Seminar 2 - SKP leidmine (0)

Seminar 2
Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus?
Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U
SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U ­ U*) kui Q U*, siis p
k i Q > Q* U 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid ? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah · rebasteks löömise õhtuks osteti kast Prantsuse veini; jah · sotsiaalministeeriumi kaudu maksti välja pensionäridele · pension ; Ei lähe riigiostudesse, arvestatakse tehtud kulutustes · Elqoteq investeeris uue tsehhi ehitusse Eestis; Jah; ei lähe RKPsse · prantslased ostsid Raekoja platsi jaapani restoranist sushit; jah · kirjandusmuuseum ostis antikvariaadist muistse Eesti Lehola maavanema Lembitu autogrammiga piibli; ei · kli t ostis klient ti ki kinnisvaraarendajatelt i d j t lt uue maja j Tiskres; Ti k jah · klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme linnaosas; ei 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Viletsuse e. diskomfordi indeks on Vastus: a) suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga; c) arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana; d)) suurus,, mis näitab üldise hinnataseme tõusu. 5. Kas majapidamised lisavad uue eluaseme ostuga rahvatulu investeerimiskomponenti niisama suure summa, kui oma majapidamise kulutuste komponenti. Erineb käibemaksu võrra. SKP leitakse nn. baashindades, milles ei sisaldu netomaksud, viimaseid ii id arvestatakse k tervikuna ik k kogu rahvamajandusele. h j d l E Eestis i kkoosnevad d netomaksud k d maksudest toodetele , millest on lahutatud dotatsioonid. Netomaksude lisamisel baasilistes hindades arvutatud SKP-le, saadakse SKP turuhindades .
6. Hinnatõus põhjustab nendel inimestel, kes tegelevad müügiga sissetuleku tõusu. Kuidas kajastub selline hinnatõus reaalse ja nominaalse i l SKP puhul. h l K Kumbab SKP näitajat äi j eelistavad li d majandusteadlased riigi majandusliku heaolu hindamisel. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7. Analüüsi tabelis toodud Foxlandia SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides ) ( baasaasta 1990) 1997 60.0 1,5 1998 65.0 , 1,55 a) Kui suur on nominaalse sissetuleku suhteline juurdekasv 98 a. võrreldes 97 a.? 8,3% 8 3% b) Kui palju kasvas SKP deflaator 1997 a. ja 1998 a. vahel? 3,3% c) Kui suur reaalne sissetulek 1997 a. 1990 aasta hindades? 40 d)) Kui suur reaalne sissetulek 1998 a. 1990 aasta hindades? 41,9 e) Kui suur on reaalse sissetuleku suhteline kasv 1997 a. 1998 a. vahel? 4,75% f) Kumb K b suhteline h li juurdekasv j d k on suurem, kas k nominaalsel i l l või õi reaalsel l l SKP-l? 8,3% > 4,75% (võrdle alapunkte a ja e) 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8. Talunik müüs 10'000 krooni eest piima juustuvabrikule, kes omakorda müüs selle hulgifirmale 18'000 krooni eest. Milline summa lisandus juustuvabriku tegevusega SKP-sse? 8000 krooni 9. Endine diskor kulutas aastaid tagasi oma plaadikogu koostamiseks 13'500 krooni. Momendil õnnestus tal see p plaadikogu g ajalehe j vahendusel maha müüa 7'500 krooni eest. Kas ja kuidas mõjutab selline tehing selle aasta SKP suurust? Ei mõjuta, varem ostetu müük 10. Oletame, et aastal 1999 toodeti mingit tarbekaupa 200 ühikut hinnaga 25 krooni üks ühik. Järgmisel, 2000 aastal toodeti sama kaupa 300 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni ühik. Eeldades, et see oligi kogu toodang, arvutage: a) 2000 a. nominaalne SKP Nominaalne SKP(2000) = 300*30 =9000 krooni b)) 2000 a. SKP deflaator ((baasaasta oleks 1999)) SKP deflaator = 30 : 25 = 1,2 , c) 2000 a. reaalne SKP. Reaalne SKP(2000) = 9000 : 1,2 = 7500 krooni d) Kui suur on iga näitaja suhteline juurdekasv protsentides? · nominaalne SKP 80% ; · reaalne SKP 66,67%; 66 67%; · SKP deflaator 20%. 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Kapitali amortisatsioon on: a) aktsiisi aktsiisi-, käibe käibe- ja kinnisvaramaksu summa; b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; c) kahjum , mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse; d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12. Kaudsed ärimaksud on: a) maksud , mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru; b)) ettevõtte tulumaks ;; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks; d) aktsiisi-, k ii i käibe- käib ja j kinnisvaramaks; ki i k e)7 kõik maksud on kaudsed. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13. Kasutatava tulu (sissetuleku) all mõeldakse: a) kulusid , kulusid mida tehakse kapitalikaupade ostuks ; b) isiklikku tulu, millest on lahutatud isiklikud netomaksud ja tulusiirded ; c) kogu raha, mida ükskõik mis meetodil on õnnestunud hankida; d) isiklikku isiklikku tulu, tulu, millest millest on on lahutatud lahutatud isiklikud isiklikud netomaksud. netomaksud. 14. SKP on: a) riigi poolt teenitud kasum ühe inimese kohta; b) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil residentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades; c) riigi poolt toodetud vara, millele lisandub sõjasaagina saadud vara (v.a. sõralised ja sarvilised); d) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud 8 (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 15. Sisemajanduse puhasprodukt SPP on: a) toodang, toodang mis on korrektselt pakitud ning ei ole määrdunud; b) SKP väärtus, millest on maha arvatud välisinvesteeringud; c) SKP väärtus, millest on maha arvatud kõik investeeringud ; d)) SKP väärtus,, millest on maha arvatud majanduses j hõlvatud kapitali p tarbimiskulu e. amortisatsioon. 16. Lisandväärtuse all mõeldakse: a) iga väärtust, mida saab oma tuludesse lisada; b) kogutoodangu väärtust, millest on maha arvatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud tootmistegurite väärtus; c) sisemajanduse puhasprodukti väärtust, millest on maha arvatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud t t it tootmisteguriteit i väärtus; ää t d) 9 kõik ülaltoodu on õige. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 17. Sisemajanduslikku koguprodukti mõõdetakse: a) naturaalühikutes ( tonnid , tükid jne.); b) dollarites; c) bittides; d) inimtundides; e)) kroonides. e) kroonides.
18 Korporatsioonide kasumi alla kuuluvad: 18. a) mittekorporatiivsete ettevõtete tulude summa; b) dividendid ; b) di idendid ; id did c) jaotamata kasum; c) jaotamata kasum; d) netointressid ; e) kasumimaksed; e) kasumimaksed; f) makstud rendid.
10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 19. Tulusiirded on a) äärmiselt ebameeldivad asjad, asjad kuna Teie tulu siirdub mujale; b) ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite ( tooraine jne.) vahe; c) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; d) leitav selliselt , et isiklikust tulust lahutame isiklikud netomaksud. 20. Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: a) mitteainelisi teenuseid; b) tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju; c)) mitteresidentide majandusliku j tegevuse g tulemusi;; d) keskkonnakahjuliku toodangu väärtust; e)) kogutoodangu k d valmimisel l i i l osalejate l j tulusid. l id
11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 21. Mööbli remondiga tegelev ettevõtja ostab porolooni ja mööbliriiet, et valmistada ning müüa diivanipatju, mille turuhinnaks on 150 krooni tükk. Ühe Ü mööblipadja maksumus sisaldab 30 krooni eest porolooni, 1 krooni eest niiti, 49 krooni eest mööbliriiet. Kui suur on ühe toote lisandväärtus? 70 kkroonii 22. Kui Foxlandia nominaalne SKP väljendatuna 2000 aasta j k hi d d on 36 miljardit jooksevhindades ilj dit ning i 1990-st 1990 t aastast t t 2000 aastani t i tõusis üldine hinnatase riigis 20%, siis kui suur on 2000-nda aasta reaalne SKP mõõdetuna 1990-nda 1990 nda aasta püsihindades? 36:1,2=30 mrd. kr. 23. Avaliku sektori (valitsuse) kulutused sisaldavad: a) riiklikke ja kohalikke makse; b)) kaudseid makse;; c) amortisatsiooni; d) keskvalitsuse k k li ja j ja j kohalike k h lik omavalitsuste li kaupade k d teenuseid id ja j oste.
12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 24. Foxlandia 2000 aasta deflaator võrreldes 1970 aastaga (baasaasta) on 3,2 ja 1982 aasta deflaator võrreldes baasaastaga on 2,5. 2000 aasta nominaalse SKP väärtus on 704 miljardit krooni ja 1982 aasta nominaalne SKP on 448 miljardit krooni. 1. Leia 1982 aasta reaalse SKP väärtused? 179,2 , mrd. krooni 2. Leia 2000 aasta reaalse SKP väärtused? 220 mrd. krooni 3 3. Kui suur on uue 2000 aasta deflaatori arvväärtus (baasaasta 1982)? D = 1,28 1 28 4. Milline on 2000 aasta reaalne SKP kui võtta uueks baasaastaks 1982? SKP (r) ( ) = 550 mrd. d krooni k i 25. Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks: a) a) ettevõtte kulutusi uute masinate ja seademete muretsemiseks; b) muutusi kaubavarudes; b) c) kodumajapidamiste kulutusi lastele hariduse andmiseks; d) ettevõtete aktsiate ja võlakirjade ostmine ; e) kulutusi e) kulutusi uusehituseks; uusehituseks; f) 13 kulutusi pruugitud kapitalikaupade ostmiseks . Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 26. Tabelis on esitatud andmed Foxlandia nominaalse SKP kohta jooksevhindades, hinnaindeks protsentides ning reaalne SKP püsivhindades. Täitke tabeli lüngad. Aasta Nominaalne SKP Hinnaindeks (SKP deflaator),% Reaalne SKP 1991 120 80 150
1992 135 90 150
1993 150 100 150
1994 180 106 170
1995 220 110 200
1996 275 110 250
1997 375 125 300
1998 390 130 300
1999 500 125 400
2000 640 80 800
14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 27. Foxlandia rahvamajanduslik arvepidamine on: SKP sisemaised erainvesteeringud ........................ 666 666,1 1 + eksport ................................................... 363,2 + isiklikud netomaksud .................................. 498,2 , kohalike omavalitsuste ostud .......................... 467,7 + kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) .............. 441,4 i import ................................................... 451,0 4 10 -
eratarbimiskulutused .................................2606,1 + keskvalitsuse ostud .................................... 364,8 + isiklik tulu (sissetulek) ............................... 3298,5 3298 5 arvutage: SKP kulutuste meetodil 4016,9 rahvamajanduse puhasprodukt SPP SPP=SKP- amort SKP amort. 3575 5 3575,5 isiklikud säästud = isikl. tulu ­eratarb.-isikl.netomaksud 194,2 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 28. Foxlandia rahvamajanduse arvepidamine põhinäitajaid on toodud tabelis, kusjuures netosissetulek välismaalt on 0. Kulutuste meetod Saadud tulu meetod
palgad , töötasud ................................ 800 + eratarbimiskulutused ........................... 900 + väikeettevõtete kasumid ......................... 100 + koguinvesteeringud .............................. 150 + korporatiivsed kasumid ..........................100 + renditulud ........................................... 75 + netointressid ........................................ 75 + avaliku sektori ostud ............... ............ 200 + eksport ............................................ 100 + import ............................................. 50 - kaudsed netomaksud ........................... 75 + tulusiirded kodumajapidamisele ............. 50 üksikisiku tulumaks ............................ 100 korporatsioonide jaotamata kasum ......... 50 + korporatsioonide kasumimaksud ........... 25 + amortisatsioon 16 .................................. 75 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Leidke a) Sisemajanduslik koguprodukt kahel erineval viisil Kulutuste meetod E = C + I + G + (X ­ Z) = 900 +150 + 200 +(100-50) =1300
Saadud tulu meetod E = W + rt + r + p = 800 + 100 + 100 +75 +75 + 75 + 50 + 25 = 1300 b) Rahvuslik puhasprodukt RPP = E ­ amortisatsioon = 1300 ­ 75 = 1225 c) Rahvatulu NI = RPP ­ kaudsed maksud =1225 ­ 75 =1150 d) Isiklik netomaks Isiklik netomaks = üksikisiku tulumaks ­ tulusiirded = 100 ­50 = 50 e) Dividendid = Korp. kasum- korp. jaot. kasum- kasumimaksed = 100 - 50 - 25 = 25 f)) Isiklik kasutatav tulu Isiklik kasutatav tulu = Isikl. tulu ­ isikl. netom. ­ kaudsed maksud = 1150 ­50 ­ 75 =1025 17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 29. Makrolandia rahvamajandusliku arvepidamise põhilised näitajad:
E t bi i k l d ................................. 480 Eratarbimiskulud 480 Leidke: a) Sisemajanduse koguprodukt Avaliku sektori kaupade ja teenuste ostud ...200 kulutuste meetodil 200 p Kapitali tarbimiskulu ((amortisatsioon)) ........ 40 S SKP = 480 +200 200 + 120 +20 20 + 20 = 840 Kapitalikaupade(tootmisvahendite) ostud ... 120 Muutused kaubavarudes.......................... 20 20 b)) Rahvuslik koguprodukt g p Valitsuse tulusiirded kodumajapidamistele ...80 Korporatsioonide jaotamata kasumid ......... 30 RKP = SKP + mitteresidentide puhasinvesteering = 840 + (-25) =815 I iklik d maksud Isiklikud k d ................................... 60 Palgad, töötasud ................................. 350 c) Rahvuslik puhasprodukt Kaudsed ärimaksud ............................ 10 RPP = RKP ­ amortis. = 815 ­ 40 = 775 Netoeksport ....................................... 20 Korporatsioonide kasumimaksed ............ 15 d) Rahvatulu Töötuse vastane kindlus ........................ 20 NI = RPP ­ kaudsed ärimaksud = 775- Mitteresidentide puhasinvesteeringud ...... -25 10 =765
18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 30. Kalapüügiga tegelev ühistu kulutas töötajatele palkade maksmiseks 1 200 000 krooni, paatide ja püügivahendite ostuks ja remondiks 600 000 krooni ja mootorkütuse ostmiseks 100 000 krooni. Ühistu Ü kogutulu kalade müügist oli 2 100 000 krooni. Kui suur on ühistus loodud lisaväärtus?
LV = 2 100 000 ­ (1 200 000 +600 000 + 100 000) = 200 000 krooni 31. Millist maksu alljärgnevatest ei loeta tavaliselt kaudseks maksuks? a) käibemaksu; b) aktsiisimaksu; c) kinnisvaramaksu; d)) tulumaksu;; e) tollimaksu .
19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 33. Kas vastavalt rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhimõtetele, peab kõigis majapidamissektorites loodud summaarne lisandväärtus olema suurem kui kõigi lõpptoodete ja ­teenuste teenuste väärtus? a) õige; b) vale. vale Tegelikult on tegemist ühe ja sama näitajaga, näitajaga seega on võrdsed võrdsed. 34. Vältimaks korduvat arvestust , kasutatakse SKP arvestamisel tootmislisandil lisandväärtuse printsiipi , mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. a) õige; b) vale. Lisandväärtuste summa ju ongi lõpptoodangu väärtus. 35. Potentsiaalne SKP on selline arvestuslik kogutoodang , g g, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõik olemasolevad ja ning kättesaadavad tootmistegurid : a) õige; b) vale.
20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 36. Sisemajanduse koguprodukti võib arvutada, kasutades kas sissetulekute (saadud tulude) või kulutuste meetodit. Millised osad allloetletutest on vajalikud SKP arvutamisel saadud tulu (tähistame tähega T) ja millised kulutuste meetodi (K) kasutamisel : a) eksport; p K b) rent; T
c) kaudsed netomaksed; T
d) eratarbimiskulutused; K e) palgad; T
f) sisemaised erainvesteeringud; K
g)) mittekorporatiivsete itt k tii t ettevõtete tt õt t tulu; t l T h) avaliku sektori kulutused; K
i) korporatsioonide kasumid; T
j) import; K
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 21 37. Ühiskondlikku heaolu (s.t. mitte ühiskondlikku rikkust) iseloomustatakse kõige sagedamini:
a) keskmise töötasu kaudu; b) sisemajandusliku koguprodukti suuruse abil; c) c) heaolu indeksi heaolu indeksi abil; abil; d)) miinimumpalga p g abil.
38. Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning k ll l puudub kellel d b igasugune i erialane i l ettevalmistus l i võii on ta siis ii sellise lli erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, küll aga mujal. mujal
a)) fataalselt töötu;; b) struktuurselt töötu; c) heidutatud töötaja; d) totaalselt l l töötu. öö
22 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 39. Monetaarpoliitika
a) keskpanga rahapoliitikat, b) maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist, optimeerimist c) keskpanga laenupoliitikat, d)) valitsuse kontrolli ettevõtete ppalga g jja tootluse suhte üle.
40 Fiskaalpoliitika 40. i k l lii ik hõlmab: h l b
a) keskpanga rahapoliitikat; b)) maksumäärade ja j riiklike kulutuste optimeerimist; p ; c) keskpanga laenupoliitikat; d) valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle.
23 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 41. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel:
Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 90 90,66 120 % 1998 91,5 122 %
Kui suur 1998 aasta reaalne SKP 1990 aasta hindades? a) 65; b) 69; 69 c) 75; d) 78 78.
Kui suur 1997 aasta reaalne SKP 1990 aasta hindades? a) 65,5; Lisaküsimus: Kui suur on 1998 a deflaator kui baasaastaks b) 69,5; võtta 1997? I = 1,22 1 22 /1 /1,20 20 = 1,017 1 017 c)) 75,5 75 5 d) 80; 24 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 42. Varimajanduse osatähtsus SKP on allpooltoodud riikidest suurim:
Vastus: a) Rootsis ja Sveitsis , kuna seal on Euroopa kõige suurem maksukoormus ; b) USA ­ s, kuna ameeriklastele ei meeldi riigimakse tasuda; c)) Itaalias,, kuna firmasid ei võeta ettevõtete registris g arvele;; c) Eestis, kuna ei tunta piisavalt hästi elektroonset tulumaksu maksmise võimalust; Uk d) Ukrainas. k i
43 Varimajanduseks nimetatakse ettevõtlust, 43. ettevõtlust kus:
Vastused: a) tootmise tehnoloogia ei võimalda töötada päikese käes; b) toodetakse kergesti riknevat kaupa; c))) tudeng c) dd tudeng töötab öö öö bb suvel töötab suvelll ehitusel hi ll il ehitusel hi ilma il ametlikult ilma lik lik ll vormistamata; ametlikult ii vormistamata; d) vormistatakse ja müüakse soovijatele nn. "riiulifirmasid". 25 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 44. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel:
Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 88.25 130 % 1998 93.00 132 %
Kui suur reaalne SKP 1998 a. 1990 aasta hindades? a)) 67,45; 6 4 b) 69,25; c) c) 70 70,45; 70 45; 70,45; 45; d) 75,75. Kui suur reaalne SKP 1997 a. 1990 aasta hindades? a) 67,9; b) 69,25 c)) 70,45 70 45 d) 114,7 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 45. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on tegelik töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a) inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb; Vastused: a) inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb; b)) inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb; g ; c) inflatsioonimäär ei muutu; d) töötus suureneb. 46 Kuii tegelik 46. lik SKP S (Q) on madalam d l kuik i potentsiaalne i l SKPS (Q*), (Q*) siis ii on tegelik töötus (U) suurem kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua kaua, milline allpool toodutest sündmustest suure tõenäosusega realiseerub? Vastused: a) inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb; b) b) inflatsioonimäär inflatsioonimäär tõenäoliselt tõenäoliselt langeb; langeb; c)) inflatsioonimäär i fl i i ää eii muutu; d) töötus väheneb. 27 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 47. Kui tegelik SKP (Q) on võrdne potentsiaalse SKP (Q*), siis on tegelik töötus (U) võrdne töötusega täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? Vastused: a) inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb; b)) inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb; g ; c) inflatsioonimäär c) inflatsioonimäär ei ei muutu; muutu; d) töötus suureneb kiiresti.
48. Riigi majanduslikku arengut iseloomustab kõige paremini:
Vastused: a)) miinimumpalk ; p ; b) atesteeritud kaardimoor; c) sisemajandusliku koguprodukti suurus; d) iinflatsiooni fl i i suurus
28 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 49. SKP deflaator on sama mis : a) tootjahinna indeks; b) tarbijahinna indeks, c) hulgihinna g indeks; d) d) kõikide võimalike toodete turuhinna indeks.
50. Eeldame, et SKP, mõõdetuna turuhindades aasta jooksul kasvas 120 miljardilt kroonilt 160 miljardi kroonini. Sama perioodi SKP deflaatori kasv oli 1,3. Kui palju suurenes reaalne SKP protsentides Teise aasta reaalne SKP = 160 / 1,3 = 123,0769; Reaalse SKP kasv = (123,0679 - 120)) / 120 = 2,56% 51. Kui riigi A SKP on 10 miljardit krooni ja riigi B SKP on 12 miljardit krooni antud vahetuskursi juures ja teades, et ostujõu pariteedi näitaja (PPP) on riigil B võrreldes riigiga A 1,5. Kui suur on riigi A PPP SKP võrrelduna riigi B-ga? Riigi A SKP suhe riigi B SKP-sse antud vahetuskursi korral = 10 / 12. Ette oli antud et riigi B valuuta on 1,5 antud, 1 5 korda üle hinnatud võrreldes riigi A valuutaga, valuutaga seega riigi A PPP SKP võrrelduna riigi B-ga = 10 / 12 * 1,5 = 1,25. 29 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 52. Viige kokku rahvamajandusliku arvepidamise näitaja ja määratlus Näitaja Määratlus 1. SKP... C A. Isiklik tulu pärast isiklike netomaksete mahaarvamist, see on tulu, mida kodumajapidamised saavad kasutada kas tarbimiseks või säästmiseks. 2. RKP, Rahvuslik B. Sisemajanduse koguprodukt turuhindades, millele on liidetud koguprodukt F netotulud välismaalt (välismaalt saadud ja välismaale makstud esmaste tulude vahe). 3. RPP Rahvuslik C. Mingi ajavahemiku jooksul residentide ja mitteresidentide puhasprodukt E poolt riigi majandusterritooriumil valmistatud lõpptoodangu turuväärtus. 4. Kasutada olev D. Sissetulekud, mida kodumajapidamised tegelikult saavad kogurahvatulu B enne otseste maksude tasumist. 5. Isiklik tulu D E. Antud riigi residentide poolt loodud lõpptoodete ja ­teenuste turuväärtus millest on maha arvatud ärakulutatud turuväärtus, tootmisvahendite korvamiseks tehtavad kulutused (amortisatsioon). 6. Kasutatav tulu A F. Antud riigi sisemajanduse koguprodukt, millest on maha arvestatud välisinvesteeringud 30 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz