rahvusliku majanduse poolt ( resident) +isiklikud tulud intressidest mingil ajaperioodil (1 aasta) toodetud +isikl. Dividendidelt. kaupade aj teenuste arvestamine. = PI majapidamissektori isiklik Riigisiseselt ja väljapool seda tulu toodetud lõpptoodangu väärtus - isiklikud netomaxud turuhidades.aitab hinnata maj =Yd kasutatav isiklik tulu (DPI) arengut. -eratarbimiskulutused C SKP sisemajanduse koguprodukt- = S isiklikud säästud lõpptoodangu kogusumma rahalises väljenduses ( resident ja mitteresident). Ainult antud riigi. VOOMUUTUJA- ajaperioodil.VARUMUUTUJA- ajahetkel. Nominaalne- jooksev praegu kehtiv. Reaalne- konstantne. 1)tootmis- e lisandväärtuse meetod- kogutoodang miinus vahetarbimine. 2)tarbimis- e kulutuste meetod- toodete ja teenuste lõpptarbimiskulutused ostjahindades + kodumaised investeeringud (netoeksport)
1. SKP arvutamine. Arvutage toodud lähteandmete abil sisemajanduse koguprodukt SKP= Sisemaised kogu erainvesteeringud 45 r.ü , kaupade eksport 135, kaudsed netomaksud 30, kohalike omavalitsuste ostud 10, kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 5, kaupade import 150, eratarbimiskulutused 90, keskvalitsuse ostud 35, teguritulu (neto) välismaalt 20. 2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta:
Rahvuslik tulu ehk rahvatulu RT on töötasude ja palkade, renditulude, netointresside ja ettevõtete poolt teenitud kasumite summa. RT = NDP kaudsed ärimaksud. Rahvamajanduse puhastulu NNI on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu. Amortisatsioon = Koguinvesteering netoinvesteering. Kasum = dividendid + jaotamata kasum + kasumimaksud. Isiklik tulu PI = rahvatulu kaudsed maksud = kasutatav tulu + isiklikud maksud. Isiklikud eratarbimiskulutused= kasutatav tulu isiklikud säästud. Kasutatav tulu DI = isiklik tulu - netomaksud. Netomaks = mahaarvatavad tulumaksud + toetused. Tasakaalutingimus: Yd = Y = E = C + Id( +G), kus Yd on kasutatav tulu ja C on kogutoodang Tarbimine Tarbimist, mis esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga, nimetatakse autonoomseks tarbimiseks. Tarbimist, mis muutub kui kasutatav tulu muutub, nimetatakse indutseeritud tarbimiseks. Tarbimisfunktsioon: C = C0 + cYd , kus C0 ja c on konstandid.
True False Question 6 Sisemajanduse koguprodukt arvestab ainult seaduslikke turutehinguid, sealhulgas ka tasuta osutatavaid teenuseid ja üleantavaid hüviseid, näiteks Complete kodumajapidamistöid. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 7 Kodumajapidamiste eratarbimiskulutused sisaldavad: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 kulutusi kaupade ning teenuste ostmiseks ettevõtete valmistoodangu ja tootmissisendite varude muutusi väärtpaberite ostmiseks tehtavaid kulutusi aktsionäridele makstavaid dividende Question 8 Ettevõtja toodab tumbasid, mille turuhinnaks on 120 €/tk. Ühe tumba maksumus
1 sisemaised erainvesteeringud 666,1 eksport 363,2 isiklikud netomaksud 498,2 kohalike omavalitsuste ostud 467,7 kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 441,4 import 451,0 eratarbimiskulutused 2606,1 keskvalitsuste ostud 364,8 isiklik tulu (sissetulek) 3298,5 Arvutage toodud lähteandmete abil: sisemajanduse koguprodukt SKP: C+I+G+(X-M)=2606,1+666,1+467,7+364,8+363,2 -451,0=4016,9 sisemajanduse puhasprodukt SPP=SKP-D=4016,9-441,4=3575,5, kus D on amortisatsioon, isiklikud säästud: S=R-C-NT=3298,5-2606,1-498,2=194,2 3
b) trükikoja laos olevate raamatute maksumus c) eraülikooli arhiivides hoitavate rariteetsete väljaannete maksumus d) eraisiku koju ostetavate uute raamatute maksumus 5. Inflatsiooniline majanduskasv tekib juhul, kui a) tehnoloogiliste täiustuste tõttu tööviljakus suureneb ja kogupakkumine kasvab b) raha pakkumine kasvab c) streigiähvarduste survel tõstetakse ettevõtetes palku d) ettevõtetevaheline konkurents suureneb 6. Kolmesektorilise majanduse kohta on teada järgmised andmed: eratarbimiskulutused C=250+0,8Y d , planeeritud investeeringud I 0 =100, avaliku sektori kulutused G 0 =600, autonoomsed maksud T0 = 600. 6.1. Kui suur on tasakaalutulu Y? AE=C+I0+G0=C0+c(Y-T0)+I0+G0=250+0,8(Y-600)+100+600 0,8Y+250-480+100+600 0,8Y+470 Tasakaalu korral Y=AE Y=0,8Y+470 Y-0,8Y=470 0,2Y=470:0,2 Y=2350 msp = 6.2. Kulumultiplikaator msp=1/1-c=1/1-0,8=1,25 6.3. Kui suur on kogutulu muutus, kui avaliku sektori autonoomsed kulutused suurenevad 200 rahaühiku võrra
Tööpuuduse määr tõusus USA-s 25 protsendini Question 8 Suur Depressioon on dateeritud aastatega Complete Select one: Mark 1.0 out of 1.0 1929 - 1933 1928 - 1931 1929 - 1931 1939 - 1945 Question 9 Kogupakkumise komponentideks võib lugeda eratarbimiskulutused, investeeringud, valitsussektori kulutused ning ekspordi-impordi vahe. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 10 Stag atsiooni võib määratleda kui Complete Select one: Mark 1.0 out of 1.0 SKP lõhe suurenemist kõrge in atsioonitaseme ja majanduslanguse samaaegset esinemist
Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 2 643,01 3 128,21 3 037,62 2 985,73 3 117,83 Kaupade ja teenuste eksport 10 778,07 11 534,71 8 920,76 11 387,69 14 677,77 Kaupade ja teenuste import 12 261,26 12 190,53 8 151,15 10 385,55 14 079,99 Tabelis on ära toodud aastatel 2007-2011. toimunud muutused Eesti SKP näitajates tarbimise meetodil. Peamisteks valdkondadeks, mis moodustavad suure osa SKP-st, valisin eratarbimiskulutused ja kaupade ning teenust ekport ja import. Aastatel 2007-2011 oli Eesti majanduses vägagi muutlik periood, mida näitavad ka tabelis olevad arvud. Nende aastate vahepeal (2009) leidis aset majanduslanguse kõige madalam punkt. Aastast 2010 hakkab majandus jällegi liikuma tõusu suunas - paari aastane majanduskriis hakkab lõppema. Aastaks 2011 on taastatud viie aasta tagune majanduse hea seis ning on isegi seda parandatud.
eksport ................................................... 363,2 + isiklikud netomaksud .................................. 498,2 , kohalike omavalitsuste ostud .......................... 467,7 + kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) .............. 441,4 i import ................................................... 451,0 4 10 - eratarbimiskulutused .................................2606,1 + keskvalitsuse ostud .................................... 364,8 + isiklik tulu (sissetulek) ............................... 3298,5 3298 5 arvutage: SKP kulutuste meetodil 4016,9 rahvamajanduse puhasprodukt SPP SPP=SKP-amort SKP amort. 3575 5
kes on toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. Resident juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta. Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt renditulud, r netointressitulud, - kasum, D amortisatsioon, T kaudsed netomaksud).
hulgikaubanduse käive, tööstustoodangu tootmismahud. Järelindikaatorid: majapidamissektori võlgevuse suhe sissetulekusse, kommerts- ja tööstusettevõtete võlgnevused, intressimäär, tööpuuduse kestus, tööjõukulu tooteühiku kohta tööstuses. Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudluse (AD aggregate demand) komponendid: AD = C + I + G + (X - M) 1 · eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C consumption); 2 · ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I - investment); 3 · avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G government spending); 4 · kaupade ja teenuste eksport (X - exports). NB! Kogunõudlus erineb kodumaisest nõudlusest (DD - domestic demand), sest ta mõõdab
hulgikaubanduse käive, tööstustoodangu tootmismahud. Järelindikaatorid: majapidamissektori võlgevuse suhe sissetulekusse, kommerts- ja tööstusettevõtete võlgnevused, intressimäär, tööpuuduse kestus, tööjõukulu tooteühiku kohta tööstuses. Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudluse (AD aggregate demand) komponendid: AD = C + I + G + (X - M) 1 · eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C consumption); 2 · ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I - investment); 3 · avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G government spending); 4 · kaupade ja teenuste eksport (X - exports). NB! Kogunõudlus erineb kodumaisest nõudlusest (DD - domestic demand), sest ta mõõdab
•SKP selgitab palju kaupu ja teenuseid Eestis antud ajaperioodil toodeti. 6. b Question 6 Isikliku tarbimise kulutuste ja isiklike säästude summa: Vali üks vastus. a. Võib olla suurem või väiksem kasutatavast tulust Väär b. Võrdub isikliku kasutatava tuluga Õige c. Võrdub rahvatuluga Väär d. Võrdub investeeringutega Väär Sul ei saa olla rohkem raha, kuis a teeninud oled!!! Loogiliselt võttes 7.b Question 7 Kodumajapidamiste eratarbimiskulutused sisaldavad: Vali üks vastus. a. aktsiate ja teiste väärtpaberite ostmiseks tehtavaid kulutusi Väär b. kulutusi kestvus- ja mittekestvuskaupade ning teenuste ostmiseks Õige c. ettevõtete poolt ostetavate kapitalikaupade maksumust Väär d. kulutusi uute elamute ehituseks Väär 8. d Question 8 Rahvamajanduse arvepidamises käsitletavad investeeringud ei sisalda: Vali üks vastus. a
Tarbijahindade aastane kasv aeglustus märtsis 2%ni. Veebruariga võrreldes odavnesid tarbijahinnad 0,5%. Samuti on euroala inflatsioon kiiresti alanenud, ulatudes aastases võrdluses 0,6%ni (eelhinnang). Konkurentsis püsimiseks on hakanud kaupmehed hindu alandama. Lisaks soodustab hinnatõusu pidurdumist toormehindade langus maailmaturul, millest tulenevalt on tarbijahinnad kuulises võrdluses langenud juba viis kuud järjest. Eratarbimine vähenes 2008. aastal 4 protsenti, kuigi eratarbimiskulutused kasvasid 6%. Langustempo kiirenes viimases kvartalis järsult ning süveneb selle aasta esimeses pooles ilmselt veelgi. Aasta teises pooles pidurdab eratarbimise vähenemist tarbijahindade oodatav pööre langusele. Finantssektoris eraisikutele ja ettevõtetele antud laenude jääk on 2008. aasta lõpust alates hakanud vähenema ning see trend jätkub ilmselt 2009. aastal. Eraisikute hoiuste kogumahus pole kaheksa kuu jooksul muutusi toimunud
IV kvartalis suurenes ettevõtete realiseerimise netokäive eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes 10%. Investeeriti 14% hulgi-ja jaemüügiettevõtetesse. Ka SKP tõusis. 2003. aastal oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 116,2 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 103,3 miljardit krooni ehk 4,7% suurem kui 2002. aastal. Kaupade impordi suhe SKP-ga kasvas 70,6%-st 73,3%-ni. Püsivhindades arvutatud SKP-s suurenesid eratarbimiskulutused 6,2%, valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 5,6% ja kapitali kogumahutus põhivarasse 11,5%. Kaupade ja teenuste import kasvas 9%, eksport aga vaid 6%. Kaupade import kasvas oluliselt kiiremini kui eksport (vastavalt 13,3% ja 6,1%). Teenuste eksport kasvas 5,7%, import aga kahanes 7,9%. Sisemajanduse nõudlus suurenes 7,3% 2003. aasta IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 29,3 miljardit kroonija 2000. aasta püsivhindades 27,5 miljardit krooni ehk 5,7% suurem kui 2002
1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income)
Kõrvuti rahvamajanduse kogutoodanguga on majanduse seisundi näitaja sisemajanduse kogutoodang (SKT), so. rahvamajanduse kogutoodang, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviseid. Niisiis on SKT kogutulu, mis on riigi teenitud. See sisaldab välismaalaste tulu, mis on teenitud Eestis, kuid ei sisalda meie riigi kodanike teenitud tulu välismaal. Sisemajanduse kogutoodangut võib arvutada nii sissetuleku meetodil kui ka tarbimise meetodil. Eratarbimiskulutused on majapidamiste tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks. Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. Rahvatulu defineeritakse kui töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis saadud kaupade tootmisest ja teenuste osutamisest
lisandväärtust, tavaliselt veel ka tootja kasumimarginaali ning netomakse. Küsimus 6 Sisemajanduse koguprodukt arvestab ainult seaduslikke turutehinguid, sealhulgas ka tasuta osutatavaid teenuseid ja üleantavaid hüviseid, näiteks kodumajapidamistöid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kodumajapidamistööd loetakse kodumajanduse (koduteenused ja kodutootmine) osaks, mis moodustab majapidamiste tegevuse väljaspool SKP-d. Küsimus 7 3 Kodumajapidamiste eratarbimiskulutused sisaldavad: Vali üks või enam: kulutusi kaupade ning teenuste ostmiseks ettevõtete valmistoodangu ja tootmissisendite varude muutusi aktsionäridele makstavaid dividende väärtpaberite ostmiseks tehtavaid kulutusi Tagasiside Kodumajapidamistega seonduvad nimetatutest eelkõige kulud kaupade ja teenuste ostmiseks ning ka väärtpaberite ostmiseks tehtavad kulutused, viimast aga ei käsitleta tarbimiskulutusena vaid investeeringuna. Küsimus 8 4
SKP per capita on SKP jagatud riigi rahvaarvuga, ehk SKP ühe elaniku kohta. Eesti SKP on madal võrreldes teiste riikidega. 6. Mis on must turg? Millega kaubeldakse peamiselt mustal tulrus? Ebaseaduslik turg, millel peamiselt äritsetakse ebaseaduslike asjadega. 7. Millest koosneb SKP? Eratarbimiskulutused, investeeringud, valitsuse lõpptarbimiskulutused, puhaseksport. 8. Kuidas arvutada puhaseksport? Import eksport 9. Nimeta väliskaubanduse piirangud? Milleks piiratakse väliskaubandust? Tollimaks, kvoot, kaitsetoll. Piiratakse, et kaitsta riigi oma ettevõtlust lühikese aja jooksul konkurentsi eest. 10
c. USA valitsus kehtestas tollimaksu väljaveetavatele kaupadele d. inimesed ei julgenud enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus 31. Foxlandia rahvamajanduslik arvepidamine on: sisemaised erainvesteeringud ------------ 500 eksport --------------------------------- 300 isiklikud netomaksud -------------------- 700 kohalike omavalitsuste ostud ------------ 600 kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) -- 450 import …--------------------------------- 400 eratarbimiskulutused ------------------ 2600 keskvalitsuse ostud --------------------- 420 isiklik tulu (sissetulek) -------------- 3300 Arvutage sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus 500+300+600-400+2600+420 = 4020 a. 3620 b. 4020 c. 4570 d. 7870 32. Makroökonoomika eesmärk on a. anda häid lahendeid ettevõtete juhtimiseks ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks b. majandussüsteemi ebaõnnestumistega seotud situatsioonide analüüs ning soovituste välja
Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 SKP lõhe ∆Q = Q* - Q’ = 2200 - 2100 Languslõhe ∆A = ∆Q/ Ksp = 100 / 5 = 20 a. 10 b. 20 c. 50 d. 100 25. Foxlandia rahvamajanduslik arvepidamine on: sisemaised erainvesteeringud ------------ 500 eksport --------------------------------- 300 isiklikud netomaksud -------------------- 700 kohalike omavalitsuste ostud ------------ 600 kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) – 450 import …--------------------------------- 400 eratarbimiskulutused ------------------ 2600 keskvalitsuse ostud --------------------- 420 isiklik tulu (sissetulek) -------------- 3300 Arvutage sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus 500+300+600-400+2600+420=4020 a. 3620 b. 4020 c. 4570 d. 7870 26. Milline vastus on iseloomulik fiskaalpoliitikale? a. keskpanga maksupoliitika b. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist c. keskpanga laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 27
kapitali omanikele. Töötajatele makstav summa on MPL×L, mis on võrdne (1 )×Y. Seega (1 )·on töö(jõu) osa kogutoodangus. Kapitalile makstav summa on MPK×K, mis on võrdne ×Y. Seega on kapitali osa toodangus . Töö(jõu) tulude ja kapitali tulude suhe on konstantne ja sõltub ainult kordajast , mitte aga kapitali või töö(jõu) hulgast (kogusest) 2.3. Tarbimine, investeerimine ja avaliku sektori kulutused Sisemajanduse koguprodukti SKP (GDP) komponentideks on · KMP-de eratarbimiskulutused C, · firmade (era)investeeringud I, · avaliku sektori ostud (valitsuse kulutused) G ning · netoeksport NX. Eeldame alustuseks, et tegemist on suletud majandusega ning vastavalt võime SKP kolme komponenti esitleda järgmise võrrandi abil: Y C I G Eeldame, et tarbimine C sõltub otseselt kasutatavast tulust YT (disposable income). KMP-d jagavad oma kasutatava tulu tarbimise (tarbimiskulutuste) C ja säästmise (säästude) S vahel. Nn lineaarse tarbimisfunktsiooni esitamiseks
a põhikapital, mille tarbimine on kirjendatud kui põhivara kulum. Majandusharude summaarne lisandväärtus VA peab olema võrdne lõpptoodangu väärtusega, mis moodustavadki koguprodukti Koguprodukt (SKP) = VA 2. Tarbimismeetod - summeeritakse toodete ja teenuste lõpptarbimiskulutused ostjahindades, kodumaised investeeringud ning ekspordi ja impordi saldo (netoeksport) SKP = AE = C + I + G + (XM) AE - kogukulutused C - eratarbimiskulutused e (kodu)majapidamiste kulutused I - eraettevõtete investeeringud (sisemaised koguerainvesteeringud), nt uued seadmed G - avaliku sektori lõpptarbimiskulutused, nt keskvalitsuse ja omavalitsuse kulutused (palgad, kaupade ostud) X-M e NX netoeksport, x eksport, m import Puhas- e netoinvesteeringud väljendavad uute kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle amortiseerunud tootmisvahendite korvamiseks kasutatud asendusinvesteeringutest In = I D
MPM = M : Y 29. Inflatsioonilõhe - suurus, mille võrra kogukulutused ületavad täishõive kogutoodangu taset. Kui inflatsioonilõhe sulgemiseks kasutatakse avaliku sektori kulutuste asemel makse , siis peab valitsus makse suurendama rohkem, kui ta oleks pidanud vähendama avaliku sektori kulutusi. 30. Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel.Kogunõudluse (AD) komponendid: *eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C); *ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I); *avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G); *kaupade ja teenuste eksport (X ). AD = C + I + G + (X M) 31. Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel
b. Nominaalse ja reaalse SKP korrutisega c. Nominaalse ja reaalse SKP vahega d. Nominaalse ja reaalse SKP jagatisega SKP arvestusse ei kuulu a. Negatiivne puhaseksport (eksport on väiksem kui import) b. Aktsiatehingute väärtus c. Riigi poolsed kulutused infrastruktuuri rajamiseks d. Eratarbimiskulud SKP mõttes lisandväärtus luuakse ainult erasektoris. - Vale SKP deflaator näitab hindade muutuste mõju SKP erinevate komponentide väärtuse muutusel. - Õige Eratarbimiskulutused (C) ei sisalda aktsiate ostmist. Varimajanduse tagajärjel a. On SKP avestuslik suurus tegelikust väiksem b. Valisussektori kulutused suurenevad c. Varimajandus ei mõjuta SKP suurust d. Muutub ühiskonna ressursside kasutamine efektiivsemaks SKP arvestus elaniku kohta ei arvesta a. Töötasu b. Rendikulud, mis on deklareeritud c. Tulud ettevõttete poolt makstud dividendidest d. Pension Valitsussektori tegevus loob lisanväärtust sarnaselt erasektoriga.
11. Vastavalt Keynesi teooriale, tootmise tase on määratud kogunõudluse tasemega. See tähistab seda, et: A. tulu tootmine loob nõudluse sellele tulule B. rahanõudlus sunnib tootjaid tootma kaupu ja teenuseid C. ettevõtjad püüavad laiendada tootmist täishõive tasemeni D. toodangu maht, mida ettevõtjad otsustavad toota, on määratud nõudlusega selle le toodangule E. õiged vastused a) ja c) ANSWER: D 12. Vastavalt Keynesi tasakaalumudelile, majandus on tasakaalus, kui: A. eratarbimiskulutused miinus säästud võrdub investeeringutega B. rahapakkumise dünaamika teatud ajaperioodil on stabiilne C. plaanilised tarbimiskulutused pluss investeeringud võrdub "lekked" D. riigieelarve on tasakaalus E. kogupakkumine on võrdne kogunõudlusega ANSWER: E Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 13. Vastavalt "säästmisparadoksile" soov säästa igal tulu tasemel kutsub esile: A. tarbimiskõvera nihe alla B
arvestusest. SKP kasvutempo ei peegelda tegelikkust. SKP struktuur ei peegelda tegelikkust ei tootmise ega lõpptarbimise seisukohast, samuti on alahinnatud erasektori osa. Mõõtmisel kasutatakse järgmisi andmete allikaid: majandusteadlaste ja maksuametnike eksperthinnangud, audiitorfirmade ja pankade küsitlused, tööturu ja ajakasutuse uuringud, pere-eelarve analüüs, elektrienergia tarbimise mõõtmine. 49. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad kogunõudluse väärtust? Eratarbimiskulutused C- sõltuvad eelkõige indiviidi tulude suurusest. Lihtsaima seose eratarbimiskulutuste ja tulude vahel esitas J. M. Keynes, kelle arusaam tarbimisfunktsioonist on jäänud tänini tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks. Keynes tõi esile seaduspära, et tarbimine tulude tõuste küll suureneb, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks. Investeerimiskulutused I- koosnevad peamiselt uute kapitalikaupade soetamise kulutustest, uusehitusest ning akumuleerunud kaubavarudest
– 4,5%. SKP absoluutväärtused on riikide puhul võrreldamatud, sellepärast kasutatakse tavaliselt võrdleva näitajana SKP rahalist väärtust 1 elaniku kohta ja seda nimetatakse SKP per 20 capita, tavaliselt väljendatakse seda USA dollarites. Eesti vastav näitaja on olnud järgmine: 1996.a. 2969 USD, 1997.a. 3176 USD, 1998.a. 3600 USD, 1999.a. 3599 USD. Ülesanne On antud järgmised näitajad: eratarbimiskulutused 480, avaliku sektori kaupade ost ja teenused 200, kapitali akumulatsioon 40, kapitalikaupade ostud 120, muutused kaubavarudes 20, valitsuse tulusiirded kodumajapidamistele 80, korporatsioonide jaotamata kasumid 30, isiklikud maksud 60, palgad ja töötasud 350, kaudsed ärimaksud 10, netoeksport 20, korporatsioonide kasumimaksud 15, töötuse vastane kindlustus 20, mitteresidentide puhasinvesteeringud -25. Põhinäitajad on miljonites kroonides. Arvuta: 1. SKP 2. RKP 3
tootmisvahendid vananedes oma väärtust kaotavad. Kogust, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, nimetatakse kapitali tarbimiskuluks ja sellega mõõdetakse amortisatsiooni. Kaudsed maksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades. Eestis on olulisemateks käibe- ja aktsiisimaks. 9.TARBIMINE, SÄÄSTMINE, INVESTEERIMINE SKP kujunemine kulutuste meetodil: rahvamajanduse mudelis on kogukulutused: *isikliku tarbimise kulutused(eratarbimiskulutused) C *koguinvesteerimiskulutused I *valitsuse (avaliku sektori) kulutused G *netoeksport (puhasväljavedu) X M Neid kõiki võib vaadata planeeritavatena, mida tegelikult alati ei ole võimalik teha, kuna ei ole selleks küllaldaselt toodangut ja tulu. Eeldatakse: *majandus on kahesektoriline: C ja I (seega ei ole avaliku sektori kulutusi ja netoeksporti). *tegelikud tarbimiskulutused võrduvad planeeritutega.
27. Foxlandia rahvamajanduslik arvepidamine on: SKP sisemaised erainvesteeringud ........................ 666,1 + eksport ................................................... 363,2 + isiklikud netomaksud .................................. 498,2 kohalike omavalitsuste ostud .......................... 467,7 + kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) .............. 441,4 import ................................................... 451,0 - eratarbimiskulutused .................................2606,1 + keskvalitsuse ostud .................................... 364,8 + isiklik tulu (sissetulek) ............................... 3298,5 arvutage: SKP kulutuste meetodil 4016,9 rahvamajanduse puhasprodukt SPP=SKP-amort. 3575,5 isiklikud säästud = isikl. tulu eratarb.-isikl.netomaksud 194,2 28
teenitud tulu välismaal. Sisemajanduse kogutoodangut võib arvutada nii sissetuleku meetodil kui ka tarbimise meetodil. SKT SISSETULEKU SKT TARBIMISE MEETODIL MEETODIL 26 Palgad ja Eratarbimiskulutused sotsiaalkindlustusmaksed Erainvesteeringud = Amortisatsioon Avaliku sektori kulutused Kaudsed netomaksud Netoeksport Tegevuse ülejääk Toodud skeemist on näha, et sisemajanduse kogutoodang mõõdab nii
globaalmajanduslike ja geopoliitiliste vastuolude tulemus. MAJANDUSKASV, SOKID, SKP LÕHE Kogunõudlus (QD või AD aggregate demand) on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elementideks on seega tarbimine (C), investeeringud (I), valitsuse kulutused (G) ja puhaseksport (NX =X-M). Eratarbimiskulutused (C) sõltuvad eelkõige indiviidide tulude suurusest. Lihtsaima seose eratarbimiskulutuste ja tulude vahel esitas J.M. Keynes, kelle arusaam tarbimisfunktsioonist on jäänud tänini tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks. Keynes tõi esile seaduspära, et tarbimine küll suureneb tulude tõustes, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks. Investeerimiskulutused (I) on teine oluline komponent kogunõudluse kujunemisel.
o Tarbimise ehk kulutuste meetodit; Tarbimise ehk kulutuste lähenemisviisi korral liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. SKP komponendid on tarbimiskulutused, investeerimiskulutused, avaliku sektori kulutused ja netoeksport SKP = C + I + G + (X M) 1) Eratarbimiskulutused ehk majapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele C (consumption). Siia lisatakse omatoodetud kaupade väärtus, mille puhul on arvestatud analoogsete kaupade turuväärtust või tehtud kulutusi. 2) Eraettevõtete investeeringud I (investments), mis jagunevad investeeringuteks uude põhivarasse, s.o. masinatesse, seadmetesse, ehitistesse (kokkuleppeliselt lisatakse siia veel majapidamiste poolt
aastast. Jooksval aastal (t) on tarbijahinnaindeksi arvutuste aluseks olevateks baashindadeks eelmise aasta (t-1) detsembri hinnad. Arvutused tehakse baasil eelmise aasta detsember = 100. Kaalusüsteem vastab elanikkonna eelmise aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Jooksevkonto võtab kokku kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi, saadud ja makstud intressid ning dividendid finantsinvesteeringutelt, välismaalt saadud ja välismaale makstud palga, antud ning saadud välisabi. Eratarbimiskulutused on majapidamiste tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks. Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. Rahvatulu defineeritakse kui töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste osutamisest
aastast. Jooksval aastal (t) on tarbijahinnaindeksi arvutuste aluseks olevateks baashindadeks eelmise aasta (t-1) detsembri hinnad. Arvutused tehakse baasil eelmise aasta detsember = 100. Kaalusüsteem vastab elanikkonna eelmise aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Jooksevkonto võtab kokku kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi, saadud ja makstud intressid ning dividendid finantsinvesteeringutelt, välismaalt saadud ja välismaale makstud palga, antud ning saadud välisabi. Eratarbimiskulutused on majapidamiste tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks. Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. Rahvatulu defineeritakse kui töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste osutamisest
aastast. Jooksval aastal (t) on tarbijahinnaindeksi arvutuste aluseks olevateks baashindadeks eelmise aasta (t-1) detsembri hinnad. Arvutused tehakse baasil eelmise aasta detsember = 100. Kaalusüsteem vastab elanikkonna eelmise aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Jooksevkonto võtab kokku kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi, saadud ja makstud intressid ning dividendid finantsinvesteeringutelt, välismaalt saadud ja välismaale makstud palga, antud ning saadud välisabi. Eratarbimiskulutused on majapidamiste tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks. Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. Rahvatulu defineeritakse kui töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste osutamisest
annaabi.ee 
