Makroökonoomika (0)

Seminar  (foorum) 1
Eesti majandus perioodil 1991-2009
Moto, mis on iseloomustanud Eesti majandust
j
Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja 
halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva 
ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith)
Lembit Viilup  PhD IT Kolledž
Küsimused Eesti majanduse kohta:
I.   Miks
Miks tekkisid
tekkisid Eestis
Eestis s
  uured
suur
 majanduslikud probleemid
pr
1980
 
. 
aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL  koosseisus .  
• Taasiseseisvus
T
20
 
.08.1991 a
  .
• Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale ( embargo  IT jt. strateegilistes 
majandusvaldkondades).
• Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA “tähesõdade programm” 
kurnas majandust.
• Ettevõtete o
  mavahelised
omavahelised  tsentraalselt
 
paika
 
p
  andud
pandud majanduslikud
 
sidemed
 
 
enam ei toiminud.
•  Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid 
makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta.
• Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. 
Spekulatsioon.
• Kõrge inflatsioon .
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
Eesti üleminek turumajandusele
1 T
.  urumajandusel ü
e  l
üleminek al
1988
gas 
 aastal. 
Hinnad lasti osaliselt vabaks.
2. Tegelik võimalus alustada oli 1992 a. pärast 
rahareformi
3. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra 
4 T
.  öökohtade
Töökohtade a
  rv
arv vähenes 1990
 
1990 1995 21%
 
 võrra.
5. 1991-1993 erastati väikeettevõtted
6. Pärast erastamisseaduse jõustumist 1993 a.algas suureerastamine 
ja 1995 a. olid enamik tööstusettevõtteid müüdud .
7. Probleemiks oli ka kõrge inflatsioon
Ü
8.   ldine majanduslangus suudeti peatada aastaks 1995
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
2. Milliste probleemidega põrkus Eesti pangandus 1990-ndate 
aastate esimesel poolel ja kuhu me oleme jõudnud tänaseks päevaks?
Panganduskriis
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
Keerulisele majanduslikule olukorrale lisandus ka Eesti esimene
panganduskriis, mille tõttu paljudel ettevõtetel polnud enam rahalisi
vahendeid tootmise  arendamiseks  ning  tooraine   ostmiseks . Kas Eesti
Pangal oli õigus kui ta kuulutas moratooriumi esimesele endises NL-
s asutatud pangale (Tartu
(T
Kommertspank) või ei, on üheselt raske
selgitada.
Tartu
K
t
ommer spanga
t l
o l
lleaegseid
id
probleeme
õib
v
j
d
aga a
tinglikult  kolme gruppi:
1) lühiajalise krediidiressursi baasil anti välja küllaltki pikaajalisi
odavaid laene;
2) kogemuse vähesuse tõttu anti laene ka ilma igasuguse tagatiseta
(sõber ikkagi);
3) Eesti riigi poolt garanteeritud suur  laen  jäeti riigi poolt pärast
tehingu nurjumist kinni  maksmata  (AS Claus).
Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus
reaalne  konkurents  pangandusturul hakkas kaduma.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
3. Kas teatud kaupade müük Eestis 1989-1992 aastatel talongide 
alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas?
Talongid.  Miks?      Mis asi oli majanduspiir?!       Rubla kehtis veel!
4. Millal toimus Eesti rahareform ja  millistel alusel seda realiseeriti?
1992 a. ja vahetuskurss 1 DEM = 8 EEK
5 M
. 
illist
Millist erastamisstrateegiat
 
k
  asutati
kasutati Eestis
Eestis s
  uurettevõtete
suur
 
erastamiseks ja kas see tõi tulu?
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
6. Mida kujutab endast liberaalne majandus, mida kasutas Eesti ja 
kas selle kasutamine tõi pigem edu kui probleeme?
7. Kas suured infrastruktuuriettevõtted tuleb maha müüa või jätta 
riigi o
  mandisse?
omandisse? T
  allinna
Tallinna V
  e
V si,
si, Eesti
Eesti Energia,
 
r
  audtee
raudtee  jne..
 
8 K
.  as
Kas Eesti
 
e
  ttevõtete
ettevõtete m
  üük
müük välismaistele omanikele
 
o
  n
on positiivne
positiivne 
nähtus? Mida te arvate väitest “kapitalil pole rahvust”? 
9. Eesti maksupoliitika , kas mõistlik on astmeline või 
proportsionaalne
pr
tulumaks ,
 
 kas
kas otsene või
 
kaudne
 
 maksustamine?
10. Miks tekkisid Eestis suured töötuseprobleemid enne ja millised 
probleemid on tekkinud tööjõuga pärast Eesti liitumist EL-ga?
11
11 Mid
. 
t
a  äh
täh
d
en
b
a
j
 ma
d
an use “ülek
i
uumenem ne” j
i
a m k
iks 
analüütikud selle eest Eestit hoiatavad?
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
Majandusareng pärast 1995 aastat
Eesti majanduse (SKP) kasv oli aastatel 1995-2006 keskmiselt ca 7%, tipnedes 10,6%- ga 
1997 ja ca 12% 2005 aastal. aastal ning olles madalseisus –1,1% 1999 aastal. 
Põhjused. 
1.
Liberaal
j
ne  a avat d
u  maj
d
an us.
2.
Majanduskasv  on põhinenud ekspordi kiirel   kasvul (ekspordi suhe SKP-sse on 80%) ja 
investeeringute kõrgel tasemel (26-29% SKPst).
3.
1998. aastaks oli erastamine praktiliselt lõpule viidud ja praegu loob erasektor  üle 80% Eesti 
SKPst. Õige erastamistaktika.
4.
Tänu kõrgele investeeringute tasemele  ja välisfinantseerimise juurdepääsule on Eesti 
p
majandusstruktuur oluliselt  paranenud  olles täna küllaltki sarnane tööstusriikidele.
5.
Eestis on soodsalt ümber kujundanud väliskaubanduse struktuur, mistõttu ca 80% ekspordist 
läheb ELi ja ca 10% SRÜ riikidesse.
6.
Eesti majanduskeskkonda on reeglina peetud investeeringutele soodsaks. 2008. aasta lõpu seisuga 
oli Eestisse tehtud üle 182 mld Eesti krooni väärtuses välismaiseid otseinvesteeringuid. 
7.
Esimestest ä
 p evadest alates on Eesti
tis rak
d
en at d
u  ranget fi
  skaalpoliitikat
ill
, m
ää
e m
rab palj
ljuski
ki 
valuutakomitee  süsteemiga seonduv   kitsendus , mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata.
8.
Monetaarpoliitika (kohustuslik  reserv , likviidsusnormatiivid, kapitali adekvaatsusnormatiiv, 
täienda r
v  e
reser
ser 5
v  %
5% r
  iskiga
riskiga kaal t
u d
u  aktivatest) 
9.
Suhteliselt madal maksukoormus 32-33%, mida loodetakse vähendada. Paraku tõuseb sellega 
koos lõivude osatähtsus maksumaksjate kulutustes, mistõttu reaalset võitu ilmselt ei tule.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
15
10
)
5
(%
v
SKP kas
0
-5
-10
Aastad
Eesti SKP kasv aastate lõikes.                       
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
Majanduse h
  etkeseisu
hetkeseisu h
  indamiseks
hindamiseks kasuta
 
takse majandusaktiivsuse indeksit
 
(ICI
 
-
 
Index of Coincident Indicators). Majanduse baromeetrina kasutatav ICI on 
koostatud nelja SKP-ga kõige paremini korreleeruva muutuja  ( rahapakkumine  
M1
M
import
, 
kohalike
, 
omavalitsuste t
  ulud
tulud ja t
  ööstustoodangu m
  üü
m
k)
üü  baasil. 
Indeksi muutused järgivad SKP  arengusuundi  ning võimaldavad hinnata 
operatiivsemalt majanduslikku olukorda kui SKP  kvartali numbrid. 
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
%
1076
4,4
8,3?
8,5?
89,9
6,6
3,0?
23,1
47,7
8,2
1, 
10,8
11 2
,
4,
3
?
3,
3,
29
3,
05,
6
0
4,1
10,4
3
8
1992
1994
1996
1998
2000
2002
2004
2006
2008
aasta
1993
1995
1997
1999
2001
2003
2005
2007
2009
Slaid 11. Tarbijahinnaindeksi muutus (v.e.a.).
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
Probleemid Eestis, mis on jäänud või lisandunud
1. Suur
 
jooksevkonto
 
defitsiit
 
, aastatel 1996-
1996 2006 ca
 
10-
10 15%
15
 SKPst.
SKPst. Põhjuseks
 
a
  sjaolu,
asjaolu, et
   
kaubavahetuses  ületab sissevedu märgatavalt väljavedu. Reeglina on see möödapääsmatu 
üleminekumajanduses, mida iseloomustab kiire majanduskasv, restruktureerimine ja kõrge 
investeeringuva
g
jadus. Lätis  veel suurem ca 25% 
%
2. Suur varanduslik kihistumine , kuna erinevatel hinnangutel elab 25-40% elanikkonnast 
allpool vaesuse piiri. 
3. Varem äärmiselt kõrge töötuse tase, ametlikult ca 10%, reaalselt üle 15%. Tagajärjeks on 
see, et Eesti on Euroopa üks  kriminogeensemaid riike, lisaks lootusetus ja narkomaania  
levik. Kvalifitseeritud tööjõu väljavool EL. Kiire palgatõus. Nüüd on probleemiks 
tööjõupuudus. Kas hakata tööjõudu sisse vedama? 
4. Kehvapoolne regionaalpoliitika , probleemid Kirde ja Lõuna - Eestis.
5. Riigivõimu võõrandumine. Vähene osavõtt valimistest, ükskõiksus. Lõimumisprobleemid
6. Kutseharidusprobleemid ja tööjõu kvalifikatsioon .
7. Vahe jõukamate EL maadega, eeskätt Soome ja Rootsiga kasvab. Viimase kümne aasta 
jooksul olnud Eesti kasv olnud ainult natuke suurem kui Soomel . Analüütikute arvutuste 
kohaselt peab Eesti majandus, selleks, et soomlastele järele jõuda kasvama kümne aasta 
jooksul 9-10 protsenti aastas, samal ajal peab Soome majanduskasv alanema ligi kümme 
protsenti aastas.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
Tegelikkus 
g
ja 
j pro
p
gnoos aastateks 2004-2010 
(2000 a. püsihinnad) 
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
SKP reaalkasv %
7,2
10,2
11,2
7,1
-3,0
-8,5
-2,5
SKP s
  uurus
suurus (mlrd
 
EEK)
. 
128 5
,
175 4
,
207 3
,
243 3
,
248 1
,
228 0
,
220 1
,
Töötuse määr, % (ILO 
9,6
7,9
5,9
4,7
5,5
12,2
15,6
metoodika)
Reaalpalga kasv, %
5,4
8,5
11,9
13,8
3,4
-4,8
-1,7
THI %
, 
3 0
,
4 1
,
4 4
,
7 2
,
10 4
,
4 5
,
3 0
,
Jooksevkonto, % SKPst
-13,0
-10,5
-15,5
-17,4
-9,2
0
1,7
Eelarve ü
  lejääk
ülejääk %
, 
 
1 5
,
1 8
,
3 4
,
2 8
,
-3 0
,
-2 9
,
-7 5
,
SKPst
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
18
16
14
12
10
%
8
6
4
2
0
aastad
Slaid 15. Töötuse määr Eestis aastate lõikes
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
Ülevaade koalitsioonilepingutest. 
Mid k
a 
j
u
d
utava
d
 en ast koali i
ts
i
oon l
il
i
ep ng d?
u
Reformierakonna  Isamaa
, 
j
  a
ja R
  es
Res  Publica
 
L
  iidu
Liidu ning
ning 
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programm aastateks 
2007-2011
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
Pere- ja rahvastikupoliitika
Va
V litsusliidu
litsuslii
peaeesmärk
 
 on saavutada
 
Eesti
 
r
  ahvastiku
rahvastiku positiivne
 
iive
 
s
  ündimuse
sündimuse 
kasvu, keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõstmise teel. 
Selleks kavandab valitsusliit ja viib aastatel 2007-2011 ellu järgmised fiskaal-, 
majandus- ja õigus
 
- ning hariduspoliitilised
 
s
  ammud:
sammud:
1) võimaldab vanemail olla kauem oma väikelapse juures, selleks pikendab 
valit
liit
sus
 vanemahüvitise maksmise perioodi l
 
1
apse  ,5-aastaseks saami
i
sen  
(ehk tänasega võrreldes nelja kuu võrra);
2) isade rolli väärtustamiseks maksab  isale  ema rasedus - ja sünnituspuhkuse ajal 
või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 14 kalendripäeva jooksul täiendavat 
hüvitist t
  ema
tema palga
palga alusel
 
analoogselt
 
vanemahüvitise
 
p
  õhimõtetega;
põhimõtetega; 
3) ergutab kolmanda ja neljanda lapse sündi perre , selleks muudab seadusi 
selliselt
lt, …
4) maksab alates vanemahüvitise maksmise lõpp
p emisest la
p
psetoetust kolmanda 
p
ja 
järgneva lapse kohta 2000 krooni kuus; 
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika
Valitsusliidu majanduspoliitika  
p
pikaa
p
jaline eesmärk on Eesti inimeste jõukuse 
suurendamine. Selleks peame vajalikuks senise eduka liberaalse majanduspoliitika 
edasiarendamist ning Eesti majanduse struktuuri ümberorienteerimist suuremale 
tootlikkusele e
,  fektiivsemale
efektiivsemale energia
 
- ja materjalikasutusele
 
n
  ing
ning teadmiste
teadmiste 
tootmisele. Eesti edu valem saab olla: rohkema väärtuse loomine vähema tööjõu 
ning loodusressurssidega.
Suurendamaks
Suur
Eesti
 
i
  nimeste
inimeste j
  õukust
jõukust valitsusliit:
, 
1) jätkab range ja ülejäägiga eelarvepoliitikaga ja valitsuse võlakoormuse 
vähendamisega;
2) seab ülemineku eurole prioriteetseks eesmärgiks ning ühtlustab aktsiisi- ja 
ressursimaksupoliitika eesmärgiga minna  kroonilt  eurole üle võimalikult kiiresti. 
Suurendab
Suur
 avaliku s
  ektori
sektori palgakulu
 
üksnes
 
s
  amas
samas  tempos
 
nominaalse
 
tootlikkuse
 
 
kasvuga erasektoris; 
3) säilitab
 
k
  õigile
kõigile ühetaolise
 
t
  ulumaksumäära.
tulumaksumäära. Langetab 2011.
201  aastaks 
tulumaksumäära 18%-le (2010.a –19%.a; 2011- 18%), tõstab tulumaksuvaba 
miinimumi 3000 kroonini kuus (2008.a – 2250 krooni; 2009.a – 2500 krooni, 2010.a 
– 2750 kr
 
ooni)
kr
ning
 
seab
 
sisse
 
tulumaksuvabastuse
 
alates
 
esimesest
 
l
  apsest
lapsest 
tulumaksuvaba miinimumi ulatuses. Neid muudatusi sätestav seadus võetakse 
vastu 2007. aasta esimesel poolel. Ei kehtestata uusi maksusoodustusi või -erisusi
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
4) muudab  kohustuslikuks tööandja poolt makstavate ja kinnipeetavate 
kindlustusmaksete kajastamise töölepingus; 
5) ei toeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära;
6) säilitab Eestile edu  toonud  tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse 
investeeritud ettevõtja kasumit ei maksustata, vastavad seadusemuudatused 
võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel; 
7) muudab säästmise soodustamiseks  tulumaksuseadust selliselt, et 
väärtpab i
er i
iinvesteeri
l
ngute
i
t teen
d
tu k
 
i
asum  mak
i
sustam
l
se k
  oh ld
e
k
a
j
se 
iidili
ur
si 
ning füüsilisi isikuid võrdselt; 
8) loob seadusandlikud tingimused väikese omakapitaliga (minimaalselt 1 miljon 
krooni) ettevõtete osalemiseks väärtpaberibörsi alternatiivturul;
9) suurendab riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning teaduse 
infrastruktuuri arendamisse;
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
10) kodumaise innovaatilise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtluse 
toetamiseks k
  äivitatakse
käivitatakse j
  ärgmised
järgmised pr
 
ogrammid:
pr
- innovaatiliste ettevõtete toetusprogramm, mis toetab uuenduslike lahenduste 
muutmist rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks toodeteks;
- intellektuaalse omandialase
 
t
  eadlikkuse
teadlikkuse t
  õstmise
tõstmise p
  rogramm
pr
. Riik
Riik aitab 
ettevõtteid patenteerimise, tarkvara  legaalsuse ja kaubamärgialaste teadmistega;
- kaugtöö soosimine seadusandluse kaudu. 
11) muudab lihtsamaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusega tegelemise; 
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
Palgapoliitika
Va
V litsusliidu
litsusliidu eesmärk
 
 on konkur
 
entsivõimelise
konkur
p
  algapoliitika
palgapoliitika j
  uurutamine
juurutamine  m
,  is
mis 
tagaks töötajate motivatsiooni siseneda ja olla Eesti tööturul ning kindlustaks 
teadmistepõhise majanduse toimimise. 
Valit
lii
sus t
liit: 
1) suur
d
en ab
lik
 ava
kt
u se
i
or
l
 pa
k
ga
l
u
ük
u 
t
snes samas 
i
empos nom naalse 
tootlikkuse kasvuga erasektoris; 
2) suurendab avaliku sektori palgapoliitika läbipaistvust ja avaliku sektori 
palkade k
  onkurentsivõimelisust.
konkur
Eri
 
 haldusalades,
haldusalades, kuid
 
 samades
samades valdkondades
 
 
töötavate avalike teenistujate palgapoliitika ühtlustatakse. Kõigi avaliku sektori 
töötajate palgad avalikustatakse;
3) viib õpetajate alampalga 4 aasta jooksul keskmise palga tasemele ja tõstab 
seejärel
seejär
õpetajate
 
p
  alku
palku vähemalt
 
k
  eskmise
keskmise p
  alga
palga kasvuga
 
s
  amas
samas tempos;
 
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
Haridus- ja teaduspoliitika
Valitsusliidu eesmärk on poliitika juurutamine, mis tagaks Eesti elanikele 
konkurentsivõimelise, võrdseid võimalusi pakkuva hariduse 
p
kättesaadavuse ning 
Eesti teaduse arengu ja selle kaudu oskused ja teadmised edukaks toimetulekuks 
üleilmastumise tingimustes. Selleks teeb valitsusliit aastatel 2007–2011 teoks 
järgmised eelarve
 
-
eelarve , m
  ajandus
majandus- ja õiguspoliitilised
 
sammud:
 
 
1) tõstab hariduskulutusi igal aastal vähemalt samas tempos eelarvekulutuste 
keskmise kasvuga;
Üld- ja kutsehariduses: 
2) taotleb Eestile demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud koolivõrku, et tagada 
haridusvõimaluste võrdsus Eesti erinevates piirkondades; 
3) kehtestab rahastamismudeli, milles pearaha  suurus sõltub õppevormist ja 
kooliastmest. K
  apitalikomponent
Kapitalikomponent sisaldub
 
pearahas.
 
Õ
  ppekulude
Õppekulude rahastamisel
 
 
käsitab valitsusliit  koole ühtmoodi, sõltumata omandivormist; 
Jne.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
25) et igaühel oleks võimalus õppida kõrgkoolis, tõstab riigi poolt tagatud 
õppelaenude summat kuni 60 000 kroonini aastas. Õppelaenu võimaldatakse ka 
kutsehariduse  o
  mandamiseks
omandamiseks Loob
. 
 võimaluse riigi
 
j
  a
ja o
  mavalitsuste
omavalitsuste o
  salusega
osalusega 
sihtasutuste töötajate õppelaenu kustutamiseks;
26) kõrghariduses toetab euroopalike kvaliteedipõhimõtete ning 
kvalit dihi
ee
nd
i
am
k
se  orrald
ld
j
use  uurut
i
am st i
 n ng rahvusvaheli t
s
i
um t
s S
. 
b
ea  
kõrghariduse rahastamise sõltuvusse õppekvaliteedist;
28) suurendab oluliselt haridusele ja teadusele kulutatavat osa rahvuslikust 
koguproduktist. Seab eesmärgiks jõuda aastaks 2011 teadus- ja arendustegevusele 
ning innovatsioonile tehtavate kulutuste osas 2%-ni sisemajanduse 
kogutoodangust, kus
,
juures sellest vähemalt poole ta
p
gab riik eelarveliste eraldiste 
kaudu. Valitsusliit seab pikaajaliseks eesmärgiks uurimistegevusele ja 
innovatsioonile tehtavate kulutuste jõudmise 3%-ni sisemajanduse 
kogutoodangust (SKT)
 
 aastaks 2015;
 
 
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
Sotsiaal- ja tervisepoliitika  
SOTSIAALPOLIITIKA 
Eakate poliitika 
Vali
litsusliidu eakate-polii ik
t
ä
a eesm rk on võimal
l
uste 
i
oom
E
ne   esti  i
  nimestele 
väärikaks ja aktiivseks eluks vanaduspõlves. 
Valitsusliit loob  eakatele  võimalusi osaleda aktiivselt ühiskonnaelus, sealhulgas osa 
saada elukestvast õppest ja soovi korral töötada.
Va
V litsusliit
litsuslii j
  ätkab
jätkab k
  iiret
kiir
majanduskasvu
 
s
  oodustavat
soodustavat poliitikat
 
ning
 
kahekordistab
 
 
pensionid nelja aastaga. Muu hulgas: 
1) muudab
 
 valitsusliit
valitsusliit pensionide
pensionide i
  ndekseerimist
indekseerimist nii
 
e
,  t
et pensionitõus
pensionitõus kulgeks
 
 
senisest enam sotsiaalmaksu laekumisega võrreldavas tempos. Selleks suurendab 
valitsusliit iga-aastase pensionitõusu sõltuvust sotsiaalmaksu laekumise kasvust; 
2) muudab riiklikus pensionikindlustuses inimese panusest sõltuva 
aastakoefitsiendi arvutust selliselt, et võetakse arvesse keskmise asemel 
sotsiaalmaksu laekumise mediaan; 
Jne.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
TERVISEPOLIITIKA
Eluviisid  ja
 
teadlikkus
 
ning
 
terviseedendus
 
 
Valitsusliidu tervisepoliitika eesmärk on terve inimene ja tervena elatud eluea 
pikendamine  Keskendume
. 
 tervislike
tervislike e
  luviiside
eluviiside e
  dendamisele
edendamisele ja
 
elu
 
õpi
-, 
- ning 
töökeskkonna kvaliteedi parandamisele. 
i
Elan kkonna tervise tulevi
ä
ku m ä
ää
ä
rab  ra nooruki
j
te  a noorte riski
i
teadl k 
käitumine ja terviseriske vältivate valikute tegemine. Valitsusliit peab oluliseks 
igaühe vastutustunnet terviseriskide vältimisel ja inimeste teadlikkuse sihikindlat 
suurendamist tervislike eluviiside väärtustamisel ja haiguste ennetamisel. 
Nende eesmärkide saavutamiseks valitsusliit: 
12) suurendab terviseedenduse programmide mahtu; 
13) propageerib tervislikku toitumist  koolides ja teistes lasteasutustes; 
14) karmistab
 
j
  ärelevalvet
järelevalvet õ
  pi
õpi ja
 
töökeskkonna
 
tervisenõuete
 
t
  äitmise
täitmise ü
  le;
üle; 
15) tugevdab riiklikku järelevalvet tööohutusreeglitest kinnipidamise üle;
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
Energiapoliitika
Energiaintensiivne majandus
 
 mõjutab Eesti
Eesti konkur
 
entsivõimet
konkur
j
  a
ja h
  alvendab
halvendab 
keskkonnaseisundit. Eesti soovib olla teenäitajaks kliimamõjude vähendamise ja 
energiatõhususe tõstmise alal maailmas. Valitsusliidu eesmärk on Eesti 
i
energeet i
l
j
se sõltumatuse  a selle kaudu rii
iikli
j
ku  ulgeoleku tagamine ning Eesti 
ettevalmistamine põlevkivi kui ammenduva ressursi järkjärguliseks asendamiseks 
energiabilansis.
Selleks valitsusliit: 
1) alustab 2007. aasta jooksul kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise arengukava 
uuendamist;
2) toetab taastuvenergeetikat, sealhulgas biokütuste tootmist ja kasutamist ning 
üleminekut hajutatud
 
t
  ootmisele;
tootmisele; 
3) arendab taastuvenergeetikaalast rahvusvahelist koostööd nii 
tehnoloogiaarenduse
tehnoloogiaar
kui
 
ka
 
energiakaubanduse
 
valdkonnas;
 
4) käivitab taastuvenergeetilise ressursi kaardistamise ja potentsiaalide hindamise 
ning tehniliste
 
lahenduste
 
tasuvusanalüüsi;
 
 
tellib üleriigilise taastuvenergeetika keskkonnamõju hinnangu ning 
teemaplaneeringu;
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
5) töötab välja konkursitingimused ettevõtetele osalemaks 
taastuvenergiaettevõtluses riiklikult  planeeritud ja riigi omandis olevatel aladel; 
6) võtab 2007.aaasta jooksul vastu energiasäästu sihtprogrammi energiat säästva 
tarbimise edendamiseks ja energiakadude vähendamiseks 2007–2013 ning 
energiasää
ää lik
st
k
u  odu toetamise programmi aastak 2009
s 
; 
7) osaleb Euroopa ühtse elektrituru loomisel. Toetab Eesti energiasüsteemi 
lõimumist  Skandinaavia
 
e
  nergiasüsteemidega
energiasüsteemidega j
  a
ja t
  aotleb
taotleb ELi
 
infrastruktuuri
 
 
toetusfondide vahendeid energeetilist julgeolekut tagavatele ühendustele 
Läänemere piirkonnas; 
8) tagab Eesti Energia põhivõrgu toimimise sõltumatu süsteemioperaatorina; 
9) t
 
t
oe ab avat d
u
l
 e kt
e rit
T
urgu.  eeb etteval i
m t
s
i
us  ja avab elekt
ktrit
ituru alat
2009
es 
. 
aastast 35% ja 2013. aastast kogu ulatuses; 
10) t
 o
t
sus b
a
l
 osa
i
em
t
se 
l
uumaa
k
ases 
töö
oos
L
s 
d
ee u j S
a 
lit
oomega va
lii
sus d
liidu 
osapoolte konsensuse  alusel viies enne lõplikku otsust läbi põhjalikud 
keskkonnamõju hindamised ja uuringud, milles võrreldakse  tuumaenergia  
pikaajalist tasuvust teiste energiaallikatega võrreldes. Kogu informatsioon 
uuringutest avalikustatakse ning otsustamisele eelneb avalik arutelu. 
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
Keskkonnapoliitika
Valitsusliidu keskkonnapoliitika eesmärk on tagada Eesti inimestele rahva 
püsimist toetav  puhas ja looduslikult mitmekesine elukeskkond ning selle säilimine 
põlvest p
  õlve
põlve. 
Valitsusliit lähtub arusaamast, et inimene on looduskeskkonna osa ning taotleb 
oma poliitikas mõi tlikk
s
t
u  asakaal k
u  eskk
kkonnakaitse ning muude ühiskondlik
dlike 
sihtide vahel. Majandusliku huvi ning avalikult ja selgelt põhjendatud 
keskkonnakaitseliste huvide konflikti korral tuleb eelis anda keskkonnakaitsele. 
Selle eesmärgi saavutamisel paneb valitsusliit erilist rõhku: 
· m
  aa
maa- ja loodusvarade
 
s
  äästlikule
säästlikule k
  asutamisele;
kasutamisele; 
· energiasäästule; 
· keskkonnasäästlikule innovatsioonile; 
E
·  esti i
  i
n
l
meste  oodussää
äästlik
lik
õ
u m ttevii
ii i
s k
  ujund
i
am sele; 
· keskkonnakasutuse eesmärgipärasele, avalikult hinnatavale ning mõistlikule 
piiramisele ja suunamisele;
· aktiivsetele meetmetele looduse mitmekesisuse kaitseks ja taastamiseks;
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
Maaelu -, regionaal- ja infrastruktuuri arendamise poliitika
Va
V litsusliidu
litsuslii
maaelu
 
-
maaelu põllumajandus
, 
- ja r
  e
r gionaalpoliitika eesmärk
 
 on 
maapiirkondade kõrge  elukvaliteet ning hästi tasustatud töökohtade juurdekasv 
maal. Selleks teeb valitsusliit panuse infrastruktuuri arendamisele, 
ettevõtluskeskkonna jätkuvale
 
p
  arandamisele
parandamisele ning
 
 inimeste koolitamisele
 
j
  a
ja 
nõustamisele. Valitsusliit peab seejuures oluliseks koostööd omavalitsuste, 
kodukandi- ja külaliikumisega, seltside , koguduste,  teadlaste ning ettevõtjatega. 
i
Eest  tasakaalustatud arengu 
i
tagam seks vali
i
tsusl i
iit:
1) parandab maapiirkondade infrastruktuuri, teid ja energiavarustust, muu 
hulgas jätkab Tallinn-Tartu  maantee  ehitamist neljarealiseks, milleks koostab 
kogu trassi ulatuses eelprojekti, ehitab  hiljemalt  aastaks 2011 välja neljarealise tee 
Tallinnast Koseni, Tartu ringtee ja Mäo uue liiklussõlme ning alustab neljarealise 
tee e
  hitamist
ehitamist Koselt
 
Mäoni;
 
 
2) tagab ühistranspordi valdkonnas reisirongiliikluse tõstmise kvalitatiivselt uuele 
tasemele. Selleks tagab, et 2011. aastaks on Tallinna-Narva ja Tallinna-Tartu 
dt
rau eelii id
n el või
õimalik
lik lii
 
ld
ge
kii
a 
rusel 120 k
 
/
m h
/h; 
3) viib lõpule Saaremaa püsiühenduse tasuvuse ja keskkonnauuringud, ning 
alustab Saaremaa püsiühenduse ra
p
jamist eesmärgiga lõpetada see 
p
aastaks 2015; 
4) suurendab riigimaanteede tolmutõrje vahendeid eesmärgiga muuta 
tolmuvabaks kõik suurema liiklusintensiivsusega riigimaanteed;
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
Põllumajandus 
Valitsusliit:
1) toetab Euroopa Liidu põllumajanduse turukorralduse kiiret reformi vaba 
konkurentsi suunas ja kõikide liikmesriikide võrdset kohtlemist. Taotleb 
põllumajanduses ühendusesiseste
 
tootmiskvootide
 
k
  aotamist;
kaotamist;
2) maksab konkurentsitingimuste võrdsustamiseks riigieelarvest täiendavalt 
otsetoetusi vastavalt
 
E
  uroopa
Eur
L
  iiduga
Liiduga (
  EL)
(EL) liitumiselepingus
 
s
  ätestatud
sätestatud 
maksimaalmääradele. Ühtse põllumajanduspoliitika muutudes vaatab Eesti riigi 
eelarvest makstavate täiendavate otsetoetuste suuruse ümber; 
3) toetab mittepõllumajandusliku ettevõtluse teket maal ning lihtsustab toetuste  
taotlemist alustavatele mittepõllumajanduslikele ettevõtetele. Muu hulgas 
panustab maaturismi 
p
arengusse, toetades investeerin
,
guid konkurentsivõime ja 
teenuste kvaliteedi tõstmisse; 
4) võimaldamaks toetuste kasutamist võimalikult maaelanike hüveks, suurendab 
nõuandeteenistust, konsulentide teenust;
5) laiendab toetuste saajate ringi, et kasvatada konkurentsivõimeliste 
põllumajandustootjate arvu
 
, piirab investeeringutoetuste
 
väljamaksmist
 
 
taotlejatele kõigi meetmete peale kokku ühe taotleja kohta 500 000 euroni kogu 
finantsperspektiivi jooksul; 
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
ARENDAME EMAKEELSET INFOÜHISKONDA 
Valitsusliit: 
21) muudab
 
 emakeelse
emakeelse tarkvara
 
k
  asutamise
kasutamise k
  ohustuslikuks
kohustuslikuks avalikule
 
s
  ektorile
sektorile ja
   
haridusasutustele. Tarkvara riigihangetel sätestatakse üldine nõue, et riigiasutuste 
ja kohalike omavalitsuste ostetaval avalikus kasutuses oleval  tarkvaral peab olema 
eestikeelne kasutusliides;
 
 
22) jätkab olulisemate sõnaraamatute digitaliseerimist ja teeb need Internetis 
tasuta kättesaadavaks. Loob  veebis keelelehekülje - avaliku interneti-põhise 
keelevärava eesti
ti k
  eel õ
e 
i
pp
i
m seks, propageeri i
m seks ning keelealase nõu 
saamiseks (õigekeele kontroll, sõnastikud, keelenõuanded, andmebaasid jm). 
Võtab kasutusele digitaalsed Eestis avaldatud raamatute sundeksemplarid. Seab 
eesmärgiks alustada terviklike automaatse tõlke süsteemide loomisega eesti keele 
ja levinumate võõrkeelte vahel; 
23) kiirendab Eesti kultuuripärandi nin
p
g kohaliku tele- ja raadiotoodangu 
digitaliseerimist. Nii muudame Eesti kultuuripärandi kättesaadavaks igale 
huvilisele kogu maailmas; 
24) eraldab
 
igal
 
aastal
 
1
  5
15 m
  iljonit
miljonit kr
 
ooni
kr
e
  makeelsete
emakeelsete digitaalsete
 
 
keeletehnoloogiate (kõnetuvastussüsteem, kõnesüntees ja sellel põhinevad 
rakendused) väljatöötamiseks; 
25) toetab
 
Eesti
 
E
  ntsüklopeedia
Entsüklopeedia veebientsüklopeedia
 
ar
 
endamist
ar
kus
, 
 oleksid n
  ii
nii 
entsüklopeedilised artiklid kui ka süstematiseeritud info teemade kaupa.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
Infoühiskonna edendamise poliitika 
Eduka kodanikuühiskonna aluseks on inimeste juurdepääs informatsioonile ning 
võimalus otsuste tegemisel kaasa rääkida.  Infotehnoloogia  laialdane kasutuselevõtt 
võimaldab meil
 
elada
 
s
  äästlikult
säästlikult j
  a
ja hoida
hoida keskkonda
 
V
.  a
V litsusliidu
litsusliidu eesmärk
 
 on 
teostada poliitikat, mis tagaks infoühiskonna järjekindla arendamise ning  viimise  
kõigi Eesti elanikeni. 
Valitsusliit soovib infoühiskonna senisest kiiremat arengut Eestis. 
Valitsusliit lähtub oma poliitikas veendumusest, et infoühiskonna arendamine on 
kogu ühiskonna huvides olev ja kõigile paremat elukeskkonda loov tegevus. 
Valitsusliit peab oluliseks Eesti infoühiskonna parimate saavutuste propageerimist 
välismaal.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
TAGAME INTERNETI JA 
ANDMESIDE KÄTTESAADAVUSE 
Selleks kavandab valitsusliit järgmised sammud: 
1) tagab kõigile avaliku sektori ning avalike internetipunktide arvutitele ID-kaardi 
lugejad aastaks 2008. Igas raamatukogus, linna- ja vallavalitsuses peab olema 
inimesel võimalik kasutada internetiühenduse ja ID-kaardi lugejaga varustatud 
arvutit;
2) loob
 
tingimused
 
linnast
 
maale
 
e
   lama
elama ja
 
tööle
 
a
  sumiseks
asumiseks  ja
 
kaugtööks
 
n
  ing
ning 
muudab kiire Interneti kättesaadavaks igale Eesti kodule ja ärile. Igal Eesti kodul 
ning ettevõttel peab olema võimalik saada mõistliku hinnaga kiiret 
i t
n ernetiüh
d
en ust
i
, m s ait
itab E
  esti
ti i
  i
n mestel i
  nfoühisk
k
onnas  aasa rääkid
i
a n ng 
tagab Eesti ettevõtete konkurentsivõime; 
3) võimaldab tasuta traadita Interneti iga omavalitsuse keskuses aastaks 2010, 
luues vastava avaliku teenuse standardi. Nii nagu kogu Eesti on kaetud 
mobiilivõrguga peab
, 
 vähemalt k
  õikides
kõikides linna
 
- ja vallakeskustes
 
o
  lema
olema võimalik
 
 
kasutada tasuta traadita Internetti;
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
KINDLUSTAME INFOÜHISKONNAS TOIMETULEKUKS VAJALIKU 
HARIDUSE 
Selleks et
, 
infoühiskonna
 
vahendeid
 
oskaks
 
ja
 
saaks
 
h
  ästi
hästi kasutada
 
nii
 
õ
  pilased
õpilased kui
 
 
ka õpetajad,
valitsuslii
valitsusli t:
i  
4) tagab igale õpetajale sülearvuti ja käivitab programmi eesmärgiga tagada alates 
põhikooli viimasest klassist igale õpilasele tehniline ligipääs arvutitele ja 
I t
n ernetil
til k
e  od
i
us n
k
ng  ooli
lis; 
5) seadustab, et keskhariduse ühe osana saavad õpilased alates 2009. aastast 
arvutikasutamise oskustunnistuse (AO/ECDL  tunnistus ); 
6) toetab emakeelse õpitarkvara arendamist ja kasutamist ning interneti-põhiste 
emakeelsete õpikeskkondade arendamist, millega kaasneb õpetajate koolitus; 
7) viib õpikud 
p
ja töövihikud vabaks kasutamiseks, lu
,
gemiseks, allalaadimiseks 
,
ja 
väljatrükkimiseks Internetti. Kasutusõigused avalikuks kasutamiseks omandab 
autoritelt riik; 
Selleks, e
  t
et k
  õigil
kõigil i
  nimestel
inimestel oleks
 
võrdne
 
 võimalus o
  sa
osa saada
 
i
  nfoühiskonna
infoühiskonna 
võimalustest, valitsusliit: 
8) tagab koostöös erasektoriga tasuta arvuti algõppe ja ID-kaardi elektroonilise 
kasutamise oskuse
 
k
  õigile
kõigile soovijatele
 
 – nii t
  ööealistele
tööealistele kui
 
ka
 
 pensionäridele; 
9) töötab välja ja rakendab erivajadustega inimestele infoühiskonda kaasamise 
programmi;
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
ARENDAME JÄRJEKINDLALT E-RIIKI 
10) riik peab kodanikuga suhtlema elektrooniliste kanalite kaudu juhul kui 
kodanik s
  uudab
suudab ennast
ennast piisavalt
 
t
  urvaliselt
turvaliselt t
  uvastada
tuvastada Riik
. 
ei
 
sunni
 
kodanikku
 
 
külastama riigiasutusi, välja arvatud erijuhtudel kui menetlust ei ole võimalik läbi 
viia ilma isikuga füüsiliselt kohtumata; 
11
11) riik i
 e k
  ohust k
a  od
ikk
an
f
e  üü
füüsili t
s
d
e  ok
t
umen id
tide abil t
  õ
tõ
d
en ama oma õigusi, 
pädev  ametnik  kontrollib isiku õigusi, kasutades andmesidevahendeid ja 
andmekogusid. Kodaniku soovi korral väljastab riik talle dokumendi 
elektrooniliselt juhul, kui dokumendi väljastamise nõuded seda ei välista; 
12) tagab, et riigiportaalist www.eesti.ee on 2008. aastaks avaliku sektori teenused 
kodanikele  ja
 
ettevõtjatele
 
kättesaadavad,
 
s
  h
sh e
  ttevõtte
ettevõtte asutamine
 
k
  ahe
kahe tunniga;
tunniga; 
elukoha muutumise registreerimine; dokumentide  taotlemine ; kooli- ja 
lasteaiakoha taotlemine; riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavate toetuste 
taotlemine; k
  õik
kõik p
  laneeringud
planeeringud jne
 
K
.  õik
Kõik p
  laneeringud
planeeringud ja
 
nende
 
eelnõud
 
, 
keskkonnamõjude hinnangud jm. olulised dokumendid  peavad olema avaldatud 
kodulehe , soovijaid teavitatakse kodukoha elukeskkonda muutvatest protsessidest;
13) muudab avalikus sektoris arvlemise 2010. aastaks paberivabaks ehk e-arvetel 
põhinevaks. Kehtestab, et hiljemalt aastast 2010 saavad riigile teenust osutavad 
äriühingud riigile
 
esitada
 
vaid
 
e
  -arveid ning
 
riik
 
omakorda
 
kohustub
 
s
  amaks
samaks 
ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et 
riigihanke pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; 
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
Seminari   teoreetilised
 
küsimused
 
1. Millised on makroökonoomika eesmärgid?
2.   Mid
Mid
ib
a uur  makroök
ök
i
onoom k
ika?
3.   Mille poolest erineb klassikalise makroökonoomika ja  Keynesi  
majandusteooria ?
j
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
4.   Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis 
USAs oli 1929 aastal 3,2 %  kuni:
a) 10% - ni;
b) 15% - ni;
c) 20%- ni;
d) 25%- ni;
e) 30%-
30% ni.
5.  Turgude iseregulatsiooni võimele, mis viiks tööjõu täishõivele ja 
tagaks makroökonoomilise
makr
t
  asakaalu
tasakaalu loodavad:
loodavad:
a) uusklassikalise koolkonna esindajad;
b) keynsliku koolkonna esindajad;
c) marksistliku k
  oolkonna
koolkonna esindajad;
d) varimajanduse tegelased.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
6. Äritsüklid:
a)
on põhjustatud intressimäärade tõusust;
b)
on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel;
c)
avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena;
d)
on põhjustatud tehnoloogia arengust.
7. Majanduslik tõus:
a)
kestis alates 1932 aastast alates praktiliselt kuni II maailmasõja alguseni;
b)
väljendab negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel;
c)
on nähtus, mille põhjusi  ei suuda kaasaegne majandusteadus  ära seletada;
d)
järgneb tavaliselt alangule ja toob kaasa majandusliku aktiivsuse tõusu.
8. J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina:
a)
1970 – ndate aastate stagflatsioonile;
b)
välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale;  
c)
kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse;
d)
1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile;
e)
I maailmasõja järgsele hüperinflatsioonile.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
9. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate 
näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisel . Seega ei suurene:
a)
rahvatulu ;
b)
üldine hinnatase ;
c)
töötus;
d)
reaalne kogutoodang ; 
e)
tööhõive. 
10. Klassikaline majandusteooria:
a)
eeldab turgude iser
g
egulatsioonivõimet 
g
ja välistab Suure Depressiooni taolise kriisi 
võimaluse;
b)
käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt kõrget palga taset võrreldes toodangu 
hinnatasemega;
c)
kohaselt saavutatakse täishõive tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile ;
d)
väljatöötamine lähtus
lähtus Say
 
seadusest e
,  t
et i
  gasugune
igasugune pakkumine
 
l
  oob
loob iseendale
 
 ka 
nõudluse;
e)
eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive;
f)
kohaselt ei garanteeri  turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
11. Kogupakkumine  Is kahaneb kui:
a)
tehnoloogilised täiustused tõstavad tootmise produktiivsust;
b)
ametiühingute nõudmisel tõstetakse miinimumpalga taset;
c)
kodumajapidamiste säästmine 
p
ja investeeringud kasvavad;
d)
töötajad eelistavad enam vaba aega töötamisele;
e)
importkaupadele kehtestatakse
 
t
  ollid
tollid  j
  a
ja kvoodid;
kvoodid;
f)
ettevõtetevaheline konkurents kasvab.
12 Kogunõudlus
. 
I
   d  kasvab kui:
 
a)
eksport kasvab ja import kahaneb;
b)
üldine mak
k
su
k
oormus  asvab;
c)
rahapakkumine suureneb;
d)
intressimäärad tõusevad;
e)
kodumajapidamised on nooremad ning keskmisest suurema liikmete arvuga;
f)
avaliku sektori kulutused kasvavad.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
13. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad: 
a)
ettevõtte kaubavarude vähenemine;
b) tarbijate poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste 
vähenemine;
c)
tööpuuduse suur
p
enemine;
d) ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad;
e)
reaalse konkurentsi vähenemine;
f)
konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine;
g)
tööliste heaolu kasvab kuna hinnad võivad langeda;
h) riigi makroök
ili
onoom sed ä
 n it
äitajad ei h
  alvene.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
14. Millised seisukohavõtud kuuluvad traditsioonilisele keynslikule
koolkonnale:
a) arenenud kapitalistliku majanduse tüüpiliseks seisundiks on 
alakoormatus ja tööpuuduse esinemine;
b) täishõive saavutatakse tänu konkurentsile turumajanduses, mille 
käigus hinnad
g
, 
, pal
p gad ja intr
j
essid kohanevad, tasakaalustades 
sellega majanduse;
c) majanduse kriisist
kriisist väljatoomiseks
 
 tuleb
tuleb stimuleerida 
kogunõudlust;
d) täishõive t
  asemel
tasemel on
 
 garanteeritud p
  otentsiaalne
potentsiaalne kogutoodang
 
, 
seega kogupakkumiskõver on peaaegu vertikaalne;
e) majanduse makro
makr tasakaal
otasakaal võib s
  aabuda
saabuda situatsioonis, kus on 
tegemist kõrge töötusega ja SKP on  allpool potentsiaalset 
väärtust.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
15. Makroökonoomika eesmärk on:
Vastused:
a)
anda häid  lahendeid ettevõtete juhtimiseks ning soovituste välja töötamine uute 
vigade vältimiseks;
b)
majandussüsteemi ebaõnnestumistega seotud situatsioonide analüüs ning 
soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks;
c)
töö d
ta a välj
älj ük
a 
j
s 
i
a a nuk kõik
e 
hõl
e
j
mav ma
d
an
i
usteoor
i
a, m s või
ld
ma aks 
tulevikus igasuguseid majandusalaseid vigu vältida;
d) 
olla
     
vastukaaluks
 
p
  ealetungiva
pealetungiva mikroökonoomika
 
m
  õjudele
mõjudele.
16. R. Reagani administratsiooni poolt välja töötatud nn. “pakkumispoolne 
majanduspoliitika” tähendab:
Vastus:
a)
tootjatele soodsate
 
võimalust
 
e
võimalust l
  oomist;
loomist
b)
vahendajatele riigi toetuste olulist suurendamist;
c)
tarbijatele s
  oodsate
soodsate võimaluse
 
loomises;
 
d)
reklaamitootjatele soodsate võimaluste loomist.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
17. “Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta 
on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral 
kõikidel t
  urgudel
tur
p
  akkumine
pakkumine võrdub
 
nõudlusega
 
j
  a
ja pole
 
v
  aja
vaja m
  ingeid
mingeid muudatusi
 
”
.  
Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad:
Va
V stused:
a)  plaanimajanduse korüfeed;
b)  Keynesi koolk
lkonna majandusteadl
dlased;
c)  uusklassikalise koolkonna esindajad; 
d)  monetaristid.
18. Kelle põhiteesideks olid:
•Isereguleeruvad jõud turumehhanismis on nõrgad.
•Majandus on oma  olemuselt  põhiliselt ebastabiilne.
•Valitsuse sekkumine on vajalik.
Vastused:
a) Karl Marx ;
b) Jean Babtiste Say; c) Adam Smith; d) John Maynard Keynes .
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
19. Millise majanduskoolkonna põhiväide on “Raha on praktiliselt ainus, mille abil saab 
majanduslikke protsesse mõjutada. Poliitikute ülesanne oleks tagada rahapakkumise 
pidev k
  asv
kasv j
  a
ja t
  agada
tagada v
  ähemalt
vähemalt ä
   rits
ärit ükli
sükli jooksul
 
t
  asakaalusta
tasakaalust tud
a
eelarve
 
”
Vastus: 
a) neokeinslik
 
koolkond;
 
 
b) materialistid;
c) monetari i
st d
id;
d) postkeinslik koolkond.
20. Riik ei sekku majandusse ja konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal väitis:
Vastus:
a)
John Maynard Keynes;
b)
Adam Smith;
c)
Paul Davidson;
d)
James Tobin.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
21. Majanduse tsüklilisus avaldus esimest korda:
Vastus:
a)
siis, kui Adam Smith leidis, et tema  rahakotis pole sentigi;
b))
1929 a. suures majanduskriisist tingitud majandusl
j
anguse ajal;
j
c)
J. M. Keynesi poolt 1936 a. avaldatud raamatus “Üldteooria”;
d)
polegi v
  eel
veel piisavalt
 
s
  elgesti
selgesti a
  valdunud.
avaldunud. 
22 Tänapäeval
. 
hinnatakse
 
1929
, 
- 1932 a
 
s
.  uure
suure m
  ajanduskriisi
majanduskriisi t
  agajärgi
tagajärgi ränkadeks
 
 
seetõttu, et:  
Vastus:
a)
USA  Keskpank  (Föderaalreserv) alandas intressimäära ja suurendas seeläbi 
raha pakkumist;
b)
ettevõtjatel ei jätkunud julgust investeerida;
c)
USA Keskpank suurendas intressimäära ja vähendas seeläbi raha pakkumist;
d)
inimesed ei julgenud  enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
23. Tänapäeval hinnatakse, 1929- 1932 a. suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks 
seetõttu, et:  
Vastus:
a)
investorid loobusid aktsiatega kauplemisest börsil;
b)
USA valitsus kehtestas tollimaksu sisseveetavatele kaupadele;
c)
USA valitsus kehtestas tollimaksu väljaveetavatele kaupadele;
d)
inimesed ei julgenud enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus.
24. Enamik Keynesi  koolkonna  majandusteadlasi usub, et: 
Vastus:
a) majandusel on oma kaitsepühak;
b) nii  monetaar
 
monetaar kui ka
 
fiskaalpoli
 
itikat
fiskaalpoliitikat  s
  aab
saab kasutada
 
majanduse
 
s
  tabiliseerimiseks;
stabiliseerimiseks;
c) majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks;
d) majanduses peaksid
 
t
  oimima
toimima  ainult
 
 puhtad t
  urusuhted
turusuhted .
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
25. Kaasaegse majandusteaduse isaks loetakse õigusega …………..
Vastused:
a)
Jean Babtiste Say;
b))
Karl Robert  Jakobson ;
c)
Adam Smith’i;
d)
Robert  Lucas .
kes
oma
raamatuga
…..………………
aastal
1776
pani
aluse
klassikalisele
majandusteooriale.
Vastused:
a)
“Eesti rahva  ennemuistsed  jutud”
j
b)
“Rahvuste rikkus”;
c)
“Lühike majanduse
m
ülevaade 18 sajandil”
sajandil ;
d)
“Makroökonoomika baasteooria”.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
26. Marshalli plaaniks nimetatakse:
Vastused:
a)
abinõude kompleksi, mida Keynes pidas ainuvõimalikuks, selleks et väljuda 
kolmekümnendate aastate kriisist;
b)
nn. “tähesõdade” programm, mis eskaleeris võidurelvastumist ja viis lõpuks NL 
lagunemiseni;
c)
USA majandusabi
bi E
  uroopa riikidele pä
T
rast  eise maailmasõj lõ
a  ppu;
d)
Euroopa Liidu loomise plaan.
27. Phillips’i kõver iseloomustab:
Vastused:
a)
IT lahenduste kasvu elektroonikatööstuses;
b)
SKP  suurenemist tänu töötuse vähenemisele;
c)
inflatsiooni ja tööpuuduse omavahelist seost;
d)
tööpuuduse ja tööhõive omavahelist seost.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
30. J.F.  Kennedy  poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati
Vastused: 
a)
nii “nõudlus-” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat;
b))
ainult “pakkumispoolset” majanduspoliitikat;
c)
ainult “nõudluspoolset” majanduspoliitikat;
d)
hiilgavalt A.
 
 Smithi poolt p
  akutud
pakutud  vabaturu
 
ideoloogiat.
 
31.  J F
.  . Kennedy poolt
 
k
  asutusele
kasutusele võetud
 
“
  nõudluspoolne”
nõudluspoolne majanduspoli
 
iti
majanduspoli ka
iti
 
tähendas,
Vastused.
a)    et nõuti kõigilt majandussubjektidelt häid majandustulemusi; 
b)    üksikisiku
 
m
  aksukoormuse
maksukoormuse vähendamist
 
 (sai rohkem
 
o
  sta,
osta, s
  .t nõudlus
. 
suurenes);
 
c)
et tarbijatele anti suured õigused toodete kvaliteedikontrolli osas;
d)
nõudluse p
  akkumise
pakkumise t
  asakaalu
tasakaalu r
  ikkumist
rikkumist j
  a
ja s
  uuri
suuri p
  robleeme
probleeme t
  urumajanduses
turumajanduses.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
32. J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud “pakkumispoolne” majanduspoliitika 
tähendas
Vastused:
a)
alustati ettevõttetele subsiidiumite pakkumist;
b)
pakuti kauplustekettidele abi hindade alandamiseks;
c)
vähendati ettevõtete ärimakse(ettevõtte tulumaks jm.);
d)
suurendati ettevõtete maksukoormust suurendamaks laekumisi eelarvesse.
33.  Riiklikke väljaõppeõppe programme alustas:
Vastused:
a)
esimese  asjana  üldse oma tegevuses Eesti valitsus 1991 aastal;
b)
USA  president
president J
  F
. Kennedy
administratsi
 
oon;
administratsi
c)
USA president G.W. Bushi administratsioon ;
d)
Egiptuse vaarao
 
keda
, 
 ei suuda
 
enam
 
keegi
 
m
  eenutada
meenutada.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
34. Palga tõusu ja tootlikkuse ning kulude ja hinna kasvu suhte hoidmine 
majanduspoliitika ühe olulise osana oli iseloomulik:
Vastused:
a)
neoklassikutele;
b)
ainult väikeettevõtjatele, et oma kulutusi piirata; 
c)
Keynesi põhimõtteid järginud J.F.Kennedy administratsioonile;
d)
Eesti president A.Rüütli majanduspoliitikale.
35. USA presidendi W.J.Clintoni administratsiooni valitsemisaega iseloomustab:
Vastused:
a)
riigi majanduse pidev langus;
b)
naissoost  a
  metnikele
ametnikele t
  öökeelu
töökeelu k
  ehtestamine
kehtestamine V
  alges
Valges majas;
majas;
c)
riigi majanduse pidev kasv;
d)
keeldumine  koostööst
 
v
  abakaubanduse
vabakaubanduse a
  rendamisel
arendamisel  Mehhiko
Mehhiko ja
   Kanadaga.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
36.  Inflatsiooni suurus Eestis 2006 aastal oli:
Vastused:
a)
15% - 16%;
b))
10,4%;
c)
4% - 5%;
d)
polnudki t
  eist
teist õieti.
 
37. Eesti sisemajanduslik  koguprodukt  (SKP) moodustas 2006 aastal ca:
Vastus:
a)
100 miljonit krooni;
b)
43 miljardit krooni;
c)
248 miljardit krooni;
d)
430 miljardit krooni;
e)
- 3 miljardit krooni. 
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
38. Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli
Vastused:
a) välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid  kasumid  suuremad kui Eesti
firmadel;
b) liberaalne ja avatud majandus;
c) suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine;
d) tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine.
39. Eesti range eelarvepoliitika üheks peamiseks tagatiseks on
Vastused:
a) valuutakomitee süsteem, mis võimaldab keskpangal valitsusele soodsalt raha
laenata;
b) valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele
raha laenata;
c) maksumaksjad, keda loetakse maailma kõige vähem ümbrikupalku vastuvõtvateks
töötajateks;
töötajateks
d) Eesti mets, mis on Eesti krooni tagatiseks.
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
40. Potentsiaalne kogutoodang on toodangu hulk, mida on võimalik toota, kui…
41. Näitajad, mis perioodiliselt kõiguvad ma
g
jandustsükli käi
j
gus on näiteks:
42. Tüüpilises majandustsüklis on neli faasi ja need oleksid:
43 D
.  epressiooni e. suruti
ti t
s i
  sel
t
oomus avad:
44. Majandustsükli faaside ega pöördepunktide hulka ei kuulu:
a)  tõusufaas;           b)  tipp e. haripunkt;               c)  langusfaas e. retsessioon,              
d)   madalseis  e alang
. 
    c)
c)  stagnatsioon
stagnatsi
Lembit Viilup PhD IT Kolledž
Seminar 2
Sisemajandusliku koguprodukti  
(SKP) leidmine
1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus?
Töötus ja inflatsioon Phillipsi kõvera kaudu
SKP ja töötus Okun’i 
seaduse kaudu
kui Q Ù U > U*, siis p 
kui Q > Q* Ù U
2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada?
SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil
Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal?
Q = E = C
3. Millised nendest kulutustest  arvestatakse SKP arvutamisel ja
millisesse kululahtrisse need sobiksid ?
•
füüsiline isik ostis ahjukütteks puid;  jah
•
kaitseministeerium ostis AS  Thulema kontorimööbli; jah
•
rebasteks löömise õhtuks osteti kast Prantsuse veini; jah
•
sotsiaalministeeriumi kaudu maksti välja pensionäridele
•
pension ;
Ei lähe riigiostudesse, arvestatakse tehtud kulutustes
•
Elqoteq investeeris uue tsehhi ehitusse Eestis;
Jah; ei lähe RKPsse
•
prantslased ostsid Raekoja platsi jaapani restoranist sushit; jah
•
kirjandusmuuseum ostis antikvariaadist muistse Eesti Lehola
maavanema Lembitu autogrammiga piibli; ei
•
klient ostis kinnisvaraarendajatelt uue maja Tiskres;
jah
•
klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme 
linnaosas;
ei
4. Viletsuse e. diskomfordi indeks on
Vastus:
a) suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga
jagamisel keskmise palgaga;
b) kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga;
c)   arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana;
d) suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu.
5. Kas majapidamised lisavad uue  eluaseme ostuga rahvatulu 
investeerimiskomponenti  niisama suure summa, kui oma 
majapidamise kulutuste komponenti.
Erineb käibemaksu võrra. SKP leitakse baasilistes hindades, milles ei sisaldu netomaksud,
viimaseid arvestatakse tervikuna kogu rahvamajandusele. Eestis koosnevad netomaksud 
maksudest toodetele, millest on lahutatud dotatsioonid. Netomaksude lisamisel baasilistes 
hindades arvutatud SKP-le, saadakse SKP turuhindades .
6. Hinnatõus põhjustab nendel inimestel, kes tegelevad müügiga     
sissetuleku tõusu. Kuidas kajastub selline hinnatõus reaalse ja 
nominaalse SKP puhul. Kumba SKP näitajat eelistavad 
majandusteadlased riigi  majandusliku heaolu hindamisel.
7. Analüüsi tabelis toodud Foxlandia SKP näitajate alusel:
Aasta                 Nominaalne SKP      SKP deflaator  
(miljardite kroonides )    ( baasaasta 1990) 
1997                        60.0                             150
1998                        65.0                             155 
a) Kui suur on nominaalse sissetuleku suhteline juurdekasv 98 a. 
võrreldes 97 a.?  8,3%
b) Kui palju kasvas SKP deflaator 1997 a. ja 1998 a. vahel? 3,3%
c) Kui suur reaalne sissetulek 1997 a. 1990 aasta hindades?  40
d) Kui suur reaalne sissetulek 1998 a. 1990 aasta hindades?  41,9
e) Kui suur on reaalse sissetuleku suhteline kasv 1997 a. 1998 a. vahel?
4,75%
f)  Kumb suhteline juurdekasv on suurem, kas nominaalsel  või reaalsel 
SKP-l?  8,3% > 4,75% (võrdle alapunkte a ja e)
8.  Talunik müüs 10’000 krooni eest piima juustuvabrikule, kes 
omakorda müüs selle hulgifirmale 18’000 krooni eest. Milline 
summa lisandus juustuvabriku tegevusega SKP-sse?
8000 krooni
9. Endine diskor kulutas aastaid tagasi oma plaadikogu koostamiseks
13’500 krooni. Momendil õnnestus tal see plaadikogu ajalehe 
vahendusel  maha müüa 7’500 krooni eest. Kas ja kuidas mõjutab 
selline tehing selle aasta SKP suurust?   Ei mõjuta, varem ostetu müük
10. Oletame, et aastal 1999 toodeti  mingit tarbekaupa 200 ühikut 
hinnaga  25 krooni üks ühik. Järgmisel, 2000 aastal toodeti sama
kaupa 300 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni ühik. Eeldades, et see 
oligi kogu toodang,  arvutage nominaalne SKP, reaalne SKP ja SKP
deflaator (baasaasta oleks 1999). Kui suur on iga näitaja suhteline 
juurdekasv protsentides? 
SKP deflaator = 30 : 25 = 1,2 Nominaalne SKP(2000) = 300*30 =9000
Reaalne SKP(2000) = 9000 : 1,2 = 7500 krooni
80% ; 66,67%; 20% 
11. Kapitali amortisatsioon on:
a) aktsiisi-, käibe- ja kinnisvaramaksu summa;
b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või
vastuteenet osutama; 
c) kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse;
d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks;
e) kasum, mida ei jaotata dividendideks.
12. Kaudsed ärimaksud on:
a)  maksud , mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru;
b) ettevõtte tulumaks;
c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks;
d) aktsiisi-, käibe- ja kinnisvaramaks;
e) kõik maksud on kaudsed. 
13. Kasutatava tulu (sissetuleku) all mõeldakse:
a)  kulusid , mida tehakse kapitalikaupade ostuks;
b)  isiklikku tulu, millest on lahutatud isiklikud netomaksud ja 
tulusiirded ;
c) kogu raha, mida ükskõik mis meetodil on õnnestunud hankida;
d) isiklikku tulu, millest on lahutatud isiklikud netomaksud.
14. SKP on:
a) riigi poolt teenitud kasum ühe inimese kohta;
b) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil residentide ja 
mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades;
mitteresidentide valmistatud lõppt
c) riigi poolt toodetud vara, millele lisandub sõjasaagina saadud vara 
(v.a. sõralised ja sarvilised); 
d) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud 
(v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades.
15. Sisemajanduse puhasprodukt SPP on:
a) toodang, mis on korrektselt pakitud ning ei ole määrdunud;
b) SKP väärtus, millest on maha arvatud välisinvesteeringud;
c) SKP väärtus, millest on maha arvatud kõik investeeringud;
d) SKP väärtus, millest on maha arvatud majanduses hõlvatud kapitali 
tarbimiskulu e. amortisatsioon.
tarbimiskulu e. amortisatsioon. 
16. Lisandväärtuse all mõeldakse:
a) iga väärtust, mida saab oma tuludesse lisada;
b) kogutoodangu väärtust, millest on maha arvatud teistelt tootjatelt 
hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud tootmistegurite väärtus;
c) sisemajanduse puhasprodukti väärtust, millest on maha arvatud 
sisemajanduse puhasprodukti väär
teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud
tootmistegurite väärtus;
tootmistegurite väärtus; 
d) kõik ülaltoodu on õige.
17. Sisemajanduslikku koguprodukti mõõdetakse:
a) naturaalühikutes (tonnid , tükid jne.);
b) dollarites;
c) bittides;
d) inimtundides;
e) kroonides.
18. Korporatsioonide kasumi alla kuuluvad:
a) mittekorporatiivsete ettevõtete tulude summa;
b)  dividendid ;
c) jaotamata kasum;
d)  netointressid ;
e) kasumimaksed;             f)    rendid.
kasumimaksed;
19. Tulusiirded on
a) äärmiselt ebameeldivad asjad, kuna Teie tulu siirdub mujale;
b) ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite (tooraine jne.) vahe;
c) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või
tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või
vastuteenet osutama;
vastuteenet osutama; 
d) leitav selliselt, et isiklikust tulust lahutame isiklikud netomaksud.
20. Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult:
a) mitteainelisi turuväliseid teenuseid;
b) tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju;
c) mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi;
d) keskkonnakahjuliku toodangu väärtust;
e) kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid.
21. Mööbli remondiga tegelev ettevõtja ostab porolooni ja mööbliriiet, et 
valmistada ning müüa diivanipatju, mille turuhinnaks on 150 krooni 
tükk. Ühe mööblipadja maksumus sisaldab 30 krooni eest porolooni, 
1 krooni eest niiti, 49 krooni eest mööbliriiet. Kui suur on ühe toote 
lisandväärtus?
70 krooni
22. Kui Foxlandia  nominaalne SKP väljendatuna 2000 aasta 
jooksevhindades on 36 miljardit ning 1990-st aastast 2000 aastani 
tõusis üldine hinnatase riigis 20%, siis kui suur on 2000-nda  aasta 
reaalne SKP mõõdetuna 1990-nda aasta püsihindades?
36:1,2=30 mrd. kr.
23. Avaliku sektori (valitsuse) kulutused sisaldavad:
a) riiklikke ja kohalikke makse;
b) kaudseid makse;
c) amortisatsiooni;
d)  keskvalitsuse ja ja kohalike omavalitsuste kaupade teenuseid ja oste.
keskvalitsuse ja ja kohalike omaval
24. Foxlandia 2000 aasta deflaator võrreldes 1970 aastaga (baasaasta) on 
3,2 ja 1982 aasta deflaator võrreldes baasaastaga on 2,5. 2000 aasta 
nominaalse SKP väärtus on 704 miljardit krooni ja 1982 aasta 
nominaalne SKP on 448 miljardit krooni. 1. Leida 1982 ja 2000 aasta 
reaalsete SKP väärtused. 2. Kui suur on uue 2000 aasta deflaatori
arvväärtus (baasaasta 1982)? 3. Milline on 2000 aasta reaalne SKP 
kui võtta uueks baasaastaks 1982? 
1. 179,2  mrd.kr. 2. 220 mrd.kr. 3. D = 1,28;  SKP (r) 550 mrd. kr.
25.   Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks:
a) ettevõtte kulutusi uute masinate ja seademete muretsemiseks;
ettevõtte kulutusi uute masinate ja seademete muretsemiseks; 
b) muutusi kaubavarudes;
c) kodumajapidamiste kulutusi lastele hariduse andmiseks;
d) ettevõtete aktsiate ja võlakirjade ostmine ;
e) kulutusi uusehituseks;        f) kulutusi pruugitud kapitalikaupade 
kulutusi uusehituseks;
ostmiseks.
26. Tabelis on esitatud andmed Foxlandia nominaalse SKP kohta jooksevhindades, 
hinnaindeks protsentides ning reaalne SKP püsivhindades. Täitke tabeli lüngad. 
Aasta
Nominaalne SKP
Hinnaindeks (SKP deflaator),%
Reaalne SKP
1991
120
80
150
1992
135
90
150
1993
150
100
150
1994
180
106
170
1995
110
200
220
1996
275
110
250
1997
375
125
300
1998
390
130
300
1999
500
125
400
2000
640
80
800
27. Foxlandia rahvamajanduslik arvepidamine on:
SKP 
sisemaised erainvesteeringud …………………… 666,1
eksport …………………………………………… 363,2
isiklikud netomaksud ……………………………. 498,2
kohalike omavalitsuste ostud ………………..…... 467,7
kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) ……….…. 441,4
import …………………………………………… 451,0
eratarbimiskulutused ……………………………2606,1
keskvalitsuse ostud ……………………………... 364,8
isiklik tulu (sissetulek) …………………………. 3298,5
4016,9
arvutage: SKP kulutuste meetodil
rahvamajanduse puhasprodukt
SPP=SKP- amort .
3575,5
isiklikud säästud = isikl. tulu –eratarb.-isikl.netomaksud
194,2
28. Foxlandia rahvamajanduse arvepidamine põhinäitajaid on toodud tabelis, kusjuures  
netosissetulek välismaalt on 0.                               Kulutuste meetod        Saadud tulu meetod
Palgad, töötasud   …………………………..  800
eratarbimiskulutused ………………………  900
mittekorporatiivsete ettevõtete tulu ……….. 100
koguinvesteeringud ………………………...  150
korporatiivsed kasumid ……………….….…100
renditulud ……………………………………. 75
netointressid …………………………………. 75
avaliku sektori ostud …………… …………  200
eksport ……………………………………..   100
import ………………………………………    50
kaudsed maksud ……………………………   75
tulusiirded kodumajapidamisele ………….   50
üksikisiku tulumaks ……………………….  100
korporatsioonide jaotamata kasum ………   50
korporatsioonide kasumimaksud ………..     25
amortisatsioon …………………………….     75
Leidke
a) Sisemajanduslik koguprodukt kahel erineval viisil
Kulutuste meetod
E = C + I + G + (X – Z) = 900 +150 + 200 +(100-50) =1300
Saadud tulu meetod
E = W + rt + r + p = 800 + 100 + 100 +75 +75 + 50 + 25 + 75 = 1300
b) Rahvuslik puhasprodukt
RPP = E – amortisatsioon = 1300 – 75 = 1225
c) Rahvatulu
NI = RPP – kaudsed maksud =1225 – 75 =1150
d) Isiklik netomaks
Isiklik netomaks = üksikisiku tulumaks – tulusiirded = 100 –50 = 50
e) Dividendid =  Korp. kasum- korp. jaot. kasum- kasumimaksed = 100 - 50 - 25 = 25
f) Isiklik kasutatav tulu
Isiklik kasutatav tulu = Isikl. tulu – isikl. netom. – kaudsed maksud = 1150 –50 – 75 
=1025
29. Makrolandia rahvamajandusliku arvepidamise põhilised näitajad:
Eratarbimiskulud …………………………… 480
480
Leidke:  a) Sisemajanduse koguprodukt 
kulutuste meetodil
Avaliku sektori kaupade ja teenuste ostud …200
200
Kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) …….. 40
SKP = 480 +200 + 120 +20 + 20 = 840
Kapitalikaupade(tootmisvahendite) ostud … 120
120
Muutused kaubavarudes……………………..  20
20
b) Rahvuslik koguprodukt
Valitsuse tulusiirded kodumajapidamistele …80
Korporatsioonide jaotamata kasumid ……… 30
RKP = SKP + mitteresidentide 
puhasinvesteering = 840 + (-25) =815
Isiklikud maksud …………………………….. 60
Palgad, töötasud ……………………………   350
c) Rahvuslik puhasprodukt
Kaudsed ärimaksud ……………………….     10
RPP =  RKP – amortis. = 815 – 40 = 775
Netoeksport …………………………………    20
20
Korporatsioonide kasumimaksed …………    15
d) Rahvatulu
Töötuse vastane  kindlus  ……………………    20
NI =  RPP – kaudsed ärimaksud = 775-
Mitteresidentide puhasinvesteeringud ……   -25
10 =765
30. Kalapüügiga tegelev ühistu kulutas töötajatele palkade maksmiseks 
700 000 krooni, paatide ja püügivahendite ostuks ja remondiks 200 000 
krooni ja mootorkütuse ostmiseks 100 000 krooni. Ühistu kogutulu
kalade müügist oli 1 100 000 krooni. Kui suur on ühistus loodud 
lisaväärtus?
LV = 1 100 000 – (700 000 +200 000 + 100 000) = 100 000 krooni
31. Millist maksu alljärgnevatest ei loeta tavaliselt kaudseks maksuks?
a) käibemaksu;
b) aktsiisimaksu;
c) kinnisvaramaksu;
d) tulumaksu;
e) tollimaksu.
33. Kas vastavalt rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhimõtetele, 
peab kõigis majapidamissektorites loodud summaarne lisandväärtus
olema suurem kui kõigi lõpptoodete ja –teenuste väärtus?
a) õige; 
b) vale.
34. Vältimaks korduvat arvestust , kasutatakse SKP arvestamisel 
tootmislisandil lisandväärtuse printsiipi , mille kohaselt kogutoodangust 
arvestatakse maha lõpptoodang.
a) õige; 
b) vale.
35. Potentsiaalne SKP on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks 
võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära 
kasutada kõik olemasolevad ja ning kättesaadavad tootmistegurid :
a) õige;                      b) vale.
a) õige;
36. Sisemajanduse koguprodukti võib arvutada, kasutades kas 
sissetulekute (saadud tulude) või kulutuste meetodit. Millised osad 
allloetletutest on vajalikud SKP arvutamisel saadud tulu (tähistame 
tähega S) ja millised kulutuste meetodi (K) kasutamisel :
a)   eksport;                                                   
K
j) amortisatsioon; S
b)   rent;                                                      
S
k) import; K
c)   kaudsed netomaksed;                               l)  netointressid;
S
S
d)   eratarbimiskulutused; K
e)   palgad; S
f)   sisemaised erainvesteeringud; K
g)   mittekorporatiivsete ettevõtete tulu; S
h)   avaliku sektori kulutused; K
i) korporatsioonide kasumid; S
37. Ühiskondlikku heaolu (s.t. mitte ühiskondlikku rikkust) 
iseloomustatakse kõige sagedamini:
a) keskmise töötasu kaudu;
b) sisemajandusliku koguprodukti suuruse abil;
c) heaolu indeksi abil;
c)    heaolu indeksi abil;
d) miinimumpalga abil.
38. Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning 
kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus või on ta siis sellise 
erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, küll aga 
mujal. 
a)    fataalselt töötu;
b)    struktuurselt töötu;
c)     heidutatud töötaja;
d)    totaalselt töötu.
39. Monetaarpoliitika
a) keskpanga rahapoliitikat,
b) maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist,
c) keskpanga laenupoliitikat,
d) valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle.  
40.   Fiskaalpoliitika hõlmab:
a) keskpanga rahapoliitikat;
c) maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist;
d) keskpanga laenupoliitikat;
d) valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle. 
41. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel:
Aasta                Nominaalne SKP                       SKP deflaator
(miljardite kroonides)              (baasaasta 1990) 
1997                        90,6                            
120 %
1998                        91,5                            
122 %
Kui suur 1998 aasta reaalne SKP 1990 aasta hindades?
a) 65;
b) 69;
c)   75;
d)   78.
Kui suur 1997 aasta reaalne SKP 1990 aasta hindades?
a) 65,5;
Lisaküsimus: Kui suur on 1998 a deflaator kui baasaastaks 
b) 69,5;
võtta 1997?
c) 75,5
c)   75,5
I = 1,22 /1,20 = 1,017
d) 80;
42. Varimajanduse osatähtsus SKP on allpooltoodud riikidest suurim:
Vastus:
a) Rootsis ja Šveitsis, kuna seal on Euroopa kõige suurem 
maksukoormus;
b) USA – s, kuna ameeriklastele ei meeldi riigimakse tasuda;
c) Itaalias, kuna firmasid ei võeta  ettevõtete registris arvele;  
c) Eestis, kuna ei tunta piisavalt hästi elektroonset tulumaksu maksmise 
võimalust;
d) Ukrainas.
43. Varimajanduseks nimetatakse ettevõtlust, kus
Vastused:
a)   tootmise tehnoloogia ei võimalda töötada päikese käes;
b) toodetakse kergesti riknevat kaupa;
c)  tudeng töötab suvel ehitusel ilma ametlikult vormistamata; 
c)  tudeng töötab suvel ehitusel ilma ametlikult vormistamata;
d) vormistatakse ja müüakse soovijatele nn. “riiulifirmasid”. 
44. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel:
Aasta                  Nominaalne SKP                      SKP deflaator
(miljardite kroonides)             (baasaasta 1990) 
1997                           88.25                        
130 %
1998                           93.00                        
132 %
Kui suur reaalne SKP 1998 a. 1990 aasta hindades?
a)   67.45;
b)   69.25;
c)   70.45;
d) 75.75.
Kui suur reaalne SKP 1997 a. 1990 aasta hindades?
a) 67.9;
b)   69.25
c)   70.45 
d) 114.7
45. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on 
tegelik töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see 
olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest 
realiseerub?  
Vastused:
a)  inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb;
a)  inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb;
b)  inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb;
c)  inflatsioonimäär ei muutu;
d)  töötus suureneb.
46. Kui tegelik SKP (Q) on madalam kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on 
tegelik töötus (U) suurem kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see 
olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest suure
tõenäosusega realiseerub?  
Vastused:
a)  inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb;
b)  inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb;
c)  inflatsioonimäär ei muutu;
d) töötus väheneb.
47. Kui tegelik SKP (Q) on võrdne potentsiaalse SKP (Q*), siis on 
tegelik töötus (U) võrdne töötusega täieliku tööhõive (U*) korral. 
Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest 
realiseerub?  
Vastused:
a)  inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb;
b)  inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb;
c)  inflatsioonimäär ei muutu;
d)  töötus suureneb kiiresti.
48. Riigi majanduslikku arengut iseloomustab kõige paremini:
Vastused: 
a) miinimumpalk ; 
b) atesteeritud kaardimoor;
c) sisemajandusliku koguprodukti suurus;
d) inflatsiooni suurus
49. SKP deflaator on sama mis :
a) tootjahinna indeks;
b)  tarbijahinna indeks,
c) hulgihinna indeks;
d) kõikide võimalike toodete turuhinna indeks.
d)   kõikide võimalike toodete turuhinna indeks.
50. Eeldame, et SKP, mõõdetuna turuhindades aasta jooksul kasvas 120 
miljardilt kroonilt 160 miljardi kroonini. Sama perioodi SKP 
deflaator suurenes 100 kuni 130-ni. Kui palju suurenes reaalne SKP 
protsentides Deflaatori kasv = 130 / 100 = 1,3; Teise aasta reaalne SKP = 160 / 1,3 
= 123,0769; Reaalse SKP kasv = (123,0679 -120) / 120 = 2,56%
51. Kui riigi A SKP on 10 miljardit krooni ja riigi B SKP on 12 miljardit 
krooni antud vahetuskursi juures ja teades, et ostujõu pariteedi näitaja 
(PPP) on riigil B võrreldes riigiga A 1,5. Kui suur on riigi A PPP 
SKP võrrelduna riigi B-ga 
Riigi A SKP suhe riigi B SKP-sse antud vahetuskursi korral = 10 / 12. Ette oli antud, et riigi 
B valuuta on 1,5 korda üle hinnatud võrreldes riigi A valuutaga, seega riigi A PPP SKP 
võrrelduna riigi B-ga = 10 / 12 * 1,5 = 1,25.
52. Viige kokku rahvamajandusliku arvepidamise näitaja ja määratlus
Näitaja 
Määratlus
1. SKP…
A. Isiklik tulu pärast isiklike netomaksete mahaarvamist, see on
tulu, mida kodumajapidamised saavad kasutada kas tarbimiseks või
C
säästmiseks.
2. RKP, 
B. Sisemajanduse koguprodukt turuhindades, millele on liidetud 
F
Rahvuslik 
netotulud välismaalt, see on välismaalt saadud ja välismaale 
koguprodukt
makstud esmaste tulude vahe.
3. RPP Rahvuslik  C. Mingi ajavahemiku jooksul residentide ja mitteresidentide poolt 
puhasprodukt E riigi majandusterritooriumil valmistatud lõpptoodangu turuväärtus.
4. Kasutada olev  D. Sissetulekud, mida kodumajapidamised tegelikult saavad enne 
kogurahvatulu  B otseste maksude tasumist.
5. Isiklik tulu
E. Antud riigi residentide poolt loodud lõpptoodete ja –teenuste 
turuväärtus, millest on maha arvatud ärakulutatud tootmisvahendite 
D
korvamiseks tehtavad kulutused (amortisatsioon).
6. Kasutatav tulu
F. Antud riigi sisemajanduse koguprodukt, millele on liidetud nii 
netotulud välismaalt kui ka jooksvad netoülekanded välismaalt, see 
A
on residentide poolt saadud ja mitteresidentidele makstud summade 
vahe 
Seminar 3
Makroökonoomilised mudelid
1. Milline väide varude reguleerimise seisukohalt on õige:
a)
varu
    
 taskut ei
 
koorma;
 
vale, v
  ahel
vahel koormab
 
n
  ii
nii et vähe
 
 pole
b)   varude ja müügi madal või langev suhe on majanduslanguse 
tundemärk;
vale
c)    varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu 
tund
ä
em k
r ;
õige
d)    varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduskasvu 
d
tun
k
emär ; vale
e) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse 
tundemärk
õige
2
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
C
C = 100+0,8Qd
C = Qd
c = 0,8
500
C0=100
450
500
Q
Keynes’i rist . 450 nurga all joonistatud abisirge ja 
i
tarb
i
m sfunktsioon C = 100+0,8Qd
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
3
2.  Keynesi rist ehk 450 joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: 
a)
säästuläve
    
millest
, 
madalamatel
 
s
  issetulekute
sissetulekute t
  asemel
tasemel on
 
 
tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb 
säästmine; vale
b)    säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on 
tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, see
ga esineb 
g
säästmine;
õige
c)
säästuläve,
    
millest
 
kõr
 
gematel
kõr
s
  issetulekute
sissetulekute t
  asemel
tasemel on
 
 
tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu, seega esineb 
negatiivne säästmine; vale
d) säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on 
tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu, see
ga esineb 
g
negatiivne säästmine.
õige
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
4
3. Keynesi mudel e. kuluvõrrand ei sisalda:
a) planeeritud tarbimiskulutusi C;
b) planeeritud investeerimiskulutusi I;
c) planeeritud avaliku sektori (valitsuse) 
p
kulutusi; 
d) planeeritud sääste s;
E = C + I0 +Go + (Z-X), kusjuures C = C0 +c*Qd
e) planeeritud
 
n
  etoeksporti
netoeksporti (
  Z-
(Z X).
4 T
.  arbimise
Tarbimise piirkalduvus
 
(MPC)
 
 näitab:
näitab: 
a) riigipiiril tehtavate kulutuste kalduvust;
b) k
  u
k i palj k
u 
t
asu at
t
ava  l
u
l
u  i
lisakr
k
i
oon t
s (li
  san
(li
dunu
d
d ra
d
ha
h ühikus
ühik
t)
t) l
  äh
lähe
läh b 
b  
tarbimiseks;
tarbimiseks;
c) keskmist
 
kulutamist;
 
d) tootmise efektiivsust tasakaalu tingimustes;
e) seda
 
kui
, 
halvasti
 
inimesed
 
kasumit
 
k
  asutavad
kasutavad.
5
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
4. Möödunud aastal olid härra  Kase tulud 100’000 krooni ja tarbimiskulutused 
60’000 krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 120’000-le 
kroonile
kr
Mitme
. 
k
  rooni
kr
võrra
 
suur
 
enesid
suur
hr
 
Kase
. 
tarbimiskulutused?
 
 
a) 24’000                      b) 96’000            c) 16’000            d) 12’000 
d) 12’000            e) 4000
Va
V stus
u :  60000 / 100000  = 0 6
, ;
C = 20000*0 6
, = 12000
5. Kui igakuine sissetulek suureneb 7000-lt 12000-le ja säästud kasvavad 1000
võrra, siis säästmise
säästm
piirkalduvus MPS võrdub:
a)
0,5
b) 0,3
c) 0,2
c) 0,2
d) 0,1
e) 0,05
6. Säästmise piirkalduvus MPS:
MPS
a)
arvutatakse S/
arvutatakse s  
=  Q
 d
S/ ;
Qd;
b)
on
t
muu us sisse
s t
ääslt
u eki
k
m t
u es,
ses,
ill
m e on õhj
p
ust
d
anu väike mu t
u us sääst i
sissetulekutes
m ses;
;
sissetulekutes
c)
on säästude osatähtsus sissetulekutes;
d)
pluss tarbimise piirkalduvus MPC võrdub nulliga;
e)
on tarbimise piirkalduvuse MPC pöördväärtus;
f)
näitab lineaarse säästmisfunktsiooni tõusu.
f) näitab lineaarse säästmisfunktsiooni tõusu.
6
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
4. Kasutades joonisel toodud tarbimisfunktsiooni graafikut ja 450 joont (Qd=C+S), vastake
alljärgnevatele küsimustele, võttes aluseks vastusevariandina a) b) c) jne. toodud punktid või lõigud
või arvutuseeskirjad.
Eratarbi
bi i
m ne C
Qd=C+S
Säästmine S
e
C
a) –0G
d
b) 0G
c
c)
df/cf
b
f
d) – ab
G
a
e)
0Qd1
f)
ed
450
g) dQd2
0
Qd0
Qd1
Qd2
Sissetulek Qd (kasutatav tulu)
1. Kulude  katmise  punkt ehk säästulävi on sissetulekutetasemel?
e
2. Säästmine S sissetulekute tasemel Qd0 on võrdne?
d
3.Tarbimise piirkalduvus MPC võrdub?
c
4. Autonoomne tarbimine C0 võrdub?
b
5. Autonoomne säästmine S
a
0 võrdub?
6. Tarbimine C sissetulekute tasemel Q
g
d2 on võrdne?
7. Säästmine S sissetulekute tasemel Qd2 on võrdne?
f
7
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
5. Alljärgnevas tabelis on esitatud kasutatavat tulu Qd ning tarbimist ja säästmist kajastavad näitajad
Kasutatav tulu Qd
Tarbimine C
Säästmine S
APC
MPC = c
MPS = s
APS
200
260
-60
1,3
0,8
0,2
-0,3
300
340
-40
1,13
13
0,8
0,2
-0,133
400
420
-20
1,05
0,8
0,2
-0,05
500
500
0
1
0,8
0,2
0
600
580
20
0,967
0,8
0,2
0,033
700
660
40
0,943
0,8
0,2
0,057
800
740
60
0,925
0,8
0,2
0,075
a)
arvutage ja täitke tabeli tühjad  veerud ;
S = -C0 + (1-c)Qd
-60 = -C0 + (1-c)*200
-60 = -(340 – 300c ) + (1-c)200
C = C0 + cQd
340 = C0 + 300*c
100c = 80
c = 0,8
s = 1 – c = 0,2
C0 = -S + (1-c)Qd = 60 + 0,2x200 = 100
APC = C / Qd = 260 /200
/
= 1,3
jne.
APS = S / Qd = -60 /200
/
= -0,3
jne.
b) kui suur on autonoomne tarbimine ja säästulävi;
C0 = 100
Säästulävi on 500
a)
kirjutage tarbimis- ja säästmisfunktsiooni võrrand.
C = 100 + 0,8Qd
S = -100 + 0,2Qd
8
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
6. Leidke järgmistele tarbimisfunktsioonidele vastavad säästmise suurused, kui kasutatav tulu Qd on
500.
a)
C = 450 + 0,6 Qd
-250
b)
C = 100 + 0,5 Qd
150
c)
C = 200 + 0,8 Qd
-100
d)
C = 50 + 0,9 Q
0
d
e)
C = 150 + 0,75 Qd
-25
7.
Kasutades
alltoodud
joonist,
kus
vertikaalteljel
on
kajastatud
säästmisfunktsioon S
ja
horisontaalteljel kasutatav tulu Qd, vastake küsimustele:
a)
kui suured on antud tingimustel autonoomne
säästmine ja autonoomne tarbimine? -250 250
S
b)
Millega võrduvad tarbimise piirkalduvus MPC
ja säästmise piirkalduvus MPS?
0,75
0,25
c)
kui kasutatav t
  ulu
tulu Qd = 2000,
 
siis
 
 indutseeritud 
0
tarbimine ja kogutarbimine on:
1000
2000
Qd
1500
1750
d)
Kui kasutatav tulu kasvab 2200 -le, millega 
-250
võrduvad indutseeritud säästmine ja 
kogusäästmine?
9
550
300
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
8. Kasutades alljärgnevat joonist, kus vertikaalteljel on kujutatud tarbimiskulutused C ning
investeeringud I ja horisontaalteljel kasutatav tulu Qd, vastake küsimustele mis puudutavad
kogukulutusi E =C + I ja majanduse tasakaalu.
a)
majanduse tasakaal sissetulekute tasemel Qd = 800
baseerub tarbimise piirkalduvusel MPC, arvutage
MPC = C/Qd =3/4 = 0,75 (graafiliselt)
Qd = C +S
C, I
E=C+I; 800=100+c800+100 c=600/800=0,75
700+100
b)
leida tasakaalupunktis autonoomne tarbimine C0,
E = C +I
indutseerit
tseerit d
u tarbimine cQd, ja kog t
u arbimine
tarbimine C.
C0 = 100                 cQd = 600
C = 700
c)
leida
esitatud
tarbimisfunktsioonile
vastava
säästufunktsiooni
autonoomseid
säästud
S0,
säästmise piirkalduvuse MPS ning nende baasil
200
p
g
indutseeritud säästud tasakaalutasemel Qd = 800.
100
I
S0 = -100
MPS = 0,25
(1-c) Qd = 200
800
Qd
d)
Juhul, kui autonoomne tarbimine C0 langeb 50-le,
milline
on
siis
uus
tasakaalupunkt
Q
ja
E=Q,  Q=C+I = 50+c*Q+100= 150+0,75*Q
indutseeritud tarbimine cQd , leida ka sellele Q = 150/ 0,25 600
=
Q = 600
tasakaalupunktile vastav kogutarbimine C ja cQd = 0,75*600 = 450
kogusäästmine S.
10
C = 500
S = 100
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
Seminari eesmärgiks on makroökonoomilise tasakaalu Q=E leidmise seotud ülesannete omandamine.
Tasakaalu
leidmiseks
koostame
kuluvõrrandi
ja
võrdsustame
selle
tarbimisega.
Tarbimisfunktsioon
C = C0 + cQd
(0