Loeng 4 - ISLM mudel (1)

Loeng 4. ISLM MUDEL Sissejuhatus 1. ISLM mudelit peetakse Keynesi teooria kokkuvõtteks. Kokkuvõtte koostasid juba tema õpilased. 2. ISLM mudel laiendab sissetulekute ­ kulutuste (Q/E) mudelit lisades viimasele rahaturud. 3 ISLM mudel 3. d l pakub k b häid võimalusi õi l i majanduse j d esemelise li jaj rahalise h li sektori kombineerimiseks ja sidumiseks. Mudelit võib pidada sissetuleku-kulutuste mudeli edasiarenduseks. edasiarenduseks 4. ISLM mudeli peamine eelis peitub arvatavasti selles, et ta on p kontseptuaalselt lihtne,, kuid võimaldab analüüsida mitmeid lihtsaid,, kuid olulisi majanduspoliitilisi situatsioone.
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ISLM mudel konstrueerimine Esimene ülesanne on koostada LM kõver ee. intressimäära ja reaalse sissetuleku graafik kooskõlas tasakaaluga turul.
Intressi suuruse laenuandjale määrab: Intressimäär on väga tundlik 1. Riskid majanduslik muutuja . 2. Eeldatav inflatsioon 3. Nõudluse ja pakkumise suhe 4. Raha hind
Tarbijale vastuvõetava intressi määrab: 1. Investeeringu või äriidee tulusus 2. Inflatsioon Teiseks koostatakse IS kõver, e. intressimäärade ja autonoomsete kulutuste seos. Kolmandaks ühendatakse need illustreerimaks monetaar - ja fiskaalpoliitikat ning majanduse mõningaid isekorrigeerivaid omadusi. I Intressimäära i ää lloetakse k ühühenduslüliks d lülik oleviku l ik ja j tundmatu d tuleviku l ik vahel. h l
3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Raha pakkumine LM kõvera konstrueerimist alustame raha pakkumise analüüsist. Raha saab pakkuda siis kui teda on palju ( hoiused ja laenud kommertspankades). Hoiustele intresside väljamaksmiseks tuleb raha panna raha välja laenata. Reaalne (MS) ja nominaalne (M0) rahapakkumine . Reaalne (r) ja nominaalne (i) intress . Nominaalne rahapakkumine ei arvesta hinnaindeksit hinnaindeksit. Reaalne rahapakkumine on nominaalne rahapakkumine korrigeeritud hinnaindeksiga, seega: MS = M0 / P
Kuii aga eeldada, K ld d ett raha h pakkumine kk i Eksogeenne raha pakkumine on eksogeenne, e. ei sõltu r Ms0 Ms1 majanduslikust aktiivsusest, siis: Ms / P = M0 / P (2)
Rahapakkumise suurenemine nihutab joont väljapoole ja ei sõltu intressimäärast r.
100 200 M/P 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Äritehingute R h nõudlus Raha õ dl Finantsmotiivid rahanõudlus
Ettevaatusmotiiv Spekulatiivne Likviidsus tähendab rahanõudlusena motiiv tugineb vaba sularaha või likviidsusele vara, mida saab kiiresti rahaks muuta.
Vastand : V t d ""sukasäär" k ää " - paraku k võib õib sularaha l h Likviidsusrida: Lik iid id raha,h sukasääres hoidmisega ilma jääda jooksvad hoiused, finantsinvesteeringute potentsiaalsest tulust. väärtpaberid, ..., kinnisvara.
Raha paigutusel tuleb teha kompromiss likviidsuse eeliste ja finantsaktivatest saadava tulu vahel. Kas hoida raha deposiidina, väärtpaberitena või kinnisvarana sõltub intressimäärast ja kinnisvara turuhindadest.
5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Äritehingute raha nõudlus Äritehinguteks kasutatav raha on sissetulekute kasvav funktsioon, kuna reaalse sissetuleku kasv t b endaga toob d k kaasa soovii omada d rohkem hk raha h arvetel. t l Hi Hinnatõus tõ põhjustab õhj t b suurema raha h vajaduse j d säilitamaks äritehinguid endisel tasemel. Äritehingute rahanõudlus funktsioon oleks seega: MT / P = L1*Q; (3) Eeldame, et äritegevuse rahanõudlus on lineaarne moodustades poole sissetulekutest Q, siis: MT / P = 0,5 0 5*Q Q. (4) Saadud võrrandit saame graafiliselt kujutada kahes versioonis erinevatel tasapindadel.
Äritegevuse raha nõudlus. Q a r b MT/P = 0,5Q Q=1000 Q=2000 Eeldasime, et äritehingutest 2000 tingitud nõudlus on sõltumatu intressimäärast, seega on tegemist 1000 vertikaalse joonega joonega, kusjuures kõrgem sissetulek nihutab joont intressimäära teljest kaugemale.
500 1000 M/P 500 1000 M/P 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Spekulatiivne nõudlus Vää Väärtpaberite b i hi hinnad d jja iintressimäärad i ää d Raha nõudluse ühe põhjusena mainisime eelpool spekulatiivset motiivi. Finantsinvesteeringute alaste otsuste langetamiseks on vaja tunda finantsanalüüsi aluseid. Põhiküsimuseks oli, oli on ja jääb jääb, kas ning millise hinnaga osta aktsia või võlakiri? 1. Aktsiate ostmine on alati oluliselt kõrgema riskiga kui võlakirjade ostmine, kuna saadav tulu sõltub aktsiaturu tõusudest jja mõõnadest. 2. Võlakiri tagab konkreetse sissetuleku võlakirja kehtivuse ajal. Reeglina müüakse võlakirju kindla lunastamistähtajaga. Levinumad on kupong- ja diskontovõlakirjad.
7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz KUPONGVÕLAKIRI Kupongvõlakirjade hinna leidmiseks tuleb teada: 1. Nimiväärtust 2. Intressimaksete suurust või lepingulist intressimäära 3. Maksete sagedust 4. Võlakirja j kustutustähtaega g 5. Nõutavat tulumäära (teiste võlakirjade keskmine intress )
DISKONTOVÕLAKIRI Diskontovõlakirjade hinna leidmiseks tuleb teada: 1. Nimiväärtust 2. Nõutav tulumäär 3. Tagasiostu kuupäev NB! Võlakirjade hinna leidmisel on teoreetiliseks aluseks raha nüüdis- ja tulevikuväärtuse kontseptsioon . 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Võlakirja ja raha nüüdisväärtuse mõiste Kui me tahame leida kupongvõlakirja p g j tänast väärtust, siis: PVv = C / (1 +r) + C / ( 1 + r )2 + C / ( 1 + r )3 +... + (C + F) / ( 1 + r)n , (5) Kus PVv ­ väärtpaberi tänane hind; C - aastane kupongitasu; F ­ maksutähtajal tagasimakstav summa (nimiväärtus); r ­ väärtpaberi intressimäär või keskmine intressimäär; n ­ aastate t t ((perioodide) i did ) arv.
Diskontovõlakirja hinna ehk raha nüüdisväärtuse võime välja arvutada lihtsustatud valemi abil: PV = FV / (1 + r)n (6) PV ­ raha h nüüdisväärtus; üüdi ää t FV - raha tulevikuväärtus; r­ intressimäär; n9 ­ aastate (perioodide) arv. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Raha tulevikuväärtuse mõiste. Raha tulevikuväärtus (FV) leitakse üldjuhul järgmise valemi abil: FV = PV (1 + r)n, (7) kus PV ­ algsumma; g ; r ­ intressimäär; n ­ aastate (perioodide) ( i i ) arv.
Raha nüüdis- ja tulevikuväärtust saab arvutada ka vastavate tabelite abil.
10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Likviidsuseelistus ja spekulatiivne nõudlus on oma olemuselt suurell määral ää l ebamäärased, b ää d kkusjuures j spekulatiivne k l tii nõudlus õ dl on pöördvõrdeliselt seotud intressimääraga ning algebraliselt võib seda iseloomustada järgmiselt: Msp / P = L2(r), (8)
Spekulatiivse nõudluse puhul on veel probleemiks inimeste irratsionaalsus. Ratsionaalne inimene ei hoia oma raha kasutult, see peaks mingit tulu tooma . Intresside tõusu puhul loobutakse isegi hoiuste kasutamisest või siis püütakse neid äärmiselt vähe kasutada. Sellist S lli t situatsiooni it t i i nimetatakse i t t k ratsionaalsete ti l t inimeste i i t poolt lt kalkuleeritud k lk l it d optimaalseks rahavaruks.
11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Spekulatiivne nõudlus. r 1. Spekulatiivne nõudlus eeldab, et on r* "normaalne" intressimäär intressimäär, mille juures inimesed kujundavad oma eelistused .
2. Sellest intressimäärast kõrgemal hoiavad inimesed oma lisavahendeid r* spekulatiivsetes väärtpaberites lootuses teenida selle ajaga kuni toimub intressi l langus r*- * nii ja j raha h pakkumine kk i k kaob. b
3. Alla r* hoitakse ilmselt raha ja eksisteerib raha pakkumine pakkumine.
M/P
12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Likviidsuslõks 1. Kui investoritel puudub usk sellesse, mis suunas liigub intressimäär, siis nad r suurema tõenäosusega õ ä mitmekesistavad i k i d oma finantsportfelle ja ...
3. Mingil 2. ...ostavad erineva intressimääraga intressimäära väärtpabereid (suure riskiastmega võlakirjadel nivool (rmin) kaob on kõrge intressimäär ja väikse riskiastmega investoritel võlakirjadel on madal intressimäär). väärtpaberite ostuhuvi ning selle asemell hoitakse h it k rmin Msp sularaha pangaarvetel. Tulemuseks on nn. M/P "likviidsuslõks".
4. Eeldab, et on olemas palju õnnemängijaid Üldiselt peetakse õnnemängijaid. likviidsuslõksu suhteliselt ebareaalseks.
13 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz r r r
rmin rmin
500 1000 M/P M/P 500 1000 M/P L1(Q) + L2(r) = Md / P
Raha nõudluse funktsioon. Kuna raha nõudlust mõjutab nii sissetulekud kui ka intressimäär, intressimäär peetakse otstarbekaks kujutada nõudluse funktsiooni kaheosalisena. Kui liidame äritehingute nõudluse (L1) spekulatiivsele nõudlusele (L2) saame: Md / P = L1(Q) + L2 (r) (9) Lisaks ülalmainitutele on veel üheks raha nõudmise allikaks finantsmotiivid (firmade hooned ja seadmed ). Selle tulemusena on raha nõudlus väljendamine muutunud veel keerukamaks, kuna lisanduvad veel oodatavad kasumid.
14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tasakaalu rahaturul saab määratakse Tasakaal rahaturul nii algebraliselt kui ka graafiliselt.
Algebraliselt lahendades peame võrdsustama raha nõudluse raha pakkumisega: Ms / P = Md / P.
Kui asendame nüüd slaidil 4 toodud võrrandi (1) slaidil 14 toodud võrrandisse (9) saame: M0 / P = L1(Q) +L2(r), ( ) (10)
Antud võrrandil on ainult üks tasakaalupunkt.
Juhul, kui mingil põhjusel intressimäär ei ole tasakaalupunktis, i siis... ii
15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz r Ms0 2. ... kui on tegemist tasakaaluseisundist r0 kõrgema intressimääraga r1 (raha nõudlus), siis inimesed pigem hoiavad väärtpabereid kui raha ja ...
3. ... kasutavad oma uusi sääste täiendavate r1 väärtpaberite ostmiseks suurendades sellega nõudlust väärtpaberite järgi.
4. Tulemusena hakkab väärtpaberite diskonteeritud 1. Tasakaal on hind tõusma ehk teisiti öeldes langeb väärtpaberite punktis r0, ... intressimäär tasakaalupunkti suunas. r0
Md1 Md0
M/P
Intressi tasakaalupunkt r0 raha pakkumise Ms0 ( supply ) ja raha nõudluse Md0 ( demand ) puhul. puhul
16 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. ... kui on tegemist tasakaaluseisundist madalama intressimääraga r2 , siis inimesed kalduvad oma raha paigutama r Ms0 Ms1 äritehingutesse ning ei osta selle eest suurema diskontomääraga ehk suhteliselt odavamaid väärtpabereid...
3. ... mistõttu aga hakkab väärtpaberite diskonteeritud hind langema ehk teisiti öeldes tõuseb väärtpaberite intressimäär tasakaalupunkti suunas.
1. Tasakaal on punktis r0, ... Põhjus: spekulatiivse (vaba) raha olemasolul r0 ostetakse väärtpabereid alles pärast nende intressi tõusu mingi ostjale sobiva tasemeni.
r2 Md0
M/P
Intressi tasakaalupunkt r0 raha pakkumise Ms0 (supply) ja raha nõudluse Md0 (demand) puhul. 17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz LM ja j IS kõ kõverate t kkonstrueerimine t i i
18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz LM kõver Määratlus: LM kõver iseloomustab tasakaalu rahaturul raha fikseeritud pakkumise korral, sisuliselt on tegemist intressimäära (r) ja sissetuleku (Q) dihhotoomilise (paarisandmete) graafikuga.
2. ... ollakse valmis r maksma kõrgemaid r LM(M0/P) Ms/P= M0/P intresse ja kõver nihkub 1. Raha nõudlus 15% suureneb, siis... 15% b
10% a 10% Md (Q=2000)
Md(Q=1000)
M/P 1000 2000 Q
LM kõvera tuletamine . Tähistus LM on tuletatud sõnadest liquidity preference f likviidsuseelistus i ii i e. raha nõudlus ja j money, mis i oleks siis ii raha pakkumine. 19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz r LM
Klassikaline piirkond Md = f(r)
Reaalne piirkond
Keynesi y piirkond Md = f(r) p ( )
Q
LM kõvera piirkonnad.
20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1. Punktid, mis paiknevad LM kõveral on vastavuses tasakaaluga rahaturul. Kõrvalekalded tasakaalustatakse intressimäära muutustega , LM kõver k konstrueeriti i i eeldusel , ld l et sissetulek i l k Q on sõltumatu õl muutuja, j mis i mõjutab õj b rahaturgu.
r LM a ra 2. Punktis a tekib kõrge intressimäära tõttu suurem raha pakkumine ning intressimäär hakkab langema. e re 3. Punktis b aga tekib madala intressimäära tõttu suurem raha nõudlus ning intress hakkab tõusma. rb b Mõlemal jjuhul on suund tasakaalupunkti p e suunas.
Qa Q
LM kõ kõver ja j tasakaalutus t k l t rahaturul. h t l
21 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz LM kõvera nihkumine . 1. Raha pakkumine suureneb ning ... Joonis aa. Ms0 Ms1 LM0 r r LM1 2. ... seetõttu intressimäär a langeb r0 kuni r1 r0 c r0 b r1 d Md(Q=1000) M/P 1000 Q Joonis b. 1.Likviidsuseelistuse LM1 (likviidsuseelistused suurenevad) r Ms suurenemine (raha r on rahva käes)... käes) LM0 f g r1 2. ... nihutab r0 nõudluse üles h e Md1(Q=1000)
Md0(Q=1000) (Q 1000) Ms M/P 1000 Q 22 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Raha nõudluse funktsioon Reaalne situatsioon
· Kui raha nõudlus on täiesti tundetu intressi suhtes, suhtes on LM kõver vertikaalne. · Kui raha nõudlus on tundlik intressi suhtes,, on LM kõver tõusunurk suhteliselt madal. · Kui väärtpaberite p intressid on väga g madalad,, siis investorid ei osta üldse väärtpabereid ning situatsiooni nimetatakse "likviidsuslõksuks" ning raha nõudluskõver oli horisontaalne.
23 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Raha nõudluse funktsioon(reaalne situatsioon). Reaalsele situatsioonile vastav raha nõudluse funktsioon on märksa keerulisem ning arvestab tervet rida komponente: ln (M/P)t = 0 + 1 ln Qt +2 ln rst + 3 ln rLt + 4 ln(M/P)t ­ 1 (11) kus Qt ­ reaalne SKP, rst - lühiajaline intressimäär, rLt ­ p pikaajaline j intressimäär,, (M/P)t ­1 ­ reaalse raha saldo eelmise perioodi tase. Kaldeparameetrite ligikaudsed väärtused: 0.046 24 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Lühikokkuvõte 1. LM kõver on üldjuhul kaldega ülespoole, kuna konkreetse rahapakkumise juures põhjustavad kõrgemad intressimäärad raha liikumise spekulatiivsetelt arvetelt äritegevuse arvetele sissetulekute kasvades. kasvades 2. LM kõver on vertikaalne väga kõrgete intressimäärade korral, kuna siis ei hoia suurem osa ratsionaalsetest investorites raha spekulatiivsetel arvetel. 3. LM kõver on praktiliselt horisontaalne väga madalate intressimäärade korral, kuna siis välditakse väärtpaberite ostmist, nn. "likviidsuslõks". 4. LM kõver nihkub , kui leiavad aset muutused raha pakkumisel või raha nõudluses.
· Kõver nihkub graafikul väljapoole, kui raha pakkumine suureneb või raha nõudlus alaneb. · Kõver nihkub graafikul sissepoole, kui raha pakkumine väheneb või raha nõudlus kasvab.
25 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tarbekaupade turu tasakaal: IS kõver Selleks, et jõuda ISLM mudelini tuleb teise etapina konstrueerida veel IS kõver, mis iseloomustab tarbekaupade turu tasakaalu tingimusel tingimusel, et kulutused on võrdsed tarbimisega. tarbimisega Multiplikaatoritest mäletame, et tasakaaluvõrrandis sissetulekud Q leiti: Q = ksp * A (12) NB! Autonoomsed kulutused A on pöördfunktsioon intressimääradest. Autonoomsed kulutused omakorda: A = C0 ­ cT0 + I0 + G0.
Investeeringute piirefektiivsus . Autonoomsetest kuludest on näha, et investeeringute osa võib selle suurust oluliselt mõjutada. Investeering ise on optimism kõigepealt rahaline otsustus ja alles siis kulutuse liik liik. Re, r Investeeringute piirefektiivsus (MEI) iseloomustab seost investeeringute, intressimäära ja eeldatava kasumi vahel. Graafiliselt näeks see välja alljärgnevalt: r0 r1 MEI1 MEI0
I0 I1 I2 I
26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringud I0 Kasumit investeeringutest g võib p prognoosida, g , kuid mingi g risk ikkagi g säilib. Määramatuse puhul on ainult ekspertide hinnangud . Investeerimise piirefektiivsust võib avaldada kujul: I0 = fi(r); fi Autonoomne tarbimine C0. Ka teda nagu I0 võib vaadelda pöördfunktsioonina intressimäärast: C0 = fc (r) ( ); fc Valitsemiskulud G0. Valitsemiskulud G0 on samuti mõjustatud intressimäärast, aga tunduvalt vähem kui eelmainitud. Seetõttu võime valitsuskulud kõrvale jätta ja kuna oma iseloomult on mõlemad eelmised sarnased siis võime autonoomsed kulud kirjutada: j A = fA (r) ; fA 27 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz IS kõvera määratlus. IS kõver näitab, milliste intressimäärade ja sissetuleku tasemete juures valitseb tasakaal tarbekaupade t turul. l IS kõvera leidmiseks ühendame võrrandid (15) slaidil 28 ja (12) slaidil 27 intressimääraga. Kuna autonoomsed kulud on pöördvõrdeliselt seotud intressimääradega, siis iga intressimäära langus põhjustab õhj t b automaatsete t t t kkulude l d tõ tõusu ning i üldi üldised d sissetulekud i t l k d suurenevad d võrdeliselt õ d li lt kulumultiplikaator ksp ­ga. Konstrueerime IS kõvera,eeldusel, et ksp = 3.
r r a b 10% 10%
5% 5% A IS
1200 1500 A 3600 4500 Q
A=300 Q= ksp A= 3* 300 Q=900
I punkt Iga kt IS kõ kõverall iiseloomustab l t b ttasakaalupunkti. k l kti
28 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz r 1. Punktis a puudub tasakaal i t intressimäära i ää re juures j (eksisteeriks r1 juures), sissetulekute Qa puhul.
r1 2. Tulemus: madal intress põhjustab p j tarbimise a b c suurenemise ja varude re vähenemise, siit omakorda laieneb tootmine, suurenevad sissetulekud ja Qa nihkub Qb suunas. r2
IS
Qa Qb Qc Q 3. Punktis c on situatsioon vastupidine .
Tasakaalu puudumist iseloomustavad graafikul punktid a ja c. 29 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. ... põhjustab laugjama IS kõvera. a 1. Autonoomsete kulutuste kõ kõrge intressitundlikus i t it dlik (A1) ... r r
IS1 A0 A1 IS0 A Q
1. Kulumultiplikaatori 2. ... põhjustab laugjama IS kõvera. b r ksp kõrgem väärtus... r
IS(kõrge ksp)
A0 IS(madal ksp)
A Q IS kõvera kuju erinevate autonoomsete kulutuste intressitundlikkuse ja kulumultiplikaator väärtuste juures. 30 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz r r A1
A0
r0 r0
IS1 IS0
900 1100 A 2700 3300 Q
A=200 Q= ksp * A Q=600
IS kõvera nihked, juhul kui kulumultiplikaator ksp = 3. 31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz IS kõvera mõningad omadused. ·IS IS kõver on järsk järsk, kui autonoomsed kulutused ei ole eriti tundlikud intressimäära muutuste suhtes. ·IS kõver on suhteliselt järsk, kui kulumultiplikaator ksp on väiksema väärtusega. ·IS kõver on laugjam, kui autonoomsed kulutused on suhteliselt tundlikud intressimäära muutuste suhtes. ·IS kõver paneb paika intressimäärad ja sissetulekutasemed kooskõlas tasakaaluga tarbekaupade turul. ·IS kõverat nihutab sissepoole pessimistlikud ootused majandusliku arengu osas. Selle tulemusena kuivavad kokku investeeringud ja vähenevad autonoomsed kulutused. ·IS kõver on suhteliselt laugjam laugjam, kui kulumultiplikaator ksp on suurema väärtusega ·IS kõverat nihutab väljapoole j p optimistlikud p ootused majandusliku j arengu g osas,, samuti suurenevad selle tulemusena investeeringud ja autonoomsed kulutused.
32 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ISLM m mudeli deli konstr konstrueerimine eerimine ISLM mudelit kasutatakse tihtipeale selgitamaks erinevate nähtuste mõju raha- ja fiskaalpoliitikas.
33 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ja nüüd, kui me teame mis on LM ja mis on IS kõver, saamegi konstrueerida ISLM mudeli. ISLM mudel d l iiseloomustab l t b samaaegsett ttasakaaluasendit k l dit raha h ja j tarbekaupade turul.
r LM
re
IS
Qe Q
Tasakaal mõlemal turul ehk ISLM diagramm. 34 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1. Agressiivse eelarvepoliitika (valitsemiskulude ja investeeringutee suurendamine ) ja ärioptimismi kasvu mõjul ISLM mudelis nihkub IS kõver.
LM 3. Tegelikkuses suureneb SKP raha fikseeritud r pakkumise jjuures aga p g ainult siis kui suurenevad intressid. Muul põhjusel vaevalt hakkavad r1 inimesed investeerima. r1 r0 4. Kõrgemad intressimäärad r1 vähendavad IS1 aga investeeringuid ning autonoomsete kulude muid liike ning SKP nihkub tagasi Q1. IS0
Q0 Q1 Q2 Q
2. Juhul kui puudub surve 5. Autonoomsete kulude vähenemist seoses rahaturule, siis SKP (Q) väärtus fiskaalekspansiooniga nimetatakse ka peaks kasvama Q0 kuni Q2,. "väljatõrjumiseks", j j , mille suurust iseloomustab roheline kolmnurk .
Agressiivne eelarvepoliitika e. fiskaalne ekspansioon
35 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1. Raha pakkumise suurenemine võib stimuleerida SKP kasvu ja, vastupidiselt eelmisele näitele, alandada intressmäärasid. Graafikul nihkub LM kõver LM0 LM1.1
r LM0
LM1(MS suureneb)
r0 3. Madalamad intressimäärad aga suurendavad autonoomseid r1 kulutusi ning SKP taset.
IS
Q0 Q1 Q
2. Raha pakkumisega turule kasvab surve 4. Raha pakkumise suurendamine tundub hea väärtpaberiteturule, kasvavad väärtpaberite lahendus majanduse stimuleerimiseks, paraku (diskonteeritud NB!) hinnad ning seetõttu võib see tekitada inflatsiooni ning inflatsiooni intressimäärad langevad. ootus t omakorda k d tõtõsta t iintressimäärasid. t i ää id 5. Väljatõrjumise vältimiseks soovitatakse siiski pigem monetaarset ekspansiooni kui Monetaarne ekspansioon fi k l t fiskaalset.
36 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ISLM mudeli nõrgad küljed:
1. Mõlemad mudeli komponendid, nii IS kõver kui ka LM kõver, esindavad summaarse nõudluse komponente ning turu pakkumispoolne külg on käsitlemata.
2. Eelduse kohaselt ei ole punktid graafikul väljaspool tasakaalupunkti püsivad ja kuigi intressimäärad kui ka sissetulekud reguleerivad turge tasakaalu saavutamise suunas muutuvad intressimäärad suure tõenäosusega kiiremini kui sissetulekud suunas, (tootmine, tööhõive).
3. Mudel on staatiline mitte dünaamiline.
37 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz