ning nende teepealne toitmine. Munajuhades toimub ka munaraku viljastumine e. fertilisatsioon – munarakk ühineb seemnerakuga. Loode areneb emakas ning ülejäänud torujad emassuguorganid on sünnitusteedeks ja paaritusorganiteks. Protsessi, mis algab munaraku küpsemisega ja lõpeb noorlooma imetamisega, nim. sigimis- ehk reproduktsioonitsükliks. Munarakkude viljastamatusest tulenevad lühiajalised tsüklid on tuntud innatsükli nime all. Isasloomadel taoline tsüklilisus puudub. 41. Udar Udaraks nim. põllumajandusloomadel piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb udar ainult emasloomadel. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljastpoolt märgatav vaid väikeste nisade kujul. Nagu teiste sigimisega seotud organite puhul, algab udara märgatav kasv puberteedi ajal ning tema talitlus ja areng on tsüklilised. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina
Tupe ampullilaadselt laienenud eesosa, mis ümbritseb emakakaela tupeosa, nimetatakse tupevõlviks.Tupe tagumist, välimisest kusitisuudmest häbemeni ulatuvat osa nimetatakse tupeesikuks.see on üheaegselt nii sugu- kui ka kuseorgan. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast.Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu 18. Udar Udaraks nim. põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Noore indiviidi toitumise seisukohalt jätkab udar varem emaka poolt täidetud ülesannet. Nagu
moodustunud nahk- ehk välislehest, mis läheb nabapiirkonnas asetseva preputsiaalsuudme kohal üle kaudaalses suunas kulgevaks loomaliigiti erineva pikkusega siseleheks. Kaudaalsed eesnahalihased algavad kubemepiirkonnast ja kinnitudes eesnaha välislehele, tõmbavad eesnahka tahapoole. Peenist hoiab eesnahas silelihasekiuline paariline peenise taandurlihas, mis algab esimestelt sabalülidelt ja päraku hoidesidemelt ning kinnitub peenise ventraalsele pinnale. 27) Udar Udaraks nim. põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Noore indiviidi toitumise seisukohalt jätkab udar varem emaka poolt täidetud ülesannet. Nagu teiste sigimisega seotud
Tupe ampullilaadselt laienenud eesosa, mis ümbritseb emakakaela tupeosa, nimetatakse tupevõlviks.Tupe tagumist, välimisest kusitisuudmest häbemeni ulatuvat osa nimetatakse tupeesikuks.see on üheaegselt nii sugu- kui ka kuseorgan. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast.Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu 19. Udar Udaraks nim. põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Noore indiviidi toitumise seisukohalt jätkab udar varem emaka poolt täidetud ülesannet. Nagu
Iga nääre ja sagarik on ümbritsetud piki ja ringjalt orienteeritud silelihasrakkudega, mille kokkutõmbumise tulemusena väljutatakse prostatast näärmete värvitut sekreeti – sekreet nt vedeldab ejakulaati EMASSUGUORGANITE ÜLDISELOOMUSTUS Emasloomade suguorganite hulka kuuluvad munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, tupeesik ning välimised suguelundid häbe ja kõdisti – emassuguorganite hulka loetakse ka piimanäärmed, mida mäletsejalistel ja hobusel nim. udaraks Emassuguorganitele on iseloomulik tsükliline talitlus OVAARIUMI EHITUS. OVARIAALFOLLIIKULID. TERTSIAARNE FOLLIIKUL. Munasarjades paiknevad ja arenevad ootsüüdid, samuti toimub hormoonide östrogeeni ja progesterooni produtseerimine Pealt on kaetud organ ühekihilise kuupepiteeliga, selle alla jääb kiudsidekoeline valkjaskest Munasarjad on kompaktsed organid, neis eristatakse perifeersemalt paiknevat koort ja tsentraalselt paiknevat säsi (v.a eq)
annaabi.ee 
