KUKLALUU Kuklasoomuse Kuklatagusejoo Kuklataguseh Kuklataguseha l n ari ri Kuklataguseh ari Kuklasoomuse Välimine Kuklasoomuss sse võib sagitaalhari esse Välimine ulatuda otsmikuurge sagitaalhari otsmikuurge KIIRULUU/ Hari jätkub Kiiruluu ja Hari jätkub Vahekiiruluu VAHEKIIRULU vahekiiruluu on liitunud U Sisepinnal kokku Sisepinnal kukulasoomus telkjätke kasvanud telkjätke ega või Hobuseraud puudub väikeajutelk Kulgeb Otsmikuluusiin vahekiiruluul
KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE
1. Liikuvad ühendused e. ....liigesed....... · Keraliiges ringikujulised liigutused nt õlaliiges, puusaliiges · Plokkliiges edasi tagasi põlves ja küünarnukis · Silinderliige pöörlevad kaelas 2. ...Painduvad.. ühendused - ..ei saa keerata ega pöörata selgroolülide vahel 3. ...Liikumatud.... ühendused - ..ei liigu koljuluude vahel, puusaluu, ristluu 12. Inimese luustik (luude nimetused jooniselt). Tähista joonisel numbritega: 1. kiiruluu 2. otsmikuluu 3. oimuluu 4. ninaluu 5. sarnaluu 6. ülalõualuu 7. alalõualuu 8. selgroog 9. kaelalülid 10. rinnalülid 11. nimmelülid 12. ristluu 13. õndraluu 14. rangluu 15. abaluu 16. rinnak 17. roided 18. õlavarreluu 19. kodarluu 20. küünarluu 21. randmeluud 22. sõrmeluud 23. puusaluu 24. reieluu 25. põlvekeder 26. pindluu 27. sääreluu 28. kannaluud 29. pöialuud 30. varbaluud 13. Lihased ja nende ülesanded. a) kaitse b) keha temperatuur c) liigutamine d) keha kuju 14
18. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? Reieluu, sääreluu , põlvekeder e patella B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? Meniskid C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses ja telg? Painutus-sirutus ; frontaaltelg D: Alumises korruses ja telg? Sisse- ja väljapööramine; vertikaaltelg 19. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on(1 või2)? Oimuluud(2), ), kiiruluu (2) kuklaluu(1), Sõelluu(1), kiilluu(1), otsmikuluu(1) 20. Seleta mõne sõnaga: A: agonist Lihas mis uuritavad tööd teeb B:antagonist Lihas mis teeb vastupidist liigutust agonistlie C: sünergist Lihas mis teeb umbes sama tööd mida agonist-ki, annab jõudu juurde D: fiksaator Lihas mis liigutuse ajal fikseerib agonisti alguskoha 21. Sääre kolmpealihas: A: Mis osadest koosneb Lestlihas ja kaksik-sääremarjalihas B: Kust algab?
18. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? Reieluu, sääreluu , põlvekeder e patella B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? Meniskid C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses ja telg? Painutus-sirutus ; frontaaltelg D: Alumises korruses ja telg? Sisse- ja väljapööramine; vertikaaltelg 19. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on(1 või2)? Oimuluud(2), ), kiiruluu (2) kuklaluu(1), Sõelluu(1), kiilluu(1), otsmikuluu(1) 20. Seleta mõne sõnaga: A: agonist Lihas mis uuritavad tööd teeb B:antagonist Lihas mis teeb vastupidist liigutust agonistlie C: sünergist Lihas mis teeb umbes sama tööd mida agonist-ki, annab jõudu juurde D: fiksaator Lihas mis liigutuse ajal fikseerib agonisti alguskoha 21. Sääre kolmpealihas: A: Mis osadest koosneb Lestlihas ja kaksik-sääremarjalihas
Tiibluu Os pterygoideum mediaalsel pinnal) Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis), Kuklaluu (Os occipitale) Kuklasoomus (Squama occipitalis) (Ajukolju luudest väikseim. Ebakorrapärase kujuga, Vahekiiruluu Os interparietale asetseb koljulael mediaantasandis kukla- ja kiiruluu vahel) Sõelluulabürint (Labyrinthus ethmoidalis), Sõelleste Sõelluu Os ethmoidale (paariline) (Lamina cribrosa), Silmakoopaleste (Lamina orbitalis) (õhuke kitsas luu ninaõõne põhjas tagasõõrmete Sahkluu Vomer vahel, ühendab koljubaasi ninaõõne põhjaga)
lõge (kolju külgmistes 13 sarnaluu 6 otsmikuluu osades asuvad 2 nibujätkelõget) 11 ülalõualuu 2 kiiluluu ja seda ümbritsevad oimuluu, 12 suulaeluu 5 oimuluu kiiruluu ja kuklaluu. 2 kiilluu 7 kiiruluu 4 sõelluu 1 kuklaluu Fonticulus anterior – 10 sahkluu otsmikulõge – eesmine lõge – 5 oimuluu koljulae keskjoonel. Kõige suurem 7 kiiruluu
lõge (kolju külgmistes 13 sarnaluu 6 otsmikuluu osades asuvad 2 nibujätkelõget) 11 ülalõualuu 2 kiiluluu ja seda ümbritsevad oimuluu, 12 suulaeluu 5 oimuluu kiiruluu ja kuklaluu. 2 kiilluu 7 kiiruluu 4 sõelluu 1 kuklaluu Fonticulus anterior – 10 sahkluu otsmikulõge – eesmine lõge – 5 oimuluu koljulae keskjoonel. Kõige suurem 7 kiiruluu
Tugiliikumiselundid Luustik Inimese luustik ehk skelett koosneb umbes 220 luust. Inimese luustiku olulisemad osad on kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavõõtme luud, alajäsemet luud ja vaagnavöötme luud. Luustik moodustab keha toese, on liikumiselundiks ja lihaste kinnituskohaks. Lisaks sellele kaitsevad luud siseelundeid ja närvisüsteemi ning osade luude õõnsustes toodetakse vererakke. Kolju Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Ajukolju koosneb tugevasti ning liikumatult ühendatud luudest. Näokolju koosneb viiest luust, millest kõige suuremad on lõualuud. Ülalõualuu on ajukolju luudega liikumatult seotud ja alalõualuu on kolju ainuke liikuvalt ühendatud luu. Selgroog Inimese luustiku aluse moodustab selgroog ehk lülisammas, mis koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. Inimese selgrool on 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli, mis moodustavad ristluu ja 4...
Õõs: Silmakoobas Luud: Sarnaluu, otsmikuluu, pisaraluu, suulaeluu, kiilluu. Õõs: Ninaõõs Luud: Sahkluu, sõelluu, ninaluu, al. ja ül. ninakarbik Alalõualuu liigestub oimuluuga. Nimeta ja selgita märgitud struktuuride ehitus ja ülesanne. Eesmine e. otsmikulõge (1)- ühendab kiiruluud otsmikuga Nibujätkelõge (2) - ühendab kuklaluud, oimuluud ja kiiruluud. Koljuluude vahelised õmblused. Sõrmega palpeeritavad. Nimeta luude osad: 2. Kiilluu 3. Sõelluu 4. Alumine ninakarbik 5. Kiiruluu 6. Otsmikuluu 7. Oimuluu 8. Pisaraluu 9. Ninaluu 10. Sahkluu 11. Ülalõualuu 13. Sarnaluu 14. Alalõualuu Silmakoopaõõs 1 os occipitale - kuklaluu 2. os sphenoidale –kiilluu 3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõualuu 12. os palatinum - suulaeluu 13. os zygomaticum – sarnaluu 14
-kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS, mõlema käe peale peaks olema kokku 28 sõrmelüli peaskelett ehk kolju CRANIUM jaguneb kaheks: ajukolju- CRANIUM CEREBRALE ja näokolju- CRANIUM VISCERALE; mõlema osa peale kokku 23 luud -ajukolju luud: 1. OS OCCIPITALE- kuklaluu 2. OS SPHENOIDALE- põhiluu ehk kiilluu 3. OS TEMPORALE- oimuluu PAARILINE 4. OS FRONTALE- otsmikuluu 5. OS PARIETALE- kiiruluu PAARILINE 6. OS ETHMOIDALE- sõelluu -näokolju luud: 1. MAXILLA- ülalõualuu PAARILINE 2. OS PALATINUM- suulaeluu PAARILINE 3. OS NASALE- ninaluu PAARILINE 4. OS LACRIMALE- pisaraluu PAARILINE 5. VOMER- sahkluu 6. OS ZYGOMATICUM- sarnaluu PAARILINE 7. MANDIBULA- alalõualuu 8. OS HYOIDEUM- keeleluu 9. ALUMINE NINAKARBIK PAARILINE Kolju tervikuna: Eristatakse koljulage- CALVARIA; ja koljupõhimikku- BASIS CRANII. Koljupõhimikul
SKELETT Ajukolju luud : kuklaluu o s o c c i p i t a l e Näokolju luud: põhiluu e. kiilluu o s s p h e n o i d a l e ülalõualuu m a x i l l a paariline oimuluu o s t e m p o r a l e paariline suulaeluu o s p a l a t i n u m paariline otsmikuluu o s f r o n t a l e ninaluu o s n a s a l e paariline kiiruluu o s p a r i e t a l e paariline pisaraluu o s l a c r i m a l e paariline sõelluu o s e t h m o i d a l e sahkluu v o m e r sarnaluu o s z y g o m a t i c u m paariline alalõualuu m a n d i b u l a keeleluu o s h y o i d e u m alumine ninakarbik paariline Õlavöötme luud: abaluu s c a p u l a Vaba alajäseme luud: rangluu c l a v i c u l a reieluu f e m u r Vaba ülajäseme luud: põlvekeder p a t e l l a
ninalihas ülalõualuu ninaselg sõõrmete ahendamine mälurlihas ülalõualuu (sarnakaar) alalõualuu alalõualuu tõstmine mälumislihased m. masseter oimulihas kiiruluu, kiilluu alalõualuu alalõualuu tõstmine (hammaste m. temporalis kokkupigistamisel) ja tõmbamine tahapoole külgmine ja keskmine kiilluu alalõualuu alalõualuu liigutamine ettepoole ja küljele tiiblihas
Riina Mändla Roideid on 12 paari. Õlavöötmeks on eespoolne rangluu ja lame luu rindkere tagaküljel- abaluu. Luustikuline vaagen koosneb puusaluudest ja ristluust. Kolju koosneb 29 luust. Koljuluud on ajukolju ja näokolju luud. Ajukolju luud kaitsevad peaaju. Ninas on luu asemel tugielemendiks peamiselt kõhr. Kandke joonisele järgmised luud: ülalõualuu, alalõualuu, ninaluu, otsmikuluu, sarnaluu, oimuluu, kiiruluu. Selgroog koosneb 32-34 lülist: 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 ristluulüli (täiskasvanul kokku kasvanud ristluuks) ja 3- 5 õndralüli (liitunud õndraluuks). Järjestikused lülid moodustavad
Test 1 4. nimeta lülisammast tugevdavad sidemed. 3 pikka ja 3 lühikest. Pikad: 1. Eesmine pikiside 2. Tagumine pikiside 3. Ogadeüline side Lühikesed: 1. Ogajätkede vahelised sidemed 2. Ristijätkete vahelised sidemed 3.kollasidemed 5. puusaliiges. Mis luud ja mis osad liigestuvad. Liigesetüüp. Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula, ülalõualuu(2) - maxilla, pisarluu(2) – os lacrimale, sahkluu (1) - vomer, keeleluu(1) – os hyoideum, suulaeluu(2) – os palatinum 7. millest koosneb motoorne ühik? 1 motoorne närvikiud ja need lihaskiud mida see närvikiud tööle ...
Inimesel on ühendatud silinderliigesega kaks ülemist kaelalüli ja seetöttu saab ka pead pöörata. 25. Keraliiges- õla- ja puusaliiges Plokkliiges- põlveliiges ja küünarvarreliiges Silinderliiges- kaks ülemist kaelalüli 26. Painduvalt on omavahel ühendatud selgroolülid, nende vahel on kõhrest kettad, mis teevadki selgroo vetruvaks ja painduvaks. 27. Liikumatult on omavahel seostunud ajukolju luud, neid ühendusi nimetatakse koljuõmblisteks. 28. Kolju luud- kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, ninaluu, sarnaluu, ülalõualuu, alalõualuu 29. Kolju luud on aju- ja näokolju luud. Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise. Näokolju loudest on kõige suuremad ja tähtsamad üla- ja alalõualuu. 30. Kolju luud- kiiuluu, otsmikuluu, oimuluu, ninaluu, sarnaluu, ülalõualuu, alalõualuu 31. Liikuvalt on ühendatud alalõualuu. 32. Selgroog koosneb tavaliselt 33 lülist, mis jagunevad viieks piirkonnaks. Kaela osa moodustavad 7 kaelalüli
lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline ninaluu os nasale paariline
lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline ninaluu os nasale paariline
Koljuluud on enamikus üksteisega liikumatus ühenduses kõhre või õmbluste abil. Alalõualuu on ainuke mis liigub ( erandid on veel : kuulmeluukesed ja keeleluu ) Ajukolju ümbritseb koljuõõnes paikneb peaaju. 29 luud kuulub kolju koosseisu. Kuklaluu ajukolju alumises, tagumises osas. Kuklaluud läbib suur mulk, see ühendab seljaaju ja peaaju. Kiilluu ehk põhiluu paikneb risti kolju põhimiku keskel. Oimuluu paarilised luud ( paiknevad kuklaluu, kiilluu ja kiiruluu vahel ) Otsmikuluu ehk laubaluu paikneb ajukolju ees osas. Kiiruluud on paarilised lameluud. Paiknevad otsmiku ja kuklaluu vahel. Sõelluu asub ninaõõne seintes. Näokoljuluud. Ülalõualuu paariline luu, hambad kinnituvad. Suulaeluu koosneb kahest luuplaadist, mis on omavahel täisnurga all. Alumine ninakarbik moodustab ninaõõne lateraalse seina ehk välimise seina. Ninaluu paariline, väike nelinurkne luu.
Alumise korruse telg ja liikumised. Reie (femur)- ja sääreluu (tibia) + põlvekeder (patella) (ainult abistav). Jagavad kaheks kaks võruketast e. meniskit. Ülemise korruse: Frontaaltelg sirutus ja painutus. Alumise korruse: Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6. Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Kuklaluu os occipitale (1) Kiilluu os sphenoidale (1) Oimuluu os temporale (2) Otsmikuluu os frontale (1) Kiiruluu os parietale (2) Sõelluu os ethmoidale (1) 7. Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas, mis sooritab soovitud liigutuse
(processus zygomaticus), mille välispinnalt algab oimujoon (linea temporalis). Silmakoopaülisel serval (margo supraorbitalis) asub silmakoopaüline mulk (foramen supraorbitale). Otsmikuköberate (tuber frontale) vahel asub kulmudevahemik (glabella). Silmakoobasmiste osade (partes orbitales) all ninamises osas asub sõelluumine sälk (incisura ethmoidalis). Otsmikuluu-urke avaus (apertura sinus frontalis) viib luu sisemuses paiknevasse otsmikuurkesse (sinus frontalis). KIIRULUU (os parietale) (peas) Kiiruluul on eesmine ehk otsmikuluumine serv (margo frontalis), tagumine ehk kuklaluumine serv (margo occipitalis), ülemine ehk noolõblusmine serv (margo sagittalis) ja alumine ehk soomusmine serv (margo squamosus). Välispinna keskel paikneb kiiruköber (tuber parietale), sellest allpool on ülemine ja alumine oimujoon (linea temporalis superior et inferior). Ülemise serva lähedal on kiirumulk (foramen parietale). SÕELLUU (os ethmoidale) (peas)
lüli Vaagnavöötme luud: 1) Puusaluu - OS COXAE Vaba alajäseme luud: 1) Reieluu -FEMUR 2) Põlvekeder - PATELLA 3) Sääreluu - TIBIA 4) Pindluu - FIBULA 5) Jala luud - OSSA PEDIS: Kannaluud - OSSA TARSI - 7 luud Pöialuud - OSSA METATARSALIA - 5 luud Varvaste lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM PEDIS - suurel varbal 2 lüli, teistel 3 Ajukolju luud: Paarilised: 1) Kiiruluu - OS PARIETALE 2) Oimuluu - OS TEMPORALE Paaritud luud: 1) Kuklaluu - OS OCCIPITAL 2) Otsmikuluu - OS FRONTALE 3) Põhiluu ehk kiilluu - OS SPHENOIDALE 4) Sõelluu - OS ETHMOIDALE Näokolju luud: Paarilised luud: 1) Ülalõualuu - MAXILLA 2) Sarnaluu - OS ZYGOMATICUM 3) Ninaluu - OS NASALE 4) Pisaraluu - OS LACRIMALE 5) Suulaeluu - OS PALATINUM 6) Alumine ninakarbik Paaritud luud: 1) Alalõualuu - MANDIBULAR - ainus liikuv koljuluu
Seda sorti häire esineb Wernicke piirkonna kahjustuse puhul. 38. Arvutusvilumuste häire Düsmaatik on see kellel on arvutusvilumuste häire. Esineb arvutamisvilumuse häiret üksjagu, kuigi lugemis- ja õigekirjaoskuse häire on rohkem levinud. Häiret on võimalik avastada varakult, sest õpilastel esineb raskusi elementaarsete tehetega liitmise- lahutamisega, korrutamise-jagamisega. 39. Kiirusagara ehitus ja funktsioonid Kiirusagar ehk parietaalsagar on ajukoore osa, mis paikneb kiiruluu all. Kiirusagar vastutab objektide ruumise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda. Kiirusagar on eest piiritletud tsentraalfissuuriga, ventraalselt Sylviuse fissuuriga, dorsaalselt vöökääru ja tagant kiiru-kukla vaoga. Kiirusagar koosneb posttsentraalkäärust , ülemisest kiirusagarikust, parietaalsest operkulumist ), supramarginaalkäärust ja angulaarkäärust
limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. · Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. · Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. · Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. · Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Mõnikord nimetatakse limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides.
limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Mõnikord nimetatakse limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides.
36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. Vaod (sulcus) eristavad kääre (gyrus). Mõnedel aju vagudel on väga püsiv asetus inimese ajus, sellepärast kasutatakse neid aju jaotamiseks neljaks sagaraks. · Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. · Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. · Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. · Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Insulaarne koor (saaresagar) ei ole nähtav aju pinnalt, sest ta asub lateraalvao mediaalses seinas. Limbiline sagar koosneb frontaalse, parietaalse ja temporaalse sagara mediaalsetest osadest, mis on ajukoore jätkuks rostraalse ajutüve ja dientsefaloni kohal.
Tekivad haploidsed sugurakud. Pärilik info on saadud nii emalt kui isalt. 9) Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks. Ajuosa moodustab loomadel pea üldsuurusest ligikaudu ühe neljandiku, paiknedes näoosast üleval- ja tagapool. Ajuosas eristatakse: 1) kuklapiirkonda külgneb kuklaluuga, ulatudes kuklaharjast kandelülini; 2) kiirupiirkonda algab kuklaharjast ja piiristub kiiruluu ulatusega; 3) oimupiirkonda asetseb ajuosa küljel, silma ja kõrva vahel; 4) kõrvapiirkonda; 5) kõrvatagust piirkonda; 6) silmakoopaülist auku; 7) otsmikupiirkonda asetseb ajuosa eesseinas kiir- ja ninaluu vahel; 8) sarvepiirkonda. Näoosal on neljatahulise püramiidi kuju. Ta paikneb silmakoobastest ees- ja allpool ning moodustab hingamisaparaadi algusosi sisaldava nina ja seedeaparaadi algusosa suu. Näoosa jaguneb:
regeerimisega. Selles ajupiirkonnas on peamiseks neurotransmitteriks dopamiin. Temporaalsagar e oimusagar ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega. Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaalset ja auditoorset infot, sealt tuleb sotsiaalse kognitsioonioskus. Parietaalsagar e kiirusagar on ajukoore osa, mis paikneb kiiruluu all. Parietaalsagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda. Oktsipitaalsagar e kuklasagar on peaaju tagumises osas, kuklaluu all paiknev ajuosa, mis tegeleb nägemisega. · Mida tähendab, et aju on lateraliseeritud? Tähendab, et ,,ülesanded" paiknevad eelistatult ühes ajupoolkeras. See on ajutalitluse omapära
Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2. pehme (kõhrelise kallus) teke hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju Ajukolju luud: kuklaluu, kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, kiilluu, sõelluu. Kolju luude areng: looteeas ei teki luude kohale kõhre. Algul tekib areneva aju ümber sidekoeline kile, milles on paksendid tulevaste luude kohal. Hiljem tekivad neisse paksendeisse luustumistuumad, mis järjest laienevad luudeks. Vastsündinul on kolju luude vahel suhteliselt suured luustumata alad lõgemed e fontanellid: · eeslõge · tagalõge · 2 eeskülglõget · 2 tagakülglõget Luude ühendused:
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
– usuhullus, • hüpotaalamuse kaudu – agressiivsuspuhangud (p>v), – paranoia PARIETAALSAGAR=kiirusagar=PS • sageli epilepsiahaigetel Kiirusagar vastab ennekõike kiiruluu alusele ajukoorele. Eest piiritleb kiirusagara tsentraalfissuur, kõhtmiselt Sylviuse fissuur, dorsaalselt vöökäär ja tagant kiirukukla vagu. TS funktsioonide uurimine • Dihhootilised kuulmistestid (sõnadele ja muusikale) Kiirusagara peamised käärud ja vaod: a) postcentral gyrus b) parietal operculum c) superiol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
