Maks (0)

Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre.
Funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks ,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga.
Paikneb vahetult diafragma taga.
Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ.
Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel.
Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre.
Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ.
Kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks.
Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks.
Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast.
Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel.
Kinnituvad hambasompudesse ning nende ülesandeks on toidu haaramine ja peenestamine.
Koosneb dentiinist,emailist ja tsemendist.
Veri -kinnises soonestikus asetav alati voolav punase värvusega vedelik,mis kosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest-vereplasmast.
Koostis: vereplasma ja vererakud,mis jagunevad : erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid.
Veresooned -veri voolab organismis ringivalt.Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte alaosa :
1. väikest ehk kopsuringet,mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist.
2.suurt ehk keharinget,mille kapillaaristiku kaudu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre.
Süda-on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan.
Paikneb keskseinandis kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu.
Jaguneb 4 kambiks : paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks.Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd.Vasakus kojas on arteriaalne veri.
Väike verering-algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri-kopsutüvega.Kopsutüvi jaguneb 2 kopsuarteriks-üks suundub paremasse ja teine vasakusse kopsu.
Suur verering-algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone-aordiga.Aordis eristatakse kolme alaosa: ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti.
Kude- organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi.
Jaotus : epiteelkoed ,tugikoed,rasvkoed,sidekoed,kõhrude,luukude, lihaskoed ,närvikude.
Lihaste abiseadeldised – arenevad lihaseid ümbritsevast sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Abiseadeldiste hulka kuuluvad fastsiad , sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud .
Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena.
Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Sünoviaalpaunad kujutavad endast sidekoelise kihnuga ümbritsetud pilukujulisi õõnsusi, mis sisaldavad sünooviasarnast vedelikku.
Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel.
Kõõluste sünoviaaltuped esinevad jäsemete distaalsetes osades ja neid saab võrrelda kahe teineteise sisse asetatud silindriga, milles seesmine ümbritseb kõõlust, olles sellega kokku kasvanud, ning välimine seostub ümbritsevate kudedega.
Seesamluud on väikesed luukesed, mis esinevad mõnede lihaste kõõlustes nende kinnituskoha läheduses.
Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluste libisemist. Lihase jõu rakendusnurga suurendamisega tõhustavad seesamluud lihase tõmbetugevust.
emassuguorganid – on paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp , tupeesik ja häbe .Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar .
Munajuhad nende ülesanne on munasarjadest vabanenud munarakkude edasikandmine emakasse ja nende toitmine sellel teekonnal.ühtlasi on munajuhad munarakkude viljastumise paigaks,siin toimub seemneraku ühinemine munarakuga.
Emakas on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast.
Munasarjad on munarakke produtseerivad organid , mis paiknevad lehmal ja emisel kõhuõõnes ristluunukke läbivas segmentaaltasandis kraniaalse vaagnaava pooles kõrguses.
Munasari koosnab välimisest koorest ja seesmisest säsist.
Mära munasarjas paiknevad mainitud tsoonid vastupidiselt. Mäletsejaliste ja sea munasarja katab ainukihiline kuubiline iduepiteel.
Isasuguorganid –Paariline munand, munandimanus ja seemnejuha ning paaritu kusiti koos lisasugunäärmetega ja peenis .Lisaks kuuluvad isassuguorganite hulka peenist ümbritsev eesnahk ja munandeid sisaldav munandikott .
Munand – kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks.
luude keemiline koostis – luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Orgaanilised ained annavad luudele elastsuse,anorgaanilised annavad kõvaduse.
luude seostumise vormid –Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused – luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus – õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend – esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus – Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs – Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs (puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon.
Kehaosad ja regioonid
Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest.
Pea – jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks.
Kael – ühendab pead kerega.
Kaelal eristatakse: dorsaalset kaelapiirkonda;külgmist kaelapiirkonda;õlavarre-pea lihase piirkonda.
Kere – jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks.
Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak .
Kõht – on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni süleluukammiga piirneva kraniaalse vaagnaavani.
Jaguneb:Kraniaalne kõhupiirkond,keskkõhupiirkond,kaudaalnekõhupiirkond.
Vaagen – luuliseks aluseks on ristluu ja puusaluud. Nende vahele jääb vaagnaõõs , mis algab niudeluuharja ja süleluukammi kohalt.
Jaguneb:Ristluupiirkonnaks,tuharapiirkonnaks,sabapiirkonnaks,Lahklihapiirkonnaks.
Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal pool selgroogu ekstrapertoneaalselt kõhuõõne dorsaalse seina külge, vasak neer.paremast mõnevõrra tagapool.
Kuseteede ülesanne on uriini aktiivse edasijuhtimise ja põies säilitamise kõrval uriini koostisosade verre tagasiimendumise tõkestamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Kusejuha ehk ureteer kulgeb nimmelihaste all ekstraperitoneaalselt lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni.
Rinnaõõs - sarnaneb külgedelt lamendunud viltsuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritsev luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega.
Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega,süva kerefastsia,lihased koos luudega ja rinnakorvisisene.Rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem.
Kõhuõõs - asetsev rinna-ja vaagnaõõne vahel,olles neist ruumikam.Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse .Kõhuseinad koosnevad mitmest kihist .Eristatakse nahka,pindmist ja süva kerefastsiat ning lihaseid.
Vaagnaõõs- on kõhuõõne jätkuks.Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased.Vaagnaõõnes paiknevad pärasool,kusepõis tühjenenud olekus ja pärak , isasloomadel kusiti vaagnaosa koos lisasugunäärmetega.
Hingamisteed - algavad ninaõõnega.Ninal eristatakse juurt, selga ja tippu.Ninajuur on nina kõige laiem osa silmkoobaste ees. Ninaselg katab ninaõõnt ja lüpeb ninatipuga.Tipust ulatuvad ninatiivad,mis ümbritsevad ninasõõrmeid. Hingetoru ,bronhid, kopsud .
süljenäärmed – nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine. Süljenäärmed jagunevad väikesteks ja suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed.
keel – on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest.
Skelett - organismi elundkond,mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.Skelett jaguneb kere,pea ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosaks on selgroog .Kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Jäsemete luustik jaguneb ees ja tagajäsemeluudeks.
Magu - söögitooru ja soolkanali vahel paiknev seedetrakti laienenud osa.Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre fermentide toimel.
Ühekambriline magu- paikneb diafragma ja maksa tagaküljel.Mao kuju on kõikidel erinev ja oleneb täitumisastmest.Magu jaotatakse kolme ossa : vasakul on kardiaalne osa,keskel on fundus ja paremal pülooriline osa.
Mitmekambriline magu – mäletsejalistel .Koosneb kutaanse limaskestaga kattunud eesmaost ja näärmelise pärislimaskestega kaetud pärismaost.Koosneb kolmest kambrist-vatsast,võrkmikust ja kiidekast.Mao maht sõltub looma vanusest ja suurusest .
Topograafilised mõisted
Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand . Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest. Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne ja kaudaalne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne ja ventraalne suund.
Luude ehitus- ehituses kehtib printsiip,et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus.Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks,lühikesteks ja lamedateks.Luu ehitus-epifüüs, epifüüsikõhr ,diafüüs,kompaktaine,periost, käsnaine ,toitemulk.
liigeste ehitus – liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav hüaliinkõhrekiht – liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas või poolketas. Liigeseketas esineb lõualiigeses ja ta jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Paarilised meniskid paiknevad põlveliigeses reie – ja sääreluu põntade vahel. Liigestuvaid luuotsi ühendav liigesekihn piirab kinnist välismaailmast hermeetiliselt eraldatud pilujat liigeseõõnt. Liigesekihn koosneb välisest, kiulisest ja sisemisest, sünoviaalsest kihist. Sünoviaalkiht valmistab liigesepindade hõõrdumist vähendavat vedelikku – sünooviat . Liigestuvaid luid aitavad fikseerida ja liikumist pidurdada ning suunata sidemed.
seedeaparaat – koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel , söögitoru, magu ning peen- ja jämesool . Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip.
Lihaste kuju ja ehitus : Lihaste kuju on väga mitmekesine .Eristatakse pikki ,laiu ja lühikesi lihaseid.Pikad lihased on käävjad või koonusekujulised ja esinevad peamiselt jäsemetel. Laiad lihased paiknevad kereõõnte seintes. Lühikesed lihased seostavad selgroolülisid ja roided omavahel.Lihase ehituslikeks koostisosadeks on lihasekuid ja sidekude.Lihase sidekoeline toestikkoosneb teda väljastpoolt katvast lihaseümbrisest ja sellega ühenduvast, lihase sees asetsevast ja viimast erineva suurusega lihaskimpudeks jagavast sisemisest perimüüsiumist.Iga lihasekiud on ümbritsetud õrna sidekoelise kestaga-endomüüsiumiga.
Peensool – on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine . Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatused enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peesool jaotatakse: kaksteistsõrmik , tühisool ja niudesool . Kaksteistsõrmik: peensoole algus, asub kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool – mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel.
Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs – on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre – asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised – koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid – on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid.
Mitoos (raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks – kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi. Eristatakse nelja perioodi: profaas , metafaas, anafaas , telofaas.
Rakk Mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus . Paljunevad jagunemise teel. Palja silmaga nähtamatud.
Lihaskude – teostavad organismi liigutuslikke protsesse, esinevad kolme liigina : sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihaskiududest. Silelihaskude – värvuselt hall, esineb siseorganites ( seede -, kuse- ja suguorganite, veresoontejt. seinas) Südamelihaskude – tumepunase värvusega, talitluse osas tahteliselt mittemõjustatav Vöötlihaskude – punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid organed – lihaseid.
Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar – moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon – ehk taandareng , kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa – sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude.