Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang (0)

Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis
2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus.
Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) ... ... on ühelt poolt ... on teisest küljest aga ka töötajate ja toodangu mõõt ettevõtjate sissetuleku mõõt, kuna töötajatele makstavad kt d palgad l d olenevad l d nende d töö tööpanusest. t
SKP eii näita äit ühi ühiskonna k h heaolu, l k kuigi i i iseloomustab riigi majanduslikku arengut.
Kas SKP kiire kasvu taga on üks ülirikas ja miljon vaest või miljon keskklassi esindajat ja üks vaene, seda SKPst välja ei loe.
3 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Lõpptoodangu mõiste Tavaliselt on ühe ettevõtja lõpptoodang teisele ettevõtjale tooraineks e. Selleks, et mingit toodangut mitu korda ei Selleks lähteproduktiks teisele toodangule. arvestataks kasutatakse SKP arvutamisel nn. lisandunud väärtuse (LV) meetodit.
1 2 3 4
Talunik Veski Leivatehas Kauplus p Tarbija j
1. LV = 100 krooni (müük) Restoran 2. LV = 100 + 50 = 150 krooni 3. LV = 150 + 100 = 250 krooni 5
4. LV = 250 + 25 = 275 krooni 5. LV = 275 + 5 = 280 krooni SKPs on arvestatud ainult seaduslikud tehingud !
Varimajandus ? Koduperenaised ? 4 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Varimajanduse osatähtus SKP-st (%)
60
50
40
30
20
10
0 Kanada Soome Suurbritannia Eesti Poola Leedu Ukraina
Varimajanduse osatähtsus SKP 2010 a. 5 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Varimajanduse osatähtsus Eestis SKP-st (%)
12
10
8 s, % osatähtsus
6
4
2
0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
aastad
6 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Mis on majanduslik tõus või langus ?
1. Ühest vastust sellele ei ole, kuna tegemist on komplekse nähtusega. 2. Lihtsustatult loetakse languseks seda, kui on toimunud SKP vähenemine kahe järjestikkuse kvartali jooksul. 3. Eestis on alates krooni kasutuselevõtmist 1992 a. juunist toimunud kaks majanduslikku langust, momendil oleks siis kolmas käsil. 4. USA-s USA s on pärast II maailmasõda langusperioode olnud kümme keskmise pikkusega 11 kuud. Tõusuperioodi pikkus on keskmiselt 45 kuud.
7 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP 3500 Q* 3000
2500 SKP lõhe Q 2000
1500
1000
500
0 1940 1950 1960 1970 1980 1986
Tegelik g (Q) jja potentsiaalne p (Q*) (Q ) SKP. Erinevust tegeliku g jja potentsiaalse p SKP vahel nimetatakse SKP lõheks. Q=Q-Q*. 8 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Potentsiaalne SKP (Q*) on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital ) oleksid täielikult rakendatud. k d t d JuhulJ h l kui k i lähteandmed läht d d on kättesaadavad, kätt d d saab b potentsiaalse SKP hindamiseks kasutada alltoodud seost.
Potentsiaalse SKP leidmine on suhteliselt tülikas ning see arvutatakse k allpool ll l toodud d d seose abil: bil
Q* =F(toodang; Q F(toodang; tunnid ; töötajad; elanikkond)
9 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP arvutamine saadud tulu (t t i ) meetodil (tootmise) t dil
Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) Üürid Intressid Kasumid
Q = W + rt + r + p
Töötasud ja palgad,
10 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP arvutamine kulutuste meetodil
Lõpptoodetele ja ­ teenustele tegelikult Tegelikud kulutused Tegelik tehtud kulutused investeeringuteks netoeksport
E = C + I + G + ((X ­ Z))
Tegelikud kulutused Tegelikud tarbimisele riigiostud
11 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Sisemajandusliku kogutoodangu komponendid · Sisemajandusliku j kogutoodangu g g komponendid p a) tarbimiskulutused (moodustavad SKP ­st ca 65%) - kiirelt tarbitavad kaubad , - kestuskaubad, b) investeeringud - välisinvesteeringud (ei arvestata rahvuslikus koguproduktis e. e RKP-s), RKP s) - kodumaised erainvesteeringud. Investeeringute osatähtsus SKP ­ss on väga erinev, kriisiaastatel 22- 4%, tõusuaastatel 12-17%.
· Investeeringud on kulutused põhivahenditesse ja väärtpaberitesse. · Kui investeeringutest arvestatakse maha amortisatsioon , saadakse kodumaised netoerainvesteeringud. netoerainvesteeringud · Amortisatsioon on sisuliselt ärakulutatud kapitalikaupade ( seadmed , hooned jne.) asendamine.
12 Lembit Viilup PhD IT Kolledz III. Valitsuse ostud
NB! Mitte Mitt segii ajada j d valitsuse lit kulutustega, k l t t kuna k sotsiaalmaksed ti l k d (pension jne.) ja kõikvõimalikud abid arvestatakse tarbimisena.
Valitsuse ostu all mõeldakse kaupade ja teenuste ostu.
IV Netoeksport ee. väliskaubandusbilanss IV. väliskaubandusbilanss.
Eesti väliskaubandusbilanss on olnud läbi aastate valdavalt negatiivne. USA ­l negatiivne alates 80 a. algusest.
13 Lembit Viilup PhD IT Kolledz USA kaubavahetussaldo (miljard Euro) 0 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 -100
-200
-300
-400
-500
-600
-700
Eesti kaubavahetussaldo (miljard Euro) 1
05 0,5
0 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 -0,5
-1
-1,5
-2 2
-2,5
14-3 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Reaalne ja nominaalne SKP SKP arvutatakse kõigi turul müüdud kaupade ja SKP suureneb: teenuste summeerimise teel. 1. Tänu tootmismahu suurenemisele (majanduslik kasv) 2. Tänu hinnatõusule (määramatus) Nominaalne SKP arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P Y = PQQ, kus Y ­ nominaalne SKP, Q ­ reaalne SKP, P - hinnaindeks . Kasutatakse tarbija- ja tootjahinna indeksit ning SKP deflaatorit. SKP deflaator konstrueeritakse kõigi majanduses ostetud kaupade alusel.
15 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP
4000 Reaalne SKP, 1982 a. hindades 3500 3000 2500 Nominaalne SKP
2000 1000 Reaalne SKP, 1970 a. hindades 500 0 1960 1970 1980 1986 aastad
Reaalne R l jaj nominaalne i l SKP (USA näide).äid ) RReaalne l SKP (Q) lleitakse i k nominaalse SKP (Y) ja hinnaindeksi (P) abil. Q = Y/P 16 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Ostujõu pariteet 11. Erinevate E i t maaded SKP võrdlemiseks õ dl i k tuleb t l b konverteerida k t id näitajad võrreldavatesse rahaühikutesse. 2. Ühisele näitajale j viidud SKP korral kaob võrdlus ostujõu j erinevuste üle. Selle puudujäägi parandamiseks kasutatakse ostujõu pariteedi mõistet. õi t t PPP näitab, milline raha kogus ühel maal oleks ekvivalentne selle kogusega kuskil mujal pärast konverteerimist. Seega SKP mõõdetuna ostujõu pariteedi vahetuskurssi kasutades nimetatakse SKP-ks ostujõu standardite alusel.
Näiteks tass kohvi Eesti ja tass kohvi Norras.
17 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP seos teiste majandusnäitajatega
Töötuse öö use probleemid p ob ee d Inflatsioon
Kaubavahetus SKP Tööjõu j produktiivsus
Eelarve tasakaal Intressimäärad
18 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Töötuse probleemid Töötus on SKP-ga seotud kaudselt, kuid töötuse kaudu on välja pakutud mõningad seosed SKP muutuste hindamiseks. Töötuse klassifitseerimine: · Struktuurne St kt töötu tööt ­ kas k puuduvad d d oskused k d või õi asuvad d nad seal, kus lihtsalt pole tööd. · Friktsionaalne töötu - vahetab momendil töökohta. · Heidutatud töötaja ­ pole tööd ja on loobunud otsimisest. NB! Ei loeta tööjõu kooseisu . Töötus täieliku tööhõive korral (U(U*)) ­töötus töötus siis, siis kui kõigil, kõigil kellel on vajalikud oskused ja kes tahavad ka töötavad.
Töötaoleku määr U leitakse:
U = Töö Tööotsijad t ij d / (Tööt (Töötajad j d + Töö Tööotsijad) t ij d)
19 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Loomulik töötaoleku määr Täieliku tööhõive lähedane seisund.
Töötaoleku ja SKP kasvu seostatakse Okun Okun'ii valemi abil:
Sisuliselt kujutab endast SKP lõhet mõõdetuna %
(Q* - Q) /Q = 2,5 (U ­ U*)
kus, Q* - potentsiaalne SKP, Q - tegelik SKP, U - töötaoleku määr, U* - töötus täielike tööhõive korral. korral
20 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP, inflatsiooni ja töötaoleku omavaheline seos:
kui Q* > Q U > U* siis p
kui Q > Q* U kus Q ­ tegelik SKP,
Q*- potentsiaalne SKP,
U ­ töötaoleku määr,
U*- täielik tööhõive,
p ­ inflatsioon. 21 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP on näitaja, äit j mille ill langus l sunnib ib poliitikuid tihtipeale kriitiliselt üle vaatama senikasutatud majanduspoliitika .
Rii ik Riigikogul l on SKP llanguse jä järell kohe k h probleem! bl !
22 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Fiskaalpoliitika Valitsuse eelarvepoliitika.
Hõlmab maksumäärade ja riiklike kulutuste muutmist.
Majanduskasvu j pidurdamine p Majanduslanguse j dus guse p pidurdamine du d e (majanduse ülekuumenemine) Tuleks langetada g makse,, Tuleks tõsta makse, vähendada suurendada valitsuse kulutuse valitsuse kulutuse ( eelarvet ) (eelarvet)
23 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eestis viib ellu Monetaarpoliitika p riigipank.
Realiseeritakse rahapakkumise kasvumäära muutmise teel.
Kui raha pakkumine Monetaarpoliitika puudutab ka suureneb, kiireneb üldiselt intressimäärasid, kuid siin on SKP kasv ja inflatsioon. seosed märksa keerulisemad . Rahapakkumist vähendatakse tavaliselt siis, kui inflatsioon Juhul kui rahapakkumise on liiga kõrge. suurenemine inflatsioonile mõju ei avalda langevad suure tõenäosusega intressimäärad.
24 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Kolmas enamlevinud võimalus Tulupoliitika p inflatsiooni pidurdamiseks. pidurdamiseks
Väljendit "tulupoliitika" tulupoliitika kasutatakse siis kui ei taheta välja öelda, et tegemist on palkade jja hindade kontrolliga. p g
Osa majandusteadlasi j eitavad Teised majandusteadlased j jjälle igasuguseid tulupoliitika vormid arvavad , et tulupoliitika on tagasi, kuna see võib mõjutada ainuke lootus inflatsiooni konkureerivate turgude peatamiseks majanduse efektiivsesse toimimisse. langusperioodidel.
25 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Aluseks võetud rahvamajanduse SKP arvutamine Eestis arvepidamise süsteem SNA (The S System off N National i lAAccounts)) ja j arvutatakse kolmel meetodil:
1. Tootmise 1 T t i meetodil, t dil mille ill aluseks l k on kogutoodangust k t d t vahetarbimise mahaarvamine. 2. Tarbimise meetodil, kus aluseks on lõpptarbimine, k.a. investeeringud ja ekspordi ­ impordi saldo. 3. Sissetulekute meetodil, mille puhul leitakse SKP lisandväärtuse komponentide summeerimisel.
Märkus! Eesti Statistikaamet arvestab ka varjatud majandustegevust. Hindamisel kasutatakse otseseid ja kaudseid infoallikaid ning sensitiivanalüüsi. Kooskõlas rahvusvaheliste reeglitega on ·ehituses SKP arvutamisel arvestatud varimajandust: j ·kaubanduses kaubanduses ·teeninduses ·hotellinduses ·toitlustuses.
26 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP arvutamisel tootmise meetodil leitakse tegevusalades toodetud lisandväärtuste summa, millest on lahutatud kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused.
Saadud näitaja on SKP baasilistes hindades, hindades milles ei sisaldu netomaksud, viimaseid arvestatakse tervikuna kogu rahvamajandusele. j Eestis koosnevad netomaksud maksudest toodetele , millest on lahutatud dotatsioonid. Netomaksude lisamisel baasilistes hindades arvutatud SKP-le, saadakse SKP turuhindades .
SKP arvutatakse jooksev- või püsivhindades.
SKP püsivhindades võimalda võrrelda erinevad perioode , jjooksevhindades agag võimaldab analüüsida mingi g p perioodi majandusstruktuuri ja arvutada suhtarve. Eesti püsihindade aluseks oli varem 1995. aasta hinnad, nüüd on b baasaastaks k aasta 2000. 2000 27 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Majandustegevuse koondnäitajad. SKP on enamlevinud majandustegevuse koondnäitaja, kuid kaugeltki mitte ainuke. Reaalses elus kasutatakse kokku viit erinevat näitajat näitajat, mis erinevad üksteisest lekke liikide ning suuruste poolest. poolest Leke majandustegevuse hindamisel on kulutuste voost maha arvestatud maksude või kokkuhoiu arvväärtus. Vaatleme kuidas kujunevad erinevad majandustegevuse koondnäitajad Vaatleme,
Koondnäitaja Leke hoiusesse Leke maksudesse Valitsuse tagasikanded
SKP Väärtuse langus (põhivara ümberhindamine) Tulemus:Rahva- majanduse puhas- Kaudsed ärimaksud toodang
Tulemus: Rahvatulu Jaotamata kasum
järgneb Sotsiaalkindlustus 28 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Järg
Koondnäitaja Leke hoiusesse Leke maksudesse Valitsuse tagasikanded maksude ja intresside tagasikanne Tulemus: isiklik tulu Üksikisiku tulumaks
Tulemus : käsutada olev isiklik tulu Jaguneb:
Isiklik tarbimine
Isiklikud hoiused
Intresside tasumised
29 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Mõningad näited SKP- sse lülitavate ja väljajäetavate punktide kohta. kulutuse liik kas lülitatakse SKP või ei näide A. Lõpptarbimiskaubad jah ja teenused (SKP) 1. Kulutused jah a. Pikaajalised kaubad jah autod, televiisorid, mööbel
b Lühi b. Lühiajalised j li d kaubad k b d jah j h toit, t it riided, iid d jjalanõud l õ d c. Teenused jah juuksur , reisimine g 2. Erainvesteeringud jah j a. Muutused varas jah b. Pikaajalise kasutusega seadmed jah traktorid , autod, arvutid c. Ehitused i Tootmishooned i. T t ih d jah j h ttehased, h d k kontorid, t id k kaubanduskeskused b d k k d ii. Elamuehitus jah elumajad,
Järgneb 30 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Järg
kulutuse liik kas lülitatakse SKP-sse või ei näide 3 Valitsuse ostud ja 3.Valitsuse teenuste kasutamised jah a. Kulutused jah politseijaoskonnad, linna pargid b. Investeeringud jah haiglad , koolid, 4. Väliskaubandussaldo jah B. Valitsuse maksed ei sotsiaal- ja tervisekindlustus, töötute abirahad C Eraettevõtluse vahetooted C. ei rauamaak rauamaak, nisu nisu, D. Kasutatud kaupade eraostud ei kasutatud majad ja autod E. Mittekaubalised tegevused ei 1. Vaba aja väärtus ei teleka vahtimine, tennisemäng 2. Olemasoleva pika kasutusajaga objekti teenindamine ei maja väärtuse hinnanguline tõstmine (vt. A1) 3. Saastemaksumus ei sudu maksumus, vee reostus 4 Illegaalne tegevus 4. ei Narkootikumi müük müük, vargus
31 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Senaator R. Kennedy ütles 1968 aastal oma valimiskampaania ajal järgmist: SKP iseseenesest ei luba head tervist teie lastele, ei taga nende h id hariduse k kvaliteeti lit ti ega lõbu lõb nende d mängudes. ä d S Seall eii sisaldu i ld kak poeesia ilu, abielude kestvust, avalike arutelude intelligentsust ega ametkondade intriige. SKP ei mõõda meie pealehakkamist, samuti mitte meie arukust ega ustavust oma kodumaale . Samas aga mõõdab SKP kõike kokkuvõtlikult, eeldades, et miski teeb elu jõukamaks ja see miski võib meile jutustada kõike Ameerika ootustest ning mõõdab ka seda nähtamatut, mille põhjal me oleme uhked selle üle, et me oleme ameeriklased . ameeriklased
32 Lembit Viilup PhD IT Kolledz