Rahvamajanduse arvepidamise hindamisex (ei sisalda importija riigi süst. on rahvusvaheliselt ühliduv maxe). arvepidamise raamistik, mille abil kirjeldataxe süstemaatiliselt ja RKP- D = RPP detailselt kogu majandust. Txi Eesmärgiks erinevatest allikatest ärinduslikud ülekandemaxed pärinevate andmete kogumine ja + rahalised toetuded nende kordineerimine ühtsex +- statistilised hälbed komplexiks, peab andma võimalikult = RT objektiivse ülevaate riigi sise- ning -sotskindlustusmaxud rahvuslikumajanduse arengust - korprats kaumimax. ja jaotamata võimaldama teha makroanalyyse ja kasum koostada prognoose. -netointressid RKP e rahvamajanduse +valitsuse ülekandemaxed isikutele koguprodukt- kõigi antud riigi +ärinduslikud õlekanded rahvusliku majanduse poolt ( resident) +isiklikud tulud in...
1. SKP arvutamine. Arvutage toodud lähteandmete abil sisemajanduse koguprodukt SKP= Sisemaised kogu erainvesteeringud 45 r.ü , kaupade eksport 135, kaudsed netomaksud 30, kohalike omavalitsuste ostud 10, kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 5, kaupade import 150, eratarbimiskulutused 90, keskvalitsuse ostud 35, teguritulu (neto) välismaalt 20. 2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta:
Koguprodukt: TP = Q. Kogukulu: TC = FC + FV (püsi + muutuvkulud) Kogutulu: TR = TP x p (ühiku hind) Piirprodukt: MP = Q(TO) / Resurss Töö piirprodukt (kogutoodangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C ...
True False Question 6 Sisemajanduse koguprodukt arvestab ainult seaduslikke turutehinguid, sealhulgas ka tasuta osutatavaid teenuseid ja üleantavaid hüviseid, näiteks Complete kodumajapidamistöid. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 7 Kodumajapidamiste eratarbimiskulutused sisaldavad: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 kulutusi kaupade ning teenuste ostmiseks ettevõtete valmistoodangu ja tootmissisendite varude muutusi väärtpaberite ostmiseks tehtavaid kulutusi aktsionäridele makstavaid dividende Question 8 Ettevõtja toodab tumbasid, mille turuhinnaks on 120 €/tk. Ühe tumba maksumus
Makroökonoomika kodutöö 1 Vastused Nimi 1. Tabelis on esitatud andmed nominaalse SKP kohta (jooksevhindades, miljardit eurot), hinnaindeks (protsentides) ja reaalne SKP (2010. aasta püsivhindades, miljardit eurot). Täitke tabeli lüngad. nominaalne SKP SKP deflaator = 100 reaalne SKP Reaalne SKP on nominaalse SKP ja deflaatori jagatis. Aasta Nominaalne SKP, Hinnaindeks, % (SKP Reaalne SKP, miljardit miljardit eurot deflaator) eurot 2008 120 80 150 2009 135 90 150 2010 150 100 150 2011 180 106 169,8 2012 220 ...
b) trükikoja laos olevate raamatute maksumus c) eraülikooli arhiivides hoitavate rariteetsete väljaannete maksumus d) eraisiku koju ostetavate uute raamatute maksumus 5. Inflatsiooniline majanduskasv tekib juhul, kui a) tehnoloogiliste täiustuste tõttu tööviljakus suureneb ja kogupakkumine kasvab b) raha pakkumine kasvab c) streigiähvarduste survel tõstetakse ettevõtetes palku d) ettevõtetevaheline konkurents suureneb 6. Kolmesektorilise majanduse kohta on teada järgmised andmed: eratarbimiskulutused C=250+0,8Y d , planeeritud investeeringud I 0 =100, avaliku sektori kulutused G 0 =600, autonoomsed maksud T0 = 600. 6.1. Kui suur on tasakaalutulu Y? AE=C+I0+G0=C0+c(Y-T0)+I0+G0=250+0,8(Y-600)+100+600 0,8Y+250-480+100+600 0,8Y+470 Tasakaalu korral Y=AE Y=0,8Y+470 Y-0,8Y=470 0,2Y=470:0,2 Y=2350 msp = 6.2. Kulumultiplikaator msp=1/1-c=1/1-0,8=1,25 6.3. Kui suur on kogutulu muutus, kui avaliku sektori autonoomsed kulutused suurenevad 200 rahaühiku võrra
Tööpuuduse määr tõusus USA-s 25 protsendini Question 8 Suur Depressioon on dateeritud aastatega Complete Select one: Mark 1.0 out of 1.0 1929 - 1933 1928 - 1931 1929 - 1931 1939 - 1945 Question 9 Kogupakkumise komponentideks võib lugeda eratarbimiskulutused, investeeringud, valitsussektori kulutused ning ekspordi-impordi vahe. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 10 Stag atsiooni võib määratleda kui Complete Select one: Mark 1.0 out of 1.0 SKP lõhe suurenemist kõrge in atsioonitaseme ja majanduslanguse samaaegset esinemist
Sisemajanduse koguprodukt tarbimise meetodil Töö eesmärgiks on analüüsida SKP (sisemajanduse koguprodukt) väärtusi aastate vahemikus 2007-2011 Eesti riigis ning tuua välja selle olulisimad valdkonnad. Võrrelda Eesti SKP väärtusi samas ajavahemikus Gruusia riigi SKP-ga. Anda omapoolne hinnang toimunud muutustele. Andmete otsimiseks kasutasin Eesti Statistika Andmebaasi ja välismaist lehte nimega The World Bank. Eesti SKP väärtus jooksevhindades (miljonit eurot) 2007 2008 2009 2010 2011 SKP 16 069,4 16 235,1 13 969,7 14 371,1 16 216,4 Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 2 643,01 3 128,21 3 037,62 2 985,73 3 117,83 Kaupade ja teenuste eksport 10 778,07 11 534,71 8 920,76 11 387,69 14 677,77 Kaupade ja teenuste import 12 261,26 12 190,53 8 151,15 10 385,55 14 079,99 ...
Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli;...
kes on toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. Resident juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta. Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt renditulud, r netointressitulud, - kasum, D amortisatsioon, T kaudsed netomaksud).
hulgikaubanduse käive, tööstustoodangu tootmismahud. Järelindikaatorid: majapidamissektori võlgevuse suhe sissetulekusse, kommerts- ja tööstusettevõtete võlgnevused, intressimäär, tööpuuduse kestus, tööjõukulu tooteühiku kohta tööstuses. Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudluse (AD aggregate demand) komponendid: AD = C + I + G + (X - M) 1 · eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C consumption); 2 · ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I - investment); 3 · avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G government spending); 4 · kaupade ja teenuste eksport (X - exports). NB! Kogunõudlus erineb kodumaisest nõudlusest (DD - domestic demand), sest ta mõõdab
hulgikaubanduse käive, tööstustoodangu tootmismahud. Järelindikaatorid: majapidamissektori võlgevuse suhe sissetulekusse, kommerts- ja tööstusettevõtete võlgnevused, intressimäär, tööpuuduse kestus, tööjõukulu tooteühiku kohta tööstuses. Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudluse (AD aggregate demand) komponendid: AD = C + I + G + (X - M) 1 · eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C consumption); 2 · ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I - investment); 3 · avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G government spending); 4 · kaupade ja teenuste eksport (X - exports). NB! Kogunõudlus erineb kodumaisest nõudlusest (DD - domestic demand), sest ta mõõdab
•SKP selgitab palju kaupu ja teenuseid Eestis antud ajaperioodil toodeti. 6. b Question 6 Isikliku tarbimise kulutuste ja isiklike säästude summa: Vali üks vastus. a. Võib olla suurem või väiksem kasutatavast tulust Väär b. Võrdub isikliku kasutatava tuluga Õige c. Võrdub rahvatuluga Väär d. Võrdub investeeringutega Väär Sul ei saa olla rohkem raha, kuis a teeninud oled!!! Loogiliselt võttes 7.b Question 7 Kodumajapidamiste eratarbimiskulutused sisaldavad: Vali üks vastus. a. aktsiate ja teiste väärtpaberite ostmiseks tehtavaid kulutusi Väär b. kulutusi kestvus- ja mittekestvuskaupade ning teenuste ostmiseks Õige c. ettevõtete poolt ostetavate kapitalikaupade maksumust Väär d. kulutusi uute elamute ehituseks Väär 8. d Question 8 Rahvamajanduse arvepidamises käsitletavad investeeringud ei sisalda: Vali üks vastus. a
Tarbijahindade aastane kasv aeglustus märtsis 2%ni. Veebruariga võrreldes odavnesid tarbijahinnad 0,5%. Samuti on euroala inflatsioon kiiresti alanenud, ulatudes aastases võrdluses 0,6%ni (eelhinnang). Konkurentsis püsimiseks on hakanud kaupmehed hindu alandama. Lisaks soodustab hinnatõusu pidurdumist toormehindade langus maailmaturul, millest tulenevalt on tarbijahinnad kuulises võrdluses langenud juba viis kuud järjest. Eratarbimine vähenes 2008. aastal 4 protsenti, kuigi eratarbimiskulutused kasvasid 6%. Langustempo kiirenes viimases kvartalis järsult ning süveneb selle aasta esimeses pooles ilmselt veelgi. Aasta teises pooles pidurdab eratarbimise vähenemist tarbijahindade oodatav pööre langusele. Finantssektoris eraisikutele ja ettevõtetele antud laenude jääk on 2008. aasta lõpust alates hakanud vähenema ning see trend jätkub ilmselt 2009. aastal. Eraisikute hoiuste kogumahus pole kaheksa kuu jooksul muutusi toimunud
IV kvartalis suurenes ettevõtete realiseerimise netokäive eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes 10%. Investeeriti 14% hulgi-ja jaemüügiettevõtetesse. Ka SKP tõusis. 2003. aastal oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 116,2 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 103,3 miljardit krooni ehk 4,7% suurem kui 2002. aastal. Kaupade impordi suhe SKP-ga kasvas 70,6%-st 73,3%-ni. Püsivhindades arvutatud SKP-s suurenesid eratarbimiskulutused 6,2%, valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 5,6% ja kapitali kogumahutus põhivarasse 11,5%. Kaupade ja teenuste import kasvas 9%, eksport aga vaid 6%. Kaupade import kasvas oluliselt kiiremini kui eksport (vastavalt 13,3% ja 6,1%). Teenuste eksport kasvas 5,7%, import aga kahanes 7,9%. Sisemajanduse nõudlus suurenes 7,3% 2003. aasta IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 29,3 miljardit kroonija 2000. aasta püsivhindades 27,5 miljardit krooni ehk 5,7% suurem kui 2002
1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income) GNDI = RKP + TRf TRf – net...
ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid, sestap peab iga ühiskond vastama küsimustele, mida (ja kui palju) toota, kuidas toota ja kellele toota. Nende küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne.), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne.), inimestest (töötav elanikkond mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ning on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (niisugused teadmised ja oskused, mida on vaja selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa). Ressursse võib tootmisprotsessis kaupade ja teenuste ehk hüviste valmistamiseks kombineerida mitmeti. Et ressursid on piiratud, on piiratud...
lisandväärtust, tavaliselt veel ka tootja kasumimarginaali ning netomakse. Küsimus 6 Sisemajanduse koguprodukt arvestab ainult seaduslikke turutehinguid, sealhulgas ka tasuta osutatavaid teenuseid ja üleantavaid hüviseid, näiteks kodumajapidamistöid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kodumajapidamistööd loetakse kodumajanduse (koduteenused ja kodutootmine) osaks, mis moodustab majapidamiste tegevuse väljaspool SKP-d. Küsimus 7 3 Kodumajapidamiste eratarbimiskulutused sisaldavad: Vali üks või enam: kulutusi kaupade ning teenuste ostmiseks ettevõtete valmistoodangu ja tootmissisendite varude muutusi aktsionäridele makstavaid dividende väärtpaberite ostmiseks tehtavaid kulutusi Tagasiside Kodumajapidamistega seonduvad nimetatutest eelkõige kulud kaupade ja teenuste ostmiseks ning ka väärtpaberite ostmiseks tehtavad kulutused, viimast aga ei käsitleta tarbimiskulutusena vaid investeeringuna. Küsimus 8 4
SKP per capita on SKP jagatud riigi rahvaarvuga, ehk SKP ühe elaniku kohta. Eesti SKP on madal võrreldes teiste riikidega. 6. Mis on must turg? Millega kaubeldakse peamiselt mustal tulrus? Ebaseaduslik turg, millel peamiselt äritsetakse ebaseaduslike asjadega. 7. Millest koosneb SKP? Eratarbimiskulutused, investeeringud, valitsuse lõpptarbimiskulutused, puhaseksport. 8. Kuidas arvutada puhaseksport? Import eksport 9. Nimeta väliskaubanduse piirangud? Milleks piiratakse väliskaubandust? Tollimaks, kvoot, kaitsetoll. Piiratakse, et kaitsta riigi oma ettevõtlust lühikese aja jooksul konkurentsi eest. 10
1. Indekseerimine on: a. hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks b. majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 2 . Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast. Millise minimaalse nominaalse intressiga Te oleksite nõus, kui prognoositakse 4% aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate...
1. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a. inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb, b. inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb c. inflatsioonimäär ei muutu d. töötus hakkab varsti suurenema 2. Viletsuse e.diskomfordi indeks on a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 3. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab t...
kapitali omanikele. Töötajatele makstav summa on MPL×L, mis on võrdne (1 )×Y. Seega (1 )·on töö(jõu) osa kogutoodangus. Kapitalile makstav summa on MPK×K, mis on võrdne ×Y. Seega on kapitali osa toodangus . Töö(jõu) tulude ja kapitali tulude suhe on konstantne ja sõltub ainult kordajast , mitte aga kapitali või töö(jõu) hulgast (kogusest) 2.3. Tarbimine, investeerimine ja avaliku sektori kulutused Sisemajanduse koguprodukti SKP (GDP) komponentideks on · KMP-de eratarbimiskulutused C, · firmade (era)investeeringud I, · avaliku sektori ostud (valitsuse kulutused) G ning · netoeksport NX. Eeldame alustuseks, et tegemist on suletud majandusega ning vastavalt võime SKP kolme komponenti esitleda järgmise võrrandi abil: Y C I G Eeldame, et tarbimine C sõltub otseselt kasutatavast tulust YT (disposable income). KMP-d jagavad oma kasutatava tulu tarbimise (tarbimiskulutuste) C ja säästmise (säästude) S vahel. Nn lineaarse tarbimisfunktsiooni esitamiseks
a põhikapital, mille tarbimine on kirjendatud kui põhivara kulum. Majandusharude summaarne lisandväärtus VA peab olema võrdne lõpptoodangu väärtusega, mis moodustavadki koguprodukti Koguprodukt (SKP) = VA 2. Tarbimismeetod - summeeritakse toodete ja teenuste lõpptarbimiskulutused ostjahindades, kodumaised investeeringud ning ekspordi ja impordi saldo (netoeksport) SKP = AE = C + I + G + (XM) AE - kogukulutused C - eratarbimiskulutused e (kodu)majapidamiste kulutused I - eraettevõtete investeeringud (sisemaised koguerainvesteeringud), nt uued seadmed G - avaliku sektori lõpptarbimiskulutused, nt keskvalitsuse ja omavalitsuse kulutused (palgad, kaupade ostud) X-M e NX netoeksport, x eksport, m import Puhas- e netoinvesteeringud väljendavad uute kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle amortiseerunud tootmisvahendite korvamiseks kasutatud asendusinvesteeringutest In = I D
MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, ...
SKT arvestuses võetakse arvesse vaid erasektoris toodetud kaubad ja teenused. Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b...
11. Vastavalt Keynesi teooriale, tootmise tase on määratud kogunõudluse tasemega. See tähistab seda, et: A. tulu tootmine loob nõudluse sellele tulule B. rahanõudlus sunnib tootjaid tootma kaupu ja teenuseid C. ettevõtjad püüavad laiendada tootmist täishõive tasemeni D. toodangu maht, mida ettevõtjad otsustavad toota, on määratud nõudlusega selle le toodangule E. õiged vastused a) ja c) ANSWER: D 12. Vastavalt Keynesi tasakaalumudelile, majandus on tasakaalus, kui: A. eratarbimiskulutused miinus säästud võrdub investeeringutega B. rahapakkumise dünaamika teatud ajaperioodil on stabiilne C. plaanilised tarbimiskulutused pluss investeeringud võrdub "lekked" D. riigieelarve on tasakaalus E. kogupakkumine on võrdne kogunõudlusega ANSWER: E Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 13. Vastavalt "säästmisparadoksile" soov säästa igal tulu tasemel kutsub esile: A. tarbimiskõvera nihe alla B
Majandusteooria kordamisküsimused 1. Milleks on majandusteoorias vaja lihtsustavaid eeldusi? Millega tuleb lihtsustatud mudeli tõlgendamisel arvestada? Kuna meid ümbritsev ei ole kogu oma keerukuses inimmõistusega korraga haaratav, püütakse seda analüüsides uurimisobjektiks valida mingi väike osa kõigist majandussubjektide ja nähtuste seostest. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb paratamatult kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Miks just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest. Teatud valdkonnale ja seostele keskendudes tehakse hulk eeldusi ja lihtsustusi. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole aga enamasti tegelikkuses kontrollitavad, kuna tegelikkuse tehtud eelduses ei pruugi kehtida (tegelikkus on keerulisem). Samas: mida rohkem tegelikkusele vastavaks püütakse mudelit muuta, seda keeurkamaks ...
– 4,5%. SKP absoluutväärtused on riikide puhul võrreldamatud, sellepärast kasutatakse tavaliselt võrdleva näitajana SKP rahalist väärtust 1 elaniku kohta ja seda nimetatakse SKP per 20 capita, tavaliselt väljendatakse seda USA dollarites. Eesti vastav näitaja on olnud järgmine: 1996.a. 2969 USD, 1997.a. 3176 USD, 1998.a. 3600 USD, 1999.a. 3599 USD. Ülesanne On antud järgmised näitajad: eratarbimiskulutused 480, avaliku sektori kaupade ost ja teenused 200, kapitali akumulatsioon 40, kapitalikaupade ostud 120, muutused kaubavarudes 20, valitsuse tulusiirded kodumajapidamistele 80, korporatsioonide jaotamata kasumid 30, isiklikud maksud 60, palgad ja töötasud 350, kaudsed ärimaksud 10, netoeksport 20, korporatsioonide kasumimaksud 15, töötuse vastane kindlustus 20, mitteresidentide puhasinvesteeringud -25. Põhinäitajad on miljonites kroonides. Arvuta: 1. SKP 2. RKP 3. Rahvuslik puhasprodukt
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud...
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
globaalmajanduslike ja geopoliitiliste vastuolude tulemus. MAJANDUSKASV, SOKID, SKP LÕHE Kogunõudlus (QD või AD aggregate demand) on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elementideks on seega tarbimine (C), investeeringud (I), valitsuse kulutused (G) ja puhaseksport (NX =X-M). Eratarbimiskulutused (C) sõltuvad eelkõige indiviidide tulude suurusest. Lihtsaima seose eratarbimiskulutuste ja tulude vahel esitas J.M. Keynes, kelle arusaam tarbimisfunktsioonist on jäänud tänini tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks. Keynes tõi esile seaduspära, et tarbimine küll suureneb tulude tõustes, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks. Investeerimiskulutused (I) on teine oluline komponent kogunõudluse kujunemisel.
o Tarbimise ehk kulutuste meetodit; Tarbimise ehk kulutuste lähenemisviisi korral liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. SKP komponendid on tarbimiskulutused, investeerimiskulutused, avaliku sektori kulutused ja netoeksport SKP = C + I + G + (X M) 1) Eratarbimiskulutused ehk majapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele C (consumption). Siia lisatakse omatoodetud kaupade väärtus, mille puhul on arvestatud analoogsete kaupade turuväärtust või tehtud kulutusi. 2) Eraettevõtete investeeringud I (investments), mis jagunevad investeeringuteks uude põhivarasse, s.o. masinatesse, seadmetesse, ehitistesse (kokkuleppeliselt lisatakse siia veel majapidamiste poolt
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
