Maal on alguse saanud prokarüootsetest e. eeltumsetest rakkudest (mis ei sisalda tuuma). erineva keerukusega prokarüootseid rakke. lihtsaimad ja väikseimad on mükoplasmade rakud (puudub rakusein), neist mõnede läbimõõt on vaid 0,3 µm. prokarüootsed: bakterid, kuid ka sinikud, mükoplasmad ja arhed. arhed tuumata ja tuumaga organismide vahepealsed, elavad ekstreemsetes tingimustes (kuumaveeallikates, Surnumeres). sinikute rakkudes lihtsad membraansed moodustised -- organoidid, tülakoidide sarnased moodustised. Sinikud on keerulised prokarüoodid. Prokarüoodid - väga väikesed, diameeter on 1 - 10 µm, üherakulised, ümardunud otstega pulgakujulised või hoopis teistsugused organismid, mõnikord on rakud liitunud ahelateks. sisaldavad piisavalt nukleiinhappeid, et sünteesida valke , minimaalne erinevate valkude kogus, mida rakk eluks vajab, 750 valgu tüüpi (sünteesitakse
KORDAMISKÜSIMUSED 1.RAKU DEFINITSIOON Rakk on elementaarne elussüsteem, mis on kõikide taimsete ja loomsete organismide elutegevuse, ehituse ja arengu aluseks 2.MILLISED KEEMILISED ÜHENDID ON RAKUS JA MITU %? Rakus on 80% vett ja 20% kuivainet, millest 80% on valgud, 10% on rasvad ja ülejäänud süsiveskud ja nukleiinhapped 3.NIMETA RAKU PEAMISED OSAD Rakk koosneb rakumembraanist, tsütoplasmast,raku tuumast 4.MIS ON RAKU ORGANOIDID DEFINITSIOON JA LOETLE Raku organoidid on raku tsütoplasmas paiknevad raku struktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus ning nad on püsivad Ja need on: mitokondrid, lüsosoomid, golgi kompleks, tsentrosoom, tsütoplasmaatiline võrgustik(agranulaarne ja granulaarne ehk sile ja kare) ja ribosoomid Ribosoomides toimub valgu süntees, mille teostavad tavaliselt polüribosoomid ehk mitmekümnest sribosoomist koosnev rühm. Tsentrosoom osaleb raku jagunemisel Tsütoplasmaatiline võrgustik:
1)rakk-organismi kõige väiksem koostisosa millel on kõik elutunnused 2)rakuteooria-bioloogia aluspõhimõte 3)rakuteooria peamised seisukohad 1)kõik organismid koosnevad rakkudest 2)uued rakud tekivad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3)kõiki elutunnused 4)organismid jaotuvad 1)1rakulised-organism kelle kehakoosneb 1rakust nt protistid 2)hulkraksed 5)rakud jaotuvad eeltuumsed ja päristuumsed 6)tsütoloogia-rakuõpe,uurib rakkude ehitust,talitust 7)rakk koosneb teda ümbisevast rakumembraanist tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest 8)tsütplasma-poolvedelrakusisu,milles paiknevad organellid. 9)tsüttähtusus 1)aitab säilitada raku kuju 2)seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks,kindlustab nende koostööd 3)tagab toitainete laialikandumist rakus 10)Organell-eri talitlusega rakuosa,mis on ümbritsetud membraaniga, organellid-arvatavasti endosümbiootilisepäritoluga organoidid-raku tsütoplasmas olevad spetsialisee...
Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus) Rakk- kõige väiksem organismi koostisoada, kellel on kõik elutunnused. (10-100 mikromeetrit, kõige väiksem 0,1mikromeetrit) Rakk koosneb teda ümbritsevast rakumembraanist, tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest. Rakuteooria- bioloogia aluspõhimõte Rakuteooria peamised seisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekiad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elutunused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotuvad: 1) Üherakulised e ainuraksed organismid, kelle keha koosneb ühest rakust (nt protistid) 2) Hulkraksed e organismid, kelle kehad kosnevad paljudest rakkudest Rakud jaotatakse: 1) Eeltuumsed e prokarüoodid (nt bakterid) 2) Päristuumsed e eukarüoodid Selgroogsete loomade põhikoed Elu mõõtkava: Aatom 0,1nm > molekul 1nm ja valgumolekul 10nm > viirus 100nm > mitokonder 1µm > bakter 1-10...
kokkusurumisel tekkiva stressi vastased puhvrid rakuvaheainele.[3] Basaalmembraanid on plaatjad rakuvaheaine ladestused, millel paiknevad erinevad epiteelrakud. 27. Prokarüootne rakk, mõiste, üldine iseloomustus, nimeta organismirühmad, kellel tänapäeval esineb prokarüootne rakk. Prokarüootse raku osa rakkude evolutsioonis. 28. Prokarüootse raku pärilik materjal, selle paiknemine. Prokarüootse raku rakukatted, nende tähtsus. Tsütoplasma ja organoidid. Replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni ja geeniregulatsiooni omapära. 29. Fotosüntees, kemosüntees, aeroobsus, anaeroobsus, autotroofid, heterotroofid - nimetatud mõistete seostamine organismidega. 30. Taimerakk. Rakukest, selle ülesanded, koostis, tekkimine. Plastiidid, nende tüübid, ülesanded, kloroplastid, teiste organellide omapära võrreldes loomarakuga. 31. Organismide viie riigi süsteem
kimpudest. Luude arenemine Intramembranoosne luustumine e. ossifikatsioon mesenhüümi rakkude diferentseerumine osteoblastideks mesenhüümi sees Kondraalne ossifikatsioon nii tekib ase(ndus)luu, kõhr asendub luukoega, toimub perikondraalselt (kõhre pinnal) ja endokondraalselt (luu tekib kõhre sees kõhre asemele) Intramembranoosne luustumine - Embrüonaalse arengu perioodil tekivad mesenhüümi osteogeensed alad. Rakud suurenevad, ümarduvad, tekivad organoidid, jätked kaovad. Tekivad osteoblastid. Need produtseerivad põhi- ja kiudainet, tekib osteoid esmane luu, mille mineraliseerumisel tekib tavaline luukude, mis sisaldab ka osteotsüüte ja osteoklaste. Kondraalne ossifikatsioon a) Perikondraalne ossifikatsioon kõhrelise luu diafüüsi ümber tekib epifüüside suunas kasvav perikondraalne luumansett, kõhre toitumine häirub, põhiaine kaltsifitseerub, tekib luustumistsenter
mitmesuguseid rakust eemalduvad või rakus ajutiselt säilitatavad produktid. Paljuneb jagunemise teel. Suurus ja kuju väga mitmekesised. Suurimad on emassugurakud. Suurimate rakkude diameeter võib ulatuda 150 mikromeetri piiridesse. Seega on rakud palja silmaga nähtamatud või märgatavad vaid ebamäärase täpina. Väikseimate rakkude diameeter un umbes 5 mikromeetrit. Enamiku diameeter kõigub 10 ja 30 mikromeetri vahel. 2) Raku organoidid ja rakuinklusioonid raku organoidid rakukehas on vastava tehnilise ettevalmistamise puhul nähtavad mitmesugused koostisosad. Neist sellised, mis esinevad peaaegu kõikides rakkudes ja mis võtavad aktiivselt ja suunavalt osa raku ainevahetusprotsessidest, nim. raku organoidideks. Siia kuuluvad: 1) mitokondrid, 2) ergasmoplasma ehk tsütoplasma basofiilne substants, 3) tsütoplasma membraanide süsteem, mis haarab rakumembraani kõrval endoplasmalist reliitikumi
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaab...
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; ...
karvaroodu.Suuruse, ehituse ja funksiooni alusel jaotatakse karvad keha peamisi osi katvateks ning looma värvust tingivateks kattekarvadeks,peenteks,sageli lainelise kuluga ja tavaliselt säsita vill- ehk udukarvadeks,pikkadeks, tugevateks ja läikivateks jõhvkarvadeks, jämedatejs ja suhteliselt jäikadeks harjaskarvadeks ning karvapaunas vereruumi sisaldavateks kompimis- ehk siinuskarvadeks. 25. Raku mõiste, organoidid, inklusioon Rakk- mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad tsentraalse paigutusega kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Rakku moodustavate keemiliste ainete kaaluline vahekord ja vastavalt sellele ka raku keemilised ja füüsikalised omadused muutuvad alatasa raku kogu elutsükli keskel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
