Suure vereringe veresooned suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone aordiga. Aordis eristatakse kolme alaosa: ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. Väratiringe veresooned väratiringesse kandub veri kõhuõõnearteri ning kraniaalse ja kaudaalse kinnisearteri kaudu. Värativeen suundub maksavärati kaudu maksa, kus ta uuesti hargneb ja viimaks maksakapillaarideks siirdub. 29) Endokriinorganid Organite vastastikune funktsionaalne seos ning nende arengu ja talitluse sõltuvus väliskeskonna tingimustest teostub närvisüsteemi kõrval ainete kaudu, mis lahustunult esinevad tsirkuleerivates kehavedelikkudes. Endokriinnäärmed esinevad enamikus iseseisvate organitena, osalt aga ka ekskretoorsete näärmete koostisosadena. Endokriinnäärmeteks on hüpofüüs, pineaalkeha, kilpnääre, paratüreoidnääremed, tüümus, pankreasesaared ja neerupealised.
Tartu, 1986. Loengute kava kevadsemestriks Organite ehitusprintsiip · Ehitusprintsiibi alusel võib histoloogias organeid jagada kahte rühma · Esimese rühma moodustavad kompaktsed organid ja teise rühma torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid · Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid. · Siia gruppi kuuluvad - suured süljenäärmed, maks, pankreas, neerud, piimanääre, prostata, testis, bulbouretraalnääre, kopsud, endokriinorganid (epi- ja hüpofüüs, neerupealis, kilpnääre jt.) Kompaktsete organite ehitus · Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) · Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Kui organisisese sarra osad jaotavad organi enam-vähem isoleeritud ruumideks, siis nimetatakse neid vaheseinteks e. septideks (septa) Nääre Lümfisõlm Põrn Neer
2. Mis on füsioloogia? keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab. 3. Mis on patoloogia? Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 4. Nimeta endokriinorganid kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel) NS vegetatiivne e autonoomne - parasümpaatiline ja sümpaatiline; NS somaatiline - 5. Närvisüsteemi (NS) jagunemine kesknärvisüsteem (seljaaju ja peaaju) ja piirdenärvisüsteem (peaajunärvid 12 paari, seljaajunärvid 31 paari) 1
kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid.
keha suurima aretriaalse veresoone aordiga. 20. Veresooned Veresooned veri voolab organismis ringlevalt. Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte osa: Väikest ehk kopsuringet, mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist. Suurt ehk keharinget, mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine saab ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitaineid. 21. Endokriinorganid ehk juhadeta näärmed Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist.
neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool – mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs – on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre – asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised – koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid – on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid.
plaadikesed, mida ühendab sidekude. Adventitsiaalkesta moodustab sidekude. Bronhidele järgnevad väiksema diameetriga bronhioolid (bronchiolus). Bronhioolides puudub kõhrkude ja näärmed. Bronhioole vooderdab hoopis prismaatiline epiteel, mis väikestes bronhioolides madaldub kuupepiteeliks. Epiteeli alla jääb proopia ja lihaskiht. Bronhiaalpuu (arbor bronchialis) lõpeb terminaalsete bronhioolidega. Edasi jätkuvad hingamisteed alveolaarpuuna (arbor alveolaris). Endokriinorganid sünteesivad ja sekreteerivad hormoone. Tsentraalsed endokriinorganid on hüpotaalamus ja hüpofüüs. Hüpotalamus asub vaheajus (diencephalon) kõige alumise osana ja on ühenduses hüpofüüsiga. Reguleerib hüpofüüsi hormoonide sekretsiooni ja seega kontrollib ka praktiliselt kogu endokriinsüsteemi. Autonoomse NS kontrollkeskus. Hüpofüüs koosneb: eessagar (kasvuhormoon), tagasagar (oksütotsiini), kesksagar (intermediin). Ajuripats nõristab hormoone. Perifeersed endokriinorganid:
suunatakse reeglina rakke ümbritsevatesse vere- ja lümfikapillaaridesse Keemiliselt struktuurilt jagunevad hormoonid kolme klassi – steroidhormoonid, aminohappelised hormoonid, peptiidsed ja valgulise loomuga hormoonid Kantakse tsirkulatsioonisüsteemi abil laiali üle organismi, mis võimaldab neil avaldavad spetsiifilist mõju kudedele ja sihtmärk-rakkudele Endokriinorganid jaotatakse tsentraalseteks ja perifeerseteks organiteks Tsentraalsed endokriinorganid on hüpotalamus ja hüpofüüs Hüpotalamus koordineerib endokriinsüsteemi talitlust ja on autonoomse närvisüsteemi kontroll-keskuseks Hüpofüüs on funktsionaalselt ja morfoloogiliselt seotud hüpotaalamusega Perifeersed endokriinorganid on: Käbi- e pineaalnääre Kilpnääre Kõrvalkilpnääre Neerupealised
Erihistoloogia 11.loeng M. Aunapuu Organite mikroskoopiline anatoomia. Organ on iseloomikulu kuju, asendi ja talitlusega ehituslik üksuiss. Organite kogum on aparaat või süsteem (nt. seedeaparaat, närvisüsteem). Organute ehitusprintsiip: jagatakse kaht gruppi: kompaktsed organid(nt. lümfisõlm) ja torujad e. õõnesorganid (nt. veresooned) Kompaktsed organid Suured süljenäärmed, maks, pankreas, neerud, piimanääre, prsostata, testis, kopsud, endokriinorganid, bulbouretraalnääre. Komp. Organeid ümbritsed tihe sidekoeline struktuur kapsel või kihn. Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid. Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida nim. Sagarikeks (lobuli), lihaste, närvide ja kõõluste puhul räägime kimpudest e. fastsiikulitest (fasciculi). Sidekude võib ollla ka sagarike vahel (nt. maksas), nim. Interlobulaarseks sidekoeks. Kapsel koos põrkadega moodustab strooma. Parenhüüm on
Kapillaarides voolavat verd eraldab alveoolidesisesest õhust kohati vaid 0,1 mikromeetri paksune koekiht. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri kandub kopsudest tagasi südame vasakusse kotta 5-8 kopsuveeni kaudu. Suure vereringe veresooned suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone aordiga. Aordis eristatakse kolme alaosa: ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. 21. Endokriinorganid Organite vastastikune funktsionaalne seos ning nende arengu ja talitluse sõltuvus väliskeskonna tingimustest teostub närvisüsteemi kõrval ainete kaudu, mis lahustunult esinevad tsirkuleerivates kehavedelikkudes. Endokriinnäärmed esinevad enamikus iseseisvate organitena, osalt aga ka ekskretoorsete näärmete koostisosadena. Endokriinnäärmeteks on hüpofüüs, pineaalkeha, kilpnääre, paratüreoidnääremed, tüümus, pankreasesaared ja neerupealised.
retseptoriga. Parakriinne-endokriinrakus sünteesitud interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoriga Autokriinne-endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoriga. Neurokriinne-närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni ja seostub retseptoriga. 32.Millised on inimese endokriinorganid? Pankreas, munasari, munandid, hüpotalamus, käbikeha, kilpnääre, ajuripats, neer ja harkeelund 33.Kuidas hormoone klassifitseeritakse? Steroidhormoonid(moodustuvad kolesteroolist), aminohapete derivaadid(kilpnäärme hormoonid, katehhoolamiinid, teised monoamiidid) ja peptiidhormoonid 34.Steroidhormoonide, aminohapete derivaatide ja peptiidhormoonide toimemehhanismid? Steroidhormoon-hormoon difundeerub läbi raku plasmamembraani ja seostub retseptoriga.
kopsuveeni kaudu. Suure vereringe veresooned suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone aordiga. Aordis eristatakse kolme alaosa: ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. Väratiringe veresooned väratiringesse kandub veri kõhuõõnearteri ning kraniaalse ja kaudaalse kinnisearteri kaudu. Värativeen suundub maksavärati kaudu maksa, kus ta uuesti hargneb ja viimaks maksakapillaarideks siirdub 22. Endokriinorganid Organite vastastikune funktsionaalne seos ning nende arengu ja talitluse sõltuvus väliskeskonna tingimustest teostub närvisüsteemi kõrval ainete kaudu, mis lahustunult esinevad tsirkuleerivates kehavedelikkudes. Endokriinnäärmed esinevad enamikus iseseisvate organitena, osalt aga ka ekskretoorsete näärmete koostisosadena. Endokriinnäärmeteks on hüpofüüs, pineaalkeha, kilpnääre, paratüreoidnääremed, tüümus, pankreasesaared ja neerupealised.
annaabi.ee 
