Liigestuvaid luid aitavad fikseerida ja liikumist pidurdada ning suunata sidemed. seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Lihaste kuju ja ehitus : Lihaste kuju on väga mitmekesine.Eristatakse pikki,laiu ja lühikesi lihaseid
kõrval.Sekretoorne rakk võib seista ainurakulise näärmena endasugustest eraldi. Näärme sekretoorsed (lõpp-) osad lõpevad distaalselt umbsetena.Näärmete jaotuse alusena arvestatakse nebde lõpposade kuju ja viimakäigu hargnemist. Hargnemata viimakäiguga näärmeid nim. liht- , hargnevat viimakäiku omavat aga liitnäärmeteks. Lõpposa võib olla hargnemata või hargnenud. Enamik näärmeid avaneb kas otseselt või viimasüsteemi kaudu katteepiteeli vabale pinnale, näiteks maks ja pankreas kaksteistsõrmikusse, süljenäärmed suuõõnde, higi- ja rasunäärmed nahapinnale. 5. Sidekoed. Veri sidekude esineb organismis väga levinult. Moodustab kõikjal epiteeli aluskoe, ümbritseb veresooni ja närve nende teedel, kujundab organite väliskatte (kihnu) ning esineb organites sõrestikuna. Sidekoe kaudu toimub kõikide kudede ja organite toitmine ja koos verega moodustab ta ühtse toite ja kaitsekoe. Organite katteis , fastsiais ja sidemeis lisandub sellele ka
Isasloomadel kusiti koos lisasugunäärmetega ja emasloomadel suguorganite sabapoolsed osad. 6. Seedeorganite üldine iseloomustus Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 7. Suuõõs, keel, süljenäärmed, söögitoru Süljenäärmed - nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu
11. Seedeorganite üldiseloomustus Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen ja © EeeOoo jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Söögitoru ja ühe või kahekambriline magu
Isasloomadel kusiti koos lisasugunäärmetega ja emasloomadel suguorganite sabapoolsed osad. 11.Seedeorganite üldiseloomustus ( suuõõs, süljenäärmed, keel) Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Hambad (ehitus, lühi-ja pikakroonilised, hamba valem)
vistseraalperitoneumiks. Parietaalperitoneum sisaldab ohtralt närvilõpmeid, mis muudab sealsed põletikud väga valulikeks. 23. Seedeorganite mõiste ja üldine iseloomustus Seedeorganid moodustavad seedeaparaadi. Seedeaparaadis toimub toidu vastuvõtt, seedimine, imendumine ja seedimata toiduosade kõrvaldamine. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Seedeaparaati kuuluvad organid moodustavad toruja seedekanali e. seedetrakti. Seedekanali sein on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ja osaliselt ka rinnaõõnes on seedekanali väliskestas serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit adventitsiaalkest.
Peensool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus,. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, Niudesool: peensoole lühike lõpposa, Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool – mahult, pikkuselt ja kujult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 22. Maks ja pankreas: Maks – on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: produtseerib sappi, kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre – pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel.
Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet.
Kõik kommentaarid