(sääreluulihas?) olevad sääre luude osad mediaalne talbluu varbalülidevahe-liigestele Jala lihased - üldistavalt jala lihaste selgmise grupi lihased sirutavad suurvarvast. Jalatallal on 3 rühma painutajaid lihaseid: suurvarva, väikevarba ja keskse grupi lihased. Lahkliha (perineum) Ees häbemeliiduse alumine serv, taga õndraluu tipp; Suleb vaagnaõõne altpoolt Lihased+fastsiad külgmiselt istmikuköbrud Fastsiad pehmed koed, mis paiknevad päraku ja väliste suguelundite vahel.
30. Lihaste areng, ehitus (väliskuju, sisestruktuur), talitlus (suhe liigesetelgedesse, koostöö ), abiaparaadid, topograafiline jaotus. 31. Selja heterohtoonsed lihased (algus- ja kinnituskoht, funkts.,innerv.). 32. Kõhu lihased (jaotus,algus-ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon); kõhusirglihase tupp, kõhuvalgejoon, kubemekanal (seinad, sisu, avaused). 33. Rinna ja kaela lihased (jaotus, algus- ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon; kaela. fastsiad. 34. Vahelihas (osad, seda läbivad elundid, funktsioon, innervatsioon). 35. Lahkliha: lihaskihid (vaagna-ja kusesuguvahes), fossa ischiorectalis. 36. Õlavöötme, õlavarre, küünarvarre, käe lihased (võimaluse korral ainult rühma algus ja-kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon). Käe sünoviaaltuped (palmaaarsed, dorsaalsed) ja luulis-fibroossed kanalid. 37. Ülajäseme topograafilised piirkonnad:cavum axillare, fossa cubiti,for.tri- et quadrilaterum (piirid, läbivad närvid ja
Kude- organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi.Jaotus : epiteelkoed,tugikoed,rasvkoed,sidekoed,kõhrude,luukude,lihaskoed,närvikude. lihaste abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritsevast sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Abiseadeldiste hulka kuuluvad fastsiad, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Sünoviaalpaunad kujutavad endast sidekoelise kihnuga ümbritsetud pilukujulisi õõnsusi, mis sisaldavad sünooviasarnast vedelikku. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel.
alanevat aorti. Kude- organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Jaotus :epiteelkoed,tugikoed,rasvkoed,sidekoed,kõhrude,luukude,lihaskoed,närvikude. Lihaste abiseadeldised – arenevad lihaseid ümbritsevast sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Abiseadeldiste hulka kuuluvad fastsiad, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Sünoviaalpaunad kujutavad endast sidekoelise kihnuga ümbritsetud pilukujulisi õõnsusi, mis sisaldavad sünooviasarnast vedelikku.
elundeid omavahel. Pilt . Koved sidekude 2 TUGIFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 2.1 Tihe sidekude Tihe sidekude koosneb valdavalt tihedalt asetsevatest kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude. Paralleelkiulises sidekoes kulgevad kollageenkiud ühesuunaliste kimpudena. Niisugusest sidekoest on moodustanud kõõlused, sidemed, fastsiad. Sassiskiulises sidekoes põimuvad omavahel kollageenkiud ja elastsed kiud. Selline kude moodustab naha võrkkihi. 2.2 Kõhrkude Kõhrkude koosneb rakkudest ja suurest hulgast tihkest rakuvaheainest. Kõhrerakud ehk kondrotsüüdid on suured ümarad rakud, mis asetsevad üksikuna või rühmadena põhiaines olevates kõhreõõntes. Olenevalt rakkude vahel paikneva põhiaine ja kiudude iseloomust eristatakse kolme liiki kõhrkudet: hüaliinne, elastne, kiuline. Hüaliinkõhre põhiaine
a)Suguti (penis,phallos): nii uriinitee kui kopulatsioonielund. Osad: juur - kinnitub häbemeluude külge, keha ja lukk on liikuvad. Sees on 1)sugutikäsnkeha ja 2) sugutikorgaskeha(d). Sugulise erutuse ajal täituvad need verega ja tekib erektsioon. b) Munandikott (scrotum): lahkliha piirkonnas nahast ja nahaaluskoest moodustunud ümbris munandite ja munandimanuste kaitseks. Kokku kasvanud kahest poolest, munandite vahel vahesein. Sisemised kihid (fastsiad, munandi tõsturlihas jne.) on pärit kõhuõõne seinast. Naise suguelundid: A.Sisesuguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Munasari (ovarium): naise (tähtsaim!) sugunääre, ca 5 g raskused ploomikujulised elundid vaagnaõõne külgseinal. Munasarjades paiknevad ja järgemööda küpsevad munarakud, küpsed munarakud väljuvad munasarjast ovulatsiooni käigus. NB! Samuti toodab munasari hulgaliselt naissuguhormoone.
lihaskoest, kõõlused - sidekoest. NB! Lihase pea alguses on ka kõõlus (see võib olla väga lühike!), sest lihaskiud ei kinnitu kunagi otse luule! Laiu ja suhteliselt õhukesi kõõluseid (ning mitme kõõluse liitumisest tekkinud sidekoelisi plaate) nimetatakse aponeuroosideks. Iga lihast ümbritseb fastsia (lad. fascia - õhuke sidekoest kile), mis toetab lihast ja moodustab lihaste ja lihasrühmade vahele vaheseinu. NB! Kõik fastsiad ei ole seotud lihastega - pindmised fastsiad on vahetult naha all, rasvkoe kihtide vahel jne. Lihase fastsia all (ja tavaliselt sellega läbi põimunud) on igal lihasel veel oma sidekoeline ümbris - epimüüseum. Lihas koosneb lihaskiudude kimpudest, millel on igaühel omakorda sidekoest ümbris - perimüüseum. Kimbud (fasciculus)koosnevad lihaskiududest, millel igaühel on jälle oma sidekoeline kest - endomüüseum rakumembraani peal.
eriti vastupidavaks. Kiudkõhre esineb lülidevaheketastes, häbemeliiduses. 2.3 Tihe sidekude Tihe sidekude koosneb valdavalt tihedalt asetsevast kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude. Paralleelkiulises sidekoes kulgevad kollageenkiud ühesuunaliste kimpudena. Niisugusest sidekoest on moodustunud kõõlused, sidemed, sidekirmed ehk fastsiad. Sassiskiulises sidekoes põimuvad omavahel kollageenkiud ja elastsed kiud. Selline kude moodustab naha võrkkihi. Need kolm esimest sidekude (luukude, kõhrkude, tihe sidekude) teostavad tugifunktsiooni ning neid sidekudesid nimetatakse tugifunktsiooniga sidekudedeks. 3 TOITEFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 3.1 Retikulaarne sidekude Retikulaarne sidekude koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisõlmedes, mandlites, põrnas
Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. Võime muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima. Rasvkude rakuvaheainet vähe, palju nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ja seostab elundeid omavahel Tihe sidekude kõõlused, sidemed, fastsiad paralleelkiulisest tihedast sidekoest, sassiskiulisest naha võrkkiht Kõhrkude liigese kõhrelised pinnad Luukude skelett Lihaskude Silelihas paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele Skeletilihas paneb keha liikuma, allub meie tahtele, ent väsib kiiresti Südamelihas ei allu meie tahtele
2) emakas loote kasvamine; 3) munajuhad (2) viljastamisprotsess; 4) munajuhalehtrid (2) võtavad vastu munaraku; 5) munasarjad (2) munarakkude ja hormoonide tootmine. 105. Ovulatsioon munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine. 106. Lahkliha Moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. Piirideks ees häbemeliiduse alumine serv, taga õndraluu tipp, külgmiselt istmikuköbrud. Eesmist osa nimetatakse urogenitaaldiafragmaks, tagumist vaagnadiafragmaks
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m
Sisemised: tupp(suguakti toimumispaik, sünnitustee), emakas loote kasvamine, munajuhad viljastamisprotsessid, munasarjad munarakkude ja hormoonide tootmine. 105. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine. 106. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. 107. Südame asend: (joonis 4) Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal, 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. 108. Südame välisehitus. Koonusekujuline õõneselund. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. 109. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Neli õõnt: parem ja vasak koda ning parem ja vasak vatsake. Koda on vatsakesega ühendatud koja-
elundite kaitse), kliitor(erektsioonivõime). Sisemised: tupp(suguakti toimumispaik, sünnitustee), emakas – loote kasvamine, munajuhad – viljastamisprotsessid, munasarjad – munarakkude ja hormoonide tootmine. 105. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon – munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon – emaka limaskesta irdumine. 106. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. 107. Südame asend: (joonis 4) Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal, 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. 108. Südame välisehitus. Koonusekujuline õõneselund. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. 109. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Neli õõnt: parem ja vasak koda ning parem ja vasak vatsake. Koda on vatsakesega
39. Kus esineb retikulaarset Luuüdis, lümfisõlmedes, mandlites ja põrnas sidekude? 40. Kus esineb kohevat sidekude? Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab elundeid omavahel 41. Mis ülesanne on koheval Täita eri elundite vahelisi vahesid. Toite- ja kaitsefunktsioon sidekoel? 42. Kus esineb tihedat Kõõlused, sidemed, sidekirmed (fastsiad) paralleelkiulist sidekude? 43. Kus esineb sassiskiulist Naha võrkkiht sidekude? 44. Kus esineb hüaliinset kõhrkude? Liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad 45. Kus esineb elastset kõhrkude? Kõrvalestades, välimises kuulmekäigus jms 46. Kus esineb fibroosset (kiud) Lülidevaheketastes, häbemeliiduses jm kõhrkude? 47. Mis annab luukoele elastsuse
lihasekiud. Kaheli- ja mitmetisulgjates lihastes lihasesisene kõõlus hargneb. Lihase jõud oleneb lihasekiudude arvust ning kontraktsioonivõime kiudude pikkusest, seega dünaamilistel lihastel on suurem kontraktsioonivõime ning sulgjad lihased on tugevamad. 20. Lihaste abiseadeldised Abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritsevasdt sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Nende hulka kuuluvad fastsiad ehk sidekirmed, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiateks nim. tihekiulist sidekoelist kesta üksikute lihaste ja lihasrühmade vahel. Fastsiad esinevad kohu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva sidekirmena. Pindmine fastsia on õrnema ehitusega ning paikneb vahetult nahaaluse rasvkoe all ja on seoses nahalihastega. Süvafastsiad moodustavad lihaseid üksteisest eraldavaid ja neid
b) Näärmeepiteel - kõik keha näärmed (higinääre). c) Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel - haistmisepiteel nina limaskestal. Sidekoe liigid: d) Veri - veresoontes. e) Lümf - lümfisõlmedes. f) Retikulaarne sidekude - luuüdis, lümfisõlmes, põrnas. g) Rasvkude - nahaaluskoes ja rasvikutes. h) Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel. i) Tihe sidekude - Eristatakse paralleel- (kõõlused, sidemed, fastsiad) ja sassiskiulist tihedat sidekude (naha võrkkiht). j) Kõhrkude - Eristatakse kolme liiki: hüaliinne (liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad), elastne (kõrvalestad, välimine kuulmekäik), kiuline (lülidevaheketastes, häbemeliiduses). k) Luukude - Eristatakse põimikulist (kõõluste kinnituskohad ja kolju õmbluste piirkonnas) ja lamellaarset luukudet (kogu skelett). Lihaskoe liigid:
Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. 59. Nimeta lihaste erinevad kujud Kujult jagunevadlihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. 60. Nimeta lihaste abiseadeldised. Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, Sünoviaalpaunad, kõõlusetuped - need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. Seesamluud Soodustavad lihase tööd
1. käävjas lihas 2. kakspealihas 3. kakskõhtlihas 4. kõõlusviigudega lihas 5. kahelisulgjas lihas 6. 90. nimeta 5 erinevat lihase kujutüüpi! anat lk 65 joonis 48 ühelisulgjas lihas 91. nimeta 3 erinevat lihase abiseadeldist! 1. fastsiad e sidekirmed 2. kõõluste sünoviaaltuped 3. sünoviaalpaunad 4. seesamluud 5. plokid LF slaid 12; anat lk 65 92. mille ümber on perimüüsium? Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on varustatud sidekoelise ümbrisega e perimüüsiumiga LF slaid 11; anat lk 64 93. mille ümber on endomüüsium
kollageenkiududest, elastsetest kiududest ja rakkudest. Kohev sidekude ümbritseb veresooni aj närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab omavahel elundeid. Tugifunktsiooniga *tihe sidekude – koosneb valdavalt tihedalt asetsevatest kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude. Paralleelikulisest sidekoest on moodustunud kõõlused, sidemed ja fastsiad (kiled). Sassiskiuline sidekude moodustab naha võrkkihi. *kõhrkude – koosneb rakkudest ja suurest hulgast tihkest rakuvaheainest. Kõhres ei ole närve ega veresooni. Kõhrkude saab toitaineid veresoonterikka kõhreümbrise kaudu. Moodustab nt liigeste kõhrelised pinnad ja esineb kõrvalestades, lülidevaheketastes jm. *luukude – koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines esinevad Ca ja P soolad annavad luudele tugevuse
ja liigesekihnudele kõõluse abil. 59. Lihaste erinevad kujud Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. 60. Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: · Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, · Sünoviaalpaunad, kõõlusetuped - need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. · Seesamluud . Soodustavad lihase tööd 61. Seljalihased · Lülisambasirgestaja Algab: ristluu, niudeluuharjalt ja rindekere-nimme sidekirmelt, kinnitub: koljule, kaela keskosani,roietele.
Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud: Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. 59. Nimeta lihaste abiseadeldised: Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: a) Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, b) Sünoviaalpaunad, kõõlusetuped - need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. c) Seesamluud –. Soodustavad lihase tööd 60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: a) Lülisambasirgestaja Algab: ristluu, niudeluuharjalt ja rindekere-nimme sidekirmelt, kinnitub: koljule, kaela keskosani,roietele.
Lihase sidekoeline toestik koosneb teda väljastpoolt katvast lihaseümbrisest ehk välimisest perimüüsumist ja sellega ühenduvast, lihase sees asetsevast ja viimast erineva suurusega lihasekimpudeks jagavast sisemisest perimüüsumist. Iga lihasekiud on ümbritsetud õrna sidekoelise kestaga endomüüsumiga. 14) Lihaste abiseadeldised lihaste abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritsevasty sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Abiseadeldiste hulka kuuluvad fastsiad ehk sidekirmed, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiateks ehk sidekirmeteks nimetatakse tihekiulist sidekoelist kest üksikute lihaste ja lihasrühmade vahel. Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Kõige sagedamini leidub neid lihase kinnituskoha lähedal kõõluse ja luu vahel
Lihaste nimetused tuletuvad nende ehitusest, talitlusest ja paigutusest Lisaks eelnevale aitavad lihased kaasa vere tsirkulatsioonile, soodustades vere liikumist veenides. Valdav osa keha soojusest produtseeritakse lihastes. Vastavad funktsionaalsetele lähtepunktidele ja skeleti alaosadele rühmitatakse lihaseid naha, kere, pea ja jäsemete lihasteks. 12. Lihaste abiseadeldised: Abiseadelised arenevad lihaseid ümbritsevast sidekoest ja nad soodustavad lihaste talitlust. Fastsiad ehk sidekirmed – tihekiuline sidekoe kest üksikute lihaste vahel. Süviaalpaunad – esinevad seal kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Sellised paunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel. Kõõluste sünoviaaltuped - esinevad jäsemete digitaalsetes osades ja neid saab võrrelda kahe teineteise sisse aetud silindriga Seesamluud- on väikesed luukesed Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluse libisemist
tähistatud... → suguti korgaskeha, Numbriga 4 on tähistatud... → munandimanus 127.Kuidas nimetatakse vereplasma hulka, mida neerud on suutelised minuti jooksul täielikult vabastama mingist ainest? Kliirens 128.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Rinnanääre koosneb sagaratest, millest lähtuvad piimajuhad.*Rinnanäärmele annab poolkera meenutava väliskuju sagarate vahel ja rinnanäärme ümber olev rasvkude. *Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad väikevaagna altpoolt. 129.Milline alljärgnevatest kirjeldustest käib kusejuha, milline kusiti kohta? a) Ladina keeles ureter → Kusejuha, b) Ladina keeles urethra → Kusiti, c) Kulgeb neeruvaagnast kusepõieni → Kusejuha, d) Tagab kusepõie tühjendamise → Kusiti 130.Millises diureesi faasis toimub esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks? Resorptsioonifaas 131.Milline alljärgnevatest hormoonidest suurendab Henle lingu ülenevas sääres
kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4
kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4
epiteelkude, mille peamised funktsioonid on: kaitse, transport, sisemiste õõnsuste vooderdamine ja sekretsioon (sh. higi, pisarad) lihaskude, mis koosneb: skeletilihaskoest (vöötlihas, kontraktsioon vabatahtlik) silelihaskoest (silelihas, kontraktsioon tahtele allumatu) südamelihas närvikude, mis koosneb: neuronitest (saatvad ja vastuvõtvad signaalid) ja neurogliiast (kaitsevad neuroneid). Pehmed koed, millega füsioterapeudid tegelevad, on peamiselt kõõlused, fastsiad, lihased ja nende kõõlused, bursad, kapslid, närvid ja nende kest. On selge, et erinevatel anatoomilistel struktuuridel on väga erinevad funktsioonid. Lühidalt võib neid kategoriseerida: • kõõlused tagavad liigeste liigutused • lihased vastutavad liigutuse, stabiilsuse ja jõu eest • bursad ja kapslid toidavad ja kaitsevad nõrku või ülekoormatud liigeste piirkondi • närvid võimaldavad kiiret kommunikatsiooni keha kõigi osade vahel.
kõrvalekaldumisi nii suguelundite asetsuses kui talitluses; vaagna põhi omab tähtsust emaka normaalse asendi säilitamisel; sünnitusel lülitub vaagna põhi sünnituskanalisse. Vaagna põhjas on kolm ava: üks, mille kaudu väljub kusejuha; selle all on ava, mille kaudu kulgeb tupp, ja veel allpool ava, mida läbib pärasool. 5 Lahkliha e. perineumi koosseisu kuuluvad lihased ja fastsiad, mis sulevad vaagnaõõne altpoolt, suletav piirkond meenutab kujult rombi. Eristatakse 3 lihaskihti: 1. süva kihi moodustavad 1)pärakutõsturlihas, mis tõstab väikevaagna põhja ja tõmbab pärasoolt üles- ja ettepoole, avaldab survet tupe külgseinadele ning 2)õndralihas. 2. keskse kihi moodustavad 1)süvalahkliha-ristilihas, mis fikseerib kusiti ja soodustab lihaskimpude vahel paiknevate lisasugunäärmete sekreetide eritumist,
Niisugune seis saab tekkida kinnises ruumis, igas lihaseloožis (käel, ülajasemel, kõhus, tuharas, reiel ja jalal), kuid enamjaolt esineb sääre eesmises loožis. LSS-i toimel tekib lihase nekroos, jäseme funktsiooni halvenemine ning areneb neerupuudulikkus, mis on tingitud lihaskoe kahjustusest ja selle produktide sattumisest vereringesse (rabdomüolüüs). Areneb seisund, mis ravi puudumisel võib lõppeda surmaga. Lihase fastsiad – lihaste või lihasrühmade sidekoelised vaheseinad Fastsia ruumid – lihase fastsiatest moodustatud ruumid jäsemetes Kompartmentsündroom – rõhu tõus fastsia ruumis Seal, kus kõõlused liikumisel üle liigese selle küljest eralduda võiksid, juhitakse need läbi kõõlusetuppede, mida hoiavad tagasi ringi- või ristikujulised luule kinnitunud sidekoetugevdused. Suur osa tähtsatest närvidest ja veresoontest asuvad jäsemete sise- või välisküljel
annaabi.ee 
