Euroopa Liidu 3.test 1. Missugune alljärgnev väide tänase EL ühise majandusruumi kohta on kõige korrektsem a) Euroopa Liit on majandusliit: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt, rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tolimaksu ja lubavad tootmisteguritel vabalt liikuda liikmesriikide vahel, ning on lisaks nõustunud ka fiskaal-, monetaar- ja sotsiaalpoliitika ühtlustamisega b) Euroopa Liit on tolliliit: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt ja rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tollimaksu, ent ei toimu tootmistegurite vaba liikumist liikmesriikide vahel. c) Euroopa Liit on ühisturg: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja
Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) Tööjõud Majapidamised Ettevõtted Kaubad Kulutused (raha) Majanduspoliitika tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega. Fiskaalpoliitika - tegeleb valisus- maksude või valisuskulutuste muutmine. Monetaar ehk rahapoliitikaga tegeleb keskpank, muudetakse peamiselt intressimäärasid või sularaha hulka majanudses monetaristid. Ametiühingud (25 veebruar) Ressursid või Tootmistegurid (03.02.2010) Kõik need vahendid,mida kasutatakse hüviste tootmiseks · Maa · Töö · Kapital · Ettevõtlikkus Üldmõiste. Mis ühendab kõiki loodusressursse · Maad · Vett
Avaliku sektori ökonoomika Põhimõisted esimeses kontrolltöös 1. Avalik sektor - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avalik sektor on laiem mõiste, mis hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted.
4. Banaanivabariik on väike avatud majandusega riik, mis kasutab ujuvat vahetuskurssi ning ei piira kapitali rahvusvahelist liikumist. Samal ajal on tööpuudus muutunud väga kõrgeks ja on tekkinud vajadust majanduskasvu toetava majanduspoliitika elluviimiseks. Selgita, missugust majanduspoliitikat peaks kasutama ja näita ära selle poliitika eeldatav mõju majandusele. Majanduspoliitikast peaks kasutama ujuva vahetuskursi korral monetaar-ehk rahapoliitikat. Raha pakkumist peaks suurendama ning sellega kaasneks ka intressimäärade alanemine. Raha tekiks juurde ning raha väärtus väheneks ehk inflatsioon kasvaks. Sellega kaasneb kogutoodangu kasv, kogunõudlus ning majandus hakkaks kasvama, tekiksid uued töökohad ja tööpuuduse määr väheneks. 5. Analüüsi järgnevat väidet: ,,Ei ole mingisugust mõtet pidurdada majanduslangust
intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika Rahapoliitika – vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimine Rahanduspoliitika – tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitevate poliitikute taotlusest. Rahanduspoliiikat ei tohi segi ajada rahapoliitikaga (e monetaar-), mis juhib raha pakkumist ja valuuta stabiilsust, pidades tihti silmas tarbijahindade inflatsiooni. Euroala rahapoliitikat kujundab Euroopa komisjonist ja liikmesriikide valitsustest sõltumatu Euroopa keskpank, samas kui riikide rahanduspoliitika allub liikmesriikide valitsuste ja parlamentide poliitilisele juhtimisele. Lühikeseks müük Lühikeseks müümine on laenatud väärtpaberi müümine(ootuses,et selle hind langeb, mille tagajärjel
c. majanduspoliitika, mis välistab turu iseregulatsiooni d. majanduspoliitika, mis surutakse ühe riigi poolt teisele riigile vägisi kaela 31. Industriaalpoliitika kujutab endast: a. valitsuse suuna võtmist rasketööstuse eelisarengule b. kergetööstuse ja põllumajanduse taotluslikku alafinatseerimist c. * katset suunata ressursse ühest majandusharust teise eesmärgiga kiirendada majanduslikku evolutsiooni d. sotsialistliku ühiskonna pärandit 32. Monetaar ja fiskaalpoliitika: a. on iseseisvad poliitikad ja mingit omavahelist koordineerimist ei vaja b. on niivõrd omavahel kokkukasvanud, et mingit omavahelist kooordineerimist ei saagi teha c. * mõju majanduse arengule on kõige suurem siis, kui poliitikate rakendamist omavahel koordineeritakse d. tuleb koondada ühte asutusse, selleks et paremini koordineerida poliitikaid 33. Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) on: a. aktsiisi, käibe ja kinnisvaramaksu summa b. isiklik tarbimine c
(EFTA, NAFTA) Tolliliit iseloomustab koostöövormi, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele, töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas. (CACM, CARICOM) Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tootmistegurite vaba liikumine. Majandusühendus on koostöö vorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid. Poliitiline ühendus on koostöö vorm, mille raames osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik. Moodustatakse ühine valitsus ning valitakse ühine parlament ning muud vajalikud institutsioonid, mida on vaja iseseisva riigi toimimiseks. 3. Tolliliidu mõju Majanduslik: Kaubanduse loomise all mõistetakse kaubanduse mahu kasvu, mis suurendab heaolu.
lõpptoodangu väärtus turuhindades d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 20. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. SKP lõhe ja tööpuuduse vahel d. reaal- ja nominaalpalga vahel 21. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majandusel on oma kaitsepühak b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted 22. Missugune alljärgnevatest investeeringutest on portfellinvesteering ? a. välisfirmade investeeringud kinnisvarasse b. investeeringud juhtkonnale uute portfellide soetamiseks c. investeeringud aktsiate ostmiseks d. investeeringud arvutite tarkvara ostuks 23
osas _ Kesk-Ameerika Ühisturg (CACM) _ Kariibi Ühendus (CARICOM) 6 Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline ootmistegurite vaba liikumine: Euroopa Liidu võib tuua ühisturu näitena, sest lisaks tolliliidule on Euroopa Liidus vabastatud ka tööjõu ja kapitali liikumine. Majandusühendus on koostöö vorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid: Euroopa Liit on saamas selliseks ühenduseks 8 Poliitiline ühendus on koostöö vorm, mille raames osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik. Moodustatakse ühine valitsus ning valitakse ühine parlament ning muud vajalikud institutsioonid, mida on vaja iseseisva riigi toimimiseks. Kahe Saksamaa ühinemine 1990. aastal. Tolliliidu loomise positiivsed ja negatiivsed efektid
Mis on krediitraha? a. krediitraha on raha, mis on pangast laenuks võetud b. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik garanteerib c. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta d. krediitraha on raha, mis on välja laenatud Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. sõltumatud sisendid b. deebetsisendid c. kreeditsisendid d. riigi seisukohalt kahjulikud tehingud Monetaar- ja fiskaalpoliitika: a. on iseseisvad poliitikad ja mingit omavahelist koordineerimist ei vaja b. on niivõrd omavahel kokkukasvanud, et mingit omavahelist koordineerimist ei saagi teha c. tuleb koondada ühte asutusse, selleks et paremini koordineerida poliitikaid d. mõju majanduse arengule on kõige suurem siis, kui poliitikate rakendamist omavahel koordineeritakse
o Keynes´i kontseptsioon. Põhihüpoteesiks majanduskõikumiste seletamisel on erasektori ebastabiilsus. Erasektori investeerimiskäitumise muutumine, erainvesteerija käitumise tsükliline iseloom. Eratarbimine põhjustab erasektori ebastabiilsust. Lühiajaline tsüklitevastane rahapoliitika tunnistamine. o Monetarism. Kriitika keinsinismi kohta: monetaarfaktorid jäeti maj tsüklite analüüsis kõrvale, monetaar- ja fiskaalprotsessides ei arvestatud suhtelist hinnamuutust, inflatsiooniootusi ei arvestatud, domineeris makromuutujate lühiajaline analüüs. Monetaristid eeldavad turumajanduse puhul erasektori olemuslikku stabiilsust. 16. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas Tõhusa stabilisatsioonipol teostamiseks on vaja selgelt def ja reaalselt rakendatavaid sihte. Sihtide saavutamine peab olema võimalikult selgesti jälgitav
Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon (NAFTA)).Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tootmistegurite vaba liikumine (Euroopa Liidu võib tuua ühisturu näitena, sest lisaks tolliliidule on Euroopa Liidus vabastatud ka tööjõu ja kapitali liikumine).Majandusühendus on koostöö vorm,mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-,fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid (Euroopa Liit on saamas selliseks ühenduseks).Poliitiline ühendus on koostöö vorm,mille raames osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik.Moodustatakse ühine valitsus ning valitakse ühine parlament ning muud vajalikud institutsioonid, mida on vaja iseseisva riigi toimimiseks (kahe Saksamaa ühinemine 1990. aastal).Tolliliit iseloomustab koostöövormi, kus lisaks omavaheliste
r r LM(M0/P) Ms/P= M0/P 15% b 15% 10% 10% a Md (Q=2000) Md(Q=1000) 18 M/P 1000 2000 Lembit ViilupQ Ph.D IT Kolledz 32. Monetaar- elik rahapoliitika on efektiivsem kui: r LM a) LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge (joonis 4); b) LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk (joonis 5); IS c) rahanõudlus on intressitundlik; Q d) investeeringud on intressitundlikud.
Kaob vajadus tolliametnike järele omavahelistel piiridel. Järgmine vorm on ÜHISTURG, mille liikmedriikide vahel on lubatud vaba tõõjõu ja kaüitali liikumine lisaks kõigile 1 vabakaubanduspiirkonna ja tolliliidu eelistele. Tuntuim näide on Euroopa Ühendus. Neljandaks astmeks riikidevahelises koostöös on TÄIELIK MAJANDUSLIIT, mille liikmesriigid ühtlustatavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-, fiskaal-, ja sotsiaalpoliitika, samuti kaubanduspoliitika ja tootmistegurite liikuvuse probleemid. Täielik majandusliit on Euroopa Liidu lõppeesmärk. Eesti Vabariigi väliskaubanduse bilansist läbi kolmeteistkümne aasta 1994 -2006 Eestis on viimastel aastatel palju räägitud jooksevkonto defitsiidist. Eesti jooksevkonto defitsitsiidi põhjus on selge, see on väliskaubandusbilansi puudujääk.
-d (UNDP, UNEP jt.) • FAO, WFP, WHO, ILO, WIPO, IOM, OPEC jt. NAFTA, ASEAN, BRICS, SRÜ jt 2.8. Majanduspoliitika otsustusmeh. • Turg (iseregulatsioon, turuvõim) • Demokraatia (enamuskoalitsiooni võim) • Bürokraatia (ametnike võim) • Läbirääkimised (kõigi huvipoolte kompromiss) 3.1. Makro-ja mikropoliitikad • Makromajanduspoliitika: – Stabilisatsioonipoliitika – Konkurentsipoliitika – Monetaar(raha) ja fiskaal (eelarve)poliitikad – Struktuuri- ja maksupoliitikad – Investeerimispoliitika - Kaubandus-ja tollipoliitika • Mikromajanduspoliitika: - ettevõtluspoliitika, - personali- ja palgapoliitika; - hinnapoliitika; - innovatsiooni ja tehnopoliitika 3.2. Geo- ja globaalpoliitika • Geopoliitika eesmärk- võitlus majandusruumi- ressursside ja turgude pärast
kaubavahetuses kolmandate riikidega (Euroopa Vabakaubanduspiirkond (EFTA);Põhja Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon (NAFTA)).Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tootmistegurite vaba liikumine (Euroopa Liidu võib tuua ühisturu näitena, sest lisaks tolliliidule on Euroopa Liidus vabastatud ka tööjõu ja kapitali liikumine).Majandusühendus on koostöö vorm,mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-,fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid (Euroopa Liit on saamas selliseks ühenduseks).Poliitiline ühendus on koostöö vorm,mille raames osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik.Moodustatakse ühine valitsus ning valitakse ühine parlament ning muud vajalikud institutsioonid, mida on vaja iseseisva riigi toimimiseks (kahe Saksamaa ühinemine 1990. aastal).Tolliliit iseloomustab
SEKi? a. 6787£ b. 36769£ c. 13575£ d. 90000£ 15. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on: a. majanduspoliitika, mis ahistab monetaarpoliitikat b. majanduspoliitika, mis surutakse ühe riigi poolt teisele riigile vägisi kaela c. majanduspoliitika, mis välistab turu iseregulatsiooni d. majanduspoliitika, mis on suunatud majandustegevuse laiendamiseks 16. Monetaar- ja fiskaalpoliitika: a. tuleb koondada ühte asutusse, selleks et paremini koordineerida poliitikaid b. mõju majanduse arengule on kõige suurem siis, kui poliitikate rakendamist omavahel koordineeritakse c. on iseseisvad poliitikad ja mingit omavahelist koordineerimist ei vaja d. on niivõrd omavahel kokkukasvanud, et mingit omavahelist kooordineerimist ei saagi teha 17. Milles seisneb raha ajadimensioon? a
suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks seetõttu, et: Vastus: a) investorid loobusid aktsiatega kauplemisest börsil; b) USA valitsus kehtestas tollimaksu sisseveetavatele kaupadele; c) USA valitsus kehtestas tollimaksu väljaveetavatele kaupadele; d) inimesed ei julgenud enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus. 24. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: Vastus: a) majandusel on oma kaitsepühak; b) nii monetaar monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks; c) majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks; d) majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted. turusuhted 47 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Adam Smith'i 25
Makroökonoomika sissejuhatus Äritsüklid: a. on põhjustatud intressimäärade tõusust b. on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel c. avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena d. on põhjustatud tehnoloogia arengust Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majanduse kaitsepühak on Bonefacius b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse d. 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile
sissetuleku graafik kooskõlas tasakaaluga turul. Intressi suuruse laenuandjale määrab: Intressimäär on väga tundlik 1. Riskid majanduslik muutuja. 2. Eeldatav inflatsioon 3. Nõudluse ja pakkumise suhe 4. Raha hind Tarbijale vastuvõetava intressi määrab: 1. Investeeringu või äriidee tulusus 2. Inflatsioon Teiseks koostatakse IS kõver, e. intressimäärade ja autonoomsete kulutuste seos. Kolmandaks ühendatakse need illustreerimaks monetaar- ja fiskaalpoliitikat ning majanduse mõningaid isekorrigeerivaid omadusi. I Intressimäära i ää lloetakse k ühühenduslüliks d lülik oleviku l ik ja j tundmatu d tuleviku l ik vahel. h l
TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid- 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine;
majanduslikku heaolu eri riikides? 16 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Makroökonoomika Eesmärk 11. Analüüsida majandussüsteemi ebaõnnestumisi! Uurimisobjektid: 2. Soovitused uute vigade vältimiseks. 1. Tööstuse ja riigi üldine majanduslik kasv. SKP 2 Hindade 2. Hi d d kujunemine. k j i 3. Inflatsioonilised protsessid. 2 Monetaar- 2. M t j fiskaalpoliitika. ja fi k l liitik 5. Üldine tööhõive. 6 Sissetulekud. 6. Si t l k d 8. Riiklike (valitsuse) aktsioonide maksud, kulutused eelarvdefitsiit jne kulutused, jne. mõju majandusele majandusele. Reeglina on sel juhul tegemist majanduslike otsustega, mis nõuavad õ d riigikogu ii ik tasandil
kõrvaldamiseks. 2. Uutes TIP-ideedes soovitatakse, et palganormi tuleks täiendada hinnanormidega kõrvaldamaks muljet, nagu toimuks inflatsiooni pidurdamine töötajate arvel. 3. Uuendus seisneks selles, et see lubaks keskmisest kõrgema produktiivsuse kasvuga firmadele suuremat palgatõusu ilma neid karistamata. 44. Ükski tulupoliitika ei saa inflatsiooni vastu üksi üksi. TIP edukuse tagaks samaaegne kitsendav monetaar- ja fiskaalpoliitika. Kui nende eesmärgid on õigesti püstitatud, võib TIP aidata inflatsiooni nulli lähedale alandada. See lubaks töötusemäära vähendada. 18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Alternatiivid Probleem, kas TIP võiks olla edukas ja vastu panna vajalikuks osutuvale institutsionaalsele muutusele? Parem lahendus oleks Saksamaal ja Jaapanis kasutatud lähenemine
kujunemas valitsuse jooksvate kulutuste nii suureks osaks. 18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Suvaline fiskaalpoliitika p Suvaline fiskaalpoliitika tähendab, et mingit konkreetset pikaajalist poliitikat ei järgita. Valitsuse eelarvepoliitika realiseeritakse maksumäärade ja riiklike kulutuste reguleerimise kaudu Pro: Enamik keinslasi arvab, et nii monetaar - kui ka fiskaalpoliitikat võib kasutada majanduse stabiliseerimiseks. Contra: Uusklassikud ja monetaristid ei poolda fiskaalpoliitika kasutamist majanduse tasakaalustamiseks. Osa majandusteadlasi (eriti uusklassikud, uusklassikud monetaristid ja pakkumispoolsed) arvavad, et suvaline fiskaalpoliitika saab majandusele ainult väga vähest mõju avaldada. 19
o Kariibi Ühendus (CARICOM) Ühisturg Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tootmistegurite vaba liikumine. o Euroopa Liidu võib tuua ühisturu näitena, sest lisaks tolliliidule on Euroopa Liidus vabastatud ka tööjõu ja kapitali liikumine Majandusühendus Majandusühendus on koostöö vorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid. o Euroopa Liit on saamas selliseks ühenduseks Poliitiline ühendus Poliitiline ühendus on koostöö vorm, mille raames osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik. Moodustatakse ühine valitsus ning valitakse ühine parlament ning muud vajalikud institutsioonid, mida on vaja iseseisva riigi toimimiseks. o Kahe Saksamaa ühinemine 1990. aastal
o Kariibi Ühendus (CARICOM) Ühisturg Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tootmistegurite vaba liikumine. o Euroopa Liidu võib tuua ühisturu näitena, sest lisaks tolliliidule on Euroopa Liidus vabastatud ka tööjõu ja kapitali liikumine Majandusühendus Majandusühendus on koostöö vorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid. o Euroopa Liit on saamas selliseks ühenduseks Poliitiline ühendus Poliitiline ühendus on koostöö vorm, mille raames osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik. Moodustatakse ühine valitsus ning valitakse ühine parlament ning muud vajalikud institutsioonid, mida on vaja iseseisva riigi toimimiseks. o Kahe Saksamaa ühinemine 1990. aastal
Tolliliit iseloomustab koostöövormi, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele, töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas. Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tööjõu ja kapitali vaba liikumine. Majandusühendus on koostöö vorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid. 13. Maksebilansi olemus ja tähtsus Maksebilanss on staatiline aruanne, mis summeerib süstemaatiliselt teatud ajaperioodil (kuu, kvartal, aasta) konkreetse riigi (sisemaa) majandustehingu kõigi teiste riikidega (välismaaga). Sise-ja välismaa eraldusjooneks pole seejuures mitte riigipiit, vaid majandususubjektide residentsus. Maksebilanss: a
34 Tolliliit muutub ühisturuks kui a lisandub tootmistegurite (kaubad, kapital, tööjõud) mobiilsus liikmesriikide vahel b tegu on ühtse kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes c ühtlustatakse käibemaksu määrad 35 Ühisturg muutub majandusühenduseks, kui viiakse sisse a tootmistegurite mobiilsus liikmesriikide vahel b ühtne kaubanduspoliitika mitteliikmesriikide suhtes c ühtne valuuta, maksumäärade harmoniseerimine ning ühtne monetaar- ja fiskaalpoliitika 36 Majandusühendus muutub poliitiliseks ühenduseks, siis kui a seni iseseisvad riigid moodustavad sisuliselt uue riigi b hakatakse välispoliitikat kooskõlastama c hakatakse välispoliitika põhimõtteid harmoniseerima 37 Regionaalne majaduslik integratsioon väljendab püüet a hiilida kõrvale WTO ettekirjutustest b valmistada ette lahkumist WTO-st c ületada WTO võimalusi
34 Tolliliit muutub ühisturuks kui a lisandub tootmistegurite (kaubad, kapital, tööjõud) mobiilsus liikmesriikide vahel b tegu on ühtse kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes c ühtlustatakse käibemaksu määrad 35 Ühisturg muutub majandusühenduseks, kui viiakse sisse a tootmistegurite mobiilsus liikmesriikide vahel b ühtne kaubanduspoliitika mitteliikmesriikide suhtes c ühtne valuuta, maksumäärade harmoniseerimine ning ühtne monetaar- ja fiskaalpoliitika 36 Majandusühendus muutub poliitiliseks ühenduseks, siis kui a seni iseseisvad riigid moodustavad sisuliselt uue riigi b hakatakse välispoliitikat kooskõlastama c hakatakse välispoliitika põhimõtteid harmoniseerima 37 Regionaalne majaduslik integratsioon väljendab püüet a hiilida kõrvale WTO ettekirjutustest b valmistada ette lahkumist WTO-st c ületada WTO võimalusi
arengufaas, brutosissetulek, reaaltulu) *toodete ja teenuste pakkumises suureneb teenuste osakaal *vahendustegevuse tähtsus *väikeettevõtlus *kiireneb innovatsiooniprotsess *kiire teaduse ja tehnika areng *tarbijate jõukus kasvab. Demograafiline: *rahvastiku arengutendents (vananemine) * Perekond (suhtume perekonda kui institutsiooni, suurus, arengufaas) Demograafiline: *põhilised ja teised väärtused *väärtuste muutumine *rollide muutumine. Poliitilis-õiguslik: *üldine monetaar- ja fiskaalpoliitika *laiem sotsiaalne seadusandlustik *valitsuse suhted erafirmadega *turundust puudutavad seadusandlus *turundusjuhtide tööks vajalik info Tehnoloogiline ja konkurentsi keskkond: *mõju elustiilile ja neile sobivate toodete loomine *tehnoloogia mõju kogu turunduskompleksile tervikuna *tehnoloogia suhted keskkonnaga 8. Mikrokeskkond: tarbijad, varustajad, vahendajad, avalikkus. Tarbijad: *lõpptarbija *ettevõtteturg *vahendajate turg *valitsuse turg *rahvusvaheline turg
tootmistegurite (kaubad, kapital, tööjõud) mobiilsus liikmesriikide vahel. Majandusühenduse puhul toimub lisaks kaubandustõkete kaotamisele, ühtse kaubanduspoliitika kehtestamisele ja tootmistegurite mobiilsuse lubamisele ka ühtse valuuta sisseviimine, maksumäärade harmoniseerimine ning ühtse monetaar- ja fiskaalpoliitika sisseviimine. Poliitilise ühenduse puhul moodustavad seni iseseisvad riigid sisuliselt uue riigi. 30. Konvergentsiteooria See oli väga populaarne kuuekümnendate alguses, eriti sotsialistide seas. See oli kahe maailma lähenemine, kus teooria kohaselt oleksid kommunistid loobunud oma jäikusest, Lääne-Euroopa muutunuks sotsiaaldemokraatlikuks ja kaks maailma oleks teineteisega samastunud, poleks
kui analüüsiti, kuidas mõjutab majanduse avamine üldist heaolu. Rahvusvahelise kaubanduse lubamine tõstis küll ühiskonna üldist heaolu ent see mõjutas erinevalt erinevaid sotsiaalseid gruppe. Seega ilma kompensatsioonimehhanismideta, mis harva töötavad ideaalselt, on alti selliseid gruppe kes osutuvad kaotajateks. Kaubanduspoliitikat võib kasutada ka kaubanduslike tsüklite stabiliseerimiseks (tootmine, tööpuudus ja maksebilanss). Tavaliselt on fiskaal-, monetaar- ja vahetuskursipoliitika abil võimalik saavutada paremaid tulemusi, kui kasutades kaubanduspoliitika vahendeid. Kaubanduspiirangute õigustamise taga seisavad teatud sotsiaalsed huvigrupid. Järgnev tabel loetleb mitmeid selliseid eesmärke, kus tuleb teha otsus tootmistegurite jaotuse, heaolu ümberjaotamise ning stabiliseerimise osas: · Maksutulu · Maksebilanss · Tööhõive · Efektiivsus
alternatiivset tulusat kasutust ei ole, siis on mõttekas seda intresside summa vähendamise nimel ka teha. Kui aga selliseid võimalusi ei ole või on raha kasutamise jaoks head võimalused, siis tuleb otsustada annuiteetlaenu kasuks. VALITSUSE OSA MAJANDUSES AVALIK SEKTOR Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avalik sektor on laiem mõiste, mis hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted.
sõltumatult turust. Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama. Stabiliseerimisfunktsioon - eesmärk on riigi majandusliku arengu tagamine läbi majanduskasvu, kõrge tööhõive. Seda funktsiooni võidakse ellu viia nii monetaar- kui fiskaalpoliitika kaudu. Eestis viiakse seda funktsiooni ellu monetaarpoliitika kaudu. 44. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused. Riigieelarve teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon. Eelarve periood ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib. Eelarve eelnõu valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt ja reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostab rahandusministeerium.
Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama. Stabiliseerimisfunktsioon - eesmärk on riigi majandusliku arengu tagamine läbi majanduskasvu, kõrge tööhõive. Seda funktsiooni võidakse ellu viia nii monetaar- kui fiskaalpoliitika kaudu. Eestis viiakse seda funktsiooni ellu monetaarpoliitika kaudu´ 42. Riigieelarve olemus Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. 43. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mida erinevad printsiibid tähendavad. · täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves (kirjutatakse täielikult lahti);
tulenevate töökorralduse nõudeiga. Temalt oodatakse, et ta ei teeks asju, mis ei ühti tema eesmärkide ja väärtushoiakuiga. Rollid omistatakse inimesele tema isiklike eelistuste ning õppimis- ja arenemisvajaduse alusel. 1. Kuidas suhestub avalik sektor ühiskonna teiste sektoritega? Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avalik sektor on laiem mõiste, mis hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Avalik sektor suhestub erasektori ja III sektoriga läbi mitme tahu. Esiteks loob avalik sektor õigusliku raamistiku, mille sees teised sektorid tegutseda saavad.
Palgad ja tööhõive on eri protsessid. Pole põhjust uskuda, et tööturg jõuab tasakaalu, kui puudub tasakaalustatav mehhanism. Poliitika: tugevdada tegevusprogramme, koolitada keda vaja. ENESETESTID: Klassikaline majandusteooria eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja välistab Suure Depressiooni taolise kriisi võimaluse Phillips i kõver iseloomustab: inflatsiooni ja tööpuuduse omavahelist seost Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks. J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud "pakkumispoolne" majanduspoliitika tähendas: vähendati ettevõtete ärimakse(ettevõtte tulumaks jm.) Klassikaline majandusteooria: kohaselt saavutatakse täishõive tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile. Riiklikke väljaõppe programme alustas : USA president J.F.Kennedy administratsioon. J.F
suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks seetõttu, et: Vastus: a) investorid loobusid aktsiatega kauplemisest börsil; b) USA valitsus kehtestas tollimaksu sisseveetavatele kaupadele; c) USA valitsus kehtestas tollimaksu väljaveetavatele kaupadele; d) inimesed ei julgenud enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus. 24. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: Vastus: a) majandusel on oma kaitsepühak; b) nii monetaar monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks; c) majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks; d) majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted. turusuhted Lembit Viilup PhD IT Kolledz 25. Kaasaegse majandusteaduse isaks loetakse õigusega .............. Vastused: a) Jean Babtiste Say; b)) Karl Robert Jakobson;
V tl Vaatleme nüüd üüd nõudluse õ dl jja pakkumise kk i rakenduslikku k d likk külge kül ning i selleks ll k on vaja: j 1. Analüüsida monetaar- ja/või fiskaalpoliitika osatähtsust majanduses. 22. Analüüsida A lüü id valitsuste lit t majanduspoliitikaid, j d liitik id k kasutades t d selleks ll k nõudluse õ dl jja
arengufaas, brutosissetulek, reaaltulu) *toodete ja teenuste pakkumises suureneb teenuste osakaal *vahendustegevuse tähtsus *väikeettevõtlus *kiireneb innovatsiooniprotsess *kiire teaduse ja tehnika areng *tarbijate jõukus kasvab. Demograafiline: *rahvastiku arengutendents (vananemine) * Perekond (suhtume perekonda kui institutsiooni, suurus, arengufaas) Demograafiline: *põhilised ja teised väärtused *väärtuste muutumine *rollide muutumine. Poliitilis-õiguslik: *üldine monetaar- ja fiskaalpoliitika *laiem sotsiaalne seadusandlustik *valitsuse suhted erafirmadega *turundust puudutavad seadusandlus *turundusjuhtide tööks vajalik info Tehnoloogiline ja konkurentsi keskkond: *mõju elustiilile ja neile sobivate toodete loomine *tehnoloogia mõju kogu turunduskompleksile tervikuna *tehnoloogia suhted keskkonnaga 8. Mikrokeskkond: tarbijad, varustajad, vahendajad, avalikkus. Tarbijad: *lõpptarbija *ettevõtteturg *vahendajate turg *valitsuse turg *rahvusvaheline turg
mis saadakse parkimistasudest). 3)konkreetsed maksud luksuskaupadele ja dotatsioonid neile kaupadele, mida tarbib kehvemal majandusjärjel olev rahvas. Selle funktsiooni juures tuleb tähele panna, et maksu kogumise kulud ei oleks suuremad kui tulu. Stabiliseerimisfunktsioon - eesmärk on riigi majandusliku arengu tagamine läbi majanduskasvu, kõrge tööhõive. Seda funktsiooni võidakse ellu viia nii monetaar- kui fiskaalpoliitika kaudu. Eestis viiakse seda funktsiooni ellu monetaarpoliitika kaudu. 44. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused. Riigieelarve on teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon. Eelarve periood on ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib. Eelarve eelnõu on valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt ning reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostatakse
kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes. Ühisturu puhul lisandub eelnevale veel tootmistegurite (kaubad, kapital, tööjõud) mobiilsus liikmesriikide vahel. Majandusühenduse puhul toimub lisaks kaubandustõkete kaotamisele, ühtse kaubanduspoliitika kehtestamisele ja tootmistegurite mobiilsuse lubamisele ka ühtse valuuta sisseviimine, maksumäärade harmoniseerimine ning ühtse monetaar- ja fiskaalpoliitika sisseviimine. Poliitilise ühenduse puhul moodustavad seni iseseisvad riigid sisuliselt uue riigi. 30. Konvergentsiteooria Konvergentsiteooria ei tööta. Viimastel aastakümnetel on olnud väga populaarne nn konvergentsiteooria, mis on jutlustanud erinevate riikide-regioonide arengutasemete ühtlustumist. On arvatud, et integreerumine, globaliseerumine ja regionaliseerumine
pakutav raha kogus on võrdsed. Raha nõudlus Raha nõudlus näitab sularaha kogust, mida isikud soovivad hoida Nõudlus sõltub tulude tasemest ja hinnatasemest Kui tulude tase või hinnatase majanduses tõuseb, suureneb ka nõutava raha hulk, mida isikud kasutavad majandustehingute sooritamiseks Raha nõudlus on pöördvõrdelises sõltuvuses raha hinna ehk intressimäärga Monetaar ehk rahapoliitika Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne. Rahapoliitikal võib olla mitmeid eesmärke, mis on erinevates riikides väga erinevad Rahanduspoliitika eesmärk: Hindade stabiilsus (püütakse hoida inflatsiooni kontrolli all) Majanduskasv Kõrge tööhõive Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitika meetmed võimaldavad teostada:
duspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes. Ühisturu puhul lisandub eelnevale veel tootmistegurite (kaubad, kapital, tööjõud) mobiilsus liikmesriikide vahel. Majandusühenduse puhul toimub lisaks kaubandustõkete kaotamisele, ühtse kaubandus-poliitika kehtestamisele ja tootmistegurite mobiilsuse lubamisele ka ühtse valuuta sisse-viimine, maksumäärade harmoniseerimine ning ühtse monetaar- ja fiskaalpoliitika sisse-viimine. Poliitilise ühenduse puhul moodustavad seni iseseisvad riigid sisuliselt uue riigi. 27. Konvergentsiteooria Konvergentsiteooria ei tööta. Viimastel aastakümnetel on olnud väga populaarne nn konvergentsiteooria, mis on jutlustanud erinevate riikide-regioonide arengutasemete ühtlustumist. On arvatud, et integreerumine, globaliseerumine ja regionaliseerumine soo-dustavad riikide-regioonide arengutasemete mõningast ühtlustumist
Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine
institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõtted. Seega kuuluvad avalikku sektorisse lisaks riigikogule, vallavolikogudele, ministeeriumidele, vallavalitsustele ja muudele kesk ning kohalikku seadusandlikku, kohtu- ja täitevvõimu teostavatele institutsioonidele ka riigile või omavalitsustele kuuluvad mitmesugused fondid ja ettevõtted
annaabi.ee 
