LOENG 1 Majandusõpetus jaguneb: Mikroökonoomika ja Makroökonoomika. Mikroökonoomika baseerub üksikute majapidamiste tegevuse analüüsil, uurib tingimusi, mille korral majanduse üksikud turud saavutavad tasakaalu ja kogu rahvamajandus tegutseb efektiivselt. Makroökonoomika roll piirdub globaalsete majandusprobleemide põhjuste väljaselgitamisega. Positivistlik majandusteadus-kui see piirdub uurimisega, "kuidas asjad tegelikult on". Sisaldab hinnanguid, "kuidas asjad peaksid olema",- Normatiivne majandusteooria. Hinnakujunemise ja turgude tegutsemise selgitamisel kasutatakse täieliku konkurentsi eeldust(teoreetilist üldistust.) Mittetäieliku konkurentsi puhul mõjutavad müüjad, ostjad või mõlemad turuhinda. Majanduse põhiülesanded: Mida, millises kogusese toota? , Kuidas toota hüviseid? Kellele toota ja kuidas toodangut jaotada?. Ühiskonnas, kus pole puudust, valitseb küllus. Raha pole vaja. Zeitgeisti ideaal! Konkreetse...
SISUKORD Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind PA , Toote B hind PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.)...
Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 222 Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba ...
Ülejäänud j punktid p saadakse viie rühmatöö käigus g igaüks g annab maksimaalselt a' 5 punkti. Juhul kui mõni kontrolltöö, essee, või rühmatöö on tegemata, siis väheneb selle võrra summaarne lõpphinne õppeinfosüsteemis. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Loengu eesmärk 1. Makroökonoomika olemus. 2. Makroökonoomika seotus mikroökonoomikaga. 3 Ülevaade 3. Ü majandusliku j i mõtte õ ajaloolisest j i arengust. 4. Maailma majanduslik areng. 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kergem on oma põhimõtete eest võidelda kui nende järgi elada.
Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) ... ... on ühelt poolt ... on teisest küljest aga ka töötajate ja toodangu mõõt ettevõtjate sissetuleku mõõt, kuna töötajatele makstavad kt d palgad
Raha kauba eest Tarbekaubad Q majapidamiste sissetulek C C - tarbekaupp E - kulud tarbekaubale Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt majanduse j dünaamilise ü i i iseloomu i illustreerimiseks. i i i 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid, e. majanduses on tasakaal, siis: Q = C = E, kus Q majapidamiste sissetulek C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale Järeldused 1. Kogu sissetulek (Q) kulutatakse tarbimisele (C) ja seetõttu õ eii saa midagi id i jätta jä säästudeks ää d k jja iinvesteeringuteks.
p Sissejuhatus Monopson T Turgude d struktuurid t kt id Täieliku konkurentsi turg Monopoolne turg Monopoolne konkurents Oligopol 2 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Täieliku konkurentsi turg (TKT) Eeldame 1. Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid. 2. Iga g ostja j teab, et turul on hulgaliselt g müüjaid, j kelle vahel tal on võimalik valikut teha 3. Iga müüja on teadlik, et analoogset toodangut pakuvad paljud müüjad. 4 Ühe 4. Üh müüja
Loeng 6. Investeeringud Ära iial investeeri oma raha millessegi, mis sööb või nõuab remonti Loengu temaatika g 1. Üldist investeeringutest 2. Säästmine ja tarbimine 3 Investeerimisotsused 3. i i d 4. Reaalne intressimäär 5. Aja mõju investeerimisotsustele 6 Aktseleraator 6. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringute probleemile lähenemine ÜLDIST on siiani olnud suhteliselt lihtne. 1. Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse, et 2. ISLM mudel näitas, et investeerinud on investeeringuid vaadeldakse autonoomsete intresside pöördväärtus, e. mida kallimad muutujatena, s.t. ei sõltu sissetulekutest (SKP). on laenud seda vähem investeeritakse.
seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ? Töötus Inflatsioon Poliitikute probleem ... ka k kõ kõrge inflatsioon
maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on maksebilansi kreedit poolel. Kaupade, teenuste ja väärtpaberite eksport on peamine kreeditsisend. 3
Loeng g 11. Fiskaal- jja monetaarpoliitika p 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile. Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse
h li sektori kombineerimiseks ja sidumiseks. Mudelit võib pidada sissetuleku-kulutuste mudeli edasiarenduseks. edasiarenduseks 4. ISLM mudeli peamine eelis peitub arvatavasti selles, et ta on p kontseptuaalselt lihtne,, kuid võimaldab analüüsida mitmeid lihtsaid,, kuid olulisi majanduspoliitilisi situatsioone. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ISLM mudel konstrueerimine Esimene ülesanne on koostada LM kõver ee. intressimäära ja reaalse sissetuleku graafik kooskõlas tasakaaluga turul. Intressi suuruse laenuandjale määrab: Intressimäär on väga tundlik 1. Riskid majanduslik muutuja. 2. Eeldatav inflatsioon 3. Nõudluse ja pakkumise suhe 4. Raha hind Tarbijale vastuvõetava intressi määrab: 1. Investeeringu või äriidee tulusus 2. Inflatsioon
Loeng 7. Rahateooria Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1 Sissejuhatus 1. Raha on majanduslike j eesmärkide saavutamise vahend: · töötatakse saamaks palka · ettevõtja riskib kasumi nimel · majanduslepingud on rahalises väljenduses jne. 2. SKP käsitlenud loengus vaatlesime skeemi raha liikumisest: ·inimesed müüvad tööjõudu ja saavad selle eest raha (palka) ·raha eest saab eluks vajalikke kaupu ·see raha h jõ jõuab b ettevõtete õ kä
SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah · rebasteks löömise õhtuks osteti kast Prantsuse veini; jah · sotsiaalministeeriumi kaudu maksti välja pensionäridele · pension; Ei lähe riigiostudesse, arvestatakse tehtud kulutustes
kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz II. Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Kooperatiivid. K tii id Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra. 3. Tegelik g võimalus alustada oli 1992 a. ppärast rahareformi. 4
Loeng 12. Tulupoliitika Üldist. Tulupoliitika reaalse kasutamise juhtumid 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majanduses kasutatakse peamiselt fiskaal- ja monetaarpoliitikat. Mõned riigid g kasutavad ka tulu- jja industriaalpoliitikat. p Kasutavad põhiliselt USA, mõned L-Euroopa riigid ja Jaapan. Tulupoliitika p seisneb inflatsiooni kontrollimises ilma langusperioodita. g p
Meeldetuletuseks: Neoklassikud (liberaalid)väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ..
Seminar 6. Raha teooria 1. Millised on raha kolm põhifunktsiooni? RAHA Käibevahend Maksevahend Väärtuse mõõt Akumulatsioonivahend 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Kas tänapäeval kasutatakse riiklikul tasandil paberraha tagatisena väärismetalle? a) ja kuidas veel; b) reeglina ei reeglina ei kasutata; kasutata; c) kasutatakse juhul, kui riigil juhtub olema väärismetalle. 3. Kaupraha on: a)) defitsiitne d fit iit kaup, k mida id kuskilt k kilt eii õnnestu
16 12 MEI I0 I 2. Mis vahe on riskantse p projekti j jja ebakindla ((määramatu)) p projekti j vahe? 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Firma kõver Sf koosneb kolmest eri osast. Kas see kõver riigi majanduse jaoks tervikuna koosneb nendest samadest osadest? Raha maksumus Sf r Aktsiakapital Laenud Omavahendid Investeeringud
g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes; b) valitsuse poolset korraldust sularaha tehingute piiramiseks; c) situatsiooni, kus ettevõtete rahalised vahendid on panga madala likviidsuse tõttu külmutatud; d) situatsiooni, i i i kusk võlakirjadelt õl ki j d l makstavad
b) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduslanguse tundemärk; vale l c) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu t d ä k õige tundemärk; d) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduskasvu tundemärk; d k vale e) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk õige 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 Q Keynes'i rist. 450 nurga all joonistatud abisirge ja tarbimisfunktsioon i i i C = C0 + c*Qd = 100 + 0,8 Qd
b) kõikide töötute arv jagatud üle keskmist palka saavate töötajate arvuga; c) c) arvutatav arvutatav inflatsioonimäära inflatsioonimäära ja ja töötusemäära töötusemäära summana; summana; d) üldise hinnataseme pidev suurenemine. 1 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Hüperinflatsioon on: a) kiire hinnalangus, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse; b) aeglane hinnalangus; c) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsk hinna tõus, millel on kaasne kaasnev toime ka teiste ka kaupade pade hindadele; d) d) väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine. 4. Hiiliv inflatsioon on:
Seminar 11 Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaal Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit? Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust.
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖK...
TE.0529 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a .............................................. Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ............................................. Ants Viilup Tartu 2012 Piirete omadused ja sisekliima Keskmiselt viibib inimene 70...90% ööpäevast siseruumides, mistõttu on siseõhu ja -kliima kvaliteet muutunud äärmiselt oluliseks näitajaks seoses uute innovatiivsete õhutihedate materjalide ja lahenduste kastusele võtuga. Siseõhk puhastub ruumis sõltumata piirete tihedusest diffusiooni teel, mida nimetatakse seina hingamiseks, ja ventilatsiooni abil. Seinte
tegema hakkasid. Fotograaf Aadu Treufeldt (avas ateljee 1904.aastal Pilistveres) on pildistanud külaelu: heinategu, hobuvankrit jne. Aastatel 19061908 viibis ta aga fotograafina KaugIdas, millest samuti on fotosid säilinud. Johannes ja Karl Luckin (Valgamaa) on fotografeerinud pulmi, lisaks viibis Karl aastatel 19001908 misjonärina Kilimandzaro jalamil, reisist on eksponeeritud 4 tööd. Priidu Viilup (avas ateljee 1910. aastal Tallinnas) on fotodel kujutanud enamasti talurahvast säilinud on grupifotod ning ka portreevõtted. Mitmesugused eritehnikad Sajandivahetusel värvifotot ei tuntud, fotosid koloreeriti akvarell või õlivärvidega. Muuseumis on neli tööd, mis seda tehnikat kujutavad. Samuti on ohtralt säilinud sajandivahetuse fotoäride kuulutusi selleks ajaks oli fotografeerimine tõeliselt
Suure-Jaani Gümnaasium Suure-Jaani Muusikafestival Referaat Koostaja: Marelle Viilup 11B Suure-Jaani 2009 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Suure-Jaani Muusikafestivali ajalugu lk 4 Festivalist kirjutatakse lk 5 Rahvusvaheline Artur Kapp'i Ühing lk 6 Viimaste aastate festivali toimumisest lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Sissejuhatus
Eesti infotehnoloogia kolledz IT süsteemide arenduse õppekava Tanel Pääro Mis on rahapesu ja miks selle vastu võideldakse essee Juhendaja: Lembit Viilup Tallinn 2013 Rahapesu on meie ümber eksisteerinud juba mõnda aega. Kõik ikka sellepärast, et legaliseerida kriminaalsel teel teenitud ,,musta" raha. Kuid paljudel pole aimu, mida see protsess tegelikult endast kujutab ning seepärast heidan pilgu minevikku, vaatan olevikku ja annan ülevaate rahapesu olemusest. Mõistet ,,rahapesu" kasutasid esmakordselt USA Riigikassa agendid 1930. aastatel, kes
Maailmameistrivõistlustel peaks uus süsteem esmakordselt kasutust leidma 2002. aastal. MEISTREID EESTIST Jüri Tarto, Jaak Nuuter, Boris Bogovski, Alfred Kivisaar, Peeter Pajumägi, Aleksander Adojaan, Tiit Vapper, Henry Aljand, Peeter Munitsõn, Ain Matvere, Kalle Kaljurand, Andres Ojamaa, Heiki Sorge, Raul Must, Helle Mall Pajumägi, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Marika Dolotova, Mare Reinberg, Ann Avarlaid, Terje Lall, Anneli Lambing, Kairi Viilup, Liia Dubkovskaja, Kelli Vilu, Kati Tolmoff, Piret Hamer, Helen Reino, Karoliine Hõim. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda , et sulgpall on läbi aegade mängitud mäng. See sobib nii lastele, kui ka täiskasvanutele. Seda mängida on väga põnev ja lihtne. See on ka väga tuntud mäng, mille mängimiseks pole erilisi asju vaja. Eestis on saanud sellel alal nii mitmetki ka meistriteks. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.badminton.ee http://et.wikipedia.org www.sulgpallikeskus.e
Turunduse olemus ja juhtimise vajalikkus. Turundus majanduslanguse tingimustes. Sõna market on pärit inglise keelest ning tähendab eesti keeles turgu, turustuskohta. Turundus sai oma nime turu järgi, kus toimus kaubavahetus. Ehkki turunduse termin on vana, on selle sisu aegade jooksul tohutult muutunud ja maailmas väga laialdaselt levinud. Selle sõna eestikeelse vastena mõnikord pakutud turustamine pole kaugeltki täpne ega hõlma turunduse kogu olemust. [Viilup, 2009] Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka peale selle toimumist. Seega on tegemist osategevuste kompleksiga, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Turunduse eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärijuhtimise õppetool Marelle Viilup ÄJ10 ,,ERIALA KAHJULIK MÕJU TERVISELE JA KAHJULIKU MÕJU VÄHENDAMISE VÕIMALUSED" Referaat õppeaines ,,Töökeskkond" Juhendaja õpetaja Aivar Kalnapenkis Väimela 2010 Sisukord Sissejuhatus Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsendiliselt turvaline. Tööjuhendis saab kirjutada ja loetleda suurel hulgal tööga
sõnavormid ( A, B, C ) ja kirjutage lünka vastuse ees olev täht! Noor lauljanna Maarja-Liis Ilus Aasta 1996 oli Maarja-Liisile eriti õnnelik aasta. Viies koht Eurovisiooni laulukonkursil koos Ivo Linnaga rõõmustas .......1...... . Nad .....2.....laulu ,, Pärlikee hääl" . Ajalehed kirjutasid Maarja- Liisi kohta, et nii ......3....... lauljaid ei tule elus kuigi sageli ette ja nii noorelt Eurovisioonile minejaid samuti. Eve Viilup Lasteekraani muusikastuudiost peab Maarja-Liisi pööraselt .....4...... . Tänu erilisele andele ja töökusele on Maarja-Liis praegu ainus laulja, kes on Eestit Eurovisioonil .......5..........kahel korral. Maarjat ......6.........üheks edukamaks eesti popartistiks. 1996. .....7....... toimuski tüdruku areng sõna otseses mõttes televaatajate silme all, .......8....... ETV lasteekraani muusikastuudio lauljana esines ta pidevalt televisioonis. Kolmeaastaselt mängis ta peaosa
Tallinna Inglise Kolledž Tauri Pupart 8a klass Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades eestikeelset Code Academy (Progetiiger) e-õppekeskkonda Uurimistöö Juhendajad: Kersti Jankovski Paavo Viilup 1 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Projekt progeTiiger 4 1.1. Code Acadamy 5 1.2. Eestikeelse programmeerimise e-õppekeskkonna kasutatavus 5 2. Mis on JavaScript? 5 3. Teiste kasutajate arvamused programmeerimise e-õppest 6 4.Minu teadmised enne õppima asumist 6 5. Praktiline õpe Progetiigri e-õppe keskkonnas 7 5.1 Sissejuhatus JavaScripti 7 5.2 Funktsioonid 9 5
tee 3-325 620 2423 Pille Strauss-Raats Akad.tee 3-333 Piret Kähr Akad.tee 3-443 620 2661 Rainer Kattel Akad.tee 3-442 620 2661 Renaata Surva Männiliiva 7 620 2751 Riin Kruusenberg Akad.tee 3-437 620 2671 Riina Potisepp Akad.tee 3-473 620 2702 Ringa Raudla Sütiste 21-402 620 2667 Sandra Raju Männiliiva 7 620 2751 Sirje Orvet Akad.tee 3-337 620 2663 Sirje Viilup Akad.tee 3-464 620 2700 Sirje Volmre Akad.tee 3-432 620 2704 Sulev Mäeltsemees Akad.tee 3-440 620 2654 Taimi Elenurm Akad.tee 3-333 515 0922 Tanel Kerikmäe Akad.tee 3-329 620 2430 Tarmo Kalvet Akad.tee 3-431 620 2660 Tiia Rüütmann Akad.tee 3-336 620 3255 Tiina Arumeel Akad.tee 3-468 620 2704 Tiina Parve Akad.tee 3-340 620 2647 Tiina Randma-Liiv Akad
Oscar Vichmanni orkester, praegu on seal restoran Gloria) ning Harju tn 19 77 asunud restoran Astoria (algul kohvik, 1931. aastast alates restoran; seal mänginud muusikuid loetleb Mutsu 36 (Mutsu 1991, 10: 89)). Need olid pillimeeste hulgas hinnatuimad töökohad ja nendesse töölesaamise nimel käis pidev võitlus. Džässi mängiti ka Draamakeldris 78 (R. Järvi, U. Värk, G. Metssalu ja R. Valgre) ning mõningal määral Estonia Punases saalis (trio V. Compe, W. Kiausch, J. Viilup või F. Kaasik, P. Kiin, V. Roots), mis muusikute seas oli tuntud kui “rahaauk”, ent kuna see oli praeguses mõistes ööklubi, siis ei saanud džässmuusika seal põhiline olla. Väga heas kohas Viru ja Vene tänava nurgal asus 1937. aastal avatud kohvikrestoran Viru 79 , millest pärast omaniku vahetust 1939. aastal sai restoran Kuning. On teada, et 1938. aasta veebruarist mängis seal Karl Aaviku orkester, mille stiililise suundumuse, s.t džässilembuse
tee 3-325 620 2423 Pille Strauss-Raats Akad.tee 3-333 Piret Kähr Akad.tee 3-443 620 2661 Rainer Kattel Akad.tee 3-442 620 2661 Renaata Surva Männiliiva 7 620 2751 Riin Kruusenberg Akad.tee 3-437 620 2671 Riina Potisepp Akad.tee 3-473 620 2702 Ringa Raudla Sütiste 21-402 620 2667 Sandra Raju Männiliiva 7 620 2751 Sirje Orvet Akad.tee 3-337 620 2663 Sirje Viilup Akad.tee 3-464 620 2700 Sirje Volmre Akad.tee 3-432 620 2704 Sulev Mäeltsemees Akad.tee 3-440 620 2654 Taimi Elenurm Akad.tee 3-333 515 0922 Tanel Kerikmäe Akad.tee 3-329 620 2430 Tarmo Kalvet Akad.tee 3-431 620 2660 Tiia Rüütmann Akad.tee 3-336 620 3255 Tiina Arumeel Akad.tee 3-468 620 2704 Tiina Parve Akad.tee 3-340 620 2647 Tiina Randma-Liiv Akad
annaabi.ee 
