Rahvaliit PERE- JA KODUPOLIITIKA RAHVALIIT töötab välja sellise riikliku perepoliitika, mis toetab perekonna tugevnemist ja taotleb rahvastiku kasvu; käsitab kõiki rahvastikurühmi (lapsed, eakad, tööealised, puuetega inimesed jne) perepoliitika võrdsete osistena; seab perepoliitika eesmärgiks sündimuse tõstmise. RAHVALIIT rakendab tulumaksuvaba miinimumi laste teenistusse. Tõstame tulumaksuvaba sissetuleku miinimumi 2000 kroonini kuus, see annab palgalisa 260 krooni kuus. Perel tõstame iga lapse kohta tulumaksuvaba sissetuleku miinimumi 2000 krooni võrra kuus. See annab lisasissetulekut 520 krooni kuus iga lapse kohta. RAHVALIIT tagab nelja aasta jooksul alampalga tõusu 60 protsendini keskmisest palgast. RAHVALIIT seab sisse kodus kuni kolmeaastast last kasvatavale emale või isale ema- või isapalga, mille suuruseks on kehtiv alampalk. RAHVALIIT eraldab riigieelarvest raha laste kasvatamise ja ...
j sellest vähemalt p poole tagab g riik eelarveliste eraldiste kaudu. Valitsusliit seab pikaajaliseks eesmärgiks uurimistegevusele ja innovatsioonile tehtavate kulutuste jõudmise 3%-ni sisemajanduse kogutoodangust (SKT) aastaks 2015; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Sotsiaal- ja tervisepoliitika SOTSIAALPOLIITIKA Eakate poliitika Valitsusliidu V li liid eakate-poliitika k lii ik eesmärk ä k on võimaluste õi l loomine l i Eesti E i inimestele i i l
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Merilin Jürgens TERVISEPOLIITIKA Referaat Tartu 2007 Sissejuhatus Tervis on täielik füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu. Tervis on ka olulisim individuaalne ja rahvuslik ressurss. Hea tervis loob võimalused inimestele kõikvõimalikeks toiminguteks. Igal inimesel peab olema võimalus elada tervisttoetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Kõik see eelnev on eeltingimuseks ühiskonna edukaks sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks. Tervis ja
Pikka aega oli maailma rahvaarv muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks ning on 20. sajandil kolmekordistunud. 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit. 2010 aasta seisuga on rahvaarv maailmas jõudnud 6.797miljardini, ning see kasvab jätkuvalt. Rahvaarvule avaldavad mõju eelkõige sündimus ja seda mõjutav perepoliitika, suremus ja seda mõjutav tervisepoliitika ning välisränne ja seda mõjutav rändepoliitika. Sündimus on sündide esinemine rahvastikus või selle osas. Sageli väljendatakse promillides e. sündide arv tuhande inimese kohta. Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse, seega igas minutis 250 lapse. Euroopa ja Eesti rahvastik on vananev rahvastik st, et sündimus on madal, noori inimesi tuleb vähem juurde ning rahvastiku taastootmine on pidurdunud või pidurdumas. (Joonis 1
Definitsioonid RIIKLIK TERVISEPOLIITIKA (public health policy) Valitsuse selgesõnaline otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid ja parameetrid vastusena rahvastiku tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja poliitilistele survetele. TERVISEPOLIITIKA (health policy) Institutsioonisisene (eriti valitsuse) selgesõnaline otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid ja parameetrid vastusena tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja poliitilistele survetele. TERVISTTOETAV RIIKLIK POLIITIKA (healthy public policy) Valitsuse, omavalitsuste ja kogu avaliku sektori poliitiliste otsuste kaudu rahvastiku tervise arengule soodsate tingimuste loomine (näiteks sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine,
a-2012-2020.pdf 2) Riigi eelarvestrateegia 2015-2018 Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Antud dokument mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi. Antud dokument on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt: http://www.fin.ee/riigi-eelarvestrateegia 3) Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 Selle tervisepoliitika koostamine kui ka seatud eesmärgid on olnud suunanäitajaks edasistele rahvatervise programmidele ja tervishoiu tegevustele ning on oluliselt kaasa aidanud sihiks seatud rahvastiku tervise paranemisele. Antud dokument on leitav Haigekassa kodulehelt: http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/Rahvastiku_tervise_arengukava_RTA.pdf
KORDAMISTEEMAD RAHVASTIK DEMOGRAAFIA - rahvastikuteadus 1. Iseloomusta graafikute ja diagrammide abil rahvaarvu kasvu maailmas ja eri regioonides- 2. Selgita probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas. Loodus ei suuda toime tulla nii paljude inimeste elatamisega ja tekkivate jäätmetega. Tekib globaalne soojenemine, õhusaaste, osooni kihi hõrenemine, vee reostus ja veevarude ammendamine. Arengumaades ka nälg ja haiguste levik. Ka rahvusvaheline terrorism. 3. Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjused inimeses jäid paikseks, suremus langes, inimeste toitumistingimused paranesid, tervishoiu ja arstiteaduse areng. 4. Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid eri arengutasemega riikides- Sündimust mõjutavad tegurid arenenud riikides on raseduse planeerimine, laste eest hoolitsemine, laste saamise iga. Arengumaades aga laps on pere rikkus, lap...
omad meetmed. Rahvastikupoliitika eestis · Laste ja perepoliitika- tähtsad on toetused ja puhkused. Kõik lapsed saavad lapsetoetust.Enne ja pärast lapse sündi on emadel õigus minna tasustatud puhkusele. Lisatoetusi saavad üksikvanemad ja paljulapselised pered. · Rändepoliitika- Sisseränne reguleeritud kvoodiga.Aastas ei tohi üle 0,1% inimese asuda elada rohkem, Eesti alalisest rahvastikust. · Tervisepoliitika-Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine ja tervislike eluviiside propageerimine. Tehakse reklaamkampaaniaid surmade ennetamiseks (alk, helkur
22. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, riiklik immuniseerimiskava 23. Vaimne tervis ja psühhiaatrilise abi seadus 24. Rahvatervise seadus (riigi, juriidiliste ja füüsiliste isikute kohustused rahva tervise kaitsel) Inimeste tervise kaitse, haiguste ennetamine ja tervise edendamine Rahastamine riigieelarvest, somi korra alusel. Järelvalvet teostab tervisekaitseinspektsioon Valitsus-üldine riigi tervisepoliitika, 25. Ravimite regulatsioon Eestis (registreerimine, ravimite väljastamine, hulgi- ja jaemüük, apteegid) 26. Võlaõigusseadus (patsiendi ja arsti suhte regulatsioon, tervishoiuteenuse osutamise leping, kummagi poole õigused ja vastutus) 2002 justiitsmin.Leping, nõusoleku vormi kasutuselevõtt, patsient peab osalema, teise hinnangu saamise õigus (HK maksab), ei tohi lubada patsiendile paranemist või opi õnnestumist.
ajuinsult, teatud ravimite või alkoholi pikaajaline liigtarbimine. Ravi: Hetkel on Huntingtoni tõbi ravimatu. Ravi on suunatud haigusnähtude leevendamisele ning psühholoogilisele abile. Hetkel on katsetamisel närvisüsteemi kaitsvad ravimid, mis võivad edasi lükata haiguse ilmnemist ja aeglustada kulgu, närvirakkude siirdamine ajju ja geeniteraapia. Suhtlemine: Haruldasi haigusi põdevad patsiendid ja nende perekonnad on iseäranis eraldatud ja haavatavad. Kindla tervisepoliitika puudumine ning vähene asjatundlikkus haruldaste haiguste valdkonnas põhjustavad diagnoosimise hilinemist ning muudavad juurdepääsu ravile raskeks. Selle tulemuseks on täiendavad füüsilised, psühholoogilised ja vaimsed häired, sama haigusega laste sünd samas peres, ebapiisav või isegi kahjulik ravi ning usalduse kaotus tervishoiusüsteemi vastu. Perekonnad peaksid olema pakutavatest teenustest paremini teavitatud
ajuinsult, teatud ravimite või alkoholi pikaajaline liigtarbimine. Ravi: Hetkel on Huntingtoni tõbi ravimatu. Ravi on suunatud haigusnähtude leevendamisele ning psühholoogilisele abile. Hetkel on katsetamisel närvisüsteemi kaitsvad ravimid, mis võivad edasi lükata haiguse ilmnemist ja aeglustada kulgu, närvirakkude siirdamine ajju ja geeniteraapia. Suhtlemine: Haruldasi haigusi põdevad patsiendid ja nende perekonnad on iseäranis eraldatud ja haavatavad. Kindla tervisepoliitika puudumine ning vähene asjatundlikkus haruldaste haiguste valdkonnas põhjustavad diagnoosimise hilinemist ning muudavad juurdepääsu ravile raskeks. Selle tulemuseks on täiendavad füüsilised, psühholoogilised ja vaimsed häired, sama haigusega laste sünd samas peres, ebapiisav või isegi kahjulik ravi ning usalduse kaotus tervishoiusüsteemi vastu. Perekonnad peaksid olema pakutavatest teenustest paremini teavitatud
Tetab töötajate võrdset kohtlemist ning ei toeta täiendavate eripensionide sisseseadmist Sotsiaalpoliitika: Nõuab pensionide indekseerimist nii, et pensionitõus kulgeks senisest enam sotsiaalmaksu laekumisega võrreldavas tempos. Toetab riiklikus pensionikindlustuses inimese panusest sõltuva aastakoefitsiendi arvutust selliselt, et võetakse arvesse keskmise asemel sotsiaalmaksu laekumise mediaan.Üritab tõsta puuetega inimeste tööhõive aastaks 2015 50%-ni. Erakonna tervisepoliitika eesmärk on terve inimene ja tervena elatud eluea pikendamine. Erakond peab väga tähtsaks haiguste varajase avastamise süsteemi korralikku töölerakendamist ja tõhusat tööd. Hariduspoliitika: toetab hariduskulude kasvu samas tempos eelarvekulutuste keskmise kasvuga.Totleb Eestile demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud koolivõrku, et tagada haridusvõimaluste võrdsus Eesti erinevates piirkondades.Üritab tagada kõigile alghariduse võimalikult elukoha lähedal
j sellest vähemalt p poole tagab g riik eelarveliste eraldiste kaudu. Valitsusliit seab pikaajaliseks eesmärgiks uurimistegevusele ja innovatsioonile tehtavate kulutuste jõudmise 3%-ni sisemajanduse kogutoodangust aastaks 2015; 23 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Sotsiaal- ja tervisepoliitika. SOTSIAALPOLIITIKA Eakate poliitika Valitsusliidu eakate-poliitika p eesmärk on võimaluste loomine Eesti inimestele väärikaks ja aktiivseks eluks vanaduspõlves. Valitsusliit loob eakatele võimalusi osaleda aktiivselt ühiskonnaelus, sealhulgas osa saada elukestvast õppest ja soovi korral töötada. Valitsusliit jätkab kiiret majanduskasvu soodustavat poliitikat ning kahekordistab pensionid nelja aastaga. Muu hulgas: 1) muudab
kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid, s.t tervis kui igapäevaelu ressurss. 12. Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga. Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist. Elukeskkond ja eluviis mõjutavad tervisenäitajaid rohkem kui meditsiiniteenused. Kehaline aktviisus parandab elu kvaliteeti ja psühhosotsiaalset heaolu. 13. Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused/dokumendid ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt elatud eluaastad). On terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. Viimaste aastate arengud Eesti rahvatervises on olnud positiivsed sündivus tõusnud, eluiga pikenenud. Sealjuures on eluiga pikenenud kiiremini kui Euroopas keskmiselt. Eesti keskmine eeldatav
kohal. Enamus nendest, kel on liigse alkoholitarvitamise tõttu tervisega probleeme, ei ole alkohoolikud vaid pigem need, kes aastate vältel alkoholi kuritarvitavad. Regulaarne liigjoomine pika aja jooksul (mehed rohkem kui 4 alkoholiühikut päevas ja naised rohkem kui 2) võivad viia näiteks järgmiste tervisehädadeni: 4. Rahvatervise poliitika eesmärgid riiklikul ja kohalikul tasandil Tervisepoliitika eesmärk: väärtustada inimese tervist ühiskonnas üks peamine riiklik prioriteet elanike tervise paranemine ja elukvaliteedi tõus vastutus oma tervise eest riigi ja omavalitsuslike struktuuride kohustus luua võimalused ja tingimused rahva tervise hoidmiseks ja säilitamiseks tervis kui väärtus ja ressurss füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund
Tervishoiusüsteem peab olema patsiendikeskne, et tagada ravi järjepidevus. Selle oluliseks eelduseks on esmatasandi, eriarstiabi ja hooldusravi/hoolekande vaheline koostöö ning koordineeritus. Oluline aspekt on ka patsiendi informeeritus, mis ühelt poolt tähendab oskust orienteeruda tervishoiusüsteemis ning teisalt teadlikkust oma terviseprobleemidest ning ravivõimalustest. Tervishoiupoliitika üldeesmärk Tervisepoliitika eesmärk on luua eeldused rahva säilimiseks ja rahvaarvu kasvuks inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmise ja parendamise kaudu. Õigus tervise kaitsele kuulub inimese põhiõiguste hulka Kõikidele inimestele peavad olema tagatud vajalikud eeldused parima võimaliku terviseseisundi saavutamiseks – igal Eesti inimesel peab olema võimalus elada tervist toetavas keskkonnas ja võimalus teha tervislikke valikuid.
tegevuskavas ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias on seatud eesmärgiks saavutada 2010 aastaks teadus- ja arengutegevuse mahuks 1,9 %, 2014 aastaks 3,0 % SKPst. Siiani pole jätkunud vahendeid teadus- ja arengutegevuse infrastruktuuri. Seetüttu on hooned, laborid, ja seadmed suures osas nii füüsiliselt kui moraalselt vananenud, uuendamist vajaks ligikaudu 80 % infrastruktuurist. (Riigieelarveseadus 2008-2011) Prioriteetseks valdkonnaks on ka sotsiaal- ja tervisepoliitika. Sotsiaalsüsteemm vajab tõhustamist. Madal palgatase tööjõuturule sisenemisel ja avalike teenuste madal kättesaadavus, töötamist soodustavate teenuste maht on tihti ebapiisav. Ka on sotsiaalteenuste kättesaadavus üle Eesti ebaühtlane, sõltudes kohaliku omavalitsuse suutlikkusest ja prioriteetidest eelarve planeerimisel. Ebapiisavalt on teenuseid eakatele, seda ka iseseisva toimetuleku tagamiseks kodustes oludes. Probleemid tulenevad ka
käitumuslike tervisemõjurite kaudu. Inimese tervise käitumisel on tõendatud mõju haigestumusele ja suremusele ,õpi- ja töövõimele, aga ka elukvaliteedile ja heaolule. Oma terviseseisundi ja patsiendiõigustega kursisolek võimaldab isikut enam kaasata raviprotsessi ja parandada ravitulemust ??? 16. Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga. Ennetustegevus võimaldaks ära hoida 70% haigustes 17. Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused/dokumendid ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt elatud eluaastad). Rahvastiku tervis – terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase Viimaste aastate arengud Eesti rahvatervises on olnud positiivsed – sündivus tõusnud, eluiga pikenenud. Sealjuures on eluiga pikenenud kiiremini kui Euroopas keskmiselt.
Maailmas on tohutult näiteid rahvastikupoliitika headest ja halbadest mõjudest ja veel neid näiteid mis näitavad, mis võib juhtuda kui see puudub. Esimesed riigid mis seonduvad sõnaga rahvastikupoliitika on India ja Hiina, mõlemad maailma suurima rahvaarvuga riigid. Rahvastikupoliitika õieti kasutamine on parandanud maailma riikides töökohtade olukorda, töötuse olukorda ja üldist arengutaset. Tihti mõjutavad valitsused oma rahvastikku läbi perepoliitika, rändepoliitika ja tervisepoliitika. Viimasel ajal on populaarsed, eriti Euroopas perepoliitika meetmed, kus valitsused reklaamivad oma soovi, et pered saaksid vähemalt X arv lapsi. Näiteks Eestis levinud jutt, et perel võiks olla vähemalt 3 last, et tõsta iivet. Brasiilias on olukord kontrolli all, inimesed oskavad ja planeerivad peret. Tuleviku prognooside järgi, paari aasta jooksul pigem iive langeb ja muutub negatiivseks. HIV-i nakatanuid on Brasiilias (2016 aasta seisuga) ligi 830 000 inimest, mis on väga suur
kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada kehalist ja vaimset heaolu vaatamata muutustele ümbritsevas keskkonna ja organismis. Meditsiiniline aspekt riskitegurite kindlaks tegemine, häire diagnoosimine, patogeensete ja ravimehhanismide selgitamine, kõrvaldamine ravi ja taastusravi kaudu. 2. Tervise mõiste ja tervise tähenduse areng.Tervis on kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse puudumine - mida meil on vaja
Ennetus on ka tervisenõustamine, vaktsineerimine, raseduse jälgimine, sõeluuringud, patsiendijuhendite avaldmaine, tegevused haiguse tüstistuste ennetamiseks jne. Haiguse ennetamine on osa tervishoiuteenustest. Olulist rolli ennetuses kannavad perearst ja pereõde, kelle kohustuste hulka kuulub patsiendi tervise jälgimine ja läbi erinevate ennetustegevuste tema tervise hoidmine, et haigused ei tekiks või süveneks. 17. Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused/dokumendid ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt elatud eluaastad). Eestis on harituse indeksi ja eluea indeksi erinevus suurimaid kogu maailmas: eestlased on küll võrdlemisi hästi haritud, kuid kehva tervise jasellest tulenevalt lühikese elueaga. Eesti elanike madala keskmise eluea põhjusi võib otsida nii meie ajaloost kui ka kliimast, isegi geneetikast. Eesti rahvastiku tervis on paranenud
2011. URL: http://alkoinfo.ee/et/kogused/mis-on-alkohol (viimati vaadatud 9. jaanuaril 2012) · Alkohol ja sport s.a. JooTargalt. URL: http://www.jootargalt.ee/alkohol-ja-sport (viimati vaadatud 21. mail 2013) · Alkohol ja tervis s.a. JooTargalt. URL: http://www.jootargalt.ee/tervis (viimati vaadatud 21. mail 2013) · Alkoholipoliitika Roheline Raamat 2011. Sotsiaalministeerium. URL: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervisepoliitika /Alkoholipoliitika/Failid/Alkoholi_roheline_raamat.pdf · Alkoholiseadus, 2002. Riigikogu. URL: https://www.riigiteataja.ee/akt/13342566 (viimati vaadatud 22. mail 2013) · Alkoholism s.a. URL: http://pood.alkomeeter.com/alkoholist (viimati vaadatud 29. Mail 2013) · Gabor, R. Koppel, S. Linnas, H. Viksi, L. 2011. Mõõdukas alkoholi tarbimine ja selle mõju tervisele URL:http://viksi.weebly.com/uploads/6/5/4/1/6541388/mdukas_alkoholi_tarbimine
sotsiaalmaksu ülekandmine. Ravikindlustatuid on aga Eestis kokku ligikaudu 1,2 miljonit. Niimoodi edasi minnes on raha haigekassa eelarves pidevalt puudu. Ükski riik ei püsi kaua, kui inimestele ei ole tagatud õigeaegne ja kvaliteetne arstiabi. Õigus arstiabile on üks sotsiaalsetest põhiõigustest, nagu see on sätestatud nii meie põhiseaduses kui ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Oleme üks vähestest riikidest Euroopa Liidus, kellel puudub pikaajaliste eesmärkidega tervisepoliitika. Kvalifitseeritud tööjõu liikumine Euroopa Liidu teistesse liikmesriikidesse ja eakate tervishoiutöötajate suur osakaal süvendavad lähiaastatel oluliselt arstide ja õdede puudust meie tervishoiuasutustes. Selle tulemusena töötavad Eesti arstid ja õed olulise ülekoormusega. Kõige enam kannatavad aga patsiendid, kes ei saa enam vajalikul tasemel teenust. Tõsi on see, et kui tervishoiu korralduses ja
suhted, harrastavad tõenäoliselt harvem riskikäitumist ja saavad õppimisega paremini hakkama; • koolid on töökeskkond personalile ning töökoha tervisedendus toob kasu õpetajatele, lõppkokkuvõttes ka õpilastele. Juba eelmise sajandi lõpus töötati Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Komisjoni juhtimisel välja tervist edendavate koolide põhimõtted. Selle kontseptsiooni kohaselt on parema tervise saavutamiseks vajalik ühtne kooli tervisepoliitika, mis mõjutaks psühho- sotsiaalset ja füüsilist keskkonda, ning õppekava, kus tehakse koostööd paikkonnaga ja pakutakse vajalikke terviseteenuseid. Selline kool annab õpilasele emotsionaalset ja sotsiaalset tuge, aitab leida kindlustunnet, suurendab aktiivsust koolielus osalemiseks — on hea kool. Koolide tervisealase tegevuse edukuse võti on õpilaste, õpetajate ja spetsialistide kaasamine.
Politseiseadus15; 7. Põllumajandusliku tootmise eesmärgil unimaguna ja kanepi käitlemise kord16; 8. Rahapesu tõkestamise seadus17; 9. Ravimite impordi ja ekspordi korra kinnitamine; Ravimite impordi ja ekspordi kord18; 10. Tolliseadustik19. Institutsionaalne raamistik Sotsiaalministri 28. detsembri 2000. a määruse nr 7 Riiklike tervishoiuprogrammide elluviimise korraldamine alusel viis programmi osi ellu Eesti Tervisekasvatuse Keskus (ETK), mis oli Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tervisepoliitika elluviimise korraldamisega tegelev riigiasutus. Alates 01.05.2003.a on programmi juhtasutuseks Tervise Arengu Instituut, mis on Eesti Tervisekasvatuse Keskuse õigusjärglane. Programmi juhtivaks üksuseks on programmi juhtkomitee, mis koosneb asjaomaste institutsioonide esindajatest. Alates 2000. aastast tegutseb Siseministeeriumi juures nõuandva õigusega koordinatsioonikomisjon, mis on moodustatud Siseministri 28. märtsi 2000. a käskkirja 10 Sotsiaalministri 30. mai 2002
südamehaigustest - peaaegu 50% kasvajatest. Meil on valida - kas VT enamat kui psüühikahäire või psüühilise puude puudumist Subjektiivse heaolu käsitlustes on kaks lähenemist:• eudaimooniline ja preventsioon täna või interventsioon hiljem - see on inimese tervise oluline ja lahutamatu osa ning tema hedooniline heaolu 15. Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused/dokumendid kogukonna heaolu ja tõhusa toimimise alus Kaks peamist • Eudaimooniline heaolu – personaalne areng ja täiustumine (fulfilment) ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt elatud lähenemist VT-le ja hea VT tunnused: Rahulolu ja heaolu • Hedooniline heaolu – rahulolu ja õnnelikkus eluaastad)
PROJEKTIPÕHINE ettevõtete fondid SÜSTEEMIPÕHINE Erasektor Euroopa liidu fondid annetused (donations) sponsorlus partnerlus Tervisedenduse rahastamise alus Eestis 1993.aastal loodi Sotsiaalministeeriumi juurde rahvatervise osakond ja asutati Eesti Tervisekasvatuse Keskus Tervise edendamine- neis asutustes töötav inimressurss 1995- valmis esimene tervisepoliitika dokument Sotsiaalministeeriumis, põhines WHO dokumentidel RAHVATERVISE SEADUS 1995 seadustati Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahel sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seadusega, nõue luua tervisedenduse sihtotstarbelise tegevuse rahastamise fond Maailma Panga poolt määratud viis esmatähtsat valdkonda: suitsetamisvastane võitlus, südame- veresoonkonnahaiguste
kogetakse. Seda võib käsitleda ka kui süsteemiteooriat. Ükskõik, mis mutus kuskil neist kolmest ringist kutsub esile mutuse ka teistes. Oluline on terapeut-patsient suhe. Diagnooosimisel tuleb arvesse võtta ka süsteemide suhet. Mis on tervisepsühholoogia? ,,Tervisepsühholoogia on psühholoogiateadmiste kasutamine tervise edendamiseks ja säilitamiseks, haiguste ennetamises, diagnostika sja ravis ning tervishoiusüsteemi parandamisel ja tervisepoliitika kujundamisel." (Matarazzo, 1980). Biomeditsiinis ei olnud psühholoogial midagi teha, biopsühsots juba oli veidi. Tervisepsühholoogia põhiküsimused: kuidas haigusi ära hoida; kes jääb haigeks ja miks; kes paraneb ja miks; millised tegurid on seotud haiguse kulu ja lõppega; kuidas paranemist soodustada? Tervisepsühholoogia: jälgib, hindab; määratleb probleemi; kogub andmeid; analüüsib andmeid; loob teooria; kontrollib teooriat.
heaolu. HIV – pikemas pildis võib lõppeda nakatanu surmaga. Teiste nakatamise võimalusele negatiivne mõju lähedaste heaolule. Uimastid – rikub uimastitarvitaja tervist, muudab ajutegevust aeglasemaks. Mõjutab negatiivselt ka uimastitarvitaja lähedasi – võimalikud tülid, õnnetused jm probleemid Tuberkuloos – Tõsine nakkushaigus. Igasugused terviseprobleemid alandavad heaolutunnet nii haigel kui tema lähedastel. Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused/dokumendid ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt elatud eluaastad). - Keskmine eluiga: - Oodatav eluiga sünnimomendil 2013. aastal: M=72 ja N=81 - Tervelt elatud eluaastad: - Suremus: 2013. aastal suremuse üldkordaja = 11,57 - Sündimus: 2013. aastal sündimuse üldkordaja = 10,27 - Loomuliku iibe kordaja 2013. aastal =-1,05 + seminaride küsimused: Uimastite valge raamat Põhimõtted:
südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Kõik kolm on oluliselt mõjutatavad tervisekäitumise ja keskkonnategurite poolt. Näiteks vereringeelundkonna haigustesse suremus ületab Eestis 3,5 korda, välispõhjustest tingitud surmade arv aga lausa 4 korda n-ö vanade Euroopa riikide vastava näitaja. Hinnanguliselt vähendab tervis Eesti SKP-d 6-15%. Alates 1990. aastate algusest on Eestis koostatud mitmeid tervisepoliitika visioone ning 1995. aastal kinnitati ka Rahvatervise seadus. Aastate jooksul on koostatud mitmeid strateegilisi dokumente tervisevaldkonnas üles kerkinud probleemide ja ülesannete lahendamiseks. Ühiskonna arenguga kaasnenud muutused on seadnud meid silmitsi vajadusega sõnastada uuesti Eesti eesmärgid, põhimõtted ja prioriteetsed suunad rahvastiku tervise parandamisel. ,,Rahvastiku tervise arengukava 20082020" (RTA) üldeesmärgiks on tervena elatud eluea
annaabi.ee 
