Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Morfoloogia materjal (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1) Raku mõiste
rakk - mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad tsentraalse paigutusega kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Rakku moodustavate keemiliste ainete kaaluline vahekord ja vastavalt sellele ka raku keemilised ja füüsikalised omadused muutuvad alatasa raku kogu elutsükli keskel. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Imendunud toitainetest sünteesivad nad endataolise elusaine ja mitmesuguseid rakust eemalduvad või rakus ajutiselt säilitatavad produktid . Paljuneb jagunemise teel. Suurus ja kuju väga mitmekesised . Suurimad on emassugurakud. Suurimate rakkude diameeter võib ulatuda 150 mikromeetri piiridesse. Seega on rakud palja silmaga nähtamatud või märgatavad vaid ebamäärase täpina. Väikseimate rakkude diameeter un umbes 5 mikromeetrit. Enamiku diameeter kõigub 10 ja 30 mikromeetri vahel.
2) Raku organoidid ja rakuinklusioonid
raku organoidid – rakukehas on vastava tehnilise ettevalmistamise puhul nähtavad mitmesugused koostisosad. Neist sellised, mis esinevad peaaegu kõikides rakkudes ja mis võtavad aktiivselt ja suunavalt osa raku ainevahetusprotsessidest, nim. raku organoidideks. Siia kuuluvad: 1) mitokondrid , 2) ergasmoplasma ehk tsütoplasma basofiilne substants , 3) tsütoplasma membraanide süsteem, mis haarab rakumembraani kõrval endoplasmalist reliitikumi ja Golgi aparaati ehk Golgi kompleksi, 4) tsentrosoom ja 5) tsütoplasma sisesed fibrillid koos rakke isekeskis siduvate desmosoomidega. Mitokondrid esinevad tsütoplasmas hajutatud niidikeste, kepikeste või terakeste kujul. Ergastoplasma on tsütoplasma sisene aines, mille osadeks on elektroonmikroskoobis nähtavad ribonukleiinhappe sõmerad – ribosoomid. Golgi aparaat koosneb lähestikku asetsevatest kaksiklamellidest, nende otste kohal asetsevatest mikropõiekestest ja üksikutest suurematest vakuoolidest. Valgusmikroskoobi varal nähtavas pildis eristatakse tsentrosoomis kahte tsentriooliks nimetatavat täpikest koos neid ümbritseva erilaadse tsütoplasmaga. Desmosoomideks nim. kahe naaberraku vahel asetsevaid seostruktuure, mis koosnevad vastastikku asetsevast kahest paksenenud rakumembraanist, selle vastas asetsevast erilaadsest tsütoplasmast ja viimasest radiaalselt raku sisemusse suunduvatest fibrillidest. Loetletus tsütoplasmalistest organoididest on mitokondrid seostunud eeskätt raku hingamisprotsessidega, ergastoplasma valgu sünteesiga, Golgi aparaat ainevahetusproduktide koondamisega oma piirkonda ja tsentrosoom mõningate fibrillaarsete strurkuuride moodustamisega.
rakuinklusioonid ehk rakusisaldised - nim. üldistavalt tsütoplasmas raku elusainet moodustavate rakuorganoidide kõrval esinevaid raku talitluse (ainevahetuse) tagajärjel temas tekkinud või väljaspoolt hangitud mitmesuguseid elutu aine moodustisi. Siia kuuluvad sekreedisõmerad, pigmendid, rasvatilgad jt. Inklusioonid viibivad rakus vöga erinevat aega. Tsütoplasmasiseste struktuuride (organoidide ja inklusioonide) vahele jäävat struktuuritut ainet nim. hüaloplasmaks.
3) Kudede mõiste ja jaotus
kude – organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi.
Jaotus:
Epiteelkoed e. epiteel (ka 4.vastus) siia kuuluvad katteepiteel ja näärmeepiteel. Iseloomustavad pinnalise asendiga, puhtakujulise koostisega ja õhukeste kihtide moodusta-misega. Asetseb alati sidekoe peal ja on sellest eraldatud õhukese kile (basaalmembraani) varal.
Tugikoed – Tugikudedeks on side- , kõhr- ja luukude. Arenguliselt kuuluvad sellessekudede rühma ka veri ja lümf.
a)Vedelkoed (veri ja lümf).
b) Sidekoed
c) Kõhrkude - toetuslikku talitlust kandev kõhrkude esineb lõikekonsistensiga tugikoeliigina kõhredeks nim. Organites , olles neis pinnalt kaetud sidekoelise kestaga – perikondriga). Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubstantsist ja selles asetsevatest kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest.
d) Luukudeon luude kompaktses hja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus.
Lihaskoed ( ka 6.vastus) – teostavad organismi liigutuslikke protsesse. Esinevad kolme liigina : sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad.
Närvikude( 7. vastus) – moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine. Jaguneb :närvikude kitsamas mõistes ja neurogliia .
4) Epiteelkoed
epiteelkoed - koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt diferentseerunud: nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine – sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt:
a) ühekihiline epiteel – lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval).
b) mitmekihiline epiteel – lame-, silindriline, ülemineku- (rakud asetsevad üksteise peal ja kõrval).
c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne : organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti-suunas muutuda piklikuks.
Kõhu-, rinna – ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks ning nahka katvat epiteeli epitermiseks.
Näärmeepiteel – moodustab sekretoorsete organite talitlust kandva koe ( parenhüümi). Näärmed on epiteliaalsed moodustised. Tavalistes näärmetes asetsevad rakud vahetult üksteise kõrval.Sekretoorne rakk võib seista ainurakulise näärmena endasugustest eraldi. Näärme sekretoorsed (lõpp-) osad lõpevad distaalselt umbsetena.Näärmete jaotuse alusena arvestatakse nebde lõpposade kuju ja viimakäigu hargnemist. Hargnemata viimakäiguga näärmeid nim. liht- , hargnevat viimakäiku omavat aga liitnäärmeteks. Lõpposa võib olla hargnemata või hargnenud. Enamik näärmeid avaneb kas otseselt või viimasüsteemi kaudu katteepiteeli vabale pinnale, näiteks maks ja pankreas kaksteistsõrmikusse, süljenäärmed suuõõnde, higi- ja rasunäärmed nahapinnale.
5. Sidekoed. Veri
sidekude esineb organismis väga levinult. Moodustab kõikjal epiteeli aluskoe, ümbritseb veresooni ja närve nende teedel, kujundab organite väliskatte (kihnu) ning esineb organites sõrestikuna. Sidekoe kaudu toimub kõikide kudede ja organite toitmine ja koos verega moodustab ta ühtse toite – ja kaitsekoe. Organite katteis , fastsiais ja sidemeis lisandub sellele ka mehaaniline talitlus. Sidekoe intertsellulaarsubstants koosneb amorfsest põhiainest ja selles asetsevatest kiududest . Viimastest on tingitud koe mehaanilised omadused (tõmbetugevus ja elastsus). Eristatakse kollageen -, elastiin - ja retikuliinkiude.
Sidekoes eristetekese:
Retikulaarne sidekude – koosneb võrgutaoliselt ühinenud rakkudest ja retikuliinkiududest. Leidub mao ja soole limaskestas , eriti vereloomeorganites: lümfisõlmedes, põrnas ja üdis. Rakud koguvad oma kehasse võõraid aineid ja mikroobe.
Kohev sidekude – koosneb struktuurita põhiaines paiknevatest väga erineva suunaga peentest kollageen – ja elastiinkiududest, millede vahel asetsevad suurel arvul eespool iseloomustatud rakuliigid. Sidekoe rakulised elemendid esinevad kõige mitmekesisematena kohevas sidekoes. Siin leiduvate rakkude hulgas eristatakse fibrotsüüte, histiotsüüte, kambiaalseid rakke, rasvarakke, plasmarakke, nuumrakke ja vere valgeliblesid.
a) Fibrotsüüt – iseloomustavad paikse asendiga, harulise kujuga, peeneteralist kromatiini sisaldava suuruse ovaalse ja nõrgalt värvuva, 1 –2 tumakest sisaldava tuumaga ning rakupiirjoonte ähmasusega.
b) Fibroplastid – fibrotsüütide paljunemisvõimelised noorvormid. Nende vahendusel moodustuvad sidekoekiud ja amorfne põhiaine.
c) Histiotsüüdid – esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus, on vastandina viimastele väiksem, kuid tugevamini värvuv tsütoplasma, selgepiiriliselt lõppevad jätked ja arenenud fagotsütoosivõime.
d) Kambiaalsed rakud – asetsevad peamiselt verekapillaaride naabruses, sarnanevad kujult fibroplastidega, kuid on väiksem tuum.
e) Rasvarakud – iseloomustavad rasvatilgakeste või ainsa, kogu rakku täitva rasvatilga sisaldamisega.
f) Plasmarakk – leidub sidekoes vähem konstantselt. Olulisemaks funktsiooniks peetakse bioloogilise kaitsetoimega valkude – antikehade moodustamist.
g) Nuumrakk – kõige karakteersemaks tunnuseks on suurte vees lahustuvate ja metüleensinisega punakaks värvuvate sõmerate sisaldamine. Leidub erineval määral kõikjal kohevas sidekoes, enamasti väikeste veresoonte läheduses.
Rasvkude koheva sidekoe eri vorm, Eristatakse järgmisi rasvadepoosid: nahaalune rasvkude (seal pekk), kõhukelmealune rasvkude, rinnakelmealune rasvkude, vaagna rasvkude ja silmakoopa- e. periorbitaalrasvkude.
Tihe sidekude – erineb kohevast sidekoest kiudude ülekaalu ja kiudude kindla paigutuse poolest. Rakke suhteliselt vähe ja nad paiknevad üksnes kiudude vahel.
veri: on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest – vereplasmast. Soontest välja voolanud veres eraldub plasmast lühikese aja jooksul kiulise ehitusega aine – fibriin , kusjuures järele jääb läbipaistev nõrgalt kollakas vedelik – vereseerum. Ringivas veres on fibriin plasmas lahustunud valkainena fibrinogeenina.
Vere koostis:
a) vereplasma ( 3/5-2/3 vere kogumassist)
b) vererakud , mis omakorda jagunevad: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid ja vereliistakud e. trombotsüüdid.
Vereliistakud jagunevad: agranulotsüütideks: lümfotsüüdid ja monotsüüdid; ja granulotsüüdid: neurofiilsed, atsidofiilsed ja basofiilsed
Vereliistakud e. trombotsüüdid on rakutükikesed. Veresoonte seina vigastuse korral nad hävivad vabanedes endist verehüübimiseks vajalikke aineid.
Punalibled e. erütrotsüüdid imetajatel ümmargused kaksiknõgusad tuumata kettad.Annavad verele punase värvuse, sest sisaldavad rauda sisaldavat ainet- hemoglobiini, mlle vahendusel punalibled transpordivad hapnikku kopsudest kudedesse.
Valgelibled e. leukotsüüdid on hemoglobiinivabad. Talitlus on seotud organismi kaitsega : leukotsüüdid fagtsüteerivad (õgivad) organismi sattunud mikroobe ja valmistavad viimastesse mürkidena toimivaid valkaineid.Teostavad ka koesisest seedimist (raukunud ja surnud rakkude lagundamist). Tekkelt ja ehituselt jagatakse kahte rühma: a) granulotsüüdid – arenevad punaüdis, eristatakse atsidofiile, basofiile ja neutrofiile. b) agranulotsüüdid – tekivad peamiselt lümfisõlmedes, eristatakse: lümfotsüüdid – vererakkudest väikseimad, rakuvalkude produtseerijad; ja monotsüüdid – suurimad vererakud.
6) Lihaskoed
lihaskude – teostavad organismi liigutuslikke protsesse, esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihaskiududest, mis kontraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad.
Silelihaskude – värvuselt hall, esineb siseorganites ( seede-, kuse- ja suguorganite, veresoontejt. seinas) kestmoodustistena, millede talitlus ei ole suvaline .Ehituslikult koosneb see koeliik käävjatest, mõlemast otsast teravnenud, tsentraalse tuumapaigutusega rakkudest - silelihas -kiududest.
Südamelihaskude – tumepunase värvusega, talitluse osas tahteliselt mittemõjustatav, moodustub samuti ristvöödilistest kiududest, kuid vastandina vöötlihaskiududele on need eranditult kõik isekeskis peenemate kiudude kaudu võrkjalt seostunud; pealegi koosnevad südamelihasekiud silinderjatest, omavahel otste kaudu seostunud rakkudest.Südamelihaskiud koosnevad silinderjatest, omavahel otste kaudu seostunud rakkudest. Osa südamelihasekiude , mis on kohanenud südamesisese erutuslaine edasikandmiseks, on koondunud iseseisvaks, kodasid vatsakestega ühendavaks südame erutusjuhtesüsteemiks. Erutusjuhtesüsteemi kiud on südamevatsakestes tavalistest südamelihasekiududest jämedamad ning sarkoplasma - ja glükogeenirikkamamad.
Vöötlihaskude – punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, suva järgi ehk tahteliselt kontraheeruvaid organeid - lihaseid. Vöötlihaskude koosneb pikkadest ja suhteliselt jämedatest silinderjatest kiududest, mida väljaspoolt ümbritseb õhuke membraan- sarkolemm .
7) Närvikude
närvikude – esineb närvisüsteemis, pea – ja seljaajus, närvides ning viimaste teedel asetsevates närvirakkude koondistes – ganglionides.
Närvi– ehk ganglionirakud paiknevad kesknärvi-süsteemi hallaines ja kehas laiali asetsevates ganglionides. Närvirakkust väljub üks, kaks või mitu haru. Kujult ja talitluselt jaotatakse ganglioniraku harud e. jätked erutust raku suunas juhtivateks dendriitideks ja tsellulifugaalse juhtsuunaga neuriitideks e. aksoniteks. Pikemad ja enam-vähem ühtlase jämedusega närviraku jätked koos neid ümbritsevate katetega kannavad nende erutuse juhtsuunale vaatamata närvikiudude nimetust . Täiskasvanud loomade närvirakkudel puudub regenereerimisvõime. Vigastuse või surma korral nende asemele uusi närvirakke ei kasva. Naabrid võivad neid asendada vaid talitluslikult.
Närvikoe struktuuriliseks üksuseks on neuron – tuuma sisaldavast tsentraalsest osast, neuroni kehast e. närvirakust ja viimasest välju-vatest jätketest koosnev moodustis.
Neurogliia – ektodermaalselt päritolult ja esinemispaikadelt sarnaneb närvikoega, koosneb ajuvatsakesi ja seljaajukanalit katvatest ependüümirakkudest ning kesknärvisüsteemis leiduvatest gliiarakkudest.
8) Rakkude paljunemine. Mitoos . Amitoos. Meioos.
Rakkude paljunemine – rakud paljunevad jagunemise teel. Ainsast emarakust tekivad kaks tütarrakku. Eristatakse harvemini esinevat amitoosi ja mitoosi e. karüokineetilist raku jagunemist. Esineb ka meioos.
Amitoos – tuuma ja tsütoplasma struktuur säilivad ja rakukeha koos tuumaga nöörduvad enam–vähem kaheks võrdseks osaks.
Mitoos ehk karüokinees – eriti tuumas, toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks – kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi ja temas eristatakse nelja perioodi:
  • profaas – profaasi kestel ilmuvad kromatiinisõmerate asemele kromosoomid , raku vastaspoolustele rännanud tsentrosoomidest väljuvad peened kiud moodustavad mitoosikäävi ning sama faasi lõpul tuumake ja tuumamembraan kaovad.
  • metafaas – kromosoomid asenduvad ainsale käävi pikitelje suhtes perendikulaarsele tasandile
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Morfoloogia materjal #1 Morfoloogia materjal #2 Morfoloogia materjal #3 Morfoloogia materjal #4 Morfoloogia materjal #5 Morfoloogia materjal #6 Morfoloogia materjal #7 Morfoloogia materjal #8 Morfoloogia materjal #9 Morfoloogia materjal #10 Morfoloogia materjal #11 Morfoloogia materjal #12 Morfoloogia materjal #13 Morfoloogia materjal #14 Morfoloogia materjal #15 Morfoloogia materjal #16 Morfoloogia materjal #17 Morfoloogia materjal #18 Morfoloogia materjal #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaisa M Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Hea materjal, kokkuvõtlik

    Märksõnad

    Mõisted

    rakk, raku organoidid, ergastoplasma, epiteelkoed, tugikoed, kõhredeks, epiteelkoed, epiteelrakud, näärmeepiteel, viimastest, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, kollageen, rasvkude, silmakoopa, tihe sidekude, ringivas veres, punalibled, valgelibled, silelihaskude, südamelihaskude, vöötlihaskude, närvikude, ganglioniraku harud, neurogliia, rakkude paljunemine, amitoos, pärilik info, näoosal, kael, kere, rind, piht, kõht, vaagen, eesjäsemepiirkond, tagajäsemepiirkonnad, intermediaalseks, palmaarseks, luu, pikkadel, luudes, kuuluvad kanna, luu, sidekoeliste, õmblus, tappühend, sümfüüs, sünoviaalne ühendus, liigese ehitus, liigeseketas, pikad lihased, lihaste abiseadeldised, seesamluud, seesamluuks, rinnaõõs, vahelihas, rinnakelmeks, kõhuõõs, vaagnaõõnega, sisemiseks kihiks, vaagnaõõs, seedeaparaat, seedekanali väliskestaks, limaskest, peensool, jämesoolest, tühisool, niudesool, jämesoole, umbsool, pärasooleks, toimib veredepoo, hambad lõike, lõikehambad, purihambad, pikakroonilised, süljenäärmed, põllumajandusloomadest, süljenäärmeid, alalõuasüljenääre, keelealune süljenääre, hingamispiirkonna limaskest, kopsud, serooskestaga, kuseorganid, neerude ülesanne, neerud, ainupapillilises neerus, kusejuha, kusepõis, emaskusiti, emassuguorganid, munajuhad, limaskestast, häbe, häbe, munandimanus, seemnejuha, seemnejuhale, skrootum, skrotaalnahk, seemneväät, lisasugunäärmed, paarilised kusitisibula, lisasugunäärmed, peenis, kavernideks, isaskusiti, eesnahk, udaraks, emaslooma lisasuguorganiks, udar, veisel, noorlooma udar, udara involutsioon, udara viimasüsteem, nisa, innervatsiooni tõttu, udara vere, nimme, vatsakeste sein, südame erutusjuhtesüsteem, südamepaun, veresooned, väratiringe veresooned, endokriinnäärmeteks, pineaalkeha, kilpnääre, kilpnääre, paratüreoidnäärmed, paratüreoidnäärmete ülesanne, tüümus, neerupealised, pankreasesaared, paraganglionid, arenenum

    Kommentaarid (1)

    Raila profiilipilt
    Raila: piisavalt hästi lahtiseletatud.
    10:52 10-11-2011


    Sarnased materjalid

    22
    doc
    Koduloomade morfoloogia
    9
    rtf
    Morfoloogia eksam
    7
    doc
    Morfoloogia eksam
    62
    doc
    Üldbioloogia materjal
    38
    docx
    Morfoloogia eksami vastused
    87
    doc
    Anatoomia materjal
    6
    docx
    Morfoloogia
    5
    doc
    Morfoloogia-arvestus





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun