Maal on alguse saanud prokarüootsetest e. eeltumsetest rakkudest (mis ei sisalda tuuma). erineva keerukusega prokarüootseid rakke. lihtsaimad ja väikseimad on mükoplasmade rakud (puudub rakusein), neist mõnede läbimõõt on vaid 0,3 µm. prokarüootsed: bakterid, kuid ka sinikud, mükoplasmad ja arhed. arhed tuumata ja tuumaga organismide vahepealsed, elavad ekstreemsetes tingimustes (kuumaveeallikates, Surnumeres). sinikute rakkudes lihtsad membraansed moodustised -- organoidid, tülakoidide sarnased moodustised. Sinikud on keerulised prokarüoodid. Prokarüoodid - väga väikesed, diameeter on 1 - 10 µm, üherakulised, ümardunud otstega pulgakujulised või hoopis teistsugused organismid, mõnikord on rakud liitunud ahelateks. sisaldavad piisavalt nukleiinhappeid, et sünteesida valke , minimaalne erinevate valkude kogus, mida rakk eluks vajab, 750 valgu tüüpi (sünteesitakse
KORDAMISKÜSIMUSED 1.RAKU DEFINITSIOON Rakk on elementaarne elussüsteem, mis on kõikide taimsete ja loomsete organismide elutegevuse, ehituse ja arengu aluseks 2.MILLISED KEEMILISED ÜHENDID ON RAKUS JA MITU %? Rakus on 80% vett ja 20% kuivainet, millest 80% on valgud, 10% on rasvad ja ülejäänud süsiveskud ja nukleiinhapped 3.NIMETA RAKU PEAMISED OSAD Rakk koosneb rakumembraanist, tsütoplasmast,raku tuumast 4.MIS ON RAKU ORGANOIDID DEFINITSIOON JA LOETLE Raku organoidid on raku tsütoplasmas paiknevad raku struktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus ning nad on püsivad Ja need on: mitokondrid, lüsosoomid, golgi kompleks, tsentrosoom, tsütoplasmaatiline võrgustik(agranulaarne ja granulaarne ehk sile ja kare) ja ribosoomid Ribosoomides toimub valgu süntees, mille teostavad tavaliselt polüribosoomid ehk mitmekümnest sribosoomist koosnev rühm. Tsentrosoom osaleb raku jagunemisel Tsütoplasmaatiline võrgustik:
7)rakk koosneb teda ümbisevast rakumembraanist tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest 8)tsütplasma-poolvedelrakusisu,milles paiknevad organellid. 9)tsüttähtusus 1)aitab säilitada raku kuju 2)seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks,kindlustab nende koostööd 3)tagab toitainete laialikandumist rakus 10)Organell-eri talitlusega rakuosa,mis on ümbritsetud membraaniga, organellid-arvatavasti endosümbiootilisepäritoluga organoidid-raku tsütoplasmas olevad spetsialiseeritud talitlusega osad,mis on rakutaolise ehitusega 11)rakutuum- eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell Ülesanded :juhib kogu raku elutegevust ,kanda edasi päriliku infot 12)kromosoomid:asuvad rakutumas,arv ja kuju on liigi tunnus 13)rakumembrran ülesanded 1)eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast 2)ühendab rakke omavahel 3)kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest 14)aktiivne ainete transport-transvalukude abil vajatakse energiat
3) tagab toitainete laiali kandmise rakus 4) on jääkainete eritumiskohaks 5) sisaldab lahustunud gaase, ainetevahetuse vaheprodukte, regulaatoraineid, pigmente 6) talletab raku rasva-ja glükoosivarud 7) toimub aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine organellid organellid- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud membraaniga (nt mitokondrit, kloroplastid, rakutuum) prokarüootidel organellid puuduvad või on neid väga vähe organoidid on lihtsama ehitusega kui organellid. Organoid- raku tsütoplasmas olevad spetsidiseeritud talitlusega osad, mis pole rakutaolise ehitusega (ripse, vibur, vakuoolid, ribosoomid jt) Raku tuum Raku tuum-eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell Ül: 1) juhib kogu raku elutegevust 2) Kanda edasi pärilikku infot kromosoomided asuva DNA abi 3) Seal toimub DNA replikatsioon e süntees Raku tuuma siseaine koosneb karüoplasmast , mis koosneb DNA-st , valkudest, RNA'st
kokkusurumisel tekkiva stressi vastased puhvrid rakuvaheainele.[3] Basaalmembraanid on plaatjad rakuvaheaine ladestused, millel paiknevad erinevad epiteelrakud. 27. Prokarüootne rakk, mõiste, üldine iseloomustus, nimeta organismirühmad, kellel tänapäeval esineb prokarüootne rakk. Prokarüootse raku osa rakkude evolutsioonis. 28. Prokarüootse raku pärilik materjal, selle paiknemine. Prokarüootse raku rakukatted, nende tähtsus. Tsütoplasma ja organoidid. Replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni ja geeniregulatsiooni omapära. 29. Fotosüntees, kemosüntees, aeroobsus, anaeroobsus, autotroofid, heterotroofid - nimetatud mõistete seostamine organismidega. 30. Taimerakk. Rakukest, selle ülesanded, koostis, tekkimine. Plastiidid, nende tüübid, ülesanded, kloroplastid, teiste organellide omapära võrreldes loomarakuga. 31. Organismide viie riigi süsteem
kimpudest. Luude arenemine Intramembranoosne luustumine e. ossifikatsioon mesenhüümi rakkude diferentseerumine osteoblastideks mesenhüümi sees Kondraalne ossifikatsioon nii tekib ase(ndus)luu, kõhr asendub luukoega, toimub perikondraalselt (kõhre pinnal) ja endokondraalselt (luu tekib kõhre sees kõhre asemele) Intramembranoosne luustumine - Embrüonaalse arengu perioodil tekivad mesenhüümi osteogeensed alad. Rakud suurenevad, ümarduvad, tekivad organoidid, jätked kaovad. Tekivad osteoblastid. Need produtseerivad põhi- ja kiudainet, tekib osteoid esmane luu, mille mineraliseerumisel tekib tavaline luukude, mis sisaldab ka osteotsüüte ja osteoklaste. Kondraalne ossifikatsioon a) Perikondraalne ossifikatsioon kõhrelise luu diafüüsi ümber tekib epifüüside suunas kasvav perikondraalne luumansett, kõhre toitumine häirub, põhiaine kaltsifitseerub, tekib luustumistsenter
mitmesuguseid rakust eemalduvad või rakus ajutiselt säilitatavad produktid. Paljuneb jagunemise teel. Suurus ja kuju väga mitmekesised. Suurimad on emassugurakud. Suurimate rakkude diameeter võib ulatuda 150 mikromeetri piiridesse. Seega on rakud palja silmaga nähtamatud või märgatavad vaid ebamäärase täpina. Väikseimate rakkude diameeter un umbes 5 mikromeetrit. Enamiku diameeter kõigub 10 ja 30 mikromeetri vahel. 2) Raku organoidid ja rakuinklusioonid raku organoidid rakukehas on vastava tehnilise ettevalmistamise puhul nähtavad mitmesugused koostisosad. Neist sellised, mis esinevad peaaegu kõikides rakkudes ja mis võtavad aktiivselt ja suunavalt osa raku ainevahetusprotsessidest, nim. raku organoidideks. Siia kuuluvad: 1) mitokondrid, 2) ergasmoplasma ehk tsütoplasma basofiilne substants, 3) tsütoplasma membraanide süsteem, mis haarab rakumembraani kõrval endoplasmalist reliitikumi
Kui näiteks traime leht jätta pimedasse, siis areneb proplastiid etioplastiks, mis sisaldab protoklorofülli (kollast värvi klorofülli eellane).Kui tuleb valgus, siis etioplast areneb kloroplastiks, konverteerides protoklorofülli klorofülliks ja sünteesides terve rea valke. kloroplastid proplastiidid kromoplastid leuko- e amüloplastid Plastiidid on iseloomulikud kõikidele eukarüootsetele taimerakkudele. Nad on topeltmembraaniga organoidid. Pealmine membraan moodustab katte, sisemembraan diferentseerub, moodustades hästi arenenud sisemebraanistiku, mille elementaarseks ehitusüksuseks on tülakoid. Graanitülakoidid moodustavad graani, eri graanide vahel on stroomatülakoid. Tülakoidide membraanis paiknevad FS- lised abi- ja põhipigmendid ning FS I ja FS II. Membraanis toimub elektronide tsükliline ja atsükliline transport. Kloroplasti sees on valguline vesilahus e strooma, milles paiknevad ensüümid, mis
Kui näiteks traime leht jätta pimedasse, siis areneb proplastiid etioplastiks, mis sisaldab protoklorofülli (kollast värvi klorofülli eellane).Kui tuleb valgus, siis etioplast areneb kloroplastiks, konverteerides protoklorofülli klorofülliks ja sünteesides terve rea valke. kloroplastid proplastiidid kromoplastid leuko- e amüloplastid Plastiidid on iseloomulikud kõikidele eukarüootsetele taimerakkudele. Nad on topeltmembraaniga organoidid. Pealmine membraan moodustab katte, sisemembraan diferentseerub, moodustades hästi arenenud sisemebraanistiku, mille elementaarseks ehitusüksuseks on tülakoid. Graanitülakoidid moodustavad graani, eri graanide vahel on stroomatülakoid. Tülakoidide membraanis paiknevad FS- lised abi- ja põhipigmendid ning FS I ja FS II. Membraanis toimub elektronide tsükliline ja atsükliline transport. Kloroplasti sees on valguline vesilahus e strooma, milles paiknevad ensüümid, mis
karvaroodu.Suuruse, ehituse ja funksiooni alusel jaotatakse karvad keha peamisi osi katvateks ning looma värvust tingivateks kattekarvadeks,peenteks,sageli lainelise kuluga ja tavaliselt säsita vill- ehk udukarvadeks,pikkadeks, tugevateks ja läikivateks jõhvkarvadeks, jämedatejs ja suhteliselt jäikadeks harjaskarvadeks ning karvapaunas vereruumi sisaldavateks kompimis- ehk siinuskarvadeks. 25. Raku mõiste, organoidid, inklusioon Rakk- mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad tsentraalse paigutusega kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Rakku moodustavate keemiliste ainete kaaluline vahekord ja vastavalt sellele ka raku keemilised ja füüsikalised omadused muutuvad alatasa raku kogu elutsükli keskel
annaabi.ee 
