Õmblusfirma keskkonnapoliitika Veoteenus: Bussid ei tee tühje sõite võimalusel täidame alati bussid maksimumini bussijuhtidele säästliku sõidu koolitus kasutame uuemaid ja tehniliselt korras busse Vabrik: tekitame võimalikult vähe jäätmeid tekkivate jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine kasutame võimalikult kaasagset tehnoloogiat tooraine maksimaalne ärakasutamine (nt. Täiskasvanute riiete väljalõikamisel tekkinud jäätmetest saab toota lasteriideid) optimeeritud kanga ja niidi kulu tutvustame keskkonnapoliitikat kõigile töötajatele energia säästlik tarbimine ühest riidekiust kanga jäägid saadame uuesti tootmisele sega- ja tehiskiust kanga jäägid saadame põletamisele minimaalne toote pakendus transpordil poodidesse pakendite korduvkasutus eelistame sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteeme omavaid kanga tootjaid pöörame tähelepanu töötajate tööohutusele ja kva...
(Eestis: Kuressaare, Tartu, Valga jt.) Keskkond ja majandus, majandusmeetmed, saastaja maksab põhimõte. Majanduse mõju keskkonnale : Kasvav tööstus, tootmine, transport, Keskkonnaprobleemide piirideülesus, Surve loodusressurssidele, Negatiivsete välismõjude probleem. Keskkonna (-kaitse ja -korralduse) mõju majandusele : Rangemad keskkonnaregulatsioonid piiravad majandust!? Keskkonnakaitseliste projektide kulukus ja tasuvus pikemas perioodis. Lahendused ja nendega kaasnevad probleemid : Keskkonnapoliitika meetmed/vahendid/instrumendid , Traditsioonilised meetmed, Liikumine paindlikemate ja nö pehmemate uuenduslike meetmete suunas, Meetmete mõju keeruline hinnata, Mõjuvus ja tõhusus, Vajalik globaalne ja ühtsem reguleerimine, Riikide vaheline majanduslik ebavõrdsus ja erinev suhtumine KP probleemidesse ja nende lahendamisse kes peaks tegelema? Keskkonnapoliitika meetmed : Vahendid, instrumendid, mehhanismid KP eesmärkide saavutamiseks.
valimised ja Rahandussüsteemi loomine EL, ajalugu 1986 Ühtse Euroopa Akt (jõustus 1987) "Valge raamat" 1992 Maastrichti lepe (loodi Euroopa Liit) Esimene tugisammas - Rooma lepingu parandused ja täiendused: · majandus- ja rahaliidu moodustamine ning ühtse Euroopa raha käibelevõtmine; · ühtse sotsiaalpoliitika kasutuselevõtmine, mis annab Euroopa kodanikele uued õigused; · ühtne haridus- ja tervishoiupoliitika; · Ühenduse keskkonnapoliitika, tehnoloogia, Euroopa transpordi- ja sidesüsteemide laiendamine; · Ühenduse vaesematele regioonidele mõeldud fondide suurendamine, et neid järele aidata. See hõlmab uut Ühtekuuluvusfondi Kreekale, Portugalile, Iirimaale ja Hispaaniale, eriti keskkonnakaitse ja transpordi nn infrastruktuuri investeeringuid. EL, ajalugu Teised kaks tugisammast: · Euroopa Poliitiline Liit (European Political Union) ülesandeks on koordineerida välis- ja kaitsepoliitikat,
........................................................ 13 KESKKONNAÕIGUSELE ERIOMASED JOONED:......................................................................................... 13 KESKKONNAÕIGUSE PÕHIPRINTSIIBID:.................................................................................................. 14 VASTUTUS:......................................................................................................................................... 14 EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA TAUST:...................................................................................... 14 EUROOPA LIIDU KESKKONNAÕIGUS:..................................................................................................... 14 PEAMISED INSTITUTSIOONID:............................................................................................................... 15 KESKKONNAPOLIITIKA LÜHIÜLEVAADE:......................................................................................
Kokkuvõttev KKP eksami materjal Halduspoliitika- on lüli mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud ri...
Keskkonnapoliitika jätkusuutlikkuse proovikivi Tänapäeva ühiskonnas on hakatud erilist rõhku pöörama keskkonnale ja erinevatele probleemidele, mis sellega kaasas käivad. Elusolendid, eelkõige inimesed, mõjutavad intensiivselt ümbritsevat keskkonda. Sellega kaasnevad protsessid, mille käigus loodus reageerib aktiivselt muutustele, muutes elukeskkonda. Kas keskkonnapoliitka on piisavalt jätkusuutlik, et tulevastele põlvkondadele pakkuda ohutut elukeskkonda? Vaadates tagasi ajalukku, leiame, et alates 1980ndest hakkas keskkonnapoliitka tähtsus esile tõusma ning rahvusvaheline koostöö aina kasvas, inimesed muutusid üha teadlikumaks ja levis roheliste ideoloogia. Euroopa Liit tõusis poliitika keskmeks, 1992. aastal toimus ÜRO üks tähtsamaid konverentse, kus arutati tähtsaid keskkonnaga kaasnevaid probleeme ning hakati otsima ühiselt neile lahendusi. Juba see näitab, et inimesed tahavad keskkonda säilitada ja püüavad seaduste abil, vastavat...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati-Karolin Prangli KESKKONNAPOLIITIKA PRAKTILINE TÖÖ Kodune töö Keskkonnakaitse õppekavas Juhendaja: Kalev Sepp Tartu 2016 Ülesanne 1. Keskkonnamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad. 1. Hädaolukordade riskianalüüsid; 2. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad 2015-2021; 3. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (väljatöötamisel); 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; 5. Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018; 6. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020; 7. Eesti Maaelu arengukava 2014–2020; 8. Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava; 9. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020; 10. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused 2010; 11. Üleriigiline planeeri...
Türi Kolledzi keskkonna-aruanne 2011 1. Keskkonnapoliitika Õppe- ning teadustöö kõrge taseme saavutamiseks keskkonnateaduste erialal, soovib TÜ Türi Kolledz oma hoonete ning maavaldustel järgida ja edendada keskkonnasäästlikke põhimõtteid ning tehnoloogiaid, säilitada ning hoida loodusressursse ja vältida keskkonnareostust. TÜ Türi Kolledz järgib täielikult keskkonnaalaste õigusaktide ja ametlikult heakskiidetud tegevusjuhendite tava, ning teeb jätkuvalt jõupingutusi: Usaldusväärse keskkonnajuhtimise põhimõtete ja tavade edendamiseks; Suurendada personali, üliõpilaste ja kaaskodanike keskkonnaalaste kohustuste tundmist ja teadlikkust; Teha koostööd teiste asutustega, et edendada asjakohast keskkonnapoliitikat; Rakendada tehnoloogiat ja tegevust, mis vähendab Kolledzi ökoloogilist jalajälge; Minimeerida ladestamisele minevate jäätmete hulka ning propageerida taaskasutamist ning komposteerimist; Ka...
Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Pikaajalises arenguperspektiivis vaadatuna on Agenda 21 olulisim dokument, mis käsitleb ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Eesti keskkonnapoliitika: Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskkonnateadlikkusele. Eesti keskkonnapoliitika täpsustamiseks on Riigikogu vastu võtnud arvukalt õigusakte nagu mersaseadus, veeseadus, maapõueseadus, ranna ja kaldaseadus säästva arengu seadus, jahikorralduse seadu jt. Agenda21 põhimõtetest lähtudes võttis Riigikogu 1995. aastal vastu Säästva arengu seaduse, mis paneb
Keskkonnamärgised Sigmar Naudi LU II Tartu 2014 Keskkonnamärgis? Annavad teavet toote või teenuse soodsate keskkonnaaspektide kohta. Keskkonnamärgiste eesmärgiks on: 1. Edendada tooteid, 2. Aidata kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele, 3. Keskkonnateadlikkuse tõestamiseks, 4. Turu mõjutamine. Märgised... Riiklikud ja eramärgised. Kohustuslikud ja vabatahtlikud. Sertifitseeritavada ja ise deklareeritavad märgised. Ökomärgised. Energiamärgised. Informatiivsed märgised. Jäätmekätilusele mõeldud märgised. Märgised teenustel. Ökomärgis... Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgise taotlemine on vabatahtlik. http://www.bioneer.ee/static/files/081/t2_nordi ...
4. esitada ettepanekuid säästva arengu alaste õigusaktide väljatöötamiseks. Säästva arengu komisjoni juhib esimehena peaminister, asetäitjateks on keskkonna- ja majandusminister. Tegevusvaldkondade alusel on säästva arengu komisjoni liikmeteks valitud 23 säästva arengu alaste küsimuste asjatundjat, kes esindavad erinevaid institutsioone. Riiklik keskkonnastrateegia Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis 12. märtsil 1997 heaks Eesti keskkonnastrateegia (KS), mis määratleb keskkonnapoliitika 10 prioriteetset põhieesmärki ning täpsustatud eesmärgid/sihid lühi-, pikemaajalises ja pikaajalises perspektiivis vastavalt aastateks 2000, 2005 ja 2010. Need 10 prioriteetset põhieesmärki on: 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine 2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine 3. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine 4. Õhukvaliteedi arendamine, kaasa arvatud transpordiemissioonide vähendamine 5
Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Pikaajalises arenguperspektiivis vaadatuna on Agenda 21 olulisim dokument, mis käsitleb ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Eesti keskkonnapoliitika: Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskkonnateadlikkusele. Eesti keskkonnapoliitika täpsustamiseks on Riigikogu vastu võtnud arvukalt õigusakte nagu mersaseadus, veeseadus, maapõueseadus, ranna ja kaldaseadus säästva arengu seadus, jahikorralduse seadu jt. Agenda21 põhimõtetest lähtudes võttis Riigikogu 1995. aastal vastu Säästva arengu
Säästev areng ja keskkonnapoliitika Jane Sepp Kärdla ÜG 12a klass Agenda 21 Ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks Ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemise ja ülemaailmse keskonnakatastroofi saabumise vältimine Tähtsustab keskonnasõbralikku maailmamajanduse arengut Click icon to add picture Agenda 21 Click icon to add picture Eesti keskkonnapoliitika Eesti nüüdisaja keskonnapoliitika tugineb riikide seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskonnateadlikkusele Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhieesmärgiks: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressurside tagamine ilma loodust kahjustamata Arhusi konventsioon üldsuse kaasamine keskonda puudutavate otsuste tegemisse Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted KKstrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste
Säästev areng ja keskkonnapoliitika Mis on säästev areng? Säästev areng- sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. Säästva arengu peamine idee majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Keskkonnapoliitika Keskkonnapoliitika on ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute, kavatsuste, strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi õigusaktidel. Keskkonnapoliitika olulised valdkonnad: Ø Keskkonnakorraldus Ø looduse mitmekesisuse kaitse Ø loodusvarade kasutus Ø Jäätmekäitlus Ø veekaitse ja -kasutus jne. Keskkonnapoliitikat teostab enamasti riik, kuid seda võivad kujundada ja mõjutada ka...
korraldamisele ja juhtimisele suunatud tegevust. Poliitika tähistab tänapäeva ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja otsuste langetamise protsessi või üldise ja avaliku iseloomuga küsimuste ja nähtuste kohta seisukoha võtmine ja nendega tegelemine. Keskkonnapoliitika seob omavahel poliitikat ja keskkonnaalast administreerimist, on valikute tegemine, mis algab eksisteeriva olukorra kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega. Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid. Jätkusuutliku arengu indikaatorite alusel saab jälgida ühiskonnas toimuvaid trende ning soovi korral võidelda nende muude maade trendidega. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb säästval arengul. Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel alal: Keskkond, majandus ja kogukond
Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut KES PEAKS TEGELEMA KODANIKE VÄÄRTUSKASVATUSEGA? Essee Tartu 2013 2 KES PEAKS TEGELEMA KODANIKE VÄÄRTUSKASVATUSEGA? Väärtuskasvatus saab alguse väga varakult. Ei saaks küll öelda, et kohe peale sündi, aga kohe, kui laps hakkab ümberringi toimuvast aru saama, et miks keegi mida teeb. Mida vanemaks laps saab, seda rohkem avardub maailm tema jaoks; järjest rohkem on ta seotud erinevate küsimustega ja teeb üha rohkem valikuid enda eest ise. Kõik millega inimene kokku puutub oma elus täidab ka mingit rolli seoses tema väärtushinnagute kujunemisega. Väärtushinnaguid otseselt ei õpita, need jäävad külge ja kujunevad välja. Kuid kes on need eeskujud, kes mõjutavad seda protsessi? Kõik saab alguse kodust. Kodune kord ja kodune kasvatus on väärtuskasvatuse alustalad, millele rajatakse ülejäänud. Mõjutajad on siin lapsevanemad, kes päran...
EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Teema: Gaasitoru EL keskkonnapoliitika ja ökoloogiline julgeolek Referaat Eliko Roomet Keskkonnakaitse teaduskonna II kursuse üliõpilane Juhendaja: Jüri Martin 2007 Sissejuhatus Viimasel ajal on tihti räägitud ja kirjutatud hiigelprojektist, millega soovitakse teenida keskkonnakaitse arvel. See on Nord Stream gaasijuhe, mille Vene ja Saksamaa kontsernid
Lisainformatsiooni kogumine (millised on ikkagi ohutud kogused) Pmst arendatakse samm-sammult, kui võimalik siis kindlate teaduslike tõendite põhjal Aga keskkonnakasu on saavutatav näiteks läbi puhtamate tehnoloogiate kasutamise (gains are possible through e.g. reduced pollution charges) Ettevaatuspõhimõte: k.a nt keelud 1 variant on teha mitte midagi (positiivse vaate kohaselt) ELi keskkonnapoliitika rajaneb ettevaatus- ja ennetusprintsiibil ning põhimõtetel, mille kohaselt tuleb keskkonnasaaste kõrvaldada selle tekkekohas ning saastaja peab maksma. Otsused: Kohene ja täielik keeld - keskkonnakahju põhjustava aine täielik keelustamine Keskkonnakahju põhjustava aine järk-järguline keelustamine Standardite/piirmäärade kehtestamine kokkulepete alusel Vähima võimaliku kahju põhjustamine mõistlike rahaliste vahendite piires
105493HAJB Euroopa Liidu sobivus keskkonnapoliitikaga tegelemiseks Uurimustöö pealmiseks küsimuseks on, et kas Euroopa Liit on õige tasand keskkonnapoliitikaga tegelemiseks? Milline on Euroopa Liidu pädevus antud valdkonnas ja millised on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika rakendamise probleemid ning keskkonnapoliitika (de)tsentraliseemise positiivsed ja negatiivsed küljed. Viimase 30 aasta sees on ELi keskkonnapoliitka kasvanud vähestest väga kitsastest tehnilistest meetmetest üheks tuntumaks tegevusvaldkonnaks, mis hõlmab peaagu kogu keskkonnaproblemaatika. ELi keskkonnapoliitika tugineb veendumusele, et ranged keskkonnastandardid stimuleerivad innovatiivsust ja loovad uusi ettevõtlusvõimalusi. Warleigh'i1 sõnul on keskkonnapoliitikat peetud ka üheks edukamaks ELi poliitikaks, hoolimata
Vaatamata sellele Eesti oli ja jääb iseseisvaks energeetikas, mida ei saa öelda Lätist ja Leedust Eestis on põlevkivi. 1980ndates oli selgeks teinud kogu maailmas, et Eesti on suur põlevkivi hoidla. Eestis aga oli ka palju rohkem probleeme, kui Leedus või Lätis, sest Venemaa uputas 1990. aastate lõpus oma tuumajäätmed Läänemerre. Just sellepärast Eestimaa oli sunninud kulutama miljonid krooni keskkonna taastamiseks ja teha suurejoonelise keskkonnapoliitika reforme, mida ta ja teeinud. 26. oktoobril 2005. aastal Riigikogu otsustas heaks kiita "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030". Selle strateegia eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030"` puudutab ka põlevkivi probleem, kuna põlevkivi
Kliima muutus (globaalne soojenemine) Viimasel ajal me kuulame raadiost ja uudiste programmidest globaalse soojenemist. Meedia tekitavab meile et autod ja tehased teevad meie temperatuuri kõrgem ja kõrgem ja selle põhjuseks on CO2. Kõigepealt, tahan öelda mis see globaalne soojenemine üldse tähendab. Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Vikipeedias on kirjutatud, et aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra ja selle põhjuseks on 90% tõenäosusega inimtegevus, täpsemalt kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris. Kuid, mõned teadlased ei arva et kliima soojenemise saab selgitada inimetevusega. Nende seas on klimatoloog Piers Corbyn. Ta kinnitab, et mitte ühtegi suuri kliimamuutusi viimase aastatuhandel ei saa seostada CO2 tegevusega. Selles töös ma tahan aru saada kuidas tegelikult toimub kliima muutus. Maa ajaloo jooksul oli soojenemise ...
N: ebapärlikarp, lendorav, must-toonekurg. · II kategooria- piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ja levila aheneb. N: Järv-lahnarohi, harilik jugapuu, roosa riisikas. · III kategooria- praegu veel suhtelisels tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. N: hallhüljes, valge-toonekurg, sookurg, vesipapp. Säästev areng ja keskkonnapoliitika: 1. Agenda 21 on ülemaailmne säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Selle eesmärk on tähtsustada keskkonnasõbraliku tasakaalustatud maailmamajanduse arengut, et sellega parandada inimeste elukvaliteeti ja tagada põhiliste vajaduste rahuldamine. Agenda 21 ja Läänemeremaade poolt allkirjastatud Läänemere Agenda on olnud alusdokumendiks Eesti keskkonnapoliitika kujundamisel. 2
o Looduskaitseseadus ja sellega seotud keskkonnaministri määrused reguleerivad ka haruldaste ja hävimisohus liikde kaitset. o Kaitsvad liigid on jagatud kolme kategooriasse: 1. Haruldased ja hävimisohus liigid 2. Väheneva arvukusega ohustatud liigid või liigid, mis on ohustatud keskkonnategurite poolt. 3. Arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine. Säästev areng ja keskkonnapoliitika Agenda 21 loodi 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Mis on Agenda 21 eesmärk? o Agenda 21 on ülemaailme XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. o Dokumendid rõhutatakse loodusressursside säästliku kasutamise vajadust. o Püstitatud eesmärkide saavutamiseks tuleb kõigil riikidel ja kohalikel omavalitsustel koostada säästva arengu tegevuskava.
Uurimustöö Keskkond ja säästev areng Jõhvi 2011 Sisukord Keskkonnakorraldus · Eesti keskkonnapoliitika · Maailm ja keskkond Loodus · - Looduskaitse Säästev eluviis · - Kliimamuutus · - Kemikaalid ja keskkond · - Energia tarbimine Prügi Ohud keskkonnale Sissejuhatus Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja.
HELCOM-i Läänemere tegevuskava bioloogiline mitmekesisus Probleemi lühiülevaade Läänemerd peetakse üheks kõige reostatumaks ja ökoloogiliselt ohustatumaks mereks maailmas ulatuslikud toitainete ja mürgiste kemikaalide heitmed, intensiivne merekasutus, nagu laevaliiklus ja naftaveod ning nendega kaasnevad reostusohud, võõrliikide arvu kasv, suuremahuline töönduslik kalapüük jms on avaldanud Läänemere õrnale ökosüsteemile väga ebasoodsat mõju. Läänemere ainulaadsed tingimused piiravad mereelustiku mitmekesisust ja teevad ökosüsteemid eriti tundlikuks. Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemere riimvee ökosüsteemides suhteliselt vähe looma- ja taimeliike. Selline piiratud bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike vohada ning mereelupaikades, erit...
Kas Eesti on jätkusuutlik ühiskond? Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tule- vaste põlvkondade valikuvõimalusi. Säästva ehk jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel on oluliseks tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Aluse riigi eri juhtimistasandite ja valdkondade seostamiseks ning arenguotsuste langetamiseks loova...
lit liid osapoolte konsensuse alusel viies enne lõplikku otsust läbi põhjalikud keskkonnamõju hindamised ja uuringud, milles võrreldakse tuumaenergia pikaajalist tasuvust teiste energiaallikatega võrreldes. Kogu informatsioon uuringutest avalikustatakse ning otsustamisele eelneb avalik arutelu. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Keskkonnapoliitika Valitsusliidu keskkonnapoliitika eesmärk on tagada Eesti inimestele rahva püsimist toetav puhas ja looduslikult mitmekesine elukeskkond ning selle säilimine põlvest põlve. põlve Valitsusliit lähtub arusaamast, et inimene on looduskeskkonna osa ning taotleb oma poliitikas liitik mõistlikku õi tlikk tasakaalu t k l keskkonnakaitse k kk k it ning
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika Referaat Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika kujunemine 3. EL Keskkonnapoliitika peamised osalised 4. EL Keskkonnapoliitika eesmärgid 5. Keskkonnaprobleemid ja EL keskkonnakaitsetegevused 6. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007- 2011 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Paljude eri keskkonnaküsimustega tegelemiseks on Euroopa Liit aastakümnete jooksul töötanud välja ühed rangeimad keskkonnanõuded maailmas. Praegu on peamisteks prioriteetideks võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, reostusest tulenevate
juhtimisele suunatud tegevust. * Poliitika tänapäeval tähistab ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja otsuste langetamise protsessi; * Üldiste ja avaliku iseloomuga küsimuste ja nähtuste kohta seisukoha võtmine ja nendega tegelemine. Keskkonnapoliitika *Seob omavahel poliitikat ja keskkonnaalast administreerimist. *On valikute tegemine, mis algab eksisteeriva olukorra kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega. *Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid. *Nende alusel saab jälgida ühiskonnas toimuvaid trende ning soovi korral võrrelda neid muude maade trendidega. Euroopa Liidu Keskkonnapoliitika. *Kaasaegne Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb säästval arengul. *Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel - keskkonna, majanduse ja kogukonna - alal. Keskkonnapoliitika
(eelarvepoliitika) on EL tasandi pädevuses b) Nii fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) kui monetaarpoliitika (rahapoliitika) on liikmesriikide pädevuses c) Nii fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) kui monetaarpoliitika (rahapoliitika) on EL tasandi pädevuses d) Fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) on liikmesriikide pädevuses, monetaarpoliitika (rahapoliitika) on EL tasandi pädevuses 4. Missugune alljärgnev väide EL keskkonnapoliitika kohta on korrektne a) Kõik keskkonnapoliitika põhimõtted on unikaalsed ükski ei ole rakendatav teiste EL ühispoliitikate puhul b) Keskkonnapoliitika sai alguse vajadusest tagada kaupade vaba liikumine ühtses majandusruumis c) Keskkonnapoliitika on EL otsustustasandi ainupädevus d) Keskkonnapoliitika esimesed ühtlustamismeetmed tegelesid eksklusiivselt looduskeskkonna kaitsega 5
Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive · Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ · jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ · Linnudirektiiv 79/68/EMÜ · jne Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) III periood Nimetatud Aktiga lülitati EMÜ asutamislepingusse eraldi jaotis "Keskkond" · Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid · Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris · Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted · Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni IV periood · Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja õiguse aluseid ja eesmärke
Töötama välja kkpoliitika Teostama kk ülevaatuse Määratlema keskkonnaalased prioriteedid Töötama välja tegevuskava Teostama järelkontrollid Keskkonnajuhtimissüsteemi iseloomustab kindel struktuur, tegevuskavad, määratletud vastutus, toimingud, protseduurid, protsessid ja ressursid, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks. !!!!!!!! Demingi juhtimismudel: planeeri/kavanda, tegutse/vii ellu, kontrolli, täienda. Kavanda: keskkonnapoliitika, olulised keskkonnaaspektid ja mõjud, õigusaktide nõuded, keskkonnaeesmärgid, - ülesanded ja -kavad. Vii ellu: ressursid, rollid, vastutused ja volitused. Pädevus, koolitus ja teadlikkus. Suhtlus ja teabevahetus. KKJS dokumentatsioon, dokumendiohje, toimimisohje, hädaolukordades tegutsemise kava. Kontroll: seire ja mõõtmised. Mittevastavused, korrigeerivad ja ennetavad tegevused. Tõendusdokumentide ohje. Siseaudit.
Rahvusvaheline CIDESCO kool 45.grupp Ühiskondliku osalemisega võime me mõjutada oma elukeskkonna olukorda ning selle tulevikku oluline, sest loodus ise ei ütle, mida tegema peab. Tänapäeval saab üha enam aktuaalseks keskkonnateadlikus nii ühiskonnas kui ka ette- võtete seas. Keskkonnaküsimusi lahendatakse nii riigi, maakonna kui ka kohalikul tasandil, töötatakse välja organisatsiooni keskkonnapoliitika, juhtimissüsteemid, keskkonnaeesmärgid ja - ülesanded, märgid, mis annaksid kinnitust toote või teenuse keskkonnasõbralikkusest, erinevad strateegiad probleemide lahendamiseks. Mina oma töös selgitan mis on keskkonnajuhtimissüsteem, mida hõlmab ning mis on selle osa eesmärgiks. Samuti kirjeldan ning lisan näiteid ökomärkidest. Tutvustan säästvat arengut Eestis ning strateegiat ,,Säästev Eesti 21", kus on avaldatud arengu põhimõtted
tulem?), Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987) (sh riiklik programm), Genfi konventsioon, Stockholmi konventsioon, Espoo konventsioon, Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989). Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis). Keskkonnapoliitika. Mõisted ,,keskkonnapoliitika", ,,keskkonnastrateegia", ,,keskkonnategevuskava". Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus, direktiiv, otsus, soovitus. Euroopa Liidu VII keskkonnaprogrammi ,,Hea elu maakera võimaluste piires". Programmi esmatähtsad eesmärgid ja realiseerimise teed. Keskkonnapoliitika Eestis. Riigi strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused, valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava, programm). Näiteid
20 sajandi alguses hakati USA eeskujul ka Euroopas kaitse alla võtma suuremaid maa-alasid, mitte ainult üksikuid loodusobjekte. Keskkonnapoliitika vahendid Keskkonnapoliitika vahendid võib liigitada riigi sekkumise ning valitsuse käitumise alusel:1.Kõrvalehoidev-valitsus ei sekku jätab kõik kohalikku või rahvusvahelise turu reguleerida. 2 .Apelleeriv-valitsus või tema esindajad pöörduvad suuremate keskkonnasaastajate poole palvega võtta otsuste tegemisel arvesse keskkonnapoliitika üldist suunda. 3Tasakaalustav- valitsus tasakaalustab erinevate huvigruppide tegevust, turu negatiivseid efekte. Luuakse eeskirjade ja reeglitega üldine keskkonnapoliitiline raamitiks, kuid ei mõjutata individuaalseid otsuseid. Võimalik kõrge keskkonnateadlikkusega ühiskonnas. 4.Stimuleeriv-valitsus rakendab saastajate suhtes positiivseid ja /või negatiivseid ergutusabinõusid, stimuleerides neid keskkonnaalasele tegevusele ( saaste vähendamine, ressursside kokkuhoid) 5
Haanjamehe Talu Kubija Hotell-loodusspa Waide motell Pühajärve Puhkekeskus Bernhard Spa Hotel Pesa Hotell · Ida-Virumaa: Saka Cliff Hotel & Spa Rohelise Võtme eesmärgiks Eestis on: · Propageerida säästva majandamise põhimõtteid turismisektoris · Suurenda Eesti majutusettevõtete konkurentsivõimet · Pakkuda külastajatele kvaliteetset majutusteenust Rohelise Võtme märgise taotlemiseks peab majutusettevõte: · kujundama ettevõtte keskkonnapoliitika · seadma keskkonnamõjude parendamiseks eesmärgid ja sellest lähtuvalt koostama tegevuskava · täitma RV kohustuslikud kriteeriumid · teavitama RV sekretariaati soovist omistada ettevõttele RV märgis, saates sekretariaati sellekohase avalduse ning ettevõtte keskkonnapoliitika, -eesmärgid ning tegevuskava. Kui majutusettevõttele on omistatud Green Key, siis mis kasu sellest tuleb ?
tulenevatele tingimustele ja kehtestatud nõuetele ning kes on kantud majandustegevuse registrisse majutusteenuse pakkujana. . 3. Nõuded Teavitama RV sekretariaati soovist omistada ettevõttele RV märgis, saates sekretariaati sellekohase avalduse ning ettevõtte keskkonnapoliitika, eesmärgid ning tegevuskava. Seadma keskkonnamõjude parendamiseks eesmärgid ja sellest lähtuvalt koostama tegevuskava. Täitma RV kohustuslikud kriteeriumid. Kujundama ettevõtte keskkonnapoliitika. Kontrollkülastuse kulud kannab Eesti RV koordinaator. Seejärel lepitakse ettevõttega kokku aeg kontrollkülastuse läbiviimiseks. Kõik süsteemi juurutamise, konsultantide, vajalike investeeringute jms seonduvad kulud kannab ettevõte, kes soovib RV liikmeks astuda. Vahepealsel aastal tuleb esitada uue perioodi tegevuskava, kokkuvõte eelmise perioodi tegevuse tulemustest ning kriteeriumite täitmist näitav täidetud avaldus.
keskkonnakaitse mitte ainult eetiline ja poliitiline eesmärk, vaid ka selle sektori tööstuskasvu eeltingimuseks. Kui minevikus vaadeldi keskkonnakaitset kui konkurentsi takistavat faktorit, siis tänapäeval on jäätmehooldus konkurentsitingimustes pigem eeliseks. ERP-ED fraktsioon kaitseb keskkonda, tagades rakendatava, juhitava ja kindlustatud keskkonna kahjustamise alase seadusandluse. ERP-ED fraktsioon on veendunud, et säästev ja ökoloogiliselt tasakaalustatud areng peab olema Euroopa keskkonnapoliitika keskmeks. Sümptomitega võitlemise asemel peaks keskkonnapoliitika ründama nende põhjusi. ERP-ED fraktsioon rõhutab vajadust luua tsentraliseeritud süsteem meditsiinitoodete turustamiseks ühenduse piires, nii et igal Euroopa kodanikul oleks juurdepääs uutele ravimeetoditele. Samas tuleks välja töötada põhimeetmed, mis on seotud ravimiohutuse järelvalvega, s.o. meditsiinitoote pidev seire. Fraktsioon soovib, et kasutusele võetaks kõik võimalikud meetmed arendamaks Euroopa
Juba uut toodet disainides analüüsitakse ja antakse hinnang tagajärgedele kuidas see võiks keskkonda mõjutada ning mis hõlmab kogu hällist-hauani tsükli.See sisaldab loodusliku materjaliressursi ningtaaskasutavate toodete hoolikat ja ettevaatlikku käsitlemist.Peame oluliseks informeerida ka oma kliente meie toodete keskkonnasõbralikust ja turvalisest käsitlemisest. Keskkonnasõbralikud tooted. Üha enam kasutame tootmisprotsessis edumeelseid tehnoloogiaid selleks,et kaitsta keskkonda. Keskkonnapoliitika ja selle kontroll Meie keskkonnapoliitika süsteem garanteerib keskkonnaalaste põhimõtete efektiivse järgimise ning kinnipidamise nende põhimõtete õiguslikest ja administratiivsetest sätetest.. EKUK Eesti Keskkonnauuringute Keskus ehk EKUK teostab uuringuid ja keemilisi analüüse keskkonnaseisundi hindamiseks ning ettevõtetele ja elanikkonnale analüüse joogivee, toiduainete, kütuse jm. kvaliteedi kontrolliks.Uuringute tulemusi
EESTI LOODUSKAITSE AJALUGU SISSEJUHATUSEKS Eesti looduskaitse ajaloos eristatakse peamiselt nelja perioodi: 1. Kuni I maailmasõja lõpuni (-1918) 2. Eesti I iseseisvusaeg (1918-1940) 3. Okupatsiooniperiood (1940-1991) 4. Eesti praegune keskkonnapoliitika (1991-) KUNI I MAAILMASÕJA LÕPUNI (-1918) Esimesed sugemed looduse kaitsmisega seoses Eestis ilmnesid 13. sajandi lõpul (1297), kui Taani kuningas Erik Menved keelas Tallinna lähistel asuval kolmel saarel metsaraie. 1644. aastal avaldas Urvaste pastor ,,Pikse palve", kus seisab Pühajõe reostamise vastu, 20 aastat hiljem laieneb Rootsi metsaseadus Eesti aladele, mis oluliselt säästab Eesti metsa alasid ning aitas kaasa kindlate liikide kaitsele
liitunud veel 14 riiki (Eesti, Leedu, Rootsi, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Küpros, Maroko, Tuneesia ja Jaapan). Liitumisetapis on veel kuus riiki. Rohelise Võtme eesmärgiks Eestis on: Propageerida säästva majandamise põhimõtteid turismisektoris Suurenda Eesti majutusettevõtete konkurentsivõimet Pakkuda külastajatele kvaliteetset majutusteenust Rohelise Võtme märgise taotlemiseks peab majutusettevõte: kujundama ettevõtte keskkonnapoliitika seadma keskkonnamõjude parendamiseks eesmärgid ja sellest lähtuvalt koostama tegevuskava täitma RV kohustuslikud kriteeriumid teavitama RV sekretariaati soovist omistada ettevõttele RV märgis, saates sekretariaati sellekohase avalduse ning ettevõtte keskkonnapoliitika, -eesmärgid ning tegevuskava. Kui majutusettevõttele on omistatud Green Key, siis mis kasu sellest tuleb ? Ettevõte muutub atraktiivsemaks keskkonnateadlike külastajate jaoks
omavahel tihedalt seotud. Seadused peavad olema ranged, et ei tekiks illegaalset äri jne. Riikide oamvahelised keskkonnaprogrammid- „Natura 2000“- kliimamuutustega seaotud probleemid. Või siis pikem visioon „ Hea elu maakeral aastal 2050“. Keskkonnaprogrammide eesmärgid : Looduskapital (BMK ja ökosüsteemiteenused) 2. Ressursitõhus, jätkusuutlik ning konkurentsivõimeline majandus (CO2) 3. Inimese tervis ja heaolu 4. Õigusaktid ja kasu 5. Teadus kui keskkonnapoliitika tõendusbaas 6. Jätkusuutlikud investeeringud ja õiglased hinnad 7. Integreerimine – keskkonna lõimimine ja poliitika sidusus 8. Linnade säästvus 9. Koostöö tulemuslikkus – regionaalsed ja globaalsed keskkonnaprobleemi Keskkonnaõiguse teemavaldkonnad: Kliimamuutused Välisõhu kaitse Looduskaitse Vesi Merekeskkonna kaitse Mullakaitse Maapõu Metsandus Jäätmed Ohtlikud ained GMO
KESKKONNAPROBLEEMID EUROOPAS KESKKONNAPROBLEEMIDE ALGUS • Sai alguse 19. sajandil • Suurimaks põhjuseks industrialiseerimine • Keskkonnapoliitika polnud selgelt määratletud • Puudus ennetuspõhimõte • Inimesed ei oskanud loodust väärtustada • Rasked ajad, keskkond tagaplaanil ERINEVAD KESKKONNAPROBLEEMID • Jäätmekäitlus • Välisõhu saaste • Veemajandus • Müra • Kemikaalid • Loodusliku mitmekesisuse kaitse • Kliimamuutused KESKKONNAPOLIITIKA ARENG • Huvi teke keskkonnaprobleemide vastu • Algas keskkonnaprobleemide süsteemne lahendamine • Kinnitati esimene Keskkonnategevusprogramm
SISUKORD Sissejuhatus Maa mageveevarud on inimkonnale hindamatu tähtsusega. Vesi on väärtuslik loodusvara, mis on vajalik elu arengule, säilimisele ja keskkonnale. Meie veerikast koduplaneeti ei ähvarda veepuudus üldises mõttes, külla aga magevee nappus. Pinna- ja põhjavett kasutatakse ulatuslikult majanduses - tööstuses, põllumajanduses, laevanduses, kaevanduses ning mitmel pool mujal. Vesi on eelkõige väärtuslik joogiveena (Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ..., 2001). Puhas vesi on muutumas järjest haruldasemaks ja luksuslikumaks loodusvaraks. Suurem osa magedast veest on tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Maailma rahvastiku kiire juurdekasv ning kliima soojenemine on järjest olulisemaks muutnud veega seotud teemad. Suure tõenäolisusega saab just mageveevarude vähenemisest 21. sajandi suurim keskkonnaprobleem. Umbes kolmandik maakera elanikkonnast kannatab juba praegu suurema
säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. · Eesmärk kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. · Ülesanded 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Roheline elamisviis elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult e tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja püsikestvuse saavutamise.
Hetkel: 7. keskkonnaprogramm 2013-2020 !!!!!!!!!!!!!!!!! EKSAMIL VII keskkonnaprogramm Eesmärgid 2020. aastaks - Kaitsta, säilitada ja suurendada looduskapital (looduskapital loodusressursid pluss ökosüsteemiteenused) - Muuta majandus ressursitõhusaks KASVUHOONEGAASIDE ALGAASTA VÕRDLUS 1990 !!!! EKSAMIL!!! - Kaitsta tervist - Suurendada õigusaktidest saadud kasu - Muuta liidu linnad säästvamaks !!!! EKSAMIL EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA MÄRKSÕNAD: - Energia, ressursitõhus vähese co2 heitmega majandus - Nutikad ja säästvad linnad - Looduskapital - Roheline infrastriktuur - Kliimamuutustega kohanemine - Keskkonnameetmete, poliitikate lõimimine - Inimeste heaolu ja tervis - Looduspõhised lahendused Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid IUCN Euroopa keskkonnaamet Unep Unesco Keskkonnapoliitika ja strateegia
[SASS] Etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine (tegutsemisvõime edendamine) ja kohalik kontroll Teavitamine: Ajalehed, raadio, TV, KOV – koduleht, teated RAHVUSVAHELINE ROLL ︎ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsid ︎ Stockholmis (1972) ︎Rio de Janeiros (1992) ︎Johannesburg (2002) Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) TIHE SEOS EL KESKKONNAÕIGUSEGA EL keskkonnapoliitika märksõnad: ranged keskkonnakaitsealased nõuded stimuleerivad innovatsiooni ja võimalusi äritegevuseks, majandus-, tööstus, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika peavad olema omavahel tihedalt seotud. KESKKKONNAÕIGUSE TEEMAVALDKONNAD Kliimamuutused, Välisõhu kaitse, ︎Looduskaitse, Vesi, ︎Merekeskkonna kaitse, Mullakaitse, Maapõu ︎Metsandus, ︎Jäätmed, ︎Ohtlikud ained, GMO, ︎Kiirus, ︎Kalandus, ︎Jahindus
Liisa Juhkam TASB 41 Eesti toetub merekeskkonna haldamisel, reostuste ennetamisel, tagajärgede likvideerimisel Euroopa Liidu seadustele ning lähtub tegevustel ELi direktiividest Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb veendumusel, et majanduskasv, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse aitavad parandada meie elukvaliteeti. Toetub põhimõtetele: Ennetamine, parem kui tagajärgede likvideerimine Oluline rakendada kogu Eli hõimavat keskkonnapoliitikat Keskkonnapoliitika väljatöötaminekoostöö. Liikmesriigi kohustuse mittetäitmine Euroopa kohus, sanktsioonid, trahvid Valitsuste kohustus: kaitsta rahvast reostuse eest
sama valdkonna muude ettevõtetega. Keskkonnatöö raames koolitatakse ja informeeritakse töötajaid ning tehakse koostööd tarnijate, klientide ja partneritega. Samuti on väga oluline keskonna juhtimine. Keskkonnapjuhtimine on organisatsiooni poolt seoses selle üldise keskkonnategevuse tulemuslikkusega esitatud kavatsuste ja põhimõtete formuleering, mis moodustab raamistiku selle tegevusele ning keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete püstitamisele. Ettevõtte keskkonnapoliitika peaks sisaldama kohustust parandada pidevalt keskkonnatööd ja järgida keskkonnaalaseid seadusi ning valitsuse määrusi. Keskkonnapoliitika põhjal määratletakse eesmärgid ja sihid keskkonnatöö parandamiseks ning koostatakse plaan nende sihtide saavutamiseks. Süsteem on omavahel seotud või vastastikust mõju avaldavate elementide kogum. Juhtimissüsteem on süsteem poliitika ja eesmärkide kindlaksmääramiseks ning nende eesmärkide saavutamiseks
Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega. Maailma rahvaarv – praegu ~7 miljardit. ÜRO arvates 2013 aastal on meid 8 miljardit ja 2050 9 miljardit. Mahepõllundus – mineraalväetiste asemel kasutatakse komposti ja sõnnikut. Ei kasutata keemilisi taimekaitse vahendeid. Gaasiliste heitmete puhastusmeetod – gravitatsiooniga? (selle vastuses pole kindel) Milline kõver iseloomustab jätkusuutlikku rahvaarvu kasvu? Valikud: S kujuline, naturaallogaritmiline (ln) , J-kujuline (kindlasti vale). Naturaal on vist õige!? Kõige tõhusam tööstusliku reovee puhastamise viis? Variandid: septik, imbväljak. Vastust ei tea! Maailmamere taseme tõusu ei mõjuta – sademed! Autotroofid – TAIMED! Tsüanobakterid ja vetikad. Heterotroofid – kõik loomad, seened ja bakterid! Kuidas veepuudust parandada? Vett kokku hoida ja korduvkasutada. (vihmavee kogumine) CO2 tõuseb meres, mida teeb PH-tase? Langeb. (kui co2 t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
