Seminar 1 - Eesti majandus (0)

Seminar 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2010 Moto ,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus . · Probleemid algasid ammu enne taasiseseisvumist 20 20.08.1991 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale ( embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud . · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon .
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz II. Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Kooperatiivid. K tii id Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra. 3. Tegelik g võimalus alustada oli 1992 a. ppärast rahareformi. 4. Töökohtade arv vähenes 1990-1995 21% võrra. 5 1991-1993 5. 1991 1993 erastatii väikeettevõtted. äik õ d 6. Pärast erastamisseaduse jõustumist 1993 a. algas suurerastamine ja 1995 a. olid enamik tööstusettevõtteid müüdud.
7 Probleemiks oli ka kõrge inflatsioon . 7. inflatsioon 8. Üldine majanduslangus suudeti peatada alles aastaks 1995.
3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz III. Milliste probleemidega põrkus Eesti pangandus 1990-ndate aastate esimesel poolel ja kuhu me oleme jõudnud tänaseks päevaks?
Panganduskriis
4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keerulisele majanduslikule olukorrale lisandus ka Eesti esimene panganduskriis, mille tõttu paljudel ettevõtetel polnud enam rahalisi vahendeid tootmise arendamiseks ning tooraine ostmiseks . ostmiseks Kas Eesti Pangal oli õigus kui ta kuulutas moratooriumi esimesele endises NL-s asutatud pangale (Tartu Kommertspank) või ei, on üheselt raske selgitada.
Tartu Kommertspanga tolleaegseid probleeme võib jagada tinglikult kolme gruppi: i 1) lühiajalise krediidiressursi baasil anti välja küllaltki pikaajalisi odavaid laene ; 2) kogemuse vähesuse tõttu anti laene ka ilma igasuguse tagatiseta (sõber ikkagi); 3) Eesti riigi poolt garanteeritud suur laen jäeti riigi poolt pärast tehingu nurjumist j i t kinni ki i maksmata k t (AS Claus). Cl )
Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus reaalne konkurents pangandusturul hakkas kaduma.
5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz IV. Kas teatud kaupade müük Eestis 1989-1992 aastatel talongide alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas? Talongid. Miks? Mis asi oli majanduspiir?! Rubla kehtis veel!
V. Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti? 1992 a. enne jjaanipäeva p jja vahetuskurss 1 DEM = 8 EEK
VI. Millist i i erastamisstrateegiat i i kasutatii Eestis i suurettevõtete õ erastamiseks ja kas see tõi tulu? Erastamine tuumikinvestoritele, nn. ühele suurele tegijale! Eeliseks asjaolu, et ettevõte sai kiiresti otsuseid langetada ja pikaajalisi strateegilisi ili i plaane l välja älj töötada! öö d ! 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz VII. Mida kujutab endast liberaalne majandus, mida kasutas Eesti ja kas selle kasutamine tõi edu või probleeme?
VIII. Kas suured infrastruktuuriettevõtted tuleb maha müüa või jätta riigi omandisse? Tallinna Vesi, Eesti Energia, raudtee jne..
IX. Kas Eesti ettevõtete müük välismaistele omanikele on positiivne nähtus? Mida t arvate te t väitest äit t "k "kapitalil it lil pole l rahvust"? h t"?
X. Eesti maksupoliitika , p , kas mõistlik on astmeline või p proportsionaalne p tulumaks ,, kas otsene või kaudne maksustamine?
XI. Miks tekkisid Eestis suured töötuseprobleemid enne ja millised probleemid on XI tekkinud tööjõuga pärast Eesti liitumist EL-ga?
XII. Mida tähendab majanduse "ülekuumenemine" XII ülekuumenemine ja miks analüütikud selle eest Eestit hoiatasid? XIII. Miks on Eestis 2008 a. alanud majanduskriis mõnevõrra raskemal kujul kui arenenud riikides? 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandusareng pärast 1995 aastat Eesti majanduse (SKP) kasv oli aastatel 1995-2007 keskmiselt ca 7%, tipnedes 10,6%- ga 1997 ja ca 12% 2005 aastal. aastal ning olles madalseisus ­1,1% 1999 a. ja 2008 a. -3% Põhjused. 1. Liberaalne ja avatud majandus. 2. Majanduskasv on põhinenud ekspordi kiirel kasvul (ekspordi suhe SKP-sse on 80%) ja investeeringute kõrgel tasemel (26-29% SKPst). 3 3. 1998. aastaks olii erastamine 199 i praktiliselt ii lõpule viidud ii ja j praegu loob erasektor üle 80% 0% Eestii SKPst. Õige erastamistaktika. 4. Tänu kõrgele investeeringute tasemele ja välisfinantseerimise juurdepääsule on Eesti majandusstruktuur j d k oluliselt l li l paranenudd olles ll täna ä küllaltki küll l ki sarnane tööstusriikidele. öö iikid l 5. Eestis on soodsalt ümber kujundanud väliskaubanduse struktuur, mistõttu ca 80% ekspordist läheb ELi ja ca 10% SRÜ riikidesse. 6. Eesti majanduskeskkonda on reeglina peetud investeeringutele soodsaks. 2008. aasta lõpu seisuga oli Eestisse tehtud ca 182 miljardi krooni väärtuses välismaiseid otseinvesteeringuid. 7. Esimestest päevadest alates on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat , mille määrab paljuski valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus , mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata. 8. Monetaarpoliitika (kohustuslik reserv , likviidsusnormatiivid, kapitali adekvaatsusnormatiiv, täiendav tä e dav reserv ese v 5% riskiga s ga kaalutud aa utud aktivatest) a t vatest) 9. Suhteliselt madal maksukoormus 32-33%, mida loodetakse vähendada. Paraku tõuseb sellega koos lõivude osatähtsus maksumaksjate kulutustes, mistõttu reaalset võitu ilmselt ei tule. 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 15
10
5 sv(%) SKP kas
0
-5
-10
-15 Aastad
Eesti 9 SKP kasv (%) aastate lõikes. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz %
1076 13,3 ? 8,5?
-3,0? 3 0?
89,9 10,8 6,6 ? 23,1 47,7 4,4 8,2 1, 3 11 2 11,2 40 4,0 3,3 3,6 3,0 4,1 -0,1 29 5,8
1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 aasta 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009
Tarbijahinnaindeksi muutus (v.e.a.). 10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Probleemid Eestis, mis on jäänud või lisandunud 1. Suur jooksevkonto defitsiit, aastatel 1996 1996-2008 2008 ca 10 10-15% 15% SKPst. Põhjuseks asjaolu, et kaubavahetuses ületab sissevedu märgatavalt väljavedu. Reeglina on see möödapääsmatu üleminekumajanduses, mida iseloomustab kiire majanduskasv, restruktureerimine ja kõrge investeeringuvajadus. g j Lätis veel suurem ca 25%. % Nüüd on defitsiit suhteliselt väike. 2. Suur varanduslik kihistumine , kuna erinevatel hinnangutel elab 10-20% elanikkonnast allpool vaesuse piiri. 3. Varem äärmiselt kõrge töötuse tase, ametlikult ca 14%, reaalselt ca 20%. Tagajärjeks on see, et Eesti on Euroopa üks kriminogeensemaid riike, lisaks lootusetus , narkomaania ja AIDS-i kiire levimine. Kvalifitseeritud tööjõu väljavool EL. Kiire palgatõus tõi kaasa tööjõupuuduse. Nüüd jälle tööpuudus probleemiks. Uus töölepinguseadus???
4. Kehvapoolne regionaalpoliitika , probleemid Kirde ja Lõuna - Eestis.
5. Riigivõimu võõrandumine. Vähene osavõtt valimistest, ükskõiksus. Lõimumisprobleemid. 6. Kutseharidusprobleemid ja tööjõu kvalifikatsioon. 7. 15-aastaga viie Euroopa jõukama riigi hulka??? Samas vahe jõukamate EL maadega, eeskätt Soome ja Rootsiga kasvab. Viimase kümne aasta jooksul olnud Eesti kasv olnud ainult natuke suurem kui Soomel . Analüütikute arvutuste kohaselt peab Eesti majandus, selleks, et soomlastele järele jõuda kasvama kümne aasta jooksul 9-10 protsenti aastas, samal ajal peab Soome majanduskasv alanema ligi kümme protsenti aastas. 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mis on vaesus ? · Absoluutne vaesus (nt alla 1 dollari päevas) vs suhteline vaesus. · Absoluutne vaesus võrdluses standardiga -- iseloomustab riigi majandustaseme muutusi (E. Tiit 2006). Suhteline vaesus iseloomustab sotsiaalpoliitikate toimivust. · Eurostati määratluse kohaselt on suhteline vaesus: mediaansissetulek ja suhtelise vaesuse piir piir. · Suhtelise vaesuse piir = 60% mediaan netosissetulekust ((ekvivalentsissetulek)) + 1 kroon. Näitab riikidevahelisi erinevusi. · Alla selle piiri olevate inimeste hulk = suhtelise vaesuse määr, mis iseloomustab sissetulekute jaotust ühiskonnas. Laseb riike võrrelda. · EL-is suhtelises vaesuses 2006. aastal 16% elanikest, Eestis 19,5%.
12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tegelikkus g jja p prognoos g aastateks 2004-2010 (2000 a. püsihinnad)
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 SKP reaalkasv % 7,2 10,2 11,2 7,1 -3,6 -14,1 2,4 SKP suurus (mlrd. (mlrd EEK) 128 5 128,5 175 4 175,4 207 3 207,3 244 5 244,5 251 5 251,5 214 8 214,8 220 1 220,1 Töötuse määr, % (ILO 9,6 7,9 5,9 4,7 5,5 13,8 15,6 metoodika) Reaalpalga kasv, % 5,4 8,5 11,9 13,8 3,4 -4,8 -1,7
THI % THI, 30 3,0 41 4,1 44 4,4 72 7,2 10 4 10,4 -0,1 01 30 3,0 Jooksevkonto, % SKPst -13,0 -10,5 -15,5 -17,4 -9,2 4,6 1,7 Eelarve ülejääk, ülejääk % 15 1,5 18 1,8 34 3,4 28 2,8 -3 3,0 0 -2 2,9 9 75 7,5 SKPst
13 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 18
16
14
12
10 %
8
6
4
2
0
aastad
Slaid 15. Töötuse määr Eestis aastate lõikes 14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ülevaade koalitsioonilepingutest. Mid k Mida kujutavad j d endast d k koalitsioonilepingud? li i il i d?
Reformierakonna , Isamaa ja Res Publica Liidu (ning Reformierakonna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna) valitsusliidu programm aastateks 2007-2011
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Pere- ja rahvastikupoliitika
Valitsusliidu peaeesmärk on saavutada Eesti rahvastiku positiivne iive sündimuse kasvu, keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõstmise teel. Selleks kavandab valitsusliit ja viib aastatel 2007-2011 ellu järgmised fiskaal -, majandus ja õigus- majandus- õigus ning hariduspoliitilised sammud:
1) võimaldab vanemail olla kauem oma väikelapse juures, selleks pikendab valitsusliit lit liit vanemahüvitise hü iti maksmise k i perioodi i di lapse l 1,5-aastaseks 15 t k saamiseni i i (ehk tänasega võrreldes nelja kuu võrra);
2) isade rolli väärtustamiseks maksab isale ema rasedus - ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 14 kalendripäeva jooksul täiendavat hüvitist tema palga alusel analoogselt vanemahüvitise põhimõtetega;
3) ergutab kolmanda ja neljanda lapse sündi perre , selleks muudab seadusi selliselt , lli lt ...
4)) maksab alates vanemahüvitise maksmise lõppemisest pp lapsetoetust p kolmanda jja järgneva lapse kohta 2000 krooni kuus;
17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika Valitsusliidu majanduspoliitika pikaajaline eesmärk on Eesti inimeste jõukuse suurendamine d i ((viieii jõ jõukama k EL riigi ii i hulka????). h lk ????) Selleks S ll k peame vajalikuks j lik k senise i eduka liberaalse majanduspoliitika edasiarendamist ning Eesti majanduse struktuuri ümberorienteerimist suuremale tootlikkusele, efektiivsemale energia- ja materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele. Eesti edu valem saab olla: rohkema väärtuse loomine vähema tööjõu ning loodusressurssidega. Suurendamaks Eesti inimeste jjõukust,, valitsusliit: 1) jätkab range ja ülejäägiga eelarvepoliitikaga ja valitsuse võlakoormuse (ca 4,3% SKP-st) vähendamisega; 2) seab ülemineku eurole prioriteetseks eesmärgiks ning ühtlustab aktsiisi- ja ressursimaksupoliitika eesmärgiga minna kroonilt eurole üle võimalikult kiiresti. Suurendab avaliku sektori p palgakulu g üksnes samas tempos p nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris; 3) säilitab kõigile ühetaolise tulumaksumäära. Langetab 2011. aastaks tulumaksumäära 18%-le 18% le (2010.a (2010 a ­19%.a; 19% a; 2011- 2011 18%), 18%) tõstab tulumaksuvaba miinimumi 3000 kroonini kuus (2008.a ­ 2250 krooni; 2009.a ­ 2500 krooni, 2010.a ­ 2750 krooni) ning seab sisse tulumaksuvabastuse alates esimesest lapsest t l tulumaksuvaba k b miinimumi ii i i ulatuses. l t Neid N id muudatusi d t i sätestav ät t seadus d võetakse õ t k vastu 2007. aasta esimesel poolel. Ei kehtestata uusi maksusoodustusi või -erisusi 18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4) muudab kohustuslikuks tööandja poolt makstavate ja kinnipeetavate kindlustusmaksete kajastamise töölepingus;
5) ei toeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära;
6) säilitab Eestile edu toonud tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse investeeritud ettevõtja kasumit ei maksustata, vastavad seadusemuudatused võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel;
7) muudab säästmise soodustamiseks tulumaksuseadust selliselt, et väärtpaberiinvesteeringutelt ää b ii i l teenitud i dk kasumii maksustamisel k i lk koheldakse h ld k jjuriidilisi iidili i ning füüsilisi isikuid võrdselt;
8) loob seadusandlikud tingimused väikese omakapitaliga (minimaalselt 1 miljon krooni) ettevõtete osalemiseks väärtpaberibörsi alternatiivturul;
9)) suurendab riigi g investeeringuid g teadus- jja arendustegevusse g ningg teaduse infrastruktuuri arendamisse;
19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 10) kodumaise innovaatilise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtluse toetamiseks käivitatakse järgmised programmid : - innovaatiliste ettevõtete toetusprogramm, mis toetab uuenduslike lahenduste muutmist rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks toodeteks ; - intellektuaalse omandialase teadlikkuse tõstmise programm. programm Riik aitab ettevõtteid patenteerimise, tarkvara legaalsuse ja kaubamärgialaste teadmistega; - kaugtöö soosimine seadusandluse kaudu.
11) muudab lihtsamaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusega tegelemise;
20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Palgapoliitika Valitsusliidu eesmärk on konkurentsivõimelise palgapoliitika juurutamine , mis tagaks töötajate motivatsiooni siseneda ja olla Eesti tööturul ning kindlustaks teadmistepõhise majanduse toimimise. Valitsusliit:
1) suurendab avaliku sektori palgakulu üksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris;
2) suurendab avaliku sektori palgapoliitika läbipaistvust ja avaliku sektori palkade konkurentsivõimelisust. Eri haldusalades, kuid samades valdkondades töötavate avalike teenistujate j p palgapoliitika g p ühtlustatakse. Kõigi g avaliku sektori töötajate palgad avalikustatakse;
3) viib õpetajate alampalga 4 aasta jooksul keskmise palga tasemele ja tõstab seejärel õpetajate palku vähemalt keskmise palga kasvuga samas tempos;
21 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Haridus - ja teaduspoliitika
Valitsusliidu eesmärk on poliitika juurutamine, mis tagaks Eesti elanikele konkurentsivõimelise, võrdseid võimalusi p pakkuva hariduse kättesaadavuse ning g Eesti teaduse arengu ja selle kaudu oskused ja teadmised edukaks toimetulekuks üleilmastumise tingimustes. Selleks teeb valitsusliit aastatel 2007­2011 teoks järgmised eelarve eelarve-,, majandus majandus- ja õiguspoliitilised sammud: 1) tõstab hariduskulutusi igal aastal vähemalt samas tempos eelarvekulutuste keskmise kasvuga;
Üld- ja kutsehariduses:
2) taotleb Eestile demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud koolivõrku, et tagada haridusvõimaluste võrdsus Eesti erinevates piirkondades;
3) kehtestab rahastamismudeli, milles pearaha suurus sõltub õppevormist ja kooliastmest. Kapitalikomponent sisaldub pearahas. Õppekulude rahastamisel kä it b valitsusliit käsitab lit liit koole k l ühtmoodi, üht di sõltumata õlt t omandivormist; di it Jne. 22 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 25) et igaühel oleks võimalus õppida kõrgkoolis, tõstab riigi poolt tagatud õppelaenude summat kuni 60 000 kroonini aastas. Õppelaenu võimaldatakse ka kutsehariduse omandamiseks. Loob võimaluse riigi ja omavalitsuste osalusega sihtasutuste töötajate õppelaenu kustutamiseks;
26) kõrghariduses toetab euroopalike kvaliteedipõhimõtete ning k lit dihi d i korralduse kvaliteedihindamise k ld juurutamist j t i t ning i rahvusvahelistumist. h h li t i t S Seab b kõrghariduse rahastamise sõltuvusse õppekvaliteedist;
28) suurendab oluliselt haridusele ja teadusele kulutatavat osa rahvuslikust koguproduktist. Seab eesmärgiks jõuda aastaks 2011 teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile tehtavate kulutuste osas 2%-ni sisemajanduse kogutoodangust, g g , kusjuures j sellest vähemalt p poole tagab g riik eelarveliste eraldiste kaudu. Valitsusliit seab pikaajaliseks eesmärgiks uurimistegevusele ja innovatsioonile tehtavate kulutuste jõudmise 3%-ni sisemajanduse kogutoodangust aastaks 2015;
23 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Sotsiaal- ja tervisepoliitika . SOTSIAALPOLIITIKA Eakate poliitika
Valitsusliidu eakate-poliitika p eesmärk on võimaluste loomine Eesti inimestele väärikaks ja aktiivseks eluks vanaduspõlves. Valitsusliit loob eakatele võimalusi osaleda aktiivselt ühiskonnaelus, sealhulgas osa saada elukestvast õppest ja soovi korral töötada.
Valitsusliit jätkab kiiret majanduskasvu soodustavat poliitikat ning kahekordistab pensionid nelja aastaga. Muu hulgas:
1) muudab d b valitsusliit lit liit pensionide i id indekseerimist i d k i i t nii, ii ett pensionitõus i itõ kulgeks k l k senisest enam sotsiaalmaksu laekumisega võrreldavas tempos. Selleks suurendab valitsusliit iga-aastase pensionitõusu sõltuvust sotsiaalmaksu laekumise kasvust;
2) muudab riiklikus pensionikindlustuses inimese panusest sõltuva aastakoefitsiendi arvutust selliselt, et võetakse arvesse keskmise asemel sotsiaalmaksu laekumise mediaan; Jne. 24 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz TERVISEPOLIITIKA Eluviisid ja teadlikkus ning terviseedendus
Valitsusliidu tervisepoliitika eesmärk on terve inimene ja tervena elatud eluea pikendamine Keskendume tervislike eluviiside edendamisele ja elu-, pikendamine. elu õpi- õpi ning töökeskkonna kvaliteedi parandamisele.
Elanikkonna i tervise i tuleviku i määrab ää ära ä noorukitei jaj noorte riskiteadlik i i i käitumine ja terviseriske vältivate valikute tegemine. Valitsusliit peab oluliseks igaühe vastutustunnet terviseriskide vältimisel ja inimeste teadlikkuse sihikindlat suurendamist tervislike eluviiside väärtustamisel ja haiguste ennetamisel.
Nende eesmärkide saavutamiseks valitsusliit:
12) suurendab terviseedenduse programmide mahtu;
13) propageerib tervislikku toitumist koolides ja teistes lasteasutustes;
14) karmistab järelevalvet õpi ja töökeskkonna tervisenõuete täitmise üle;
15) 25 tugevdab riiklikku järelevalvet tööohutusreeglitest kinnipidamise üle; Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Energiapoliitika Energiaintensiivne majandus mõjutab Eesti konkurentsivõimet ja halvendab keskkonnaseisundit. Eesti soovib olla teenäitajaks kliimamõjude vähendamise ja energiatõhususe tõstmise alal maailmas. Valitsusliidu eesmärk on Eesti energeetilise i i sõltumatuse ja j selle kaudu riikliku ii i julgeoleku j tagamine i ning i Eestii ettevalmistamine põlevkivi kui ammenduva ressursi järkjärguliseks asendamiseks energiabilansis. Selleks valitsusliit: 1) alustab 2007. aasta jooksul kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise arengukava uuendamist; 2) toetab taastuvenergeetikat, sealhulgas biokütuste tootmist ja kasutamist ning üleminekut hajutatud tootmisele;
3) arendab taastuvenergeetikaalast rahvusvahelist koostööd nii tehnoloogiaarenduse kui ka energiakaubanduse valdkonnas;
4) käivitab taastuvenergeetilise ressursi kaardistamise ja potentsiaalide hindamise ning tehniliste lahenduste tasuvusanalüüsi; tellib üleriigilise taastuvenergeetika keskkonnamõju hinnangu ning teemaplaneeringu; 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 5) töötab välja konkursitingimused ettevõtetele osalemaks taastuvenergiaettevõtluses riiklikult planeeritud ja riigi omandis olevatel aladel;
6) võtab 2007.aaasta jooksul vastu energiasäästu sihtprogrammi energiat säästva tarbimise edendamiseks ja energiakadude vähendamiseks 2007­2013 ning energiasäästliku i ää lik kodu k d toetamisei programmii aastaksk 2009; 2009 7) osaleb Euroopa ühtse elektrituru loomisel. Toetab Eesti energiasüsteemi lõimumist Skandinaavia energiasüsteemidega ja taotleb ELi infrastruktuuri toetusfondide vahendeid energeetilist julgeolekut tagavatele ühendustele Läänemere piirkonnas;
8) tagab Eesti Energia põhivõrgu toimimise sõltumatu süsteemioperaatorina;
9) ttoetab t b avatud t d elektriturgu. l kt it Teeb T b ettevalmistusi tt l i t i ja j avab b elektrituru l kt it alates l t 2009. 2009 aastast 35% ja 2013. aastast kogu ulatuses;
10) otsustab t t b osalemise l i ttuumaalases l k koostöös töö L Leedu d jja SSoomega valitsusliidu lit liid osapoolte konsensuse alusel viies enne lõplikku otsust läbi põhjalikud keskkonnamõju hindamised ja uuringud, milles võrreldakse tuumaenergia pikaajalist tasuvust teiste energiaallikatega võrreldes. Kogu informatsioon uuringutest avalikustatakse ning otsustamisele eelneb avalik arutelu. 27 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keskkonnapoliitika
Valitsusliidu keskkonnapoliitika eesmärk on tagada Eesti inimestele rahva püsimist toetav puhas ja looduslikult mitmekesine elukeskkond ning selle säilimine põlvest põlve. põlve
Valitsusliit lähtub arusaamast, et inimene on looduskeskkonna osa ning taotleb oma poliitikas liitik mõistlikku õi tlikk tasakaalu t k l keskkonnakaitse k kk k it ning i muude d ühiskondlike ühi k dlik sihtide vahel. Majandusliku huvi ning avalikult ja selgelt põhjendatud keskkonnakaitseliste huvide konflikti korral tuleb eelis anda keskkonnakaitsele.
Selle eesmärgi saavutamisel paneb valitsusliit erilist rõhku: · maa maa- ja loodusvarade säästlikule kasutamisele; · energiasäästule; · keskkonnasäästlikule innovatsioonile; · Eesti E i inimeste i i loodussäästliku l d ää lik mõtteviisi õ ii i kujundamisele; k j d i l · keskkonnakasutuse eesmärgipärasele, avalikult hinnatavale ning mõistlikule piiramisele ja suunamisele; · aktiivsetele meetmetele looduse mitmekesisuse kaitseks ja taastamiseks;
28 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Maaelu -, regionaal- ja infrastruktuuri arendamise poliitika Valitsusliidu maaelu-, maaelu- põllumajandus- ja regionaalpoliitika eesmärk on maapiirkondade kõrge elukvaliteet ning hästi tasustatud töökohtade juurdekasv maal. Selleks teeb valitsusliit panuse infrastruktuuri arendamisele, ettevõtluskeskkonna jätkuvale parandamisele ning inimeste koolitamisele ja nõustamisele. Valitsusliit peab seejuures oluliseks koostööd omavalitsuste, kodukandi- ja külaliikumisega, seltside , koguduste, teadlaste ning ettevõtjatega. Eestii tasakaalustatud arengu tagamiseks i valitsusliit: i ii 1) parandab maapiirkondade infrastruktuuri, teid ja energiavarustust, muu hulgas g jjätkab Tallinn-Tartu maantee ehitamist neljarealiseks, j milleks koostab kogu trassi ulatuses eelprojekti, ehitab hiljemalt aastaks 2011 välja neljarealise tee Tallinnast Koseni, Tartu ringtee ja Mäo uue liiklussõlme ning alustab neljarealise tee ehitamist Koselt Mäoni; 2) tagab ühistranspordi valdkonnas reisirongiliikluse tõstmise kvalitatiivselt uuele tasemele. Selleks tagab, et 2011. aastaks on Tallinna-Narva ja Tallinna-Tartu raudteeliinidel dt lii id l võimalik õi lik liigelda lii ld kiirusel kii l 120 k km/h; /h 3) viib lõpule Saaremaa püsiühenduse tasuvuse ja keskkonnauuringud, ning alustab Saaremaa p püsiühenduse rajamist j eesmärgiga g g lõpetada p see aastaks 2015;; 4) suurendab riigimaanteede tolmutõrje vahendeid eesmärgiga muuta tolmuvabaks 29 kõik suurema liiklusintensiivsusega riigimaanteed; Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Valitsusliidu põllumajanduspoliitika: 1) toetab Euroopa Liidu põllumajanduse turukorralduse kiiret reformi vaba konkurentsi suunas ja kõikide liikmesriikide võrdset kohtlemist. Taotleb põllumajanduses ühendusesiseste tootmiskvootide kaotamist; 2) maksab k bk konkurentsitingimuste k t iti i t võrdsustamiseks õ d t i k riigieelarvest ii i l t täi täiendavalt d lt otsetoetusi vastavalt Euroopa Liiduga (EL) liitumiselepingus sätestatud maksimaalmääradele. Ühtse põllumajanduspoliitika muutudes vaatab Eesti riigi eelarvest makstavate täiendavate otsetoetuste suuruse ümber; 3) toetab mittepõllumajandusliku ettevõtluse teket maal ning lihtsustab toetuste taotlemist alustavatele mittepõllumajanduslikele ettevõtetele. ettevõtetele Muu hulgas panustab maaturismi arengusse , toetades investeeringuid konkurentsivõime ja teenuste kvaliteedi tõstmisse; 4) võimaldamaks toetuste kasutamist võimalikult maaelanike hüveks, suurendab nõuandeteenistust, konsulentide teenust; 5) llaiendab i d b toetuste saajate j ringi, i i et k kasvatada d kkonkurentsivõimeliste k i õi li põllumajandustootjate arvu, piirab investeeringutoetuste väljamaksmist taotlejatele kõigi meetmete peale kokku ühe taotleja kohta 500 000 euroni kogu finantsperspektiivi jooksul;
30 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ARENDAME EMAKEELSET INFOÜHISKONDA Valitsusliit: 21) muudab emakeelse tarkvara kasutamise kohustuslikuks avalikule sektorile ja haridusasutustele. Tarkvara riigihangetel sätestatakse üldine nõue, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ostetaval avalikus kasutuses oleval tarkvaral peab olema eestikeelne kasutusliides; 22) jätkab olulisemate sõnaraamatute digitaliseerimist ja teeb need Internetis tasuta kättesaadavaks. Loob veebis keelelehekülje - avaliku interneti-põhise k l ä keelevärava eesti ti keele k l õppimiseks, õ i i k propageerimiseks i i k ningi keelealase k l l nõu õ saamiseks (õigekeele kontroll, sõnastikud, keelenõuanded, andmebaasid jm). Võtab kasutusele digitaalsed Eestis avaldatud raamatute sundeksemplarid. Seab eesmärgiks alustada terviklike automaatse tõlke süsteemide loomisega eesti keele ja levinumate võõrkeelte vahel; 23)) kiirendab Eesti kultuuripärandi p ning g kohaliku tele- jja raadiotoodangu g digitaliseerimist. Nii muudame Eesti kultuuripärandi kättesaadavaks igale huvilisele kogu maailmas; 24) eraldab igal aastal 15 miljonit krooni emakeelsete digitaalsete keeletehnoloogiate (kõnetuvastussüsteem, kõnesüntees ja sellel põhinevad rakendused) väljatöötamiseks; 25) toetab Eesti Entsüklopeedia veebientsüklopeedia arendamist arendamist, kus oleksid nii entsüklopeedilised artiklid kui ka süstematiseeritud info teemade kaupa. 31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Infoühiskonna edendamise poliitika
Eduka kodanikuühiskonna aluseks on inimeste juurdepääs informatsioonile ning võimalus otsuste tegemisel kaasa rääkida. Infotehnoloogia laialdane kasutuselevõtt võimaldab meil elada säästlikult ja hoida keskkonda keskkonda. Valitsusliidu eesmärk on teostada poliitikat, mis tagaks infoühiskonna järjekindla arendamise ning viimise kõigi Eesti elanikeni.
Valitsusliit soovib infoühiskonna senisest kiiremat arengut Eestis.
Valitsusliit lähtub oma poliitikas veendumusest, et infoühiskonna arendamine on kogu ühiskonna huvides olev ja kõigile paremat elukeskkonda loov tegevus.
Valitsusliit peab oluliseks Eesti infoühiskonna parimate saavutuste propageerimist välismaal.
32 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tagame Interneti ja andmeside kättesaadavuse Selleks S ll k kkavandab d b valitsusliit lit liit järgmised jä i d sammud:d 1) tagab kõigile avaliku sektori ning avalike internetipunktide arvutitele ID- kaardi lugejad aastaks 2008. Igas raamatukogus, linna- ja vallavalitsuses peab olema inimesel võimalik kasutada internetiühenduse ja ID-kaardi lugejaga varustatud arvutit;
2) loob tingimused linnast maale elama ja tööle asumiseks ja kaugtööks ning muudab kiire Interneti kättesaadavaks igale Eesti kodule ja ärile. Igal Eesti kodul ning ettevõttel peab olema võimalik saada mõistliku hinnaga kiiret internetiühendust, mis aitab Eesti inimestel infoühiskonnas kaasa rääkida ning tagab Eesti ettevõtete konkurentsivõime;
3) võimaldab tasuta traadita Interneti iga omavalitsuse keskuses aastaks 2010, luues vastava avaliku teenuse standardi. Nii nagu g kogug Eesti on kaetud mobiilivõrguga, peab vähemalt kõikides linna- ja vallakeskustes olema võimalik kasutada tasuta traadita Internetti;
33 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz KINDLUSTAME INFOÜHISKONNAS TOIMETULEKUKS VAJALIKU HARIDUSE Selleks et infoühiskonna vahendeid oskaks ja saaks hästi kasutada nii õpilased kui Selleks, ka õpetajad, valitsusliit: 4) tagab igale õpetajale sülearvuti ja käivitab programmi eesmärgiga tagada alates põhikooli viimasest klassist igale õpilasele tehniline ligipääs arvutitele ja Internetile kodus ning koolis; 5) seadustab, d t b ett kkeskhariduse kh id üh ühe osana saavadd õõpilased il d alates l t 2009 2009. aastast t t arvutikasutamise oskustunnistuse (AO/ ECDL tunnistus); 6) toetab emakeelse õpitarkvara arendamist ja kasutamist ning interneti-põhiste emakeelsete õpikeskkondade arendamist, millega kaasneb õpetajate koolitus; 7) viib õpikud ja töövihikud vabaks kasutamiseks, lugemiseks, allalaadimiseks ja väljatrükkimiseks j Internetti. Kasutusõigused g avalikuks kasutamiseks omandab autoritelt riik; Selleks, et kõigil inimestel oleks võrdne võimalus osa saada infoühiskonna võimalustest, valitsusliit: 8) tagab koostöös erasektoriga tasuta arvuti algõppe ja ID-kaardi elektroonilise kasutamise oskuse kõigile soovijatele ­ nii tööealistele kui ka pensionäridele; 9) töötab välja ja rakendab erivajadustega inimestele infoühiskonda kaasamise programmi; 34 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ARENDAME JÄRJEKINDLALT E-RIIKI 10) riik peab kodanikuga suhtlema elektrooniliste kanalite kaudu juhul kui kodanik suudab ennast piisavalt turvaliselt tuvastada. tuvastada Riik ei sunni kodanikku külastama riigiasutusi, välja arvatud erijuhtudel kui menetlust ei ole võimalik läbi viia ilma isikuga füüsiliselt kohtumata; 11) riik iik eii k kohusta h t k kodanikke d ikk füü füüsiliste ili t ddokumentide k tid abil bil tõendama tõ d oma õigusi, õi i pädev ametnik kontrollib isiku õigusi, kasutades andmesidevahendeid ja andmekogusid. Kodaniku soovi korral väljastab riik talle dokumendi elektrooniliselt juhul, kui dokumendi väljastamise nõuded seda ei välista; 12) tagab, et riigiportaalist www.eesti.ee on 2008. aastaks avaliku sektori teenused kodanikele ja ettevõtjatele kättesaadavad, sh ettevõtte asutamine kahe tunniga; elukoha muutumise registreerimine; dokumentide taotlemine ; kooli- ja lasteaiakoha taotlemine; riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavate toetuste taotlemine; kõik planeeringud jne jne. Kõik planeeringud ja nende eelnõud eelnõud, keskkonnamõjude hinnangud jm. olulised dokumendid peavad olema avaldatud kodulehe , soovijaid teavitatakse kodukoha elukeskkonda muutvatest protsessidest; 13) muudab avalikus sektoris arvlemise 2010. aastaks paberivabaks ehk e-arvetel põhinevaks. Kehtestab, et hiljemalt aastast 2010 saavad riigile teenust osutavad äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et riigihanke 35 pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Seminari teoreetilised küsimused 1. Millised on makroökonoomika eesmärgid?
2 Mida 2. Mid uurib ib makroökonoomika? k ök ik ?
3. Mille poolest erineb klassikalise makroökonoomika ja Keynesi j majandusteooria ?
36 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a) 10% - ni; b) 15% - ni; c) 20%- ni; d) d) 25%- 25%- ni; ni; e)) 30%- % ni. 5. Turgude iseregulatsiooni võimele, mis viiks tööjõu täishõivele ja tagaks makroökonoomilise tasakaalu loodavad: a) a) uusklassikalise uusklassikalise koolkonna koolkonna esindajad; esindajad; b) keynsliku koolkonna esindajad; c)) marksistliku koolkonna esindajad; j ; d) varimajanduse tegelased. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 6. Äritsüklid: a) on põhjustatud intressimäärade tõusust; b) on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel; c) avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena; d) on põhjustatud tehnoloogia arengust.
7. Majanduslik tõus: a) kestis alates 1932 aastast alates praktiliselt kuni II maailmasõja alguseni; b) väljendab negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel; c) on nähtus, mille põhjusi ei suuda kaasaegne majandusteadus ära seletada; d) d) järgneb tavaliselt järgneb tavaliselt alangule alangule ja ja toob toob kaasa kaasa majandusliku majandusliku aktiivsuse aktiivsuse tõusu. tõusu. 8. J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a) 1970 ­ ndate aastate stagflatsioonile; b) välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale; c) kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse; d) d) 1930-ndate 1930-ndate aastate aastate kõikehõlmavale kõikehõlmavale majanduskriisile; majanduskriisile; e) I maailmasõja järgsele hüperinflatsioonile. 38 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 9. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisel . Seega ei suurene: a) rahvatulu ; b) üldine hinnatase ; c) c) töötus; töötus; d) reaalne kogutoodang ; e) tööhõive. 10. Klassikaline majandusteooria: a)) g eeldab turgude iseregulatsioonivõimet g j välistab Suure Depressiooni ja p taolise kriisi võimaluse; b) käsitleb käsitleb tööpuuduse tööpuuduse esmase esmase põhjusena põhjusena liialt liialt kõrget kõrget palga palga taset taset võrreldes võrreldes toodangu toodangu hi hinnatasemega; t c) kohaselt saavutatakse täishõive tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile ; d) lähtus Say seadusest, seadusest et igasugune pakkumine loob iseendale ka nõudluse; e) eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive; f) kohaselt ei garanteeri turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset.
39 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Kogupakkumine S e. ettevõtjate poolne toodangu pakkumine kahaneb kui:
a) tehnoloogilised täiustused tõstavad tootmise produktiivsust; b) ametiühingute nõudmisel tõstetakse miinimumpalga taset; c) kodumajapidamiste j p säästmine jja investeeringud g kasvavad; d) töötajad töötajad eelistavad eelistavad enam enam vaba vaba aega aega töötamisele; töötamisele; e)) importkaupadele p p kehtestatakse tollid jja kvoodid;; f) ettevõtetevaheline konkurents kasvab. 12 Kogunõudlus D e. 12. e tarbimine kasvab kui:
a) a) eksport eksport kasvab kasvab ja ja import import kahaneb; kahaneb; b) üldine üldi maksukoormus k k k kasvab; b c) rahapakkumine suureneb; d) intressimäärad tõusevad; e) kodumajapidamised kodumajapidamisedon onnooremad nooremadning ningkeskmisest keskmisestsuurema suuremaliikmete liikmetearvuga; arvuga; f) avaliku avaliku sektori sektori kulutused kulutused kasvavad. kasvavad.
40 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad: a) ettevõtte kaubavarude vähenemine;
b) tarbijate tarbijate poolt poolt kestvuskaupadele kestvuskaupadele tehtavate tehtavate kulutuste kulutuste vähenemine;
c) tööpuuduse tööpuuduse p suurenemine; suurenemine;
d) ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad;
e) reaalse e) reaalsekonkurentsi konkurentsivähenemine; vähenemine;
f) konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine;
g) tööliste heaolu kasvab kuna hinnad võivad langeda;
h) riigi ii i makroökonoomilised k ök ili d näitajad äit j d eii halvene. h l 41 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 14. Millised seisukohavõtud kuuluvad traditsioonilisele keynslikule koolkonnale: a) arenenud kapitalistliku majanduse tüüpiliseks seisundiks on alakoormatus ja tööpuuduse esinemine; b) täishõive saavutatakse tänu konkurentsile turumajanduses, mille käigus g hinnad,, palgad p g jja intressid kohanevad,, tasakaalustades sellega majanduse; c) majanduse kriisist väljatoomiseks tuleb stimuleerida kogunõudlust; d) täishõive tasemel on garanteeritud potentsiaalne kogutoodang kogutoodang, seega kogupakkumiskõver on peaaegu vertikaalne; e)) majanduse j d makrotasakaal k t k l võib õib saabuda b d situatsioonis situatsioonis, it t i i kus k on tegemist kõrge töötusega ja SKP on allpool potentsiaalset väärtust.
42 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 15. Makroökonoomika eesmärk on: Vastused: a) anda häid lahendeid ettevõtete juhtimiseks ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks; b) majandussüsteemi majandussüsteemiebaõnnestumistega ebaõnnestumistegaseotud seotudsituatsioonide situatsioonideanalüüs analüüsning ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks; c)) töötada öö d välja älj ük üks jja ainuke i k kõik kõikehõlmav hõl majandusteooria, j d i mis i võimaldaks õi ld k tulevikus igasuguseid majandusalaseid vigu vältida; d) olla vastukaaluks pealetungiva mikroökonoomika mõjudele. mõjudele 16. R. Reagani administratsiooni poolt välja töötatud nn. "pakkumispoolne majanduspoliitika" j p tähendab: Vastus: a) tootjatele soodsate võimaluste loomist; b) vahendajatele riigi toetuste olulist suurendamist; c) tarbijatele soodsate võimaluse loomises; d) reklaamitootjatele soodsate võimaluste loomist. 43 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 17. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi muudatusi." Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: Vastused: a) plaanimajanduse korüfeed; b) Keynesi K i koolkonna k lk majandusteadlased; j d dl d c) uusklassikalise koolkonna esindajad; d) monetaristid. 18. Kelle põhiteesideks olid: ·Isereguleeruvad jõud turumehhanismis on nõrgad. ·Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne. ·Valitsuse sekkumine on vajalik. Vastused: a) Karl Marx ; b) Jean Babtiste Say; c) Adam Smith; d) d) John John Maynard Maynard Keynes . Keynes. 44 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 19. Millise majanduskoolkonna põhiväide on "Raha on praktiliselt ainus, mille abil saab majanduslikke protsesse mõjutada. Poliitikute ülesanne oleks tagada rahapakkumise pidev kasv ja tagada vähemalt äritsükli jooksul tasakaalustatud eelarve eelarve." Vastus: a) neokeinslik koolkond; b) materialistid; c) c))) monetaristid; monetaristid; ii id id d) postkeinslik koolkond.
20. Riik ei sekku majandusse ja konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal väitis: Vastus: a) John Maynard Keynes; b) Adam Smith; c) Paul Davidson; d) James Tobin. 45 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 21. Majanduse tsüklilisus avaldus esimest korda: Vastus: a) siis, kui Adam Smith leidis, et tema rahakotis pole sentigi; b)) 1929 a. suures majanduskriisist j tingitud g majanduslanguse j g ajal; j c) J. M. Keynesi poolt 1936 a. avaldatud raamatus "Üldteooria"; d) polegi veel piisavalt selgesti avaldunud.
22. Tänapäeval hinnatakse, 22 hinnatakse 1929- 1932 aa. suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks seetõttu, et: Vastus: a) USA Keskpank (Föderaalreserv) alandas intressimäära ja suurendas seeläbi raha pakkumist; b) ettevõtjatel ei jätkunud julgust investeerida; c) c) Keskpank suurendas intressimäära ja vähendas seeläbi raha pakkumist; USA Keskpank d) inimesed ei julgenud enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus. 46 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 23. Tänapäeval hinnatakse, 1929- 1932 a. suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks seetõttu, et: Vastus: a) investorid loobusid aktsiatega kauplemisest börsil; b) USA valitsus kehtestas tollimaksu sisseveetavatele kaupadele; c) USA valitsus kehtestas tollimaksu väljaveetavatele kaupadele; d) inimesed ei julgenud enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus.
24. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: Vastus: a) majandusel on oma kaitsepühak; b) nii monetaar monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks; c) majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks; d) majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted . turusuhted
47 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Adam Smith'i 25. Kaasaegse majandusteaduse isaks loetakse õigusega .............. Vastused: a) Jean Babtiste Say; b)) Karl Robert Jakobson ; c) Adam Smith'i; d) Robert Lucas . "Rahvuste rikkus" aastal 1776 pani aluse klassikalisele kes oma raamatuga ....................... majandusteooriale. Vastused: a)) "Eesti rahva ennemuistsed jjutud";; b) "Rahvuste rikkus"; c) "Lühike Lühike majanduse ülevaade 18 sajandil sajandil";; d) "Makroökonoomika baasteooria".
48 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 26. Marshalli plaaniks nimetatakse: Vastused: a) abinõude kompleksi, mida Keynes pidas ainuvõimalikuks, selleks et väljuda kolmekümnendate aastate kriisist; b) nn. "tähesõdade" programm, mis eskaleeris võidurelvastumist ja viis lõpuks NL lagunemiseni; c)) USA majandusabi j d bi Euroopa E riikidele iikid l pärast ä T Teise i maailmasõja il õj lõppu; lõ d) Euroopa Liidu loomise plaan. 27. Phillips'i kõver iseloomustab: Vastused: a) IT lahenduste kasvu elektroonikatööstuses; b) SKP suurenemist tänu töötuse vähenemisele; c) inflatsiooni ja tööpuuduse omavahelist seost; d) tööpuuduse ja tööhõive omavahelist seost.
49 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 30. J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati Vastused: a) nii "nõudlus-" kui ka "pakkumispoolset" majanduspoliitikat; b)) ainult "pakkumispoolset" p p majanduspoliitikat; j p c) ainult "nõudluspoolset" majanduspoliitikat; d) hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat.
31 JJ. F 31. F. Kennedy poolt kasutusele võetud "nõudluspoolne" nõudluspoolne majanduspoliitika tähendas, Vastused. a) et nõuti kõigilt majandussubjektidelt häid majandustulemusi; b)) üksikisiku maksukoormuse vähendamist (sai ( rohkem osta,, s.t. s t nõudlus suurenes); ); c) et tarbijatele anti suured õigused toodete kvaliteedikontrolli osas; d) nõudluse pakkumise tasakaalu rikkumist ja suuri probleeme turumajanduses turumajanduses.
50 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 32. J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud "pakkumispoolne" majanduspoliitika tähendas Vastused: a) alustati ettevõttetele subsiidiumite pakkumist; b) pakuti kauplustekettidele abi hindade alandamiseks; c) vähendati ettevõtete ärimakse(ettevõtte tulumaks jm.); d) suurendati ettevõtete maksukoormust suurendamaks laekumisi eelarvesse.
33. Riiklikke väljaõppeõppe programme alustas: Vastused: a) esimese asjana üldse oma tegevuses Eesti valitsus 1991 aastal; b) USA president JJ.F.Kennedy F Kennedy administratsioon ; c) USA president G.W. Bushi administratsioon; d) Egiptuse vaarao, vaarao keda ei suuda enam keegi meenutada. meenutada
51 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 34. Palga tõusu ja tootlikkuse ning kulude ja hinna kasvu suhte hoidmine majanduspoliitika ühe olulise osana oli iseloomulik: Vastused: a) neoklassikutele; b) ainult väikeettevõtjatele, et oma kulutusi piirata; c) Keynesi põhimõtteid järginud J.F.Kennedy administratsioonile; d) Eesti president A.Rüütli majanduspoliitikale.
35. USA presidendi W.J.Clintoni administratsiooni valitsemisaega iseloomustab: Vastused: a) riigi majanduse pidev langus; b) naissoost ametnikele töökeelu kehtestamine Valges majas; c) riigi majanduse pidev kasv; d) keeldumine koostööst vabakaubanduse arendamisel Mehhiko ja Kanadaga. Kanadaga
52 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 36. Inflatsiooni suurus Eestis 2008 aastal oli: Vastused: a) 16% - 17%; b)) 10;; c) 5% - 6%; d) polnudki teist õieti.
37 Eesti sisemajanduslik koguprodukt (SKP) moodustas 2009 aastal ca: 37. Vastus: a)) 100 miljonit ilj it kkrooni; i b) 3 miljardit krooni; c)) 215 miljardit ilj dit krooni; k i d) 430 miljardit krooni; e) - 15 miljardit krooni.
53 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 38. Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli Vastused: a) välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid kasumid suuremad kui Eesti firmadel ; b) liberaalne ja avatud majandus; c) suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine; d) tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine. 39. Eesti range eelarvepoliitika üheks peamiseks tagatiseks on Vastused: a)) valuutakomitee süsteem,, mis võimaldab keskpangal p g valitsusele soodsalt raha laenata; b) valuutakomitee süsteemiga süsteemiga seonduv seonduvkitsendus, kitsendus,mis miskeelab keelabkeskpangal keskpangalvalitsusel valitsusele raha laenata; c) maksumaksjad, keda loetakse maailma kõige vähem ümbrikupalku vastuvõtvateks töötajateks; d) Eesti mets, mis on Eesti krooni tagatiseks. 54 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 40. Potentsiaalne kogutoodang on toodangu hulk, mida on võimalik toota, kui... Vastus: ...kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital ) oleksid täielikult rakendatud.
41. Näitajad, j mis perioodiliselt p kõiguvad g majandustsükli j käigus g on näiteks:
Vastus: praktiliselt kõik makroökonoomilised suurused (SKP, tööhõive, tööpuudus, inflatsioon,
42. Tüüpilises majandustsüklis on neli faasi ja need oleksid:
Vastus: V t tipp ti e. haripunkt, h i kt langusfaas l f e. retsessioon , t i madalseis d l i e. alang , l tõus tõ e. ekspansioon
43 Depressiooni 43. D i i e. surutist ti t iseloomustavad: i l t d Vastus: majanduse langus 44. Majandustsükli faaside ega pöördepunktide hulka ei kuulu: a) a) tõusufaas; tõusufaas; b)b) tipp tippe .e.haripunkt; haripunkt; c)c)langusfaas langusfaase.e.retsessioon, retsessioon, d) d) madalseis madalseis e. e. e alang e alang c) stagnatsioon . stagnatsioon c) stagnatsioon. stagnatsioon
55 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz