Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid (0)

Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid Ringlusvoolu mudel Tööjõud Töötasu Tööt Q
Firmad Majapidamised
E
Raha kauba eest Tarbekaubad
Q ­ majapidamiste sissetulek C C - tarbekaupp E - kulud tarbekaubale Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt majanduse j dünaamilise ü i i iseloomu i illustreerimiseks. i i i
2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid, e. majanduses on tasakaal, siis: Q = C = E, kus Q ­ majapidamiste sissetulek C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale
Järeldused 1. Kogu sissetulek (Q) kulutatakse tarbimisele (C) ja seetõttu õ eii saa midagi id i jätta jä säästudeks ää d k jja iinvesteeringuteks. i k 2. Firmadel pole mingit vajadust tootmise suurendamiseks , kuna müüakse täpselt p kogu g toodangukogus. g g
3 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Tasakaal ja varude reguleerimine Tasakaalu korral kõik mis toodetakse ka tarbitakse. Toodangug valmistamise eest makstakse "õiget" g palka, p , e. toodangu kogusele ekvivalentset palka.
Keynes töötas välja varureguleerimisprotsessi. 1. Firma toodab rohkem kui Kui varud ületavad soovitud taseme, müüb, siis varud kuhjuvad. siis firma lõpetab (vähendab) tootmise ja vallandab töölisi töölisi.
2. Firma müüb rohkem kui Varud lähenevad miinimumi, siis firma t d b siis toodab, ii k kulutab l t b tta laiendab tootmist ja värbab uusi töötajaid. olemasolevaid varusid.
3. Tasakaal on olukorras, kui tootmine = tarbimine 4 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 1. Lisame nüüd tasakaalutingimusele Q ­ majapidamiste sissetulek, säästud siis saame: C - tarbekaup, p, Q=C+S S ­ säästud.
22. Teiselt T i lt poolt lt ka k firmade fi d ttoodang d (Q) saab b nüüd üüd llaieneda, i d li lisaks k tarbekaubale (C), toodetakse ka investeerimiskaupa (I), seega: Q=C+I
3. Ka kulutused jagunevad siis kaheks: Investeerimiskaup on kaup, mis teadlikult toodetakse lattu E=C+I katmaks nõudluse muutusi.
Investeeringud (kulud) jagunevad: Ip - planeeritud ( investeerimis -) kulud;; I = Ip + Iu Iu - mitteplaneeritud varalised muutused.
5 Lembit Viilup PhD IT Kolledz S ­ säästud Q ­ majapidamiste sissetulek I - investeeringud C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale Teguriturg Töö Q
Firmad Majapidamised
E
T b k b d Tarbekaubad Toodanguturg C I S Pangad g Ringlusvoolu mudel koos säästude ja investeeringutega 6 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Ringlusvoogude mudel koos säästude ja investeeringutega
Q
Firmad Majapidamised
C
I S Pangad
Tasakaal juhul j h l kui k i E = Q ehk
C+I=C+S kus C - tarbekaup Q ­ majapidamiste sissetulek S ­ säästud E - kulud tarbekaubale I - investeeringud (toodang)
7 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Plaanid
FIRMADE TOODANGU PLAANID MAJAPIDAMISTE KULUPLAANID Q = 1000 krooni Q = 1000 krooni C = 800 krooni C = 700 krooni Ip = 200 krooni S = 300 krooni
Tegelikkus
FIRMADE TEGUTSEMISVIISID MAJAPIDAMISTE TEGUTSEMISVIISID Q = 1000 krooni Q = 1000 krooni C = 700 krooni C = 700 krooni
Ip = 200 krooni S = 300 krooni
Iu = 100 krooni
8 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Järeldused Lõpptulemusena toimuvad suure tõenäosusega vastavad SKP muutused tulevikus. Seega, säästude (S) suuruse muutus võrreldes plaaniliste varudega (Ip), tekitab olukorra kus sissetulekud (Q) on suuremad, väiksemad või võrdsed plaaniliste kulutustega (Ep), mis omakorda kutsub esile planeerimata (Iu) varude muutuse. muutuse
Varureguleerimise protsess võib kokku võtta järgmiselt: 1. Kui S > Ip Q > Ep Iu >0, siis SKP langeb järgmisel perioodil 2. Kui S 9 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Varureguleerimine reaalses maailmas 11. Varude optimeerimine on äärmiselt oluline. oluline · ühest küljest peaks olema piisavalt kaupa uute tellimuste jaoks · teisest küljest j on varude säilitamine kulukas toiming g 2. Varude muutused on majanduse seisundi küllaltki hästi iseloomustav näitaja, kuna tihti järgneb varude muutusele ka SKP vastav muutus. 3. Müügi langedes ja varude suurenedes vähenevad firma kasumid. See põhjustab toodangu ja majandusliku aktiivsuse languse mõne kuu möödudes. 44. Varude olukorda iseloomustab varude suuruse väärtus rahalises väljenduses jagatuna müügi suurusega. Seega: · varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu tundemärk · varude jja müügi g kõrge g või tõusev suhe on majanduslanguse j g tundemärk Näide: · Jaapanis p autotööstuse varud ainult mõned minutid ((strateegia g jjust in time). ) ·USA-s aga isegi nädalad (varustusstrateegia just in case ). 10 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Varude ja SKP, mlrd. müügi suhe EEK
180 1,8
160 16 1,6 SKP
140 1,4 Varude ja müügi suhe 1,2 120
0 100 Aeg
Varumuutuste ja majandustsüklite seos.
11 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Sissetulekute - kulutuste mudel Tarbimisfunktsioon ja säästufunktsioon
12 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Sissetulekute-kulutuste (Q/E) mudel 11. Q/E mudel d l on täi täielikult lik lt orienteeritud i t it d majanduse j d nõudluspoolsele õ dl l l küljele. külj l 2. Q/E mudel on depressioonimudel (töötus kõrge, inflatsioon madal). 3. Eeldus,, et mudel toimiks on: · vaba tööjõu on palju, kõrge töötus, · tööjõud asub tööle ilma hindadepoolse surveta surveta. 4. Q/ E mudel ei sisalda rahandussektorit. NB! Seega raha ei mängi analüüsis mingit rolli. 5. Mudeli toodud muutujad jagunevad kaheks: · autonoomsed muutujad, mis ei sõltu sissetuleku suurusest . · indutseeritud muutujad sõltuvad sissetulekutest.
13 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Tarbimisfunktsioon Tarbimisfunktsioon (autor Keynes) annab seose tarbimise ja rahvatulu vahel. C = C0 + cQ Qd (0 parameeter (MPC).
14 Lembit Viilup PhD IT Kolledz MPC - marginaalne tarbimiskalduvus on tarbimise muutus sissetuleku väikese muutuse korral ja i l iseloomustab t b tarbimisfunktsiooni t bi i f kt i i tõusu. tõ MPC = C/ Qd
APC - keskmine tarbimiskalduvus APC = C / Qd Keynesi mudelis on APC > MPC
15 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Vaatleme tarbimisfunktsiooni (C = C0 + c*Qd) arvnäite abil. Kui C0 = 100 ning g c = 0,8, , , siis funktsioon avaldub kujul j C = 100 +0,8Q, Qd. Seega tarbimine võrdub 100 krooniga , millele lisandub 0,8 kasutatavast sissetulekust , mis iseloomustabki Keynesi psühholoogilise seaduse sisu. Järelikult, Jä lik lt 80% sissetulekutest i t l k t t tarbimise t bi i ning i ülejäänud ül jää d 20% säästetakse. ää t t k Tabelites on toodud näidena tarbimise ning säästude arvväärtused.
Kogutarbimine sõltuvalt sissetulekust Säästufunktsioon S = -C0 + (1-c)*Qd C C0 Qd MPC (c) APC Kogusäästmine sõltuvalt sissetulekutest 180 100 100 0,8 1,8 S S0 Qd MPS (c) APS 260 100 200 0,8 1,3 -80 -100 100 0,2 -0,8 340 100 300 0,8 , 1,13 , -60 60 -100 100 200 02 0,2 -0,3 03 420 100 400 0,8 1,05 -40 -100 300 0,2 -8,13 500 100 500 0,8 1,0 -20 -100 400 0,2 -0,05 580 100 600 08 0,8 0 97 0,97 0 -100 500 0,2 1,0 660 100 700 0,8 0,94 20 -100 600 0,2 -0,03 740 100 800 0,8 0,93 40 -100 100 700 0,2 -0,06 0,06 60 -100 800 0,2 -0, 07 16 Lembit Viilup PhD IT Kolledz C
C = Qd C = 100+0,8Qd
c = 0,8 08
500
C0=100
500 Q
Tarbimisfunktsioon
17 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Maksude lisandumine Tarbimise võrreldavaks muutmiseks teiste kulutuste liikidega tuleb teda vaadelda kui funktsiooni sissetulekust pärast maksude tasumist. Vaatleme V tl esialgu i l ainult i lt autonoomseid t id makse, k midaid saab b väljendada älj d d kujul k j l T = T0. Autonoomsete maksude efekt seisneb tarbimisfunktsiooni vabaliikme vähenemises cT0 võrra. Selleks asendame slaidil 16 toodud võrrandis Qd = Q ­ T0, saame: C = ((C0 ­ cT0) + cQ Q Selle tulemusena paigutame tarbimisfunktsiooni tasapinnalt (C,Qd) ümber tasapinnale (C,Q).
18 Lembit Viilup PhD IT Kolledz C C =Qd C = 100+0,8Qd (T0=0)
C = 100+0,8Q 100+0 8Qd (T0 = 0)
c
500
C0
C0-cT T0
500 Q
Tarbimisfunktsioon autonoomsete maksudega.
19 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Säästufunktsioon. Säästufunktsioon iseloomustab situatsiooni, kus tarbijad, selle asemel, et kulutada oma käsutuses olev sissetulek otsustavad selle hoopis säästa, saame Qd = C + S Kuii tarbimisfunktsioon i if i on näiteks i selline i nagu meiei eelmises i näites i C = 100 +0,8Q 0 8Qd, siis ii saame säästufunktsiooni tuletada C asendamisel eelmises võrrandis. Seega, Qd = 100 + 0,8Q , Qd + S,,
Ning kui me lahutame nüüd võrrandi mõlemalt poolt 100 ja 0,8Qd, saame
Qd ­100 ­0,8Qd = 100 ­100 +0,8Qd ­0,8Qd + S
Lihtsustades antud võrrandit saame:
Säästufunktsioon: S = -100 100 + 0,2Q 0 2Qd
20 Lembit Viilup PhD IT Kolledz S Säästufunktsioon f i üldjuhul: j S = -C C0 + (1-c)Q (1 c)Qd -C C0 ­ autonoomsed säästud
1-c = S/ Qd ­ marginaalne säästukalduvus, MPS S / Qd on keskmine säästukalduvus, APS
21 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Säästufunktsioon
S Autonoomsete maksude lisandumine nihutab säästufunktsiooni ülespoole
S = - 60+0,2Q S -100+0,2Q S= 100+0 2Q
0,2=MPS 0 300 500 Q
-60
-100
22 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seos säästu- ja tarbimisfunktsioonide vahel:
Kuna MPC = c ja MPS = 11- c, siis järelikult
MPC + MPS = 1
Kuna Qd = S + C ning jagades võrrandi mõlemad pooled Qd läbi, saame:
APC + APS = 1
23 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Investeeringud Ip = I0
Valitsemiskulud G = G0
24 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Investeeringud.
1. Investeeringuid loetakse kõige muutlikumaks agregeeritud kulutuste komponendiks ja puudub ka väga hea investeerimismudel. 22. Investeerimisotsuseid mõjutavaid faktoreid (kasumilootused (kasumilootused, intressid intressid, tehnoloogiline määramatus jne.) on äärmiselt raske prognoosida. Sageli olenevad investeeringud ärimeeste intuitsioonist ja ootustest, mida modelleerida on võimatu. 3. Esimeses lähenduses pakub meile huvi kuidas üldse investeeringud mõjutavad SKP taset? Eeldame, et plaanitud investeeringud on autonoomsed. Seega plaanitud investeeringute funktsioon oleks kujul:
Ip = I0 44. Kuna K plaanitud l it d investeeringud i t i d on kõik autonoomsed, t d siis ii kujutavad k j t d need d endast horisontaalset sirgjoont. Investeeringute g suurenemine ((ärioptimism p kasvab või on tehtud maksusoodustusi)) nihutab sirget ülespoole, vastandsündmus allapoole.
25 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Investeerimisfunktsioon I
1. Investeeringute suurenemine ((ärioptimism p kasvab,, maksusoodustused) nihutab sirget ülespoole.
I02 I p'
I01 Ip 2. Investeeringute vähenemine ((ärioptimism p kahaneb või intressid kasvavad) nihutab sirget allapoole. I03 Ip''
Q
26 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Valitsemiskulud Kulutuste viimane komponent Q / E mudelis on valitsemiskulud. valitsemiskulud Valitsemiskulude graafik on analoogne investeeringute graafikuga ja kuigi nende toime lühiajaliselt on majandust stimuleeriv ning töökohti pakkuv , siis pikemas perspektiivis on nendel üsna erinev mõju.
G
Valitsemiskulusid V lit i k l id suurenevad
G02 G' Valitsemiskulusid loetakse ka autonoomseteks. G =G0
G01 G
Q
27 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Kuluvõrrand
28 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Tasakaalu tingimused Kui kõik toodetud ka tarbitakse: Q = E
1. Tasakaalu leidmiseks koostame kuluvõrrandi (E) ja võrdsustame selle sissetulekutega (Kuluvõrrandi Q ). saame, kui liidame kulutuste kolm komponenti - tarbimisfunktsiooni (slaid 15), investeerimisfunktsiooni I (slaid 26) ja - valitsemiskulude funktsiooni G (slaid 27) ja saame: E = C0 + cQd + I0 + G0, kus E ­ kulutused C0 ­ autonoomne tarbimine cQd ­ indutseeritud tarbimine, Qd ­ käsutatav sissetulek, c - marginaalse tarbimiskalduvuse parameeter, MPC. Kuna kuluvõrrand tuleb esitada teljestikus (E;Q), siis tuleb kuluvõrrandis Qd asendada Q Q-ga, milleks ill k lisame li maksud . k d Eeldame, et maksud (T0) on autonoomsed muutujad, avaldame Qd = Q ­ T0 siis, saame: E = (C0 ­cT cT0) + cQ + I0 + G0,
29 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 1. Tasakaal on punktis Q0 2. Oletame, et on olemas sissetulekute tase Q1 ja sellele vastav ning just selles punktis kulutuste tase E1. Kanname Q1 üle verikaalteljele, siis on näha, ostetakse kogu toodang et tootmise tase, tase mis on võrdne sissetulekute tasemega Q1 > E1. ning ettekavatsemata Seega suurenevad ettekavatsemata varud Iu. Kui nüüd firmad varude suurus Iu = 0. vähendavad toodangut ning vallandavad töötajaid langevad sissetulekud tasemelt Q1 - lt Q0 suunas. E E =Q
E=(C0-cT0)+cQ+I0+G0
Q1 Q1>E1 c =MPC E1 3. Oletame, et on olemas sissetulekute tase Q2 ja E'=Q' sellele vastav kulutuste tase E2. Kanname Q2 üle verikaalteljele, siis näeme, et tootmise tase, mis on E2 võrdne õ d sissetulekute i t l k t tasemega t Q2