Looming: 4 sümfooniat, 2 klaveriteost"Ungari tants" ,,Valsid" 6.Lizt- Mängis kaasaegsete heliloojate muusikat.Kirjutas sümfoonilisi poeeme, mis on muusikajaloos esmakordsed. Ta oli ajastu suurimaid pianiste. Ungari rapsoodia nr 9 ,,Püha karneval" 7.Wagner- ooperireform- põgenemine.. Palverändurite koor ooperist ,,tannhäuser"(Hailuuja) 8.Berlioz- Romantiline, üllas, üllad ideaalid, naiivne lapsikus.looming:"fantastiline sümfoonia,4.osa teekond hukkamisele" 9
Ainult tehniliselt leidis isa selle pisut raske olevat. Aga Mozart oskas seda mängida, kuigi keegi alguses ei uskunud. Kuueaastaselt valdas Mozart juba hästi viiulit ja klaverit ning teda võis juba võrrelda mõne täiskasvanud pillimehega. Lisaks on Mozarti helitööd kõige varasemad, mis üldse on säilinud. Mozarti suured muusikaanded ilmnesid tavatult vara. Juba 6 aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga, 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid. Kui ta oli 14-ne aastane, autasustas Rooma paavst teda kuldkannuse rüütli ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister, 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks. Mozart oli kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Mozarti teosed
Seda perioodi nimetatakse Beethoveni kõrgperioodiks. 1.3. Viini II periood 1802-1812 Nagu öeldud sai, oli see periood Ludwig van Beethoveni kõrgperiood, mil ta lõi enamik oma kuulsaimatest teostest. Hakkas välja kujunema beethovenlik väljenduslaad. Antud perioodil saavutas helilooja kuulsuse ka oma kodumaal- Saksamaal ning Inglismaal. Väga palju mõjutasid Beethoveni selleaegset loomingut tema paljud ebaõnnestunud suhted. Sellel perioodil kirjutas ta oratooriume, sümfooniaid, klaverisonaate, kontserte, missasi ning ka oma esimese ja viimase ooperi. Beethoven kohtus ka Goethega, kellega loodi muusika tragöödiale ,,Egmont". 5 1.4. Viini III periood 1813-1827 1813-1815 tabas Beethovenit suur loominguline kriis. Selle põhjustajaks olid paljud luhta läinud suhted, helilooja kurdistatus, depressioon ning lisaks nendele suri ära ka Beethoveni vend, mistõttu jäi tema hooleks vennapoja
Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne ja ta hakkas nendega reisima ja neid esinema viima üle kogu Euroopa. Ning koos oma andeka õe Maria Annaga pälvis Mozart imelapse kuulsuse. Mozarti suured muusikaanded ilmnesid tavatult vara. Juba 6 aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid Kui ta oli 14- ne aastane, autasustas Rooma paavst teda ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milaano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud
väga hästi klaverit, ja hakkas ka kirjutamisega katsetama. Musikaalsed oli ka Jeani õde, kes mängis klaverit ja vend, kes mängis tsellot. Perekeskel oli tal hüüdnimi Janne, mille prantsusepärast variant Jean hakkas ta kasutama oma õpinguaastatel. Õppinud on ta Hämeenlinna lütseumis, misjärel Helsingi ülikoolis juurat ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti(praegune Sibeliuse Akadeemia). Oma loomingu poolest sarnanes ta Beethoveniga, mõlemad kasutasid oma sümfooniaid, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Sibelius on eepiline väljenduslaadiga sümfoonik, tema loomingu tuumaks on seitse sümfooniat. Lisaks sümfooniatele kompositsioneeris ta ka Finlandia, Valse triste, viiulikontserdi, süit Karelia jne. Paljude tööde kirjutamis inspiratsiooni sai ta Soome rahsuseeposest ,,Kalevala", üle saja pala häälele ja klaverile, kolmeteistkümne näidendi taustamuusikat ja vabamüürlaste rituaalset muusikat
Mozarti võib nimetada geeniuseks kuna juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ja juba 10-aastaselt kirjutas esimese ooperi. Kui juba nii noorelt tegeletakse täiesti laste jaoks keerulise asjaga, siis on mõistetav, et tulevikus jääb inimene omamoodi ja teistsuguseks. Mozart oli tavainimesest täiesti erinev kuna tal jäi elus üks tähtis periood vahele. Samal ajal kui teised lapsed mängisid õues tema kirjutas sümfooniaid. Sellest jäi elu jooksul Mozartile jälg külge. Amadeuse elu oli noorest peast väga raske ja pingeline, mis põhjustas ka palju haigusi. Mees oli lapsena varaküps, täiskasvanuna lapselik, sõltumatu, vaba käitumisega ja ei talunud tööd kellegi alluvuses. Samuti soovis ta palju lõbutseda, mida ta lapsena ei teinud. Enamik Mozarti teostest oli mazoorses laadis. Ooperites oli huumorit, irooniat ja realistlikuid karaktere. Arvatavasti võis tema lapsik olek mõjutada ka oopereid
hästi vastu. 3. Iseloomusta Mahlerit kui sümfonisti. Hea sümfonist, Tema looming jaotatakse kaheks: sümfooniad ja laulutsüklid, mis põimuvad omavahel 2,3,4 + 8 kasutab sama materjali ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid. Tema teosed on programmilised, kuid pole kirjutatud. Tema eeskujudeks on Jean Paul Hoffmann, Goethe ja Dostojevski, kellelt pärineb tema põhiline idee ta tegeles ühiskonna probleemide lahendamisega. Sümfooniaid võib võrrelda dramaturgilisest (sisuliselt) küljest Beethoveniga, aga vormi poolest on Mahleri sümfooniad vabamad. Klassikalised sümfooniad on 4-osalised, Mahleri omad aga 2-6-osalised. Mahleri sümfooniaid võib võrrelda Beethoveni omadega. Tema sümfoonilise tsükli vormikäsitlus on palju vabam kui tema eelkäijatel. Ta ühendab oma sümfooniates vokaali ja orkestri. 4. Kuidas on Mahleri sümfooniad ja laulutsüklid omavahel seotud?
suuresti oli tingitud revolutsioonist ja poliitilistest sündmustest. Sellesse lühikesse ajavahemikku mahuvad Beethoveni pärlteosed "Kreutzeri sonaat", "Eroica", klaverisonaadid 3 "Aurora" ja "Appassionata", ooper "Fidelio". Neis ärkab ellu ajavaim ja lõõtsuvad marud, neis on hoog, energia ja ülistus. "Eroica" avab uue ajastu 19. sajandi sümfoonilises muusikas. Helitöö ületab tolle ajani tuntud sümfooniaid nii ome mõõtmete kui ka teemade hulga, episoodide mitmekesisuse, keeruliste seoste ning ideede suuruse poolest. See on teos, mis haarab mõtete ja tunnete, võimsate puhangute ja tahteimpulsside rikkusega. Kolmas sümfoonia oli juhindunud revolutsioonilisest sisust. Neljas sümfoonia on teos klassiku rõõmsast eluperioodist, mille näiliste õrnade fantaasiate all on tunda jõudu, huumorit ja ootamatuid mõttevälgatusi. Oma kõige
Prepareeritud instrument- pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil. Hilisromantism: Tähtsamateks muusikaelu keskusteks olid kuni II maailmasõjani Viin ja Berliin. Mitmete sealsete heliloojate loomingus kujunesid välja järgmised ühised jooned: 1)esituskoosseisud: hiigelkoosseisud, sümfoonias lisati tihti veel koor või solistid.2)meloodia on tähtis, aga eu oea enam ilus olema. 3)programmilisus kasutavad väga täpset programmi. 4)zanritest eelistati sümfooniaid ja oopereid. Uus stiil hakkas kandma nime hilis- ehk uusromantism. Mille poolest erines tekinud stiil romantismist? Meloodia ei pea olema ilus. Romantikud eelistasid väikevorme, hilisromantikud aga suurvorme. Richard Strauss: 1964-1949. Tüüpilise hilisromantikuna kirjutas põhiliselt oopereid (,,Elektra", ,,Salome" ja ,,Roosukavaler") ja sümfoonilisi poeeme (,,Don Juan", ,,Don Quijote") MK- äärmiselt täpne ja kujundlik MK-nii kõneles Zarathustra. Gustav Mahler: 1860-1911
Teenistus osutus küll lühiajaliseks (1759-1760), kuid aitas siiski kaasa Haydni edasistele sammudele heliloojateel. 1759. aastal kirjutas Haydn oma esimese sümfoonia, millele järgnes lähiaastail veel neli. Nagu juba keelpillikvartette kirjutades tuli Haydnil nüüd ka sümfoonilise muusika valdkonnas määratleda ja kujundada uut muusikaajastut iseloomustavaid zanre- julge, otsusekindla novaatorina näitas ta end nii kvartette luues kui ka sümfooniaid komponeerides. Kui Haydn abiellus, rikkus ta krahv Morzini tingimusi- too võttis oma kapelli üksnes poissmehi. Muide, muutust oma eraelus ei tulnud noorel abielumehel siiski kaua varjata. Krahvil tekkisid rahalised raskused ning seetõttu oli ta sunnitud muusika nautimisest loobuma ja kapelli täies koosseisus vallandama. Nüüd ähvardas haydnit taas oht jääda alalise tööta. Tema päästjaks osutus uus, veelgi vägevam metseen- rikas ja väga mõjuvõimas ungari magnaat-
lapsest noorim. Vaid Wolfgang ja ta õde, Maria Anna, elasid lapseeast vanemaks. Ka Mozarti eluiga ei olnud kuigi pikk, ainult 35 aastat. Hariduse sai Mozart oma isalt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Wolfgangi muusikalised oskused avastati juba väga varakult. Teda peeti maailma muusikaliseks imelapseks. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ning 6-aastaselt alustas Euroopas oma kontsertreisidega. 8-9 aastaselt kirjutas Mozart oma esimesi sümfooniaid ning veidi hiljem ka oopereid. 1769. aastal asus Wolfgang tööle õuekapelli kontsertmeistrina Salzburgi peapiiskopi õukonnas. Seal töötas ka ta isa, kes oli seal tööl kapellmeistri ametis. 14-aastaselt sooritas Mozart Itaalia reisil edukalt eksami ning ta võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks, samuti sai ta ka Rooma paavstilt kuldkannuse rüütli aunimetuse. 1781. aastal lahkus Mozart piiskopi teenistusest ning otsustas elama asuda Viini.
tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7, tuntumad: 1, 5, 7. sibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist suurejoonelist väga soomepärast, sügalat rahvuslikku, meloodia ja tämbririkast.
Orkestrikoosseis muusus ja juurde tulid vaskpuhkpillid ning löökpillid. Teostele võeti ainet muinasjuttudest või legendidest. Armastatud seltskonnatants oli valss. Uued muusikazanrid Sümfooniline poeem Programmiline süit Programmiline sümfoonia Operett Heliloojad Franz Schubert(Austria) tema muusika on romantiliselt tundküllane. Ta on kirjutanud oopereid, missasid, klaveriteoseid, sümfooniaid ja tsüklites laule (,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond") Robert Schumann(Saksamaa) tema teostes põimuvad unistus ja reaalsus, tundepuhangud ja lüürilisus. Tema loomingu kaalukama osa moodustavad programmilised klaveripalad(,,Lastestseenid", ,,Karneval") ja laulud(,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus"). Ta on kirjutanud ka avamänge, sümfooniaid jpm. Ferenc Liszt(Ungari) klaverikunstnik, esines üle terve Euroopa ning tema
Muusikaakadeemia asutajatest ja veel mõnede muusikakõrgkoolide asutajatest. Andis ka klaveritunde. Armastas mängide suurel laval suurele kuulajaskonnale. On loonud suurel hulgal klaveriteoseid. Armastas ungari rahvusmuusikat. Kirjutas: 19 Ungari rapsoodiat, 2 klaverikontserti 400 klaveritranskliptsiooni. Teda loetakse üheks 19. Saj suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Suurem osa Liszti looming on kirjutatud klaverile, ligi 8000 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. R. Wagner oli 19. sajandi suurim ooperi reformaator. Ta püüdis sünteesida draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat. Tema ooperid olid väga ulatuslikud ning katkematu süzeega draamad. Neil oli pidev sümfooniline arendus. Tema muusikat on raske kuulata. Ooperite süzeed olid võetud legendidest, eepostest, saagadest. Peategelased olid alati õilsad, aga traagilise saatusega. Harmoonias oli talle eeskujuks Liszt. Wagneri harmoonia oli väga
enesekindlamaks muusikamaastikul. Dirigenditöö oli mahukas ja aeganõudev, kuid sellegipoolest suutis ta kirjutada selle kõrvalt ise muusikat. Ma arvan, et kuna ta oli dirigendina juba niivõrd tuntud, siis oli tal ka lihtsam enda muusikat teistele estileda. Kuigi tal võttis veidi aega enda loomingulisel enese- leidmisel. Oli ikkagi oodata, et tema looming võetakse tema autoriteedi tõttu hästi vastu. 13. Iseloomusta Mahlerit kui sümfonisti. Mahleri sümfooniaid võib võrrelda Beethoveni omadega. Tema sümfoonilise tsükli vormikäsitlus on palju vabam kui tema eelkäijatel. Ta ühendab oma sümfooniates vokaali ja orkestri. 14. Kuidas on Mahleri sümfooniad ja laulutsüklid omavahel seotud? Kogu Mahleri looming jaotub kaheks - sümfooniad ja la orkestrisaatega laulutsüklid. Teatud mõttes need zanrid põimuvad tema loomingus, sest 2., 3., 4. kui ka 8. sümfoonias kasutab ta vokaalsolisti või koori (või mõlemat korraga).
Külastas ta Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Saksamaal oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Viimasel 25 aastal kirjutas palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. ,,Liebestraum" ,,Ungari rapsoodia"
Toila Gümnaasium Urmas Tuzberg & Fred-Georg Pääro 2015 Ungari pianist ja helilooja Aastal 1822 alustas õpinguid Viinis Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolo Paganini viiulikontsertit Suurem osa loomingust on kirjutatud klaverile Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde ja kantaate Tema loomingut iseloomustab väga sageli kõrge tehniline nõudmine Ta on hästi tuntud kui programmilise muusika komponist Ta rajas oma muusikalisi ideid tuginedes näiteks luulele või maalile Liszti kompositsiooni stiil süveneb sügavale teema osade liigutuste ühtsuse küsimusele Sel põhjusel on tema kõige kuulsamate ja virtuoossete tööde järgi Liszt arhetüüpne romantilise ajastu helilooja.
BEETHOVEN Uuenduslikud jooned Beethoveni klaverisonaatides Klaver jäi Beethoveni jaoks talle olulisisimaks pilliks elu lõpuni. Tema klaverisonaate on 32, julge kompositsiooniga valmistavad need ette tema sümfooniaid ja kvartette ning väljuvad sageli zanri klassikalistest piiridest. Juba kümnes esimeses sonaadis ei piirdunud Beethoven tavalise kolmeosalise tsükliga, vaid laiendas sageli sümfoonia ja keelpillikvarteti eeskujul neljaosaliseks. ,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib dramaatilist ooperiavamängu. Beethoveni sonaatides nr.17(d-moll, op
Hyacinthus" Oma esimese täiemõõdulise ooperi " La finta semplice" ehk ,,Teeseldud lihtsameelsusele" kirjutas Mozart kaheteistaastasena. Ooper kirjutati Viini õukonnateatri tellimusel, kui see jäi lavastamata kohalike muusikute intriigide tõttu, kes nägid Wolfgangis ohtliku võistlejat. Isegi, kui teada, et Mozarti viiulisonaate trükiti Pariisis juba siis, kui Wolfgang polnud veel kaheksa- aastanegi ja tema esimesi sümfooniaid esitati Londonis, kui poiss oli alles kümnene, paneb hämmastama fakt, et kaheteistaastane noormees oli suuteline kirjutama juba enam kui 500- leheküljelise ooperipartituuri. Alates 1769. aasta detsembrist tegi Mozart koos isa ja õe Maria Annaga mitu kontsertreisi Münchenisse, Viini, Pariisi, Londonisse ning tutvus paljude heliloojatega, kes on mõjutanud tema varast loomingut. Sai isikupära kujundavaid mõjutusi esimesel reisil Itaaliasse, kus
Laululooja, klaverimuusika 'Ungari tantsud'. Tähtsustas igat nooti ja arendas algmaterjali. Nicolo Paganini – võttis kasututsele uued tehnikad (nt ühe keelega mängimine). Viiulivirtuoos. 19. sajandi orkestrižanrid, programmiline muusika – programmiline sümfoonia ja sümfooniline poeem Hector Berlioz – Programmiline. Teosel idee, mille aluseks nt kirjandusteos või fantastilised nägemused. Kirjutas orkestratsiooniõpiku. Lõi programmilisi sümfooniaid 'Fantastiline', 'Romeo ja Julia', oopereid, vokaalsümfoonilisi suurvorme, oratooriumeid 'Te Deum', 'Reekviem' Ooper 19. sajandil (Itaalia) Gioacchino Rossini – Kirjutas oopereid (suurimad kordaminekud koomilised ooperid). Hea meloodilisusega. 'Sevilla habemeajaja', 'Wilhelm Tell' Gaetano Donizetti – Esimesed teosed keelpillikvartetid, hiljem ooperid. 'Armujook', 'Lucia di Lammermoor' Vincenzo Bellini – Suur meloodiameister ja bel canto stiili viljeleja. 'Norma', 'Puritaanid'
segakoori ja töötas kirikus organistina.1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu kõrgemasse muusikakooli, olles samal ajal Nõos õpetaja. Seal õpetasid teda Johannes Kärt ning Heino Eller. Eduard Tubina õpingud Tartus lõppesid aga ootamatult 1927. aastal. Pärast seda asus Tubin õppima Tallinna Konservatooriumi , mille ta edukalt lõpetas. Pärast seda naasis ta Tartusse, kus sai tänu uue muusikakooli asutamisele jätkata õpinguid Heino Elleri juures. Tubin on kirjutanud palju sümfooniaid, ballette, oopereid, viiulikontserte, klaverikontserte jm. Iseloomulikumateks tunnusteks on näiteks: vabalt arendatud rahvamuusikast pärinevad motiivid, polüfoonilised arendusvõtted, värvikas orkestratsioon. Balleti muusikas on kaks lähtepunkti: 1. rahvatantsud ja 2. helilooja fantaasia, nt maksamereliste tantsud viimases vaatuses jms. Ta on eeskujuks noortele heliloojatele Eestis. Suur tähtsus on Rootsis loodud muusikal, mis rikastas samal ajajärgul kodumaal levinud
kirjastatud töö: klaverikvartett nr 1 C-duur komponeeris ta 13 aastaselt, 15 aastaselt esimene sümfoonia. 16 aastaselt kirjutatud keelpillioktett näitas tema tõelist geniaalsust. Hiljem õppis veel Ignaz Moschelese käe all. Tema tööd näitavad tema teadmisi barokkmuusikast. Eriti tema fuugades ja koraalides peegelduvad kõlaselgus ja kontrapunktikasutus, mis on omased Johann Sebastian Bachile, kelle muusikast oli Felix Mendelssohn tugevalt mõjutatud. Kirjutas sümfooniaid, instrumentaalkontserteid, kammermuusikat, koorimuusikat, klaverimuusikat, orelimuusikat, lisaks veel erinevaid orkestriteoseid. Ta oli ka dirigent Tähtsaimad teosed: 1825 "Keelpillioktett" 1826 Uvertüür "Suveöö unenägu" 1829–1845 "Sõnadeta laulud" klaverile 1830 "Herbiidide uvertüür" 1832 "Klaverikontsert nr 1" 1833 "Sümfoonia nr 4" 1836 Oratoorium "Paulus" 1837 3 prelüüdi ja fuugat orelile op. 37 1837 "Klaverikontsert nr 2" 1842 "Sümfoonia nr 3"
avangardism. Koolkondadeks on uusviini koolkond ja rahvusromantiline koolkond. 2. Stiilide rohkus ja mitmekesisus on see, mis eristab 20. sajandi muusikakultuuri eelnenud ajastute omast. 3. Hilisromantism oli mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias. 4. Johannes Brahms, Anton Buckner, Max Reger, Paul Hindemith, Richard W agner, Gustav Mahler. 5. Mahler kasutas vokaalset soolohäält. Tema laulutsüklid olid vokaalsümfoonilised teosed. Ta kirjutas ka sümfooniaid. 6. Kaheksas sümfoonia on ettekandekoosseisult grandioosne: 5-kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks.Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn, teine osa tugineb Goethe ’’Fausti’’ II osa lõpustseenile. 7. Mahleri teostele on üldiselt iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise
Teoseid saab seostada Beethoveni isiksusega ning ka tema elu on mõjutanud ta muusika kulgu. 1807.aastal kui ta peamiselt töötas V sümfooniaga pidi tema armastatu Josephine perekonna sunnil Beethoveni juurest lahkuma. 1804. aastal valmiv Kolmas sümfoonia oli algselt pühendatud Napoleonile, kuid pärast seda kui ta end keisriks kuulutas, raevus Beethoven ja rebis pühendusega tiitellehe puruks. Võrreldes Mozartit Beethoveniga alustab Mozart oma sümfooniaid aeglaselt ja rahulikult ning liigub üle kiirema meloodia peale. Minu arvates on Beethoveni muusika palju tundelisem ning sellest tunneb ära,kui suure hinge ja vaeva on ta oma muusikasse pannud. Beethoveni sümfooniad on rohkem tuntud ning minu arvates ka meeldejäävamad. Ta on läbi raskuste suutnud luua suurepäraseid sümfooniaid ning sonette. Johann Sebastian Bachi muusika on palju emotsionaalsem ning sügavamõttelisem kui Händeli teosed
sümfooniat, u 20 ooperit, missasid, ühe reekviemi ja kõike võrdselt edukalt. Mozart oli üks 18. sajandi lõpu eredamaid sümfoonilise muusika (teosed sümfooniaorkestrile) loojaid. Tema loomingus kujunes välja klassikaline sümfoonia. Tema sümfooniatele on iseloomulik jõuline, ilmekas väljenduslaad ja meeldejäävad, lihtsad, kuid kontrastsed muusikalised teemad. Tema sümfooniad on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Sümfooniaid kirjutas ta kokku 41. Kuulsaim on Sümfoonia nr 40, mille peateema on väga populaarne. Väga oluline žanr Mozarti loomingus oli ooper. Neist paljud on väga armastatud tänini. Mozart kirjutas itaalia stiilis nii tõsiseid kui ka koomilisi oopereid, samuti lihtsamale publikule mõeldud saksakeelseid (emakeelseid) singspiele (laulumänge). Tema ooperites on toredad tegelaskujud, keda helilooja ilmekalt ka muusika kaudu iseloomustab. Tema ooperid
ajaks.Seda perioodi nim tavaliselt Haydni ,,tormi ja tungi" ajastuks. Helilooja abivalmidus ja julgustav suhtumine tõid talle õuemuusikute seas peagi heatahtliku hüüdnime "papa", mille järgi teda tunti kõigil järgnevail aastail. 1780.a tekkis tal tihedam side Viini muusikaeluga. Haydni ligi 30-aastane ja loominguliselt erakordselt viljaks teenistus Eszterhazy õukonnas lõppes 1790.a, kui vürst suri. Haydn, kelle sümfooniaid oli hakatud 1780. aastail Inglismaal avaldama, sõitis 1791. aastal ära Londonisse. Viini naasis Haydn 1792 rikka ja maailmakuulsana, kuid pettumuseks oli koduse publiku jahe vastuvõtt. Seepärast võttis ta vastu veel ühe lepingu kuuele sümfooniale. Need sümfooniad (nr.93-104) ongi Haydni orkestriloomingu absoluutne tipp. Eszterhazy õukonnas oli troonile oli järgmine vürst, kes kutsus Haydni õukonna muusikaelu taastama.
Czerny käe all. Elulugu Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus ta üritas pääseda konservatooriumi. 1830.1840.-tel aastatel reisis ta paljudes Euroopa maades. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Tema looming Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. Tema looming Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tema looming Ta tegi: 13 sümfoonilist poeemi, 19 ungari rapsoodiat, 2 kontserti klaverile ja
Gustav Mahleri sisemonoloog Sündinud ma 1860, kodumaaks mul Böömimaa Kuuluse sain dirigendina ning olnud ka Viini riigiooperi muusikadirektor. Sümfooniaid häid ja kuulsaid kirjutanud olen ma. Ka mõned orkestrisaatega laulutsükkleid. Usuks geenidega kaasa antud judaism. Kuid miskit elus puudu mul. Ei ole see pere, ei armastus, ei kuulsus ega rikkus, kuid mis selleks siis on ? naine?- ei, õnn?- ei, aeg?- ei Ka nimelt Viini klassikuks mind ei peeta,
1.Aleksander Lätte tähtsus andnud palju kooridele kirjutades 200 koorilaulu, kantaate, sümfooniaid,kammermuusikat. ,,kuldrannake" Läte oli esimene kes on eesti muusikas üks esimestest , kes on komponeerides kasutanud polüfooniavõtteid.Töötles rahvalaule.Esimesena sedanud koorile setu viise. 2. Heino Elleri tähtsus õppejõuna Hakkas tööle tartu kõrgemas muusikakoolis. Andis kompositsiooni ja muusikateoreetikat. Seal pani aluse Eesti heliloomingule. Tema kõrgele pedagoogika tööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 3. Tobiase loomingu iseloomustus
Klassikalisele 4-osalisele sümfooniazanrile pani Sm'l 18.saj. I poolel aluse nn Mannheimi koolkond, mille juhiks oli J. Stamitz. Hiljem arendasid Viini klassikud seda zanri edasi. Kõigepealt Haydn, kes jõudis kirjutada 104 sümfooniat, seejärel Mozart ja Beethoven. Sümfooniat võib pidada kõige täiuslikumaks instrumentaalmuusikazanriks. Nii nagu sonaadi puhul , on ka sümf. osad erinevate karakteritega. Romantismiperioodil (19.saj) hakati kujutama programmilisi sümfooniaid, kus osadele lisati sageli sõnaline seletus, avamaks helilooja taotlusi. Nt. on H.Berliozi "Fantastilise sümfoonia" alapealkirjaks "Episoodid kunstniku elust" ja osade pealkirjad: *"Unelmad ja kired" , * "Ball" , *"Stseenid väljadel" , *"Rongkäik tapalavale" , *"Öine nägemus nõiasabatil". Tänapäeval ei eelda sümfoonia muidugi enam sonata- allegro vormist kinnipidamist, küll aga tõsist ja sügavat muusikalist sisu. Sümfooniat võib võrrelda romaaniga kirjanudses
Jean Sibelius (1865-1957) Pärisnimega Johan Christian Julius Sibelius oli kuulsaim soome klassikalise muusika helilooja,viiulimängija.Ta sündis rootsi keelt rääkivasse perre Häämenlinnas,ta saadeti aastatel 1876-1885 õppima Häämenlinna lütseumisse,kus ta mängis ka kooli orkestris.Sibeliuse töid mängitakse siiani kontsertsaalides.1880.aasta kevadel sai Jean Sibeliuse muusikaharrastus äkki uue iseloomu,ta oli hakanud õppima viiulimängu dirigent Gustav Levanderi juures.Kuna selle tõttu kaotas ta huvi teiste harrastuste ja ka kooliskäimise vastu ,siis jäi ta viinedasse klassi istuma.Viiulimäng viis ta kammermuusika juurde.1885.aasta maikuus sooritatud küpsuseksamid võimaldasid tal end kirja panna Helsingi muusikakooli.Hiljem jätkas ta õpinguid juba Berliinis ja viinis.Sibelius töötas ka Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana aastatel 1892-1900- Sibelius abiellus 1892 aastal Aino Järnefeldtiga ja olid abielus 65 aastat.1972 aastal müüsid Sib...
Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole.Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. Sümfooniate juurde jõudis Beethoven alles küpse heliloojana, 30. eluaasta paiku. Selleks ajaks oli sümfooniast saanud sajandi esinduslikem muusikazanr. Beethoveni sümfooniaid valmistasid ette tema varasem instrumentaalmuusika ja ooper `Fidelio` (Beethoven pidas üheks suurimaks heliloojaks Glucki ja imetles tema hiliste ooperite dramatismi). Beethoveni sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vormilisele vabadusele. Ent lähemal uurimisel selgub, et kuigi elu lõpupoole käsitles ta klassikalist sonaaditsüklit üha vabamalt, jäid tema sümfooniad siiski klassikaliste ratsionaalsete vormistruktuuride raamidesse.
Ta pole millegagi rahul. Vastandiks on hundi-pool, mis on üksik, taltsutamatu, metsik, ennasthävitav ning põlgab mugavust ning neid, kes elavad lihtsat lõbusat elu, mida tema teha ei suuda. Ta mõtleb ka enesetapule. Ta elab alla aasta erinevates kohtades, kõik need on hoolikalt valitud, lõhnavad puhtuse ja distsipliini järele, mis talle ta kodu meenutavad, kuigi tegelikult on ta kodutu. Ta käib tihti väljas joomas. Ta külastab ka teatreid, kuid ei kannata välja ei sümfooniaid ega näitemänge. Ta on üksik, kuigi tema isiksus tõmbab nii mõnegi tema ligi. Enda analüüsimiseks, ,,haiguse" vastu ravimi leidmiseks ning piinamiseks väljendab ta end kirjutamisega. Talle meeldib lugeda ning vaadelda ( nt araukuaaria, mille puhtust ta trepil jälgis). Ta suhtleb väheste inimestega ning isegi nemad ei saa tema olemisele päris pihta. Teose erinevad tegelased on justkui Halleri vastandiks: Herminelt õpib ta asju, mida pole varem teinud ning
väga talendikas ja, et tema muusika läheb inimestele peale. Loomulikult sai ta ka palju kiidusõnu, näiteks Hyden´ilt ja rahvalt. Kõik tahtsid tema muusikat ja loomingut kuulda, sest see oli niivõrd meeliülendav : kirglik, traagiline. Mozarti tuntuimad sümfooniad on Es-duur, g-moll ja C-duur. Ta reisis seoses kontsrttuuridega päris palju. Ta sai maailma näha. Kahjuks suri ta üsna noorema, kõigest 35- aastasena. Paljud teavad ooperit Võluflööt. Lisaks on tal väga palju kuulsaid sümfooniaid, mida kuulatakse veel ka tänapäeval. Siiamaani hinnatakse tema eripära ja loomingulist, mida õhkub tama paladest. Siiamaani on inimesed lummatud, kui kuulevad tema teoseid. Wolgangi isa Leopold Mozart teadis juba siis, kui Mozart sündis, et temast kasvab geenius. Tema saatus oli ette määratud. Ta täitis oma saatuse rohkem kui 100 protsendiliselt. Ta ei saanud kuigipalju ise otsustada oma isa ettenägelikkus tõttu, aga võibolla oleks ta ka omal käel kasvanud suurepäraseks heliloojaks
Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal · 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas Muusikaõpingud · 18481861 elas Saksamaal · Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga kirjutas palju vaimulikku muusikat · Veetis 8 aastat Roomas kloostris · Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees Looming · Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost · On kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate · 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) · 19 ungari rapsoodiat Looming · 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile · 2 sümfooniat · u 90 laulu ja romanssi · Kontsertetüüdid · vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid)
jätkamiseks, näiteks ebaõnnestunud katse kaheksandat sümfooniat kirjutada. Ta kirjutas natuke vabamüürlaste muusikat ja muutis oma eelnevaid teoseid. Tal säilis elav huvi muusika arengu kohta, siiski ei meeldinud talle alati modernne muusika. Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem "Finlandia" ja valss "Valse triste" näidendist "Kuolema". Jean Sibeliust kurvastas, et inimesed ei tunne tema sümfooniaid ja teisi suuremaid teoseid. Kõigi aegade suurima soomlase valimisel 2004. aastal sai Sibelius 8. koha.
4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi. Mozart suri Viinis 5. detsembril 1791. aastal. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat (motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat). Surma tõttu jäi lõpetamata "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on ligi 50. Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. Mozartist on kirjutanud Peter Shaffer näidendi "Amadeus", mille põhjal Milos Forman tegi samanimelise filmi.
Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Ta arendas ta klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingus kasutas ta tihti moodsaid ideid. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. Ta oli väga abivalmis inimene ning aitas oma kaasaegsetel heliloojatel rohkem kuulsust saavutada, mängides oma kontsertidel nende teoseid. Peateosed: Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde,kantaate. • 2 sümfooniat • 2 kontserti klaveri ja sümfooniaorkestrile • jne Frédéric Chopin Poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid žanre: nokturn, etüüd prelüüd, polonees
Carl Czerny käe all •1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi Elukäik •1830.–1840. aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal •1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas •1848–1861 elas helilooja Saksamaal •Viimased 25 aastat olid seotud rohkem Itaaliaga •31. juuli 1886 Looming •Suurem osa loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost •Ka on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate •Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat •ungari rapsoodia nr. 4 d-moll Teosed •ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur •ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile •klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale
Mida lähemale elu lõpule, seda kitsamaks jäävad talle klassikaliste vormide raamid, seda vabamaks muutub tema tsüklikäsitlus. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. Sümfooniate juurde jõudis Beethoven alles küpse heliloojana, 30. eluaasta paiku. Selleks ajaks oli sümfooniast saanud sajandi esinduslikem muusikazanr. Beethoveni sümfooniaid valmistasid ette tema varasem instrumentaalmuusika ja ooper `Fidelio` (Beethoven pidas üheks suurimaks heliloojaks Glucki ja imetles tema hiliste ooperite dramatismi). Beethoveni sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vormilisele vabadusele. Ent lähemal uurimisel selgub, et kuigi elu lõpupoole käsitles ta klassikalist sonaaditsüklit üha vabamalt, jäid tema sümfooniad siiski klassikaliste ratsionaalsete vormistruktuuride raamidesse.
Mida lähemale elu lõpule, seda kitsamaks jäävad talle klassikaliste vormide raamid, seda vabamaks muutub tema tsüklikäsitlus. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. Sümfooniate juurde jõudis Beethoven alles küpse heliloojana, 30. eluaasta paiku. Selleks ajaks oli sümfooniast saanud sajandi esinduslikem muusikazanr. Beethoveni sümfooniaid valmistasid ette tema varasem instrumentaalmuusika ja ooper `Fidelio` (Beethoven pidas üheks suurimaks heliloojaks Glucki ja imetles tema hiliste ooperite dramatismi). Beethoveni sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vormilisele vabadusele. Ent lähemal uurimisel selgub, et kuigi elu lõpupoole käsitles ta klassikalist sonaaditsüklit üha vabamalt, jäid tema sümfooniad siiski klassikaliste ratsionaalsete vormistruktuuride raamidesse.
Eesti riigile osutatud teenete eest. Looming Räätsa loomingut on väga palju esitatud nii nõukogude aastatel kui ka pärast Eesti taasiseseisvumist. Viimasel aastakümnel on ta saanud rohkesti kompositsioonitellimusi ka mujalt maailmast, eriti Saksamaalt. Tema muusika on väga isikupärane, ta on üks püsivama stiiliga komponiste Eestis. Esindab neoklassitsistlikku suunda. Räätsa loomingus domineerivad traditsioonilised zanrid. Rohkesti on sümfooniaid kaheksa "päris" sümfooniat (19571985), "Sümfoonia väikesele orkestrile" (1991) ja "Väike sümfoonia" (1990). Kahekümne ringis on kontserte kaks kontserti kammerorkestrile, kolm klaverikontserti, kaks viiulikontserti, kontsert viiulile, kitarrile ja sümfooniaorkestrile jne, sealhulgas ka topeltkontsert flöödile ja kitarrile ning sümfooniaorkestrile esimene omataoline muusikaloos. 1961. aastal loodud kontsert
Hilisromantism- kõrgromantismi 20.saj kandunud järellainetus austrias ja saksamaal. Kirjutati hilisromantilisi sümfooniaid, mis nõudsid hiigelkoosseise. Suurkujud: austrias Gustav mahler ja saksamaal Richard strauss. Impressionism-muljete muusika, keskendus hetkel ilu nautimisele, selgeviisiline vorm asendus kooskõlade vabavoolavusega. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. (C.Debussy- pianist, dirigent, muusika kriitik, helilooja. Loomingus : klaverimuusika, sümfoonilosed teosed ja ooper.
Krahvinna Thun, nähes ühte Haydni kompositsioonidest, palkas ta enda laulmis ja klahvistiku õpetajaks. 1756. aastal palkas parun Carl Josef Fürnberg Haydeni enda suvemõisa Weinzierli, kus helilooja kirjutas enda esimese keelpillikvarteti. Hiljem Fürnberg soovitas Haydenit Krahv Morzinile, kellest 1757. aastal sai Haydeni esimene täiskohaga tööandja. Haydn töötas Krahv Morzini juures dirigendina. Ta juhatas õukonna väikest orkestrit ja kirjutas oma esimesi sümfooniaid selle trupile. 1760. aastal abiellus ta Maria Kelleriga, kelle õesse, Theresesse oli Haydn kunagi armunud olnud. Haydneli abielu oli õnnetu. Selle aja seadused ei võimaldanud lahutust ning Haydn ja Maria ei saanud lapsi. Mõlematel olid armukesed. Krahv Morzinil tekkisid rahalise probleemid mille tõttu ta oli sunnitud lahti laksma enda muusikalise koosseisu. Mõne aja pärast pakuti Haydnelile sarnast tööd
annaabi.ee 
