Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang (0)

Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis
2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus.
Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) ... ... on ühelt poolt ... on teisest küljest aga ka töötajate ja toodangu mõõt ettevõtjate sissetuleku mõõt, kuna töötajatele makstavad kt d palgad l d olenevad l d nende d töö tööpanusest. t
SKP eii näita äit ühi ühiskonna k h heaolu, l k kuigi i i iseloomustab riigi majanduslikku arengut.
Kas SKP kiire kasvu taga on üks ülirikas ja miljon vaest või miljon keskklassi esindajat ja üks vaene, seda SKPst välja ei loe.
3 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Lõpptoodangu mõiste Tavaliselt on ühe ettevõtja lõpptoodang teisele ettevõtjale tooraineks e. Selleks, et mingit toodangut mitu korda ei Selleks lähteproduktiks teisele toodangule. arvestataks kasutatakse SKP arvutamisel nn. lisandunud väärtuse (LV) meetodit.
1 2 3 4
Talunik Veski Leivatehas Kauplus p Tarbija j
1. LV = 100 krooni (müük) Restoran 2. LV = 100 + 50 = 150 krooni 3. LV = 150 + 100 = 250 krooni 5
4. LV = 250 + 25 = 275 krooni 5. LV = 275 + 5 = 280 krooni SKPs on arvestatud ainult seaduslikud tehingud !
Varimajandus ? Koduperenaised ? 4 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Varimajanduse osatähtus SKP-st (%)
60
50
40
30
20
10
0 Kanada Soome Suurbritannia Eesti Poola Leedu Ukraina
Varimajanduse osatähtsus SKP 2010 a. 5 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Varimajanduse osatähtsus Eestis SKP-st (%)
12
10
8 s, % osatähtsus
6
4
2
0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
aastad
6 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Mis on majanduslik tõus või langus ?
1. Ühest vastust sellele ei ole, kuna tegemist on komplekse nähtusega. 2. Lihtsustatult loetakse languseks seda, kui on toimunud SKP vähenemine kahe järjestikkuse kvartali jooksul. 3. Eestis on alates krooni kasutuselevõtmist 1992 a. juunist toimunud kaks majanduslikku langust, momendil oleks siis kolmas käsil. 4. USA-s USA s on pärast II maailmasõda langusperioode olnud kümme keskmise pikkusega 11 kuud. Tõusuperioodi pikkus on keskmiselt 45 kuud.
7 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP 3500 Q* 3000
2500 SKP lõhe Q 2000
1500
1000
500
0 1940 1950 1960 1970 1980 1986
Tegelik g (Q) jja potentsiaalne p (Q*) (Q ) SKP. Erinevust tegeliku g jja potentsiaalse p SKP vahel nimetatakse SKP lõheks. Q=Q-Q*. 8 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Potentsiaalne SKP (Q*) on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital ) oleksid täielikult rakendatud. k d t d JuhulJ h l kui k i lähteandmed läht d d on kättesaadavad, kätt d d saab b potentsiaalse SKP hindamiseks kasutada alltoodud seost.
Potentsiaalse SKP leidmine on suhteliselt tülikas ning see arvutatakse k allpool ll l toodud d d seose abil: bil
Q* =F(toodang; Q F(toodang; tunnid ; töötajad; elanikkond)
9 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP arvutamine saadud tulu (t t i ) meetodil (tootmise) t dil
Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) Üürid Intressid Kasumid
Q = W + rt + r + p
Töötasud ja palgad,
10 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP arvutamine kulutuste meetodil
Lõpptoodetele ja ­ teenustele tegelikult Tegelikud kulutused Tegelik tehtud kulutused investeeringuteks netoeksport
E = C + I + G + ((X ­ Z))
Tegelikud kulutused Tegelikud tarbimisele riigiostud
11 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Sisemajandusliku kogutoodangu komponendid · Sisemajandusliku j kogutoodangu g g komponendid p a) tarbimiskulutused (moodustavad SKP ­st ca 65%) - kiirelt tarbitavad kaubad , - kestuskaubad, b) investeeringud - välisinvesteeringud (ei arvestata rahvuslikus koguproduktis e. e RKP-s), RKP s) - kodumaised erainvesteeringud. Investeeringute osatähtsus SKP ­ss on väga erinev, kriisiaastatel 22- 4%, tõusuaastatel 12-17%.
· Investeeringud on kulutused põhivahenditesse ja väärtpaberitesse. · Kui investeeringutest arvestatakse maha amortisatsioon , saadakse kodumaised netoerainvesteeringud. netoerainvesteeringud · Amortisatsioon on sisuliselt ärakulutatud kapitalikaupade ( seadmed , hooned jne.) asendamine.
12 Lembit Viilup PhD IT Kolledz III. Valitsuse ostud
NB! Mitte Mitt segii ajada j d valitsuse lit kulutustega, k l t t kuna k sotsiaalmaksed ti l k d