Seminar 3 - Makroökonoomilised mudelid (0)

Seminar 3 Makroökonoomilised mudelid 1. Milline väide varude reguleerimise seisukohalt on õige: a) varu taskut ei koorma; vale, vahel koormab, nii et vähe pole b) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduslanguse tundemärk; vale l c) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu t d ä k õige tundemärk; d) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduskasvu tundemärk; d k vale e) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk õige
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C
C = Qd C = 100+0,8Qd
c = 0,8 08
500
C0=100 450 500 Q
Keynes 'i rist . 450 nurga all joonistatud abisirge ja tarbimisfunktsioon i i i C = C0 + c*Qd = 100 + 0,8 Qd 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Keynesi rist ehk 450 joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a) säästuläve säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine; vale b) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu,, seega g esineb säästmine; õige c) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine; vale d) säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu,, seega g esineb negatiivne säästmine. õige
4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Keynesi mudel e. kuluvõrrand ei sisalda: a) planeeritud tarbimiskulutusi C; b) planeeritud investeerimiskulutusi I; c) p planeeritud avaliku sektori (valitsuse) kulutusi; d) planeeritud sääste s; E = C + I0 +Go + (Z-X), kusjuures C = C0 +c*Qd e) planeeritud netoeksporti (Z-X). (Z X).
4 Tarbimise piirkalduvus (MPC) näitab: 4. a) riigipiiril tehtavate kulutuste kalduvust; b) kui k i palju lj kkasutatava t t ttulu l li lisakroonist k i t (lisandunud (li d d rahaühikust) h ühik t) läheb läh b tarbimiseks ; tarbimiseks; c) tarbijate keskmisi kulusid aasta jooksul; d) tootmise efektiivsuse tõusust tingitud tarbimise kasvu; e) seda seda, kui valimatult inimesed tarbivad ebakvaliteetset kaupa kaupa.
5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Möödunud aastal olid härra Kase tulud 100'000 krooni ja tarbimiskulutused 60'000 krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 120'000-le kroonile Mitme krooni võrra suurenesid hr kroonile. hr. Kase tarbimiskulutused? a) 24'000 b) 96'000 c) 16'000 d) d) 12'000 12'000 e) 4000 Vastus: 60000 / 100000 = 0,6; 0 6; C = 20000*0,6 20000*0 6 = 12000 5. Kui igakuine sissetulek suureneb 7000-lt 12000-le ja säästud kasvavad 1000 võrra, siis säästmise piirkalduvus MPS võrdub: a) 0,5 b) 0,3 c) c) 0,2 0,2 d) 0,1 e) 0,05 6 Säästmise piirkalduvus MPS: 6. a) arvutatakse S/Q s = S/Q d; d;
b) on muutus t sissetulekutes, i säästmises, äät tl ki t mille ill on põhjustanud õhj t d väike äik muutus sissetulekutes; t säästmises; ää t i c) on säästude osatähtsus sissetulekutes; d) pluss tarbimise piirkalduvus MPC võrdub nulliga; e) on tarbimise piirkalduvuse MPC pöördväärtus; f) näitablineaarse f) näitab lineaarsesäästmisfunktsiooni säästmisfunktsioonitõusu. tõusu.
6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Kasutades joonisel toodud tarbimisfunktsiooni graafikut ja 450 joont (Qd=C+S), vastake alljärgnevatele küsimustele, võttes aluseks vastusevariandina a) b) c) jne. toodud punktid või lõigud või arvutuseeskirjad. E t bi i C Eratarbimine Qd=C+S Säästmine S e C
a)) ­0G 0G d b) 0G c c)) df/cf b f d) ­ ab G a e) 0Qd1 f) ed g) dQd2 450 0 Qd0 Qd1 Qd2 Sissetulek Qd (kasutatav tulu) 1. Kulude katmise punkt ehk säästulävi on sissetulekutetasemel? e 2. Säästmine S sissetulekute tasemel Qd0 on võrdne? d 3.Tarbimise piirkalduvus MPC võrdub? c 4. Autonoomne tarbimine C0 võrdub? b 5. Autonoomne säästmine S0 võrdub? a 6. Tarbimine C sissetulekute tasemel Qd2 on võrdne? g 7. Säästmine S sissetulekute tasemel Qd2 on võrdne? f 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 5. Alljärgnevas tabelis on esitatud kasutatavat tulu Qd ning tarbimist ja säästmist kajastavad näitajad
Kasutatav tulu Qd Tarbimine C Säästmine S APC MPC = c MPS = s APS
200 260 -60 1,3 0,8 0,2 -0,3 300 340 -40 11,13 13 08 0,8 02 0,2 -0 133 -0,133 400 420 -20 1,05 0,8 0,2 -0,05 500 500 0 1 0,8 0,2 0 600 580 20 0 967 0,967 08 0,8 02 0,2 0 033 0,033 700 660 40 0,943 0,8 0,2 0,057 800 740 60 0,925 0,8 0,2 0,075
a) arvutage ja täitke tabeli tühjad veerud ; S = -C0 + (1-c)Qd -60 = -C0 + (1-c)*200 -60 = -(340 ­ 300c ) + (1-c)200
C = C0 + cQd 340 = C0 + 300*c 100c = 80 c = 0,8 s = 1 ­ c = 0,2 C0 = -S + (1-c)Qd = 60 + 0,2x200 = 100 APC = C / Qd = 260 /200 = 1,3 13 jne jne. APS = S / Qd = -60 /200 = -0,3 -0 3 jne jne. b) kui suur on autonoomne tarbimine ja säästulävi; C0 = 100 Säästulävi on 500 a) kirjutage tarbimis- ja säästmisfunktsiooni võrrand. C = 100 + 0,8Qd S = -100 + 0,2Qd
8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 6. Leidke järgmistele tarbimisfunktsioonidele vastavad säästmise suurused, kui kasutatav tulu Qd on 500. Järelikult oleks vaja säästufunktsiooni S = -C0 + (1-c)*Qd a)) C = 450 + 0,6 , Qd -250 b) C = 100 + 0,5 Qd 150 c) C = 200 + 0,8 Qd -100 d) C = 50 + 0,9 Qd 0 e) C = 150 + 0,75 Qd -25
7. Kasutades alltoodud joonist, kus vertikaalteljel on kajastatud säästmisfunktsioon S ja horisontaalteljel kasutatav tulu Qd, vastake küsimustele: a) kui suured on antud tingimustel autonoomne säästmine ja autonoomne tarbimine? -250 250 S b) Millega võrduvad tarbimise piirkalduvus MPC ja säästmise piirkalduvus MPS? 0,75 0,25 c) kui kasutatav tulu Qd = 2000, siis indutseeritud 0 tarbimine ja kogutarbimine on: 1000 2000 Qd 1500 1750
d) Kui kasutatav tulu kasvab 2200 -le, millega -250 võrduvad indutseeritud säästmine ja kogusäästmine? 9 550 300 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8. Kasutades alljärgnevat joonist, kus vertikaalteljel on kujutatud tarbimiskulutused C ning investeeringud I ja horisontaalteljel kasutatav tulu Qd, vastake küsimustele mis puudutavad kogukulutusi E =C + I ja majanduse tasakaalu. a) majanduse tasakaal sissetulekute tasemel Qd = 800 baseerub tarbimise piirkalduvusel MPC, arvutage MPC = C/Qd =3/4 = 0,75 (graafiliselt) Qd = C +S C I C, E=C+I; 800=100+c800+100 c=600/800=0,75 700+100 b) leida tasakaalupunktis autonoomne tarbimine C0, E = C +I ind tseerit d tarbimine cQd, ja kogutarbimine indutseeritud kog tarbimine C. C C0 = 100 cQd = 600 C = 700
c) leida esitatud tarbimisfunktsioonile vastava säästufunktsiooni autonoomseid säästud S0, säästmise ppiirkalduvuse MPS ningg nende baasil 200 indutseeritud säästud tasakaalutasemel Qd = 800. 100 I
S0 = -100 MPS = 0,25 (1-c) Qd = 200 800 Qd
d) Juhul, kui autonoomne tarbimine C0 langeb 50-le, milline on siis uus tasakaalupunkt Q ja E=Q, Q=C+I = 50+c*Q+100= 150+0,75*Q indutseeritud tarbimine cQd , leida ka sellele Q = 150/ 0,25=600 0 25 600 Q = 600 tasakaalupunktile vastav kogutarbimine C ja cQ = 0,75*600 = 450 d kogusäästmine S. 10 C = 500 S = 100 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Seminari eesmärgiks on makroökonoomilise tasakaalu Q=E leidmise seotud ülesannete omandamine. Tasakaalu leidmiseks koostame kuluvõrrandi ja võrdsustame selle tarbimisega. Tarbimisfunktsioon C = C0 + cQd (0 parameeter , MPC. Kuna kuluvõrrand K k l õ d tuleb t l b esitada it d tasandil t dil (E,Q), (E Q) tuleb t l b ülaltoodud ül lt d d kuluvõrrandis k l õ di Qd asemell kasutada k t d Q, Q milleks lisame tarbimisfunktsioonile maksud . Ka makse (T0) loeme autonoomseteks muutujateks. Kui asendame Qd = Q ­ T0, saame kuluvõrrandi: E = C0 + c(Q ­T0) + I0 + G0, teame, et E=Q , saame Q = C0 + c*Q ­ c*T0 + I0 + G0, siit (1-c)*Q = C0 ­ c*T0 + I0 + G0.
Seega kui tähistada A = C0 ­ c*T0 + I0 + G0 , siis (1--c)*Q = A ehk Q = A /(1-c) ja kuna ksp = 1/(1-c), siis Q = ksp*A 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 9. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,75 Qd I = 600 G=T=0 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator, - languslõhe, kui potentsiaalne SKP Q* = 3600 . Kuluvõrrand E = C +I + G Tasakaalutingimus E = Q 1. Selleks, et leida tasakaalusissetuleku suurust asendame kuluvõrrandisse vastavad arvväärtused, Saame Q = 100 + 0,75Qd + 600, kuna T0 = 0, siis Q = 100 + 0,75 Q + 600. 0,25Q = 700, siis tasakaalusissetulek Q' = 2800 2. Leiame SKP lõhe Q = Q*-Q' = 3600 ­ 2800 = 800, 3. Languslõhe leidmiseks peame teadma kulumultiplikaatori väärtust ksp = 1/(1-c) = 1/ (1- 0 75) = 4 0,75) 4. Languslõhe leiame seosest Q = ksp A ja kuna A = I, saame = 800 / 4 = 200 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 10. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,6 Qd I = 600 G = 500; T = 0 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator, - languslõhe kui potentsiaalne SKP Q languslõhe, Q* = 4200. 4200 Lahendus: 1. Tasakaalusissetulek E Q Q=C+I+G E=Q; Q = 100 + 0,6 Qd + 600 + 500 Kuna Qd = Q - T , siis Q = 100 + 0,6Q + 600 + 500; 0,4Q = 1200; Q' = 3000 2. Kulumultiplikaator Ksp= 1/ (1-c) = 2,5 3. Languslõhe Esiteks leiame SKP lõhe Q = Q* - Q' = 4200 ­ 3000 = 1200 A 13 = I = Q/ Ksp = 1200/2,5 = 480 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,8 Qd I = 180 G = 170 T= 75 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator kulumultiplikaator, - autonoomsete maksude multiplikaator , - kui Q*= 2000, kui palju peaks siis T muutma , et languslõhe kaoks, - kui Q*= 2200, kui palju peaks siis G muutma, et languslõhe kaoks. Q = C0 +0,8Qd + I +G; Qd = Q ­T; Q = 100 +0,8(Q ­75) + 180 +170 0,2Q = 450 ­60 = 390; Q' = 1950 ksp =1 / (1-c) = 1/ (1-0,8) = 5; kT = -c /(1-c) = -0,8 / (1-0,8) = -4
Q = Q* - Q' = 2000 ­ 1950 = 50 Q kT T, siis languslõhe suurus oleks T = Q / kT = 50 / -4 = -12,5 , kuna ainsaks muutuja olid maksud, siis tuleb makse vähendada 12,5 võrra. Q = Q* - Q' = 2200 ­ 1950 = 250. kuna ainus muutuja G, siis A = G. Languslõheks saaksime A = G = Q / ksp = 250 / 5 = 50. 14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 12. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0.9 Qd I = 180 G = 74 T = 60 X = 120 Z = 90 Leida: - t k l i t l k tasakaalusissetulek, Q' 3300 Q'= - kulumultiplikaator, ksp= 10 - autonoomsete maksude multiplikaator , multiplikaator kT= -99 - kui Q*= 3390, kui palju peaks siis T muutma, et languslõhe kaoks, = -10 - kui Q Q*= = 4500 , 4500 kui palju peaks siis G muutma, muutma et languslõhe kaoks, kaoks G= 120 - kui valitsus soovib kasutada fiskaalpoliitikat majanduse liikumiseks tasemele Q Q*= 5000 ning säilitama tasakaalustatud eelarve, kui palju peaksid siis muutuma G ja T. G= T = 1700 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0.75Qd I = 200 + 0.2Q ( vaatleme investeeringuid kui indutseeritud kulutusi) G = 150 T= 100 Leida: - tasakaalusissetulek, Q' = 7500 - k l kulumultiplikaator, lti lik t ksp= 4 - languslõhe, kui Q*= 8500, A = 250 - autonoomsete maksude multiplikaator. kT= -3 3
16 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 14. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,75Qd I = 100 + 0,2Q (vaatleme investeeringuid g kui indutseeritud kulutusi) G = 150 X = 100 Z = 0,05Q Leida: - tasakaalusissetulek, Q' = 4500 - k l kulumultiplikaator, lti lik t ksp= 4 - languslõhe, kui Q*= 5000, A = 125 - autonoomsete maksude multiplikaator. kT= -3 3
17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 200 + 0,75 Qd I = 375 G = 700 T= 100 Leida: - kulumultiplikaator, - autonoomsete maksude multiplikaator, - t k l i t l k tasakaalusissetulek, - kui Q*= 5000, kui palju peaks siis (a) T ja (b) I muutma, et languslõhe kaoks, - tasakaalustatud eelarve multiplikaator. multiplikaator
ksp =1 / (1-c) = 4 kT =-c / (1-c) = - 3 tasakaalusissetulek Q' = 4000
a) maksude kasutamine Q kT A, siis languslõhe suurus oleks T = Q / kT = 1000 / -3 = -333,33, seega tuleks makse vähendada 333,33 ühiku võrra.
b) investeeringute i i muutmine, i siis ii languslõheks l lõh k saaksime ki = Q / ksp = 1000 / 4 = 250
18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz