Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine (0)

Loeng g 5. Nõudlus jja pakkumine p Sissejuhatus Monopson
T Turgude d struktuurid t kt id
Täieliku konkurentsi turg Monopoolne turg
Monopoolne konkurents
Oligopol
2 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Täieliku konkurentsi turg (TKT) Eeldame 1. Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid. 2. Iga g ostja j teab, et turul on hulgaliselt g müüjaid, j kelle vahel tal on võimalik valikut teha 3. Iga müüja on teadlik, et analoogset toodangut pakuvad paljud müüjad. 4 Ühe 4. Üh müüja üüj või õi ostja tj roll ll on null. ll Hinna Hi ja j koguste k t kujunemisel k j i l osalevad l d kõik. kõik Täieliku konkurentsiga turgusid j iseloomustab kaks näitajat:
1. Kaupade pakkumine turul on pidev.
2. Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, Näit. nisuturg või jäätiseturg, kus on j ega et üksik ostja g müüja j ei suuda tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid . turuhindu mõjutada. Seega üksiku turuosalise käitumine hinda ei mõjuta ning kujunenud hindu vaadeldakse kui etteantut. 3 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Oligopol
Puhta oligopoli puhul: ·turul on mõned tugevad firmad · firmadel õnnestub hindu suures osas kontrollida ·firmadel õnnestub nõrgemaid konkurente turult välja tõrjuda või vähemalt üritavad seda teha ·pole hinnasõjad välistatud välistatud, kuigi selleni läheb konkurentsivõitlus suhteliselt harva.
Eestis oleks sellisteks firmadeks näiteks alkoholitootjad, õlletootjad, ka piimakombinaadid.
4 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Monopoolne konkurents · turul on palju müüjaid, kuid nad pakuvad vägagi erinevaid kaupu · kuna kaupade pakkumine täielikult ei kattu, on neil kõigil g võimalik mingil g määral ise hindu kehtestada
Näide Lennufirmad , kes on küll Arvuti A ti ttarkvara k tturg . E E- analoogse teenusega turul õppe jm. tarkvara palju. kuid teenindavad eri liine ning i seetõttu tõtt omavahel h l eii konkureeri
5 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz M Monopol l Turg kaupadele ja teenustele, kus on ainult üks müüja, kes siis määrab kauba või teenuse hinna hinna. Loomulikud monopolid, kelle tegevust püütakse siis riigi tasandil reguleerida: näit. Eesti Energia, Tallinna Vesi, Tallinna Soojus , Microsoft, ...
6 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Monopson Täielik konkurents eeldab ühelt poolt paljude müüjate olemasolu, teiselt poolt peab nende müüjate vastas seisma ka suur ostjate vägi. Paraku on mõnikord ka üksik ostja võimeline hinda mõjutama.
Situatsioon,, kus turul on küll p palju j müüjaid, j , kuid suhteliselt vähe ostjaid. j Monopson võib kasutada oma turuvõimu hinna taseme allasurumiseks. Selline olukord võib põhjustada olemasolevate ressursside ebaefektiivse kasutamise ning i ühiskond ühi k d ttervikuna ik k kaotaks t k vaatamata t t monopsonii ajutisele j ti l edule. d l
Näide. Palju piimatootjaid ja vähe piimakombinaate. Maakohas üks tööandja.
7 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse olemus
8 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudlus Turu uuringud algavad ostjate käitumisest. Mis määrab kauba koguse nõudluse. Vaatleme kaubana jäätist.
Hi d Hind 1. Mis juhtub kui jäätisetopsi hind kasvab 100 kroonini?? Il Ilmselt lt ostetakse t t k vähem. äh Võib Võib-olla ll ostetakse t t k selle ll asemell külma kül jjogurtit. tit 2. Kui jäätise hind langeb 1 kroonini?? Ilmselt ostetakse rohkem kui varem. Seega nõudlus langeb, kui hind tõuseb ja vastupidi. Selline seos hinna ja koguselise nõudluse vahel on omane enamusele kaupadele. Nõudlusseadus Nõ dl d väidab, äid b ett kauba k b hinna hi langemisel , l i l suurenebb kauba k b nõudlus, õ dl tingimusel, ti i l et muud faktorid ei muutu.
Sissetulekud Kuidas muutub nõudlus, kui väheneb sissetulek? Reeglina g nõudlus langeb, g , kuna teil on vähem võimalusi kulutada. Juhul, kui nõudlus kaupadele langeb koos sissetulekute langusega, siis neid kaupu nim. normaalseteks kaupadeks. Kuii mingi K i i kauba k b nõudlus õ dl kasvab k b samall ajal j l kui k i sissetulekud i l k d langevad, l d siis ii nimetatakse i k seda alaväärtuslikuks kaubaks. Näitena võib tuua bussi või trammi. 9 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Omavahel seotud kaupade hinnad 1. Asendatavad kaubad Eeldame, et jahutatud jogurti hind langeb. Nõudlusseaduse järgi tuleks nüüd tarbida rohkem jahutatud jogurtit. Samal ajal te tõenäoliselt ostate vähem jäätist. Põhjuseks on nende suhteliselt sarnased maitseomadused. Def. Kui ühe kauba hinna langemine vähendab teise kauba nõudlust, siis neid kahte kaupa kutsutakse asendatavateks. Sellised kaupade paarid on hot dog ja hamburger , peenleib ja saib jne..
2. Täiendkaubad Eeldame, et langeb jäätisele lisatava sokolaadi hind. Nõudlusseaduse kohaselt peaks nüüd kasvama sokolaadi tarbimine. Mis juhtub jäätise nõudlusega? Sellist situatsiooni, situatsiooni kui ühe kauba hinna langus kutsub esile teise kauba suurema nõudluse, nimetatakse neid kahe kaupa teineteist täiendavateks kaupadeks. Sellisteks paariskaupadeks võivad veel olla bensiin ja autod, mäesuusad ja tõstukipilet, arvutid tid jja ttarkvara. k
10 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Maitse Suures osas on muidugi iga konkreetne nõudlus seotud maitsega. Kui teile meeldib jäätis, siis te ostate seda rohkem. Teadlased tavaliselt vältivad inimeste maitseeelistuste selgitamist, selgitamist kuna maitse kujunemisel on omad ajaloolised ja psühholoogilised mõjud, mistõttu see jääb väljapoole majanduse valdkonda.
Ootused Ilmselt määravad nõudluse suurust ka ootused. · Ühelt poolt, kui te loodate teenida järgmisel kuul tunduvalt rohkem kui täna, siis olete valmis l i koheselt k h lt oma kulutusi k l t i suurendama . d · Teisest küljest, kui te teate, et alates ülehomsest langeb jäätise hind tunduvalt, siis võib teie momendi nõudlus lükkuda paari päeva võrra edasi.
11 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse esitamise võimalused 1. Sisuliselt on võimalik teha kindlaks iga üksiku indiviid nõudlus mingi konkreetse kauba või teenuse järele ja esitada see kas tabeli, analüütilisel kujul või graafiku kujul. 2. Selleks, et analüüsida, kuidas turg toimib tuleb kindlaks määrata turu nõudlus, mis oleks kõikide individuaalsete kauba ja teenuste nõudluste summa. summa
Hinna ja nõudluse sõltuvused Hind tabeli ja graafiku kujul. kujul 11
Jäätise nõudlus 9 Jäätise hind 3 48 7 5 36 7 24 5 9 12 11 0 3 0 12 24 36 48 Nõudlus
12 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluskõvera nihe 1. Eeldame, et ootamatult teatab ülemaailmne arstide föderatsioon, et on tehtud jalustrabav avastus. Leiti, et kõik, Leiti kõik kes söövad päevas vähemalt kaks jäätist elavad keskmiselt tunduvalt kauem võrreldes nendega, kes jäätist ei söö. 2. See avastus muudaks tõenäoliselt inimeste suhtumist jäätisesse ning suurendaks oluliselt nõudlust jäätise järele. Antud hinnatasemel tekib müüjatel koheselt võimalus müüa suurem kogus jäätist, mille tulemusena nõudlus kõver nihkub p paremale. Analoogselt nihutab iga muutus, mis vähendab nõudlust, nõudluskõvera vasakule.
Järeldus! Kui muutuvad mingisugused senini determineerituteks peetud tingimused peale hinna, siis toimub nõudluse kõvera nihe.
13 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Hind Nõudluskõvera nihkumine .
Nõudluse kasv
D3 Nõudluse kahanemine D1 D2
Nõ dl Nõudlus
14 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Kumb on parem, kas filantroopide või poliitikute üleskutse vähendada suitsetamist või alkoholi tarbimist?
Filantroopide võimalus on nihutada vastavate toodete nõudluskõverat. Hirmutamine ! Hoiatused sigaretipakkidel! Reklaamikeelud TV-s, raadios, tänaval, tervisekaitse üritused! Selgitustöö! Eesmärk: nõudluse vähendamine antud hinnataseme juures.
Alternatiiv (p ( poliitik ), ), p püütakse tõsta sigarettide g hinda. Kui valitsusel õnnestub tõsta tubakatoodete maksumäära on selle tulemuseks kõrgem müügihind. Ilmselt suitsetatakse vähem. Antud juhul suitsetamise vähenemine ei kajastu nõudluskõvera nihkes, vaid liikumisega mööda kõverat kuni punktini, kus on madalam nõudlus ja kõrgem hind. Tulemused. Maailmas viib 10% hinnatõus tarbimise 4% võrra alla. Eestis suureneb ilmselt salaviina ja -suitsu müügi osatähtsus.
15 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Suitsetamisevastane poliitika Paki sigarettide g nihutab nõudluskõvera vasakule hind, EEK
15
D1 D2
0 10 20 sigarette päevas Paki sigarettide hind, EEK Sigarettide g täiendav maksustamine tõstab hinda, kuid liikumine toimub piki kõverat. B 18
15 A
D Slaid 16 16 0 12 20 sigarette päevas Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse suurust mõjutavad faktorid Mõju nõudluskõverale Hind Põhjustab liikumise piki kõverat
Si t l k t suurus Sissetulekute Nih t b nõudluskõverat Nihutab õ dl kõ t
Täiendavate kaupade hinna muutus Nihutab nõudluskõverat
Maitse Nihutab nõudluskõverat
Ootused Nihutab nõudluskõverat
Ostjate arv Nihutab nõudluskõverat
17 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz P kk i olemus Pakkumise l
18 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Individuaalset pakkumist mõjutavad faktorid. Hind · Hind on põhifaktor, mis määrab pakkumise suuruse. · Kui jjäätise hind on kõrge, g , siis tulu on kõrgem g ning gppakutav kogus g suurem. · Tootja töötab kauem, valmistab rohkem, palkab lisatööjõudu. · Kui jäätise hind on madal! · Siis äri annab vähem tulu, siis toodate vähem jäätist. Lõpuks tuleb selline äri lõpetada ning teie pakkumine langeb nulli. · Kui hinna tõus põhjustab pakkumise kasvu ja vastupidi vastupidi, kui hinna langusega kaasneb ka pakkumise vähenemine, siis öeldakse, et pakkumise suurus on positiivselt seotud kauba hinnaga. · S lli seost hi Sellist hinna jja pakkumise kk i k koguse vahel h l nimetatakse i k pakkumisseaduseks. kk i d k
Pakkumisseadus väidab, väidab et kauba hinna tõusmisel, tõusmisel suureneb ka kauba pakkumine, tingimusel, et muud faktorid ei muutu
19 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Tehnoloogia ·Tehnoloogia g võib vähendada tööjõu j vajadust j jjäätise tootmisel. ·Firma kulud vähenevad. ·Eelised Eelised tehnoloogias väljenduvad pakkumise suurenemises. suurenemises
Sisendhinnad Jäätise tootmiseks on vaja: tööjõud, hooned, masinad , suhkur, toiduvärv, rõõsk koor ... Juhul, kui mingi komponendi hind tõuseb langeb koheselt ka kasumi suurus Juhul ning firma pakkumine väheneb. Kui sisendite hinnad kasvavad oluliselt võib see halvata kogu tootmise.
Ootused Tänased p pakkumised sõltuvad reeglina g tulevikuootustest. Näiteks, kui te eeldate, et lähitulevikus hind tõuseb, siis toodate jäätist rohkem ning säilitate seda laos ning vähendate momendi pakkumist.
20 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Pakkumiskõver Jäätise hind
9
7
5
3
0 4 8 12 Jäätise kogus
21 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Pakkumise esitamine Vaatleme,, kuidas muutub p pakkumise suurus sõltuvalt hinnast ,, eeldusel ,, et sisendkomponendid, tehnoloogia ja ootused on muutumatud. Pakkumise sõltuvust hinnast saame esitada nii tabeli kujul kui ka graafiliselt.
Individuaalne pakkumine ja turu pakkumine. Turu kogunõudlus oli üksikute nõudluste summa, ka turu kogupakkumine on üksikute pakkumiste summa summa. Millest aga sõltub individuaalsete pakkumiste suurus vaatlesime eespool. Lisaks sellele sõltub turupakkumise suurus ka müüjate arvust. Pakkumiskõvera nihe Kui suhkru hind langeb, siis jäätis hinna langus peaks suurendama tootja kasumeid. See omakorda suurendab jäätise pakkumist, kuna antud hinnataseme juurest soovib müüja toota suuremat kogust ja pakkumiskõver nihkub paremale. Seega, kui peaks muutuma ükskõik milline pakkumist mõjutav faktor peale hinna, siis pakkumiskõver nihkub. Juhul kui muutused põhjustavad pakkumise langust, siis nihkub pakkumiskõver vasakule. Kokkuvõttes, pakkumiskõver näitab, mis juhtub pakutava kauba kogusega, juhul kui kauba hind muutub, hoides samal ajal ülejäänud pakkumist mõjutavad tegurid konstantsena. 22 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Pakkumisseadus. Kauba hinna tõusmisel, ceteris paribus , suureneb ka kauba koguse pakkumine.
Pakkumise suurust mõjutavad Mõju pakkumiskõverale faktorid Hind Põhjustab liikumise piki kõverat Sisendhindade suurus Nihutab pakkumiskõverat Tehnoloogia Nihutab pakkumiskõverat
Ootused Nihutab pakkumiskõverat Müüjate arv Nihutab pakkumiskõverat
23 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudlus ja pakkumine
24 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudlus ja pakkumine koos 11. Reaalses R l elus l eii õnnestu õ t pakkumist kk i t jaj nõudlust õ dl t eraldi ldi analüüsides lüü id jõuda jõ d eriti mõistlike tulemusteni. Seetõttu vaatleme neid graafikul koos. 2. Ostjate ja müüjate tegevus liigutab turgu nõudluse ja pakkumise tasakaalu suunas.
Jäätise hind Pakkumine Ülepakkumine
7 a 6 Tasakaal
5 Liigne nõudlus Nõ dl Nõudlus
20 Jääti kogus Jäätise k
25 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudlus ja pakkumine Vaatleme, kuidas erinevad sündmused mõjutavad jäätiseturgu. Toome näitena ilmastiku mõju turule.
Esiteks, eeldame, et ilmselt on ilm see sündmus, mis nihutab nõudluskõverat. Teiseks teame, et ilmastiku toimel võib kõver nihkuda nii paremale kui ka vasakule. K l Kolmandaks , d k vaatleme tl tasakaalu t k l kujunemist k j i t pakkumise-nõudluse kk i õ dl diagrammil. di il Selleks, et näha kuidas need juhised toimivad vaatleme erinevaid sündmusi, mis võivad mõjutada j jjäätiseturgu. g
Näide: Nõudluse muutus. Eeldame, et suvi osutus äärmisel palavaks ning uurime, kuidas see mõjub jäätiseturule. Ilmselt:
1. Kuum ilm mõjutab nõudluskõverat, kuna inimesed on valmis ostma jäätist iga etteantud hinna juures. 2. Kuna kuuma ilma tõttu inimesed ostavad rohkem jäätist, nihkub nõudluskõver paremale. See nihe näitab, et jäätise koguseline nõudmine on kõrgem iga hinnanivoo juures. 3. Pakkumiskõver ei muutu, kuna ilm ei mõjuta jäätisemüügi firmasid.
Järelikult kuum ilm põhjustas nii jäätise hinna kui ka müüdava koguse suurenemise.
26 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Kõvera nihkumine ja liikumine mööda kõverat.
1. Antud näites pakkumine ei muutunud seetõttu, et ilm ei muutnud firma soovi 2. Selle asemel mõjutas kuum ilm tarbijate müüa iga etteantud hinna juures. soovi osta iga etteantud hinnatasemelt ning seetõttu nihkus nõudluskõver. Nõudluse Hind suurenemine põhjustas tasakaaluhinna tõusu. S
3. Kui hind tõuseb, kasvab ka pakutav kogus. See suurenemine pakkumise koguses on p2 jälgitav liikumisena piki pakkumiskõverat.
p1 D2
D1
q1 q2 Kogus
27 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Näide: Muutus pakkumises. Eeldame, et ühel ilusal suvel laseb terrorist õhku mõned jäätisetehased. S mõjutab See õj t b pakkumiskõverat. kk i kõ t 1. Müüjate arv ja jäätise kogus mida firmad suudavad toota ja müüa antud hinnatasemel väheneb. Väheneb jäätise pakkumine ... S2 Jäätise hind S1 Esialgne tasakaal 10 4. Nõudluskõver ei muutu, kuna terrorist ei suuda muuta jäätise 6 kogust, mida soovitakse osta. 2 ...ja tõuseb hind
Nõudlus P kk i Pakkumine
12 20
3. ... ja langeb läbimüük
Näeme, et selline sündmus põhjustas hinna tõusu ja müüdavate koguste vähenemise.
28 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Näide: Pakkumine ja nõudlus muutuvad koos. Eeldame nüüd, et kuum suvi ja maavärin toimivad üheaegselt. Analüüsime neid sündmusi. 1. Mõlemad kõverad nihkuvad. Palavad ilmad mõjutavad nõudluskõverat. Samal ajal maavärin mõjutab pakkumiskõverat.
2. Mõlema kõvera nihe toimub samas suunas, mis eelmiste näidete puhul. Nõudlus kõver liigub paremale jja p p pakkumiskõver nihkub vasakule. 3. Eksisteerib kaks võimalust tasakaaluks, mis omakorda sõltuvad nihete suhtelisest suurusest . Mõlemal juhtumil tasakaaluhind tõuseb. Kui nõudlus suureneb märksa olulisemalt kui pakkumine langeb g ((a), ), kasvab ka tasakaalu kogus. g Kui ppakkumine langeb g märksa olulisemalt kui nõudlus suureneb (b), langeb ka tasakaalukogus. Seega, need sündmused kindlasti tõstavad hinda, kuid nende mõju kogusele ei ole üheselt määratav. S2 a Uus tasakaal Uus tasakaal Suur nihe Jäätise hind Suur nihe Väike nihe S1 S2 P2 P2 S1
D2 P1 P1 D2 Endine tasakaal D1 D1
Q1 Q2 Q2 Q1 Jäätise pakkumine
29 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Elastsuse olemus ja nõudluse elastsus
30 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Elastsus ja tema rakendused Näide! Talunik , kes tegeleb ainult nisu kasvatamisega ning kogu teenistus oleneb nisumüügi i i edukusest. Ta teeb suuri jõupingutusi selleks, et muuta oma põllumaa viljakandvaks. Vaatleb ilma jja mulla olukorda,, jjälgib g kahjureid j jja taimehaigusi g oma p põldudel,, õpite p tundma farmitehnoloogia viimased edusamme. Seega, mida rohkem ta vilja müüb, seda kõrgemad on sissetulekud ja elustandard.
Probleem! Äkki teatavad Sangaste sordiaretajad, et neil õnnestus aretada uus nisusort , mis eelnevatega võrreldes annab 20% kõrgem saagi. Kuidas suhtuda uudisesse? Kas on võimalik uus sort kasutusele võtta ja kas sellest j tõuseb üldse tulu? Hiljem hindame. Kauba hind viib pakutava ja nõutava kauba koguse tasakaalu ka viljaturul. Selleks, et aru saada ülaltoodust vaatleme elastsuskontseptsiooni.
Elastsus näitab, kuidas müüjad ja ostjad reageerivad turutingimuste muutusele, mis omakorda lubab meil suure täpsusega analüüsida pakkumist ja nõudlust Elastsus on hinnatundlikkus . nõudlust. hinnatundlikkus
31 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse hinna elastsus Nõudlusseadus: kauba hinna langus suurendab nõudlust.
Nõudluse hinna elastsus näitab kui palju nõudluse suurus reageerib hinna muutustele: ·kauba nõudlust on elastne, kui nõudluse muutused sõltuvad oluliselt hinna muutustest. · nõudlus on mitteelastne , mitteelastne kui nõudluse muutus reageerib ainult veidi hinna muutustele muutustele.
Mis siis määrab kindlaks kas nõudlus on elastne või mitteelastne? 1. Mistahes kauba nõudlus sõltub tarbija eelistustest . 2. Nõudluse hinna elastsus sõltub majanduslikest, sotsiaalsetest ja psühholoogilistest g , mis vormivad selle individuaalsetest soovidest. teguritest,
Hädavajalikkus ja luksus :
·hädavajalikel häd j lik l kaupadel k d l on suundumus d omada d mitteelastset itt l t t nõudlust õ dl t Näiteks arsti visiidi tasu, ravimite hinnad, elementaarsed toiduained ·samal ajal j luksuskaupadele p on omane elastne nõudlus Näiteks eralennuk, jaht , luksustoiduained
32 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Lähedase asendaja olemasolu Kaubal, millel on hea asendaja, j on suurem nõudluse hinna elastsus. Näiteks või ja margariin on kergesti asendatavad. Väike võihinna tõus, eeldades, et margariinihind on paigal, põhjustab või müügimahus küllaltki suure languse. S Samas munad d on toiduaine, t id i mis i eii oma lähedasi läh d i asendajaid, d j id seega nõudlus õ dl mitteelastne. itt l t
Turu definitsioon Nõudluse elastsus suvalisel turul sõltub kitsendustest. Kitsalt Kit lt määratletud ää tl t d turgudel t d l on suundumus d omada d rohkem hk elastsemat l t t nõudlust õ dl t kui k i laiemalt määratletud turgudel. Määratlusele toiduaine (väga lai määratlus), vastab mitteelastne nõudlus, kuna talle ei ole head ligikaudset asendajat . Jäätis (kitsam määratlus) omab suuremat elastset nõudlust, kuna talle on võimalik leida j asendajaid. Vanilje jäätis omab veelgi elastsemat nõudlust kuna asendajaid on veel rohkem.
Ajaline j horisont Kaupadel on suund omada suuremat elastset nõudlust pikema aja jooksul. Kui bensiini hind tõuseb, siis bensiini nõudlus langeb kergelt ainult mõne esimese kuu jooksul. Aja jooksul Aj j k l inimesed i i d ostavad d väiksema äik kü kütusekuluga k l masinaid i id või õi hakkavad h kk d kasutama k ühiskondlikku transporti. Mõne aasta pärast võib bensiini nõudlus seetõttu langeda. 33 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse elastsus erinevad liigid: ·nõudluse hinnaelastsus, mis näitab nõutava kaubakoguse tundlikkust sama kauba hinnamuutustele ·nõudluse nõudluse ristelastsus , mis näitab nõutava kaubakoguse muutuste tundlikkust teiste kaupade hindade muutusele ·nõudluse sissetulekuelastsus, mis näitab nõutava kauba tundlikkust sõltuvalt t bij t reaalsissetulekute tarbijate l i t l k t muutusest t t
Elastsuskoefitsient ehk e - kordaja leitakse üldjuhul alljärgneva valemi abil:
e = Nõutava kaubakoguse muutus% / Teise muutuja muutus %
34 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse hinna elastsuse arvutamine Nõudluse hinna elastsuskoefitsient e arvutamiseks kasutatakse valemit: e = (Nõudluse mahu muutus %) / (hinna muutus %)
Näide. Eeldame, Näid E ld ett jäätisetorbiku jääti t bik hind hi d kasvas k 5 kroonilt k ilt 5.50-ni. 5 50 i Selle S ll tulemusena t l l langes jääti jäätise läbimüük kuus 10 kastilt 8 kastini. Kõigepealt arvutame hinna muutuse protsendi: Hinna muutus protsentides = (5.50-5.00) / 5.00 = 10% Sarnaselt leiame ka nõudluse koguselise muutuse protsentides:
Nõ dl Nõudluse k koguseline li muutuse t protsentides t tid = (10-8) (10 8) / 10 = 20% Nendel tingimustel oleks: Nõudluse hinna elastsus = 20% / 10% = 2
Antud näite puhul oleks elastsus 2, mis näitab, et nõudluse koguse muutus on kaks korda suurem kui hi hinna muutus. t Kuna kaupade koguselise nõudluse on seotud negatiivselt nende hinnaga, siis koguse muutus protsentides peaks alati olema vastandmärgiga kui hinna muutus protsentides. Sel põhjusel on mõnikord nõudluse nõ dl se hinna elastsus elasts s esitatud esitat d negatiivse negatii se numbrina. n mbrina Käesolevas Käesole as loengute loeng te sarjas vaadeldakse teda kui absoluutväärtust ja esitatakse ilma miinus märgita. 35 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Elastsuse määratlused:
Nõudlust loetakse elastseks siis, kui See tähendab, et kogus muutub elastsuskoefitsient on suurem kui üks proportsionaalselt rohkem kui hind.
Nõudlust loetakse mitteelastseks sel See tähendab, et kogus muutub juhul, kui elastsus on väiksem kui üks proportsionaalselt vähem kui hind.
Nõudlust loetakse ühikelastseks, kui See tähendab, et kogus muutub elastsuskoefitsient on täpselt üks proportsionaalselt sama palju kui hind
Seega nõudluse hinna Graafiliselt on see seos määratud elastsus mõõdab kui palju nõudluskõvera kaldega. nõudlus reageerib hinnale.
Rusikareegel: R ik l Mida Mid lamedam l d on nõudluse õ dl kõver kõ etteantud tt t d punkti kti juures, j seda d suurem on nõudluse hinna elastsus. Mida järsem on nõudluse kõver etteantud punkti juures, seda väiksem on nõudluse hinna elastsus.
36 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz 1. Absoluutsel mitteelastne nõudlus 2. Mitteelastne nõudlus
Hind Nõudlus Hind
Hinna tõus ... 5 Hinna tõus 5 25% ... 4 4 Nõudlus
100 Kogus 90 100 Kogus ... langus 10% ... ei mõjuta nõudlust 5 Absoluutselt elastne nõudlus 5. 3. Ühikelastne 4. Elastne nõudlus Hind Hind Hind Hinna Alates 4 EEK ­st on tõus õ Hinna Nõudlus nõudlus null 25%... tõus 25%... 5 5
4 4 4 Nõudlus Täpselt 4 EEK, siis Nõudlus g kogus ostetakse iga g
75 100 Kogus 50 100 Kogus Kogus Hind alla 4 EEK, siis 37 ... langus 25% ... langus 50% nõudlus lõpmatu Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudlus Nõudlus Hind Hind
3
S=240 1 S = 100 0 0 100 Kogus 80 Kogus
Mitteelastse nõudlus. Kogutulu g muutus kui hind tõusis 1- lt 3 kroonini. Hind Hind
Nõudlus 5 4 S = 200 S= Nõudlus 100
50 Kogus 20 Kogus
Elastne nõudlus. Kogutulu muutus kui hind tõusis 4-lt 5 kroonini. 38 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse hinna elastsus sõltuvalt kogutulust ( sissetulekust )
Lisaks nõudluse hinna elastsusele, kasutatakse majanduses ka muid elastsuse mõisteid. Nendest oluliseim on nõudluse hinna elastsus sõltuvalt kogutulust, mis näitab kui palju nõudluse maht muutub kui tarbija sissetulek muutub. Nõudluse hinna elastsuskoefitsient sõltuvalt kogutulust g leitakse:
e =nõudluse mahuline muutus % / sissetuleku(tulu) muutus %
Suurem osa kaupadest on nn. normaalsed kaubad, mille puhul sissetulekute muutumisel muutus ka nõudlus. Juhul kui need liikumised on samas suunas, siis loetakse, et tegemist on normaalsete kaupadega , millel on positiivne hinna elastsus. Eksisteerivad ka nn. alaväärtuslikud kaubad, mille puhul sissetulekute tõustes tarbimine vähenes ((näiteks bussisõit). ) Seega, g , kui koguste g ja j hindade muutused toimusid erinevates suundades on tegemist negatiivse hinna elastsusega .
39 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse hinna elastsus sõltuvalt sisstulekutest Reeglina normaalsete kaupade puhul nõudluse hinna elastsus sõltuvalt tulust võib olla küllaltki erinev. 1. Sellistel kaupadel, nagu toit ja riided, on väike nõudluse elastsus sõltuvalt tulust, kuna tarbijad, hoolimata nende sissetulekute suurusest, on sunnitud seda ostma ostma. 2. Osadel kaupadel nagu raadio, televiisor , sülearvuti jne. võib olla suurem nõudluse hinna elastsus sõltuvalt p palgast. g 3. Luksuskaupadel ( kaaviar , lõhe) on aga suur tulu elastsus, kuna tarbijad leiavad, et juhul kui nende sissetulekud langevad, siis saavad nad ka ilma luksuskaupadeta hakkama hakkama.
40 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Pakkumise hinna elastsus. Pakkumisseadus ütleb, et kõrgem hind suurendab pakutavaid koguseid e. pakkumist. Pakkumise hinna elastsus näitab, kuidas pakutav kogus reageerib hinna muutustele. Kaupade K d pakkumist kk i t lloetakse t k elastseks l t k siis, ii kui k i pakutava k t koguse k suurus reageerib ib oluliselt hinna muutustele. Kaupade pakkumist loetakse mitteelastseks siis, kui pakkumine reageerib nõrgalt hinna muutustele. Pakkumise hinna elastsus sõltub müüjate paindlikkusest muuta pakutavate kaupade g koguseid.
Näide
Rannaäärne R ää maa pakkumise kk i hi hindd on mitteelastne, itt l t k kuna il ilma suurema või õi väiksema äik verevalamiseta on seda äärmiselt raske juurde hankida. Vastanditeks on mõningad tööstuskaubad, kuna firmad võivad hindade kasvades suhteliselt kiiresti laiendada tootmist (lisades vahetusi).
41 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Pakkumise elastsus. Enamikel turgudel oleks põhifaktoriks pakkumise hinna elastsuse juures analüüsitava perioodi pikkus. Pakkumine on rohkem elastne pikaajalises kui lühiajalises horisondis. Lühiajaliselt pole firmad võimelised suurendama või vähendama oma toodangut suurtes kogustes . Seega g lühiajaliselt j p pakkumise kogus g ei ole sõltuvuses hinnast. Pikaajaliselt aga sõltub pakkumine oluliselt hinnast.
Näide: Eeldame,, et p piima kokkuostu hind Mulgig Meieris kasvas 2,5 , kroonilt 3 kroonini, mille tulemusena kasvas piima pakkumine 100000 liitrilt kuus 125000 liitrini. Teada tahame, kui suur on piima pakkumise elastsus 1) leiame piima hinna muutuse = (3 ­ 2,5) /2,5 x 100 = 20%, 2) leiame pakkumise muutuse = (125000 ­ 100000) / 100000 x 100 = 25%, 3) sel juhul pakkumise hinna elastsus oleks = 25% / 20% = 1,25. Seega pakkumise muutused on suuremad kui hinna muutused ja tegemist on elastse pakkumisega
42 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Absoluutselt mitteelastne Mitteelastne pakkumine: Hind pakkumine: elastsus on 0 Hind elastsus on alla 1 Pakkumine Pakkumine
5 5 4 4 Hinna tõus Hinna tõus 25% võrra... 25% võrra...
100 Kogus 100 110 Kogus ...ei mõjuta pakkumise suurust ...suurendab pakkumist 10%
Hind Pakkumine
5 4 Pakkumise ühikelastsus: Hinna tõus elastsus on 1 25% võrra...
100 125 Kogus ...suurendab pakkumist 25% 43 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Elastne pakkumine: elastsus Absoluutselt elastne pakkumine: on suurem kui 1 elastsus on lõpmatu suur
Hind Hind Iga hinna juures, mis on kõrgem g kui 4 on p pakkumine lõpmatu.
5 4 4
Hinna tõus Hinna puhul 4 täitavad tootjad 25% võrra... iga pakkumiskoguse
100 200 Kogus Kogus ...suurendab pakkumist 100%
44 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Kas head uudised võivad olla Vaatleme nüüd kuidas mõjub Sangaste vahel ka halbadeks uudisteks? nisuaretajate uudis põllumeestele.
Kas 20% võrra suuremat saaki andev nisust paneb põllumehed rõõmust rõkkama? Mõjutab pakkumiskõverat. Kuna uus sort suurendab oluliselt saaki, siis põllumehed soovivad endise hinna juures oma nisupakkumist suurendada. See omakorda põhjustab pakkumiskõvera nihkumise paremale. Kuna nisu puhul on tegemist mitteelastse nõudluse ja pakkumisega, siis kõverate tõus on võrdlemisi järsk. järsk Sama veinitootjatel. veinitootjatel S1 S2 Nisu D hind 1. Juhul kui nõudlus on mitteelastne, siis 20% pakkumise kasv ... 3 2. ... viib suurele hinna langusele ... 2
Pakkumine Nõudlus
100 120 g Kogus 3. ...ja suhteliselt väiksemale müüdava koguse suurenemisele. Kogutulu langeb 300 240 45 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Makromajanduslike aktsioonide illustreerimine nõudluse õ dl jja pakkumise kk i abil bil
46 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz 1. Teadlasena Majandusteadlased täidavad 2. Poliitikuna kahesuguseid ülesandeid. Arendavad ja katsetavad teooriaid Kasutavad neid teooriaid, et seletamaks maailma meie ümber. muuta maailma paremaks.
V tl Vaatleme nüüd üüd nõudluse õ dl jja pakkumise kk i rakenduslikku k d likk külge kül ning i selleks ll k on vaja: j
1. Analüüsida monetaar - ja/või fiskaalpoliitika osatähtsust majanduses. 22. Analüüsida A lüü id valitsuste lit t majanduspoliitikaid, j d liitik id k kasutades t d selleks ll k nõudluse õ dl jja pakkumise teoorias pakutud vahendeid. Peab märkima, et sageli jõutakse küllaltki üllatavate tulemusteni, kuna majanduspoliitika annab tihtipeale tulemusi, kuhu selle teostajad mitte kuidagi jõuda ei soovinud. soovinud 3. Jälgides mistahes riigi poliitikute majanduspoliitilisi soove, võib sageli märgata püüdu kehtestada kontrolli mingite hindade üle (üürihindade piirmäärad, miinimumpalkade nõue jne jne.). ) Hinnakontroll kehtestatakse tavaliselt siis kui poliitikud on veendunud, et kaupade või teenuste hinnad on ebaõiglased kas müüjate või ostjate suhtes. Paraku genereerivad poliitikud sellega probleeme enda jaoks. 4 Vaatleme 4. V tl maksude k d mõju,õj k kuna poliitikud liitik d kasutavad k t d makse k niiii turu t väljaminekute älj i k t mõjutamiseks kui ka avaliku sektori sissetulekute tõstmiseks. 5. Tollide ja kvootide mõju majandusele. 6. Maailmakaubandus ja maailmaturu hindade mõju tasakaalu hindadele.
47 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Jäätise hind Jäätise hind 2. Ülemine piirhind , millest alla ei saa minna, siis on ... S 11. Tasakaaluhind S ilma piirhinnata
6 2. Kui on alumine 5 3. ...tulemuseks 5 piirhind, millest üle ülepakkumine p ei saa minna,, siis ...
a b 4
D D 1. Tasakaaluhind 3. ... on tulemuseks ilma piirhinnata puudujääk p j
100 Kogus 75 100 125 Kogus
Piirhinna mõju.
48 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz a b 2 ...kuid kui Bensiini hind Bensiini hind pakkumine langes S 1. Esialgu 1 P2 S1 ülemine Piirhind piirhind ei ole seotud ... 3 ...osutus P1 piirhind P1 4... ja tule- seotuks ... museks on puudujääk S2
D D
Bensiini kogus Qs Q2 Qd Q1 Bensiini kogus
Bensiini turg koos piirhinnaga. Slaidil a on toodud olukord, kus ülemine piirhind ei ole seotud ning bensiini tasakaaluhind kujune välja allpool piirhinda. Joonisel b on toodud olukord, l k d k kus b bensiini ii i hi hind d ttoorõli õli hinna hi tõusmise tõ i tõttu tõtt on kerkinud k ki d ning i pakkumiskõver kk i kõ nihkub asendist S1 asendisse S2. Reguleerimata turul tõuseks bensiini hind P1 kuni P2. Paraku välistab ülemine piirhind selle võimaluse. Seotud piirhinna juures sooviksid tarbijad osta bensiini koguses Qd, samal ajal soovivad tootjad sellelt hinnanivoolt müüa ainult Qs. Vahet nõutava ja pakutava koguse vahel ongi bensiini puudujääk. 49 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz a b S Üü Üür Üür
S
Üüri piirhind Üüri piirhind
puudujääk puudujääk D D
Korterite arv Korterite arv
Üürihindade Üü ihi d d kontrolli k lli lühi lühiajaline j li mõju, õj mille ill jjooksul k l eii ole l võimalik õi lik kortereid k id juurde ehitada, mistõttu pakkumine on täielikult mitteelastne ning nõudlus on mitteelastsed (a) ja pikaajaline mõju mille puhul võib nii nõudlus kui pakkumist vaadelda elastsetena (b).
50 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Palk Tööjõu pakkumine
Tööpuudus
Miinimum palk
Tasakaalu Tööturu tasakaal palk
Tööjõu nõudlus Nõudlus Pakkumine Tööjõu hulk
Miinimumpalga mõju tööturule. Tasakaal tööturul eksisteerib siis, kui puudub palga alammäär , mis oleks kõrgem kui on tööturu tasakaalu puhul palk. Juhul, kui eksisteerib selline miinimumpalk , siis tekib tööjõu ülejääk, millega kaasneb ka tööpuudus tööpuudus.
51 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Jäätise hind
Hind, mille S maksab ostja 6.50 Maks 2 krooni 1. Tasakaal ilma maksuta Hind ilma 5.00 maksuta 4.50 2. Maks nihutab nõudluskõverat tinglikult Hinna osa, mis täpselt maksu suurenemise jõuab müüjani ehk kahe krooni võrra 3. Tasakaal maksude D1 lisandumisel D2
90 100 Kogus Maks ostjatele. Kui maks suuruses 2 krooni nõutakse sisse ostjatelt, siis nõudluskõver nihkub allapoole 2 krooni ulatuses Tasakaalu kogus kukub 100 90 ­ ni. Hinna osa, mille müüjad saavad langeb 5 - lt kroonilt 4.50 ­ni ja hind mida ostja maksab kerkib 6.506 50 ­ ni. ni Kuigi sageli arvatakse arvatakse, et maksud maksatakse kinni ostjate poolt, siis tegelikult toimub maksude jagunemine ostjate ja müüjate vahel. 52 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Jäätise hind S2
Tasakaal T k l maksude k d Hind, mille S1 lisandumisel maksab ostja Maks nihutab 6.50 ti lik lt tinglikult Maks 2 krooni pakkumiskõverat Hind ilma 5.00 maksuta täpselt maksu 4.50 suurenemise ehk kahe krooni võrra Hinna osa, mis jõuab müüjani Tasakaal ilma maksuta
D1
90 100 Kogus
Maks müüjatele. müüjatele Kui maks suuruses 2 krooni nõutakse sisse müüjatelt müüjatelt, siis pakkumiskõver nihkub vasakule 2 krooni ulatuses Tasakaalu kogus kukub 100 90 ­ ni. Hind, mille müüjad saavad tagasi langeb 5 - lt kroonilt 4.50 ­ni ja hind mida id ostja tj maksab k bk kerkib kib 66.50 50 ­ ni. i Kuigi K i i sageli li arvatakse, t k ett maksud k d maksatakse k t k kinni ostjate poolt, siis tegelikult toimub maksude jagunemine. 53 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Hind 1. Kui pakkumine on elastsem kui nõudlus... S1 Hind, mille maksab ostja 2. ...siis mõjutab maksu Hind ilma M k Maks kehtestamine maksuta sagedamini tarbijaid ...
Hinna osa, mis 3. ...kui müüjaid jõuab müüjani
D1
90 100 Kogus
M k k Maksukoormuse jjagunemine. i TüüTüüpiline ili hädavajaliku häd j lik kkauba b kkorral. l
54 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz 1. Kui nõudlus on elastsem Hind kui pakkumine...
Hind, mille maksab ostja 3. ...kui tarbijaid j Hind ilma Maks maksuta
D1 Hinna osa, mis 2. ...siis mõjutab maksu jõuab müüjani k ht t i kehtestamine sagedamini müüjaid ...
S1
90 Kogus
Luksusmaksu toime turule. Juhul, kui pakkumiskõver on mitteelastne ja nõudluskõver on elastne, siis müüjani jõudev hinnaosa langeb oluliselt, kuid ostjate j p poolt jjuurdemakstav hinnaosa suureneb ainult natuke. Seega g enamus maksukoormusest langeb müüjate õlgadele. 55 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Tarbijate j ja j tootjate j tuluefektid
56 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Turud ja heaolu Seni vaatlesime, kuidas turumajanduses pakkumise ning nõudluse survel kujunevad kaupade ja teenuste hinnad ja kogused . Vaatleme potentsiaalse tulu temaatikat majanduses, e. uurime kuidas ressursside paigutamine mõjutab majanduslikku võitu võitu. Vaatleme neid eeliseid , mida turu osapooled saavad tänu turul osalemisele. Leiame, et pakkumise ja nõudluse tasakaal turul maksimeerib koguefekti, mida saaksid nii müüjad kui ostjad. Üheks majanduse põhiprintsiibiks on see, et turg on hea võimalus majandusliku aktiivsuse loomiseks.
Mis on "õige" turuhind ? Hind, mis tasakaalustab pakkumise ja nõudluse ongi parim, kuna ta maksimeerib nii tarbijate kui ka tootjate kasulikkuse!!!
57 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Tarbijate tuluefekt e. hinnavaru
1. Oletame, et keegi tahab mobiiltelefone müüa ja selleks, et kõrgemat hinda saada korraldab oksjoni.
2. Registreerubki neli ostjat, kõigil on oma nägemus ülemisest hinnast ning nende hinnapakkumised on järgmised:
Ostjad Mobiili hind 1. ostja 2000 krooni 2. ostja 1800 krooni
3 ostja 3. 1700 krooni 4. ostja 1500 krooni
58 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Mobiiltelefonide p pakkumine tabeli kujul j
Hind Ostjad Nõutav kogus üle 2000 krooni Puuduvad 0 1800 kuni 2000 üks 1 1700 kuni 1800 kaks 2 1500 kuni 1700 kolm 3 1500 või vähem neli 4
59 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluskõver mobiiltelefonide oksjonil.
Mobiiltelefoni hind Erinevate ostjate parimad 2000 pakkumised
1800 1700
1500
Nõudlus
0 1 2 3 4 Mobiiltelefonide arv
60 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Mobiiltelefoni hind Ostja majanduslik võit ühe 2000 müüja korral (200 EEK)
1800 1700
1500
Nõudlus
0 1 2 3 4 Mobiiltelefonide arv Kui on üks pakkuja turul, siis on ostja majanduslik võit oksjonil 200 krooni krooni. 61 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Mobiiltelefoni hind Esimese Esimeseostja ostjamajanduslik majanduslik 2000 võit võit(200 (300 (500EEK) EEK)
1800 Teise ostja majanduslik 1700 (100 EEK) võit (300 Kolmanda ostja 1500 majanduslik võit (200 EEK) Tarbijate summaarne majanduslik võit (400 (1000EEK) EEK)
Nõudlus
0 1 2 3 4 Mobiiltelefonide arv
Tarbijate majanduslik võit juhul kui on kaks või enam mobiiltelefoni ii f i müüjat. j 62 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Hind 1. Tarbija majanduslik tulu hinnanivool P1
P1 2. Järgmise tarbija majanduslik tulu hinnanivool P2 P2 3. Esimese tarbija majanduslik lisatulu Nõudlus
0 Q1 Q2 Kogus
Tarbijate majanduslik tulu hinnanivoodel P1 ja P2.
63 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Tootja tuluefekt
Maalrite hinnapakkumised majavärvimiseks
Pakkuja Hind 1. maaler 2000 krooni 2. maaler 1800 krooni 3. maaler 1700 krooni 4. maaler 1500 krooni
Maalrite pakkumistabel majavärvimiseks
Hind Müüjaid 2000 ja rohkem neli 1800 kuni 2000 kolm 1700 kuni 1800 kaks 1500 kuni 1700 üks
64 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Pakkumine Pakkumise hind
2000
1800 1700
1500 Erinevate maalrite parimad pakkumised
0 1 2 3 4 Maalrite arv
Erinevate maalrite pakkumiskõver majavärvimisel.
65 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Pakkumine Pakkumise hind 2000
1800 1700
1500 Esimese tootja majanduslik tulu (200 EEK)
0 1 2 3 4 Maalrite arv
Tootja majanduslik tulu.
66 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Pakkumine Pakkumise hind Tootjate summaarne 2000 majanduslik tulu (400 EEK)
1800 1700 Teise tootja majanduslik tulu ((100 EEK))
1500 Esimese tootja majanduslik tulu (300 EEK)
0 1 2 3 4 Maalrite arv
Tootjate majanduslik tulu.
67 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Pakkumine Hind
Esimese tootja majanduslik lisatulu
P1
0 Q1 Kogus
Tootja majanduslik tulu hinnanivool P1.
68 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Pakkumine Hind
Tootjate j majanduslik j tulu
P2 Järgmise tootja majanduslik tulu P1
Esialgse tootja majanduslik li t l lisatulu
0 Q1 Q2 Kogus
Kõrgem hind tagab suurema majandusliku tulu tulu. Tootjate majanduslik tulu hinnanivool P2.
69 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Hind A
Tarbija tulu Pakkumine
Tasakaaluhind E
Tootja tulu
C Nõudlus
Tasakaalu kogus Kogus
Tarbijate ja tootjate majandusliku tulu suurus turu tasakaalu korral. Kogutulu oleks mõlema tulu summa.
70 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Hind
Maksu suurus, T Hind, mille Pakkumine maksab ostja Sissetulek maksust (TxQ) Hind ilma maksuta
Hind mille müüja üüj saab b
Müüdud Nõudlus kogus
0 Müüdud kogus Müüdud kogus maksustamise korral ilma maksuta Kogus
Valitsuse tulud maksustamisest. Valitsuse tulud kujunevad maksusuuruse T ja müüdud koguse Q korrutisena. korrutisena Graafiliselt võrduks see rohelise ristküliku pindala suurusega. 71 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Maksude mõju hüvedele. Hind 1. Maks kaupadele p vähendab ostja j poolt saadavat majanduslikku tulu A pindalade B+C võrra ja ... Hind, mille Pakkumine maksab k b ostja tj B C Hind ilma maksuta E D Hind Hi d mille ill müüja saab F
22. ... tootja oma Nõ dl Nõudlus D+E võrra.
0 Q1 -müüdud müüdud kogus Q2 müüdud kogus maksustamise korral ilma maksuta Kogus
3. Kuna maksust saadav tulu on pindala B+D, siis öeldakse et maksu poolt põhjustatakse nn öeldakse, nn. "ränkraske kahjum " e. ühiskonna puhaskahju (C + E).
72 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Rahvusvahelise kaubanduse toime avatud majandusega riigis
73 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Rahvusvahelise kaubavahetusele toime. Hind
Sisepakkumine
Maailmaturu hind
Siseturu hind Tasakaal ilma väliskaubanduseta
Eksport Sisenõudlus
sisenõudlus sisepakkumine Kogus
74 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Rahvusvahelise kaubavahetusele toime. Kes võidab ekspordist ja kes kaotab.
Hind 11. T Tarbija bij võiduks õid k 11. T Tootja tj võiduks õid k jääb jääb pindala A pindala B+C+D+E+F
Sisepakkumine A Eksport
Maailmaturu hind D B E Siseturu Tasakaal ilma tasakaaluhind F väliskaubanduseta äli k b d t
C
Sisenõudlus
K Kogus
75 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Hind Rahvusvahelise kaubavahetusele toime.
Sisepakkumine
Tasakaal ilma väliskaubanduseta äli k b d t Tasakaaluhind
Maailmaturu hind
Import Sisenõudlus
Kogus sisepakkumine sisenõudlus
76 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Rahvusvahelise kaubavahetusele toime. Hind
1. Tarbija võit on pindala A+B+D Sisepakkumine
A Tasakaal ilma väliskaubanduseta äli k b d t Hind enne kauplemist B D Hind pärast Maailmaturu kauplemist hind
C Import p
2. Tootja võiduks jjääb p pindala C Sisenõudlus
Kogus
77 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Tariifsete ja mahuliste piirangute mõju tasakaaluhindadele
78 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Hind Tollide toime kaubavahetusele.
Sisepakkumine
Tasakaal ilma väliskaubanduseta
A
B Tollimaks Hind tollimaksuga C E D F Maailmaturu Hind ilma tollimaksuta hind G Import tariifidega Sisenõudlus
Qs1 Qs2 Q d1 Q d2 Kogus
Import ilma tollitariifideta 79 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Sisset lek te ümberjagunemine Sissetulekute ümberjag nemine
Enne tollimaksu Pärast tollimaksu Muutus Tarbija tulu A+B+C+D+E+F A+B -(C+D+E+F) Tootja tulu G C C+G G +C C Valituse kasum null E +E Kogu tulu A+B+C+D+E+F+G A+B+C+E+G -(D+F)
80 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Hind Importkvootide toime kaubavahetusele
Sisepakkumine
Tasakaal ilma väliskaubanduseta kvoot A
Sisepakkumine + B importpakkumine Hind pärast kvoodi kehtestamist C Tasakaal koos kvoodiga E' D E'' E F Maailmaturu Hind ilma kvoodita hind G Import kvoodiga Sisenõudlus
Qs1 Qs2 Q d1 Q d2 Kogus
Import ilma kvoodita 81 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Sisset lek te ümberjagunemine Sissetulekute ümberjag nemine
Enne kvoodi kehtestamist Pärast kvooti Muutus Tarbija tulu A+B+C+D+E'+E''+F A+B -(C+D+E'+E''+F) Tootja tulu G C C+G G +C C Litsentsisaaja tulu null E'+E'' E'+E'' Kogu tulu A+B+C+D+E'+E''+F+G A+B+C+E'+E''+G -(D+F)
82 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Eksportkvootide toime kaubavahetusele. Hind Tasakaal Si Sisepakkumine kk i koos kvoodiga Maailmaturu A Hind ilma kvoodita hind F H' I B H'' C Hind pärast kvoodi k ht t i t kehtestamist E J Tasakaal ilma väliskaubanduseta D K L Sisepakkumine + eksport kvoot
M
Eksport k kvoodiga di Sisenõudlus
0 Qs1 Qs2 Q d1 Q d2 Kogus
Eksport ilma kvoodita 83 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Sisset lek te ümberjagunemine Sissetulekute ümberjag nemine
Enne kvoodi kehtestamist Pärast kvooti Muutus Tarbija tulu A A+B+C B+C
Tootja tulu B+C+D+E+F+H B+C+D+E+F+H'+H''+I+J+K+L+M +H +I+J+K+L+M D+E -(B+C+F+H'+H''+I+J+K+L+M) (B+C+F+H +H +I+J+K+L+M)
Litsentsisaaja tulu null H'+H'' H'+H'' Kogu tulu A+.... + M A+B+C+D+E+H'+H'' -(I+F)
84 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz