Suure vereringe veresooned suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone aordiga. Aordis eristatakse kolme alaosa: ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. Väratiringe veresooned väratiringesse kandub veri kõhuõõnearteri ning kraniaalse ja kaudaalse kinnisearteri kaudu. Värativeen suundub maksavärati kaudu maksa, kus ta uuesti hargneb ja viimaks maksakapillaarideks siirdub. 29) Endokriinorganid Organite vastastikune funktsionaalne seos ning nende arengu ja talitluse sõltuvus väliskeskonna tingimustest teostub närvisüsteemi kõrval ainete kaudu, mis lahustunult esinevad tsirkuleerivates kehavedelikkudes. Endokriinnäärmed esinevad enamikus iseseisvate organitena, osalt aga ka ekskretoorsete näärmete koostisosadena. Endokriinnäärmeteks on hüpofüüs, pineaalkeha, kilpnääre, paratüreoidnääremed, tüümus, pankreasesaared ja neerupealised.
Tartu, 1986. Loengute kava kevadsemestriks Organite ehitusprintsiip · Ehitusprintsiibi alusel võib histoloogias organeid jagada kahte rühma · Esimese rühma moodustavad kompaktsed organid ja teise rühma torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid · Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid. · Siia gruppi kuuluvad - suured süljenäärmed, maks, pankreas, neerud, piimanääre, prostata, testis, bulbouretraalnääre, kopsud, endokriinorganid (epi- ja hüpofüüs, neerupealis, kilpnääre jt.) Kompaktsete organite ehitus · Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) · Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Kui organisisese sarra osad jaotavad organi enam-vähem isoleeritud ruumideks, siis nimetatakse neid vaheseinteks e. septideks (septa) Nääre Lümfisõlm Põrn Neer
2. Mis on füsioloogia? keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab. 3. Mis on patoloogia? Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 4. Nimeta endokriinorganid kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel) NS vegetatiivne e autonoomne - parasümpaatiline ja sümpaatiline; NS somaatiline - 5. Närvisüsteemi (NS) jagunemine kesknärvisüsteem (seljaaju ja peaaju) ja piirdenärvisüsteem (peaajunärvid 12 paari, seljaajunärvid 31 paari) 1
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre.Maksal on palju funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga.Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ.Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel.Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ.Nahk kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks.Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks.Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja...
keha suurima aretriaalse veresoone aordiga. 20. Veresooned Veresooned veri voolab organismis ringlevalt. Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte osa: Väikest ehk kopsuringet, mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist. Suurt ehk keharinget, mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine saab ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitaineid. 21. Endokriinorganid ehk juhadeta näärmed Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist.
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel. Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks. Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Ki...
Bronhidele järgnevad väiksema diameetriga bronhioolid (bronchiolus). Bronhioolides puudub kõhrkude ja näärmed. Bronhioole vooderdab hoopis prismaatiline epiteel, mis väikestes bronhioolides madaldub kuupepiteeliks. Epiteeli alla jääb proopia ja lihaskiht. Bronhiaalpuu (arbor bronchialis) lõpeb terminaalsete bronhioolidega. Edasi jätkuvad hingamisteed alveolaarpuuna (arbor alveolaris). Endokriinorganid sünteesivad ja sekreteerivad hormoone. Tsentraalsed endokriinorganid on hüpotaalamus ja hüpofüüs. Hüpotalamus asub vaheajus (diencephalon) kõige alumise osana ja on ühenduses hüpofüüsiga. Reguleerib hüpofüüsi hormoonide sekretsiooni ja seega kontrollib ka praktiliselt kogu endokriinsüsteemi. Autonoomse NS kontrollkeskus. Hüpofüüs koosneb: eessagar (kasvuhormoon), tagasagar (oksütotsiini), kesksagar (intermediin). Ajuripats nõristab hormoone. Perifeersed endokriinorganid: käbinääre (glandula pinealis) kilpnääre (glandula thyreoidea)
suunatakse reeglina rakke ümbritsevatesse vere- ja lümfikapillaaridesse Keemiliselt struktuurilt jagunevad hormoonid kolme klassi – steroidhormoonid, aminohappelised hormoonid, peptiidsed ja valgulise loomuga hormoonid Kantakse tsirkulatsioonisüsteemi abil laiali üle organismi, mis võimaldab neil avaldavad spetsiifilist mõju kudedele ja sihtmärk-rakkudele Endokriinorganid jaotatakse tsentraalseteks ja perifeerseteks organiteks Tsentraalsed endokriinorganid on hüpotalamus ja hüpofüüs Hüpotalamus koordineerib endokriinsüsteemi talitlust ja on autonoomse närvisüsteemi kontroll-keskuseks Hüpofüüs on funktsionaalselt ja morfoloogiliselt seotud hüpotaalamusega Perifeersed endokriinorganid on: Käbi- e pineaalnääre Kilpnääre Kõrvalkilpnääre Neerupealised
Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine k...
Kapillaarides voolavat verd eraldab alveoolidesisesest õhust kohati vaid 0,1 mikromeetri paksune koekiht. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri kandub kopsudest tagasi südame vasakusse kotta 5-8 kopsuveeni kaudu. Suure vereringe veresooned suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone aordiga. Aordis eristatakse kolme alaosa: ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. 21. Endokriinorganid Organite vastastikune funktsionaalne seos ning nende arengu ja talitluse sõltuvus väliskeskonna tingimustest teostub närvisüsteemi kõrval ainete kaudu, mis lahustunult esinevad tsirkuleerivates kehavedelikkudes. Endokriinnäärmed esinevad enamikus iseseisvate organitena, osalt aga ka ekskretoorsete näärmete koostisosadena. Endokriinnäärmeteks on hüpofüüs, pineaalkeha, kilpnääre, paratüreoidnääremed, tüümus, pankreasesaared ja neerupealised.
retseptoriga. Parakriinne-endokriinrakus sünteesitud interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoriga Autokriinne-endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoriga. Neurokriinne-närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni ja seostub retseptoriga. 32.Millised on inimese endokriinorganid? Pankreas, munasari, munandid, hüpotalamus, käbikeha, kilpnääre, ajuripats, neer ja harkeelund 33.Kuidas hormoone klassifitseeritakse? Steroidhormoonid(moodustuvad kolesteroolist), aminohapete derivaadid(kilpnäärme hormoonid, katehhoolamiinid, teised monoamiidid) ja peptiidhormoonid 34.Steroidhormoonide, aminohapete derivaatide ja peptiidhormoonide toimemehhanismid? Steroidhormoon-hormoon difundeerub läbi raku plasmamembraani ja seostub retseptoriga.
kopsuveeni kaudu. Suure vereringe veresooned suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone aordiga. Aordis eristatakse kolme alaosa: ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. Väratiringe veresooned väratiringesse kandub veri kõhuõõnearteri ning kraniaalse ja kaudaalse kinnisearteri kaudu. Värativeen suundub maksavärati kaudu maksa, kus ta uuesti hargneb ja viimaks maksakapillaarideks siirdub 22. Endokriinorganid Organite vastastikune funktsionaalne seos ning nende arengu ja talitluse sõltuvus väliskeskonna tingimustest teostub närvisüsteemi kõrval ainete kaudu, mis lahustunult esinevad tsirkuleerivates kehavedelikkudes. Endokriinnäärmed esinevad enamikus iseseisvate organitena, osalt aga ka ekskretoorsete näärmete koostisosadena. Endokriinnäärmeteks on hüpofüüs, pineaalkeha, kilpnääre, paratüreoidnääremed, tüümus, pankreasesaared ja neerupealised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
