Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seminar 4 - ISLM mudel (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui nominaalne intress?
  • Mida näitab IS kõver ?
  • Mida näitab LM kõver ?
  • Kui suur on keskmine reaalne aastaintress?
  • Kui suur oleks selle summa reaalne väärtus viie aasta pärast?
  • Millise arvutusliku hinnaga saaks ta seda müüa?
  • Kui võlakirja kustutamistähtaeg on 3 aastat?
  • Kui suur on igaaastane intressi suurus?
  • Kui suur oleks makstava intressi nüüdisväärtus?
  • Mis hinnaga saaks teda müüa ühe aasta pärast?
  • Kui suur oleks sel juhul mõistlik investeering?
  • Kui suur oleks selle investeeringu aastane prognoositav tulusus?
  • Kui suur oli võlakirjade aastatulusus aastaintress?
  • Mis hinnaga saaks teda müüa kahe aasta pärast?
  • Kui realiseerimiseni jääb kolm aastat?
Seminar 4 ISLM mudel 1. Joonisel on toodud raha pakkumise graafik . Kuhu poole nihkub joon rahapakkumise suurenemisel ? a) vasakule; r a b c b) paremale; c) kaldub 450.
M1/P M/P
2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine ? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress ? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab:
Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes; b) valitsuse poolset korraldust sularaha tehingute piiramiseks; c) situatsiooni, kus ettevõtete rahalised vahendid on panga madala likviidsuse tõttu külmutatud; d) situatsiooni, i i i kusk võlakirjadelt õl ki j d l makstavad k d intressid i id on nii ii madalad, d l d et investoritel i i l puudub huvi oma rahaga turule tulla.
5. Investeerimise piirefektiivsuse alusel: Vastused: a)) hinnatakse ehitatava objekti j maatüki piiride p suurust e. kas objekt j mahub sinna või mitte; b) leitakse investeeringute tegemiseks vajaliku kapitali optimaalne suurus; antud intressitasemel c) hinnatakse, kas antud intressitasemel on kasulik objekti ehitada; d) ei näita mitte midagi.
3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 6. Mida näitab IS kõver ?
a b r r
10% 10%
5% 5% A IS
1200 1500 A 3600 4500 Q
A = C0 + I +G - c*T + (Z-X) Q = ksp * A IS kõver näitab, milliste intressimäärade ja sissetuleku tasemete juures valitseb tasakaal tarbekaupade turul. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7. Mida näitab LM kõver ?
r r LM(M0/P) Ms/P= M0/P
15% b 15%
10% 10% a Md (Q=2000)
Md(Q=1000)
M/P 1000 2000 Q Joonis 2. Määratlus: LM kõver iseloomustab tasakaalu rahaturul raha fikseeritud pakkumise korral,, sisuliselt on tegemist p g intressimäära ((r)) jja sissetuleku (Q) dihhotoomilise (paarisandmete) graafikuga. Tähistus LM on tuletatud sõnadest liquidity preference likviidsuseelistus e. raha nõudlus ja money , mis oleks siis raha pakkumine.
5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8. Firma võttis aastase laenu intressiga 10%. Sama perioodi inflatsioon oli 4,8%. Kui suur on reaalne intress? Lahendus: r = i ­ I = 10 ­4,8 4 8 = 5,2% 5 2% 9. Firma laenas 100'000 krooni viieks aastaks intressiga 20% aastas. Viie aasta deflaator oleks 1,9. 1. Kui suur on keskmine reaalne aastaintress? x5 = 1,9; x = 1,137; i=13,7% r = I ­ i = 20% ­ 13,7% = 6,3%; 2. Kui suur oleks selle summa reaalne väärtus viie aasta pärast?
FV = PV*(1+r) PV*(1+ )5 = 100000 *1,063 100000*1 0635 = 100000*1,36 100000*1 36 = 136000 k kroonii
3. Kui suur oleks selle rahasumma reaalne väärtus olnud kolm aastat tagasi, kui nominaalne intress oleks olnud 10% ja hinnaindeks endine?
r = I ­ i = 10% - 13,7% = -3,7%
PV = FV / (1+ r)3 = 100000 / (1 +(-0,037))3 = 100000 / 0,9633 =100000/0,893= 111982,1 krooni
6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 10. Firma varade hulgas on 100'000 kroonise nimiväärtusega ja 9% aastaintressiga kupongvõlakiri, mille lunastamistähtaeg saabub viie aasta pärast Viie aasta keskmiseks intressimääraks prognoositakse 13,7%. pärast. 13 7% 1. Millise arvutusliku hinnaga saaks ta seda müüa? PVV = C / (1+ (1+ )2 + ...... (C +F)/ (1+r) (1+r)) + C / (1+r) (1+ )n
PVV = 9000 / 1,137 + 9000/1,1372 + 9000/ 1,1373 + 9000/1,1374 + 109000/ 1,9
PVV =7916 + 6923 +6081 + 5357 + 57368 = 83645 krooni
11. Leida 10000 kroonise nimiväärtusega kupongvõlakirja müügihind, kui realiseerimistähtaeg on kahe aasta pärast ja nominaalne intressimäär on 14 %. Eeldatav inflatsioon on 4 % aastas;; PVV = C / (1+r) + C / (1+r)2 +.. (C +F)/ (1+r)n; r ­ soovitav tulumäär või ka reaalintress ; n - perioodide arv 1 Milline 1. Milli oleks l k reaalne l tehingu hi hind? hi d? A Arvutatakse k reaalsel iintressii baasil b il PVV = 1400 / (1+(0,14 - 0,04)) + 11400 / 1,12 = 1273 +9421,5 = 10694,5 krooni 2 Millise 2. Milli hinnaga hi sooviks ik asjatundlik j t dlik ostja tj seda d omandada? d d ? PVV = 1400/ (1+(0,14 +0,04)) + 11400 / 1,182 = 1186 + 8187 = 9373 krooni Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7 12. Firma emiteeris kupongvõlakirju 10 miljoni krooni ulatuses. Reaalne intressimäär r on 7%. Igaaastane inflatsioon on 3%. Lepingu kohasel makstakse intressideks kujuneva nominaalintressi i alusel alusel, seega kui suur intressidena igal aastal väljamakstav summa? Kui suur on kogu makstava intressi nüüdisväärtus kui võlakirja kustutamistähtaeg on 3 aastat? 5 aastat? Nominaalne intress i = r + I = 7 + 3 = 10%
Kui suur on igaaastane intressi suurus?
10 x 0,1 = 1 miljon EEK
Kui suur oleks makstava intressi nüüdisväärtus?
Diskonteerimisvalem: PVV = C / (1+r) + C / (1+r)2 + ...... +C / (1+r)n
g 3 aastat: C Kustutamistähtaeg Ckrooni Kustutamistähtaeg 5 aastat: Ckrooni
8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni. a) võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 15%. b) võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 5% ning i 10%. 10% PVV = C / (1+r) + C / (1+r)2 + ...... (C+F) / (1+r)n PVV = 100/ 1,15 + 100 /1,152 + 1100 / 1,153 = 87 + 76 +724 724 = 887 krooni PVV = 100 / 1,05 + 100 / 1,052 + 1100 / 1,053 = 95 + 91 + 951 = 1055 krooni PVV = 100 / 1,1 + 100 / 1,21 + 1100 /1,331 =91 + 83 + 826 = 1000 kr. 14. Leida 1000 kroonise diskontovõlakirja diskonteeritud müügihind kui intressimäär on 12% ja võlakiri kuulub lunastamisele kolme aasta pärast? Mis hinnaga saaks teda müüa ühe aasta pärast? Mis hinnaga saab teda müüa kahe aasta pärast? Inflatsioon pole teada ja seetõttu seda arvesse ei võeta. PVv= FVv / (1+r)n 1. 1 123 = 711,8 1 PVv= 1000 / 1,12 711 8 k kroonii
2. PVv= 1000 / 1,122 = 797,2 krooni 3. PVv= 1000 / 1,12 = 892.9 krooni 9 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 15. Leida 10000 kroonise nimiväärtusega diskontovõlakirja müügihind, kui realiseerimistähtaeg on kahe aasta pärast ja nominaalne intressimäär on 14 %. Eeldatav inflatsioon on a) 4 % aastas; b) 20% aastas aastas. Müügihind? PV = 10000 / (1 + (0,14 +0,04))2 = 10000 /1,44 = 6944,44 krooni
PV = 10000 / (1 + (0,14 +0,2))2 = 10000 / 1,342 = 10000/ 1,7956 = 5569,2 krooni
16. Ettevõtte 16 Ett õtt ttegii investeeringu, i t i mille ill tulemuse t l igaaastane i t kasum k kasvas k esimesel i l aastal 100'000 krooni võrra, teisel aastal 400'000 krooni võrra ja kolmandal aastal 600'000 krooni võrra. Keskmine intressimäär läbi nende aastate oleks 5%. Milline oleks kogu selle kasumi nüüdisväärtus?
Diskonteerimisvalem PV = C / (1+r) + C / (1+r)2 + ...... + C / (1+r)n
PV = 100000 / (1+0,05) + 400000 / (1+0,05)2 + 600000 / (1+0,05)3
PV = 95238,1 + 362811,8 + 518302,6 = 976352,5 krooni Kui suur oleks sel juhul mõistlik investeering ?
Ilmselt väiksem kui 976352,5 krooni 10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 17. Firma investeeringu 7 kuu jooksul suurendasid investeeringute väärtust 6,5 % võrra. Kui suur oleks selle investeeringu aastane prognoositav tulusus ? Lahendus: Tulusus = (6,5/7)*12 = 11,14%
18. Firma omas kaheksa kuu jooksul 1'000'000 krooni väärtuses võlakirju. Selle aja eest teenis ta 75'000 krooni. Pärast seda müüs ta võlakirjad maha 11'000'000 000 000 krooni eest. Kui suur oli võlakirjade aastatulusus (aastaintress)?
Lahendus: Tulusus = 75 75'000/1'000'000/8*12 000/1 000 000/8 12 = 11,25% 19. Leida 1000 kroonise võlakirja diskonteeritud müügihind kui intressimäär on 12% jja võlakiri kuulub lunastamisele kümne aasta pärast? p Mis hinnaga g saaks teda müüa viie aasta pärast? Mis hinnaga saaks teda müüa kahe aasta pärast? Inflatsioon pole teada. (1 )n PVv= FVv / (1+r) 1. PVv= 1000 / 1,1210 = 1000/3,106 = 321,96 krooni 1 125 = 1000 / 1,76 2 PVv= 1000 / 1,12 2. 1 76 = 568,18 568 18 krooni k i 3. PVv= 1000 / 1,128 = 1000 / 2,48 = 403,23 krooni Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11 20. Milline oleks 100000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 5000 krooni. a) võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 10%. A Arvutusvalem A tt Arvutusvalem ll PV PVVV == C FV/ V(1 (1+r) / (1+r) (1) + )C n See(1 on)2vale S/ (1+r) +l...... valem l (C+F) (C !!!! (1 )n F) / (1+r) PVv = 5000 / (1 + 0,1) + 5000 / 1,12 + 105000 / 1,13 = = 4545 ,5 + 4132,2 + 78888,1 = 87565,8 krooni b) võlakirja nõutav tulumäär e. e teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 2%. PVv = 5000 / (1 + 0,02) 1 022 + 105000 / 1,02 0 02) + 5000 / 1,02 1 023 = = 4902 + 4806 + 98944 = 108651 krooni c) võlakirja nõutav tulumäär e. e teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 5%. PVv = 5000 / (1 + 0,05) 1 052 + 105000 / 1,05 0 05) + 5000 / 1,05 1 053 = = 4762 + 4535 + 90703 = 100000 krooni 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 19. Milline oleks 100000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat? Intresse makstakse kupongi alusel kaks korda aastas a' a 2500 krooni krooni. a) teiste analoogsete võlakirjade aastane intressimäär on 10%.
PVV = C / (1+r) + C / (1+r)2 + ...... (C+F) / (1+r)n
PVv = 2500 / (1 + 0,05) 1 052 + 2500 / 1,05 0 05) + 2500 / 1,05 1 053 + 2500 / 1,05 1 054 + +2500 / 1,05 1 055 + 102500 / 1,056 = = 2381 + 2272 + 2155 + 2049 + 1953 + 76492 = 87302 krooni
Kas teisiti K t i iti ka k saab? b? PVv = 5000 / (1 + 0,1) + 5000 / 1,12 + 5000 / 1,13 + 5000 / 1,14 + 5000 / 1,15 + 105000 / 1,16 = 4545 + 4132 + 3757 + 3421 + 3105 + 59230 = 78190krooni
Saab aga on vale!!! b) T Teiste i t analoogsete l t võlakirjade õl ki j d aastane t intressimäär i t i ää on 2%. 2% PVv = 2500 / (1 + 0,01) + 2500 / 1,012 + 2500 / 1,013 .... = =2475 2475 + 2450,7 + 2426,5 + 2402,5 + 2378,7 + 96559,7 96559,7= 108693,1EEK
13 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 21. Leida 50000 kroonise kupongvõlakirja müügihind kui intressimäär on 6% ja võlakiri kuulub lunastamisele kolme aasta pärast? Inflatsiooni ei arvesta ja teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 10%. PVV = C / (1+r) + C / (1+r)2 + ...... + (C+F) / (1+r)n PVv = 3000 / (1 + 0,1) + 3000 / 1,12 + 53000 / 1,13 = = 2727,27 + 2479,34 + 39816,68 = 45023,29 krooni
22. Leida 50000 kroonise diskontovõlakirja diskonteeritud müügihind kui intressimäär on 10% ja võlakiri kuulub lunastamisele kolme aasta pärast? Inflatsiooni ei arvesta. PV = FV / ((1+r))n PV = 50000 / (1+0,1)3 = 37566 krooni
14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. LM kõver iseloomustab olukorda: Vastused a) investeeringute turul; b) tarbekauba turul; c) rahaturul; d) keskturul keskturul.
24. Kas rahanõudluse vähenemine põhjustab LM kõvera sellise nihkumise graafikul, et i intressimäär: i ää
Vastused: a) tõuseb; b) b) langeb; langeb; c)) ei mõjuta j üldse intressimäära.
25. Kas rahapakkumise vähenemine põhjustab LM kõvera sellise nihkumise graafikul, et intressimäär: Vastused: a) tõuseb; b) langeb; b) ei mõjuta üldse intressimäära. 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 26. Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena: a) IS kõver nihkub paremale; b) IS kõver nihkub vasakule; c)) IS c) IS kõver kõver muutub muutub laugjamaks; laugjamaks. gj d) IS kõver muutub järsemaks. 27. Oletame, et kulumultiplikaatori väärtus vähenes. Selle tulemusena: a) IS kõver nihkub paremale; b) IS kõver nihkub vasakule; c) IS kõver muutub laugjamaks; d) IS d) IS kõver kõ kõver kõ er muutub m muutub tt bb järsemaks. järsemaks järsemaks. jä k 28. IS kõver nihkub paremale kui: a) intressimäär alaneb ; b) tarbimise piirkalduvus väheneb; c) säästmise piirkalduvus kasvab; d) 16 tulumaksumäär tulumaksumäär väheneb. väheneb. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 29. Igas punktis (näiteks A), mis asub IS kõverast vasakul on: a) kogunõudlus suurem kui tegelik hüviste tootmine ja esineb hüviste pakkumise ülejääk; b) kogunõudlus suurem kui tegelik hüviste tootmine ja esineb hüviste nõudluse ülejääk; c) tegelik tegelikhüviste hüvisteväljund väljundsuurem suuremkui kuikogunõudlus kogunõudlusja jaesineb esinebhüviste hüvistepakkumise pakkumiseülejääk; ülejääk; d) tegelik hüviste väljund suurem kui kogunõudlus ja esineb hüviste nõudluse ülejääk.
a b r r
10% 10% A 5% 5% A IS
1200 1500 A 3600 4500 Q
17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 30. Mis alljärgnevast põhjustab LM kõvera nihke paremale: a) maksude vähenemine; b) rahapakkumise vähenemine; c) rahapakkumise rahapakkumisesuurenemine; suurenemine; d) intressimäärade tõus. 31 LM kõver muutub järsemaks 31. järsemaks, kui: a) rahanõudlus muutub intressitundlikumaks; b) rahanõudluse intressitundlikkus väheneb; c)) i investeeringud t i d muutuvad t d intressitundlikumaks; i t it dlik k d) investeeringute intressitundlikkus väheneb. r r LM(M0/P) Ms/P= M0/P
15% b 15%
10% 10% a Md (Q=2000)
Md(Q=1000)
18 M/P 1000 2000 Lembit ViilupQ Ph.D IT Kolledz 32. Monetaar - elik rahapoliitika on efektiivsem kui: r LM a) LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge (joonis 4); b) LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk (joonis 5); IS c) rahanõudlus on intressitundlik; Q d) investeeringud on intressitundlikud. Joonis 4 33. Fiskaal - elik eelarvepoliitika p on efektiivsem kui: a) LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge; r LM1 b) b) LM LMkõver kõveron onlauge laugeja jaIS ISkõver kõveron onjärsk; järsk; LM c) rahanõudlus on intressitundlik; IS d) investeeringud on intressitundlikud intressitundlikud. Q 34. ISLM mudelis põhjustab rahapakkumise vähendamine: Joonis 5 a)) kogutulu k t l ja j intressimäära i t i ää tõusu; tõ b) kogutulu ja intressimäära vähenemist; c) c) intressimäära intressimäära tõusu tõusu ja ja kogutulu kogutulu vähenemist; vähenemist (vaata joonis 5); d) 19 rahanõudluse vähenemist. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 35. Kui IS kõver lõikuks horisontaalse LM kõveraga, siis: a) fiskaalpoliitika oleks sobiv vahend töötuse vähendamiseks; b) fiskaalpoliitika ei sobiks töötuse vähendamiseks; c)) rahapoliitika p toetaks fiskaalpoliitikat p töötus vähendamisel; d) rahapoliitika oleks efektiivne vahend töötuse vähendamiseks. r IS IS
LM Sissetulekud Si t l k d muutuvad t d kõige kõi kiiremini, kii i i eelarve kaudu muudetavate autonoomsete Q1 Q2 Q kulude suurendamine kõige tõhusam
36. LM kõver on vertikaalne kui: a) investeeringute intressielastsus on null; b) rahanõudluse intressielastsus on null; c) rahanõudluse sissetulekuelastsus oleks null. 20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
Vasakule Paremale
Seminar 4 - ISLM mudel #1 Seminar 4 - ISLM mudel #2 Seminar 4 - ISLM mudel #3 Seminar 4 - ISLM mudel #4 Seminar 4 - ISLM mudel #5 Seminar 4 - ISLM mudel #6 Seminar 4 - ISLM mudel #7 Seminar 4 - ISLM mudel #8 Seminar 4 - ISLM mudel #9 Seminar 4 - ISLM mudel #10 Seminar 4 - ISLM mudel #11 Seminar 4 - ISLM mudel #12 Seminar 4 - ISLM mudel #13 Seminar 4 - ISLM mudel #14 Seminar 4 - ISLM mudel #15 Seminar 4 - ISLM mudel #16 Seminar 4 - ISLM mudel #17 Seminar 4 - ISLM mudel #18 Seminar 4 - ISLM mudel #19 Seminar 4 - ISLM mudel #20
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Makroökonoomika
196
pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah

Makroökonoomika
Loeng 4 - ISLM mudel
37
pdf

Loeng 4 - ISLM mudel

Loeng 4. ISLM MUDEL Sissejuhatus 1. ISLM mudelit peetakse Keynesi teooria kokkuvõtteks. Kokkuvõtte koostasid juba tema õpilased. 2. ISLM mudel laiendab sissetulekute ­ kulutuste (Q/E) mudelit lisades viimasele rahaturud. 3 ISLM mudel 3. d l pakub k b häid võimalusi õi l i majanduse j d esemelise li jaj rahalise h li sektori kombineerimiseks ja sidumiseks. Mudelit võib pidada sissetuleku-kulutuste mudeli edasiarenduseks. edasiarenduseks 4

Matemaatika
Loeng 6 - Investeeringud
42
pdf

Loeng 6 - Investeeringud

g 1. Üldist investeeringutest 2. Säästmine ja tarbimine 3 Investeerimisotsused 3. i i d 4. Reaalne intressimäär 5. Aja mõju investeerimisotsustele 6 Aktseleraator 6. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringute probleemile lähenemine ÜLDIST on siiani olnud suhteliselt lihtne. 1. Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse, et 2. ISLM mudel näitas, et investeerinud on investeeringuid vaadeldakse autonoomsete intresside pöördväärtus, e. mida kallimad muutujatena, s.t. ei sõltu sissetulekutest (SKP). on laenud seda vähem investeeritakse. Reaalses maailmas on investeeringud ajast sõltuv protsess, mida mõjutavad veel tulevikuootused, otsustaja isiklikud omaduse jne. Investeeringuid loetakse kõige ebastabiilsemaks kulutuste osaks. Kõhutunne on küll oluline, kui reeglina on vajalik enne investeeringute

Maja soojustus
Seminar 6 - Investeeringud
8
pdf

Seminar 6 - Investeeringud

Seminariküsimused 1. Millisel juhul otsustab firma mitte finantseerida riskivaba projekti, mis annab 16 % tulu? Millest lähtutakse? Siis kui laenude intressimäär r R, r on tulususest t l t R väiksem äik r

Majandus
Loeng 9 - Inflatsioon
32
pdf

Loeng 9 - Inflatsioon

Moto: Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ? Töötus Inflatsioon Poliitikute probleem ... ka k kõ kõrge

Majandus
Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine
84
pdf

Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine

Loeng g 5. Nõudlus jja pakkumine p Sissejuhatus Monopson T Turgude d struktuurid t kt id Täieliku konkurentsi turg Monopoolne turg Monopoolne konkurents Oligopol 2 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Täieliku konkurentsi turg (TKT) Eeldame 1. Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid. 2. Iga g ostja j teab, et turul on hulgaliselt g müüjaid, j kelle vahel tal on võimalik valikut teha 3. Iga müüja on teadlik, et analoogset toodangut pakuvad paljud müüjad. 4

Majandus
Seminar 2 - SKP leidmine
30
pdf

Seminar 2 - SKP leidmine

Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U ­ U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah · rebasteks löömise ?

Majandus
Indekseerimine
18
pdf

Indekseerimine

1. Indekseerimine on: a. hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks b. majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 2 . Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast. Millise minimaalse nominaalse intressiga Te oleksite nõus, kui prognoositakse 4% aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP

Majandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun