· KLASSIKALINE UUSAEG: 1600-1789 nn. vana korra (ancien regime) aeg Absolutism valitsemises (17. saj.) Valgustus 18. sajandil ja ilmaliku ideoloogia esiletõus · 1789-1815 Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad · 1815-1900/1914 rahvuslik liikumine konstitutsiooniline monarhia (ja parlamentarismi areng) tööstuse kiire areng, industriaalühiskond Uusajale iseloomulikud jooned: · Majanduses: Kapitalismi areng (eraomand, turusuhted maailmakaubanduse kujunemine) Industriaalühiskonna kujunemine · Vaimses maailmas: Religioossuse tahaplaanile surumine Valgustus (18. saj.) Rahvuslik liikumine (19. saj.) Kiire teaduse areng (19. saj.) Poliitilised ideoloogiad (konservatism, liberalism, sotsialism) · Riigivalitsemises: Absolutism (Prantsusmaa jm 18. saj.) Parlamentarism ja konstitutsiooniline monarhia (Inglismaal, mujal 19. saj.)
1.Milles seisneb imperialismi olemus? suurriigid tahtsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas. Koloniaalvallutused ja majanduse mõjuvõimu laiendamine. 2.Mis iseloomustab maailmamajanduse arengut 20.saj algul? *kiire *ebaühtlane *kaubanduse tähtsuse kasv *tähtsad turusuhted *maailm globaliseerus 3.millist mõju avaldas teaduse ja tehnikaareng maailmas? Too näiteid teadustehnika saavutustest. Aitas kaasa imperialismi arengule. * konveierid-H.Fordi autotehases *Zeppelini õhulaev Saksamaal *G.Marconi esimene raadiosaade *sidetehnika areng 4.Kuidas kujunesid sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit? Kes sinna kuulusid? Millal need asutati? Suurriigid hakkasid omavahel grupeeruma, et ohukorral üksteisele appi minna. Antant: 1893-Venemaa+Prantsusmaa
tänapäevasem majandusvorm, mis eksisteerib kõikides maailma arenenumates riikides. Segamajandus on vaba turumajandus, mida valitsus mõningal määral reguleerib vältimaks makroökonoomilist ebastabiilsust ning leevendamaks turutõrgete tagajärgi. See tähendab, et riigi majanduses on ühendatud vabaturu põhimõtted ja riiklik reguleerimine. Tunnused Segamajandus ühesugused, kui vabaturumajanduselt : eraomandi, konkurentsi, vaba ettevõtluse, turusuhted. Riik osaleb majanduselus, et laseb vabaturumajanduse puudusi kõrvaldada - kriise, vaesust, sotsiaalset kaitsetust, monopolide teket jne. Jekaterina Sumilova 10a
suurenes plahvatuslikult. 2. Ferdinand Zeppelin tegi 1990.a esimese lennu 3. Orville ja Wilbur Wright lennukiga tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. 4.Guglielmo Marconi raadiosaade jõudis eetrisse 1895. a ja 1901. a saatis ta raadiosignaali üle Atlandi. MAAILMAMAJANDUS. 1830-1913 suurenes SKT ühe inimese kohta üle kahe korra. Majanduse areng oli kiire ja ebaühtlane. Turusuhted muutusid väga tähtsaks ja olulisele kohale tõusis kaubandus. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Maailm globaliseerus: tööstus muutus rahvusvahelisemaks, kaubandusfirmad kasvasid kokku. Sõja muutusid võimatuks, sest see oleks tähendanud suurt kriisi kõigile. Inglismaale jõudsid arengult järele ka Ameerika ja Saksamaa, kes tegelesid uuemate leiutistega.. Wilhelm Henry Perkin avastas kivisöest sünteetilised värvi aga hoopis Saksa kompanii BASF hakkas seda
tehnika ja teaduse areng · Uued energiaallikad elekter, nafta · Tööpinkide tootmine tagas seeriatootmise vabrikutes - Henry Fordi autotehas võeti kasutusele esimesed konveierid, millega auto tootmine lühenes 12 tunnile · Arenes lennundus, uued tööstusharud: keemia-ja elektrotehnika · Infrastruktuurid (liiklus,telegraaf, telefon, raadio) Reisilaev Titanic uppus:1912 Maailmamajanduse arneg · Kiire, ebaühtlasem kui kunagi varem! · Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks, riiklik regulatsioon taandus, kaubanduse tähtsuse suurenemine · Monopoolne kapitalism-AS, kontsern, kartell, sündikaat, trust · Finantskapitalism · Elatustaseme tõus Antisemitism · Levis antisemitism kiusati taga juute, sest nad olevat süüdi maailma hädades · Venemaa, Prantsusmaa Ühiskondlikud liikumised · Liberaalne maailmavaade ja demokraatlik kord · Vastuolulisd demokraatlikud ühiskonnad
konkurents puudub, - inimesed ei ole huvitatud oma töö tulemustest. Segamajanduson kõige tänapäevasem majandusvorm, mis eksisteerib kõikides maailma arenenumates riikides. See tähendab, et riigi majanduses on ühendatud vabaturu põhimõtted ja riiklik reguleerimine. Segamajandus on vabaturumajanduselt üle võtnud kõik, mis soodustab tootmist: - eraomandi, - konkurentsi, - vaba ettevõtluse, - turusuhted. Riik osaleb majanduselus, et vabaturumajanduse puudusi kõrvaldada - kriise, vaesust, sotsiaalset kaitsetust; seadusega määratakse tootjatele maksud, takistatakse monopolide teket, kaitstakse tarbijate huve, soodustatakse konkurentsi, hoolitsetakse keskkonnakaitse, hariduse, kultuuri, elanike sotsiaalse turvalisuse eest.
Austria-Ungari suhted Venemaaga olid väga keerulised. Serbia püüdis Austia-Ungari koosseisus domineerida ja ühendada kõik slaavi rahvad ning Venemaa toetas seda. Samuti olid pidevad vaidlused piiriäärsete alade pärast. Loomulikult aitasid kaasa ka 20. sajandi alguses toimunud tehnoloogilised uuendused. Autode tootmine, lennu- ja sõjatehnika areng. Imperialistlikud riigid muutusid tugevamateks ja olid rohkem enesekindlad tänu sellele. Maailmamajanduse areng oli väga kiire, riikide turusuhted muutusid järjest tähtsamateks. Tänu uutele tööstusharudele hakkas Saksa eksport kiiresti kasvama, kolmekordistus ajavahemikus 1900-1913. See omakorda andis tõuke Saksa kaubalaevastiku arengule. Niisugune majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid omakorda kriisideni. Suurriigid püüdsid pidevalt näidata oma mõjuvõimsust, maailmas käis pidev võistlus. Niimoodi ühiste eesmärkide nimel hakkasid kujunema liidud. Keskriigid, kuhu kuulusid Saksamaa,
aitasid kaasa kiiremat tootmist. Arenes seeria-tootmine, Henry Ford lõi 20. Sajandi algul oma konveieri — kiirem tootmine. Arenes ka lennundus, 1900. aastal lasti Saksamaal välja oma esimene õhu... Mõni aasta hiljem taheti lasta välja ka lennukid, kuid see ebaõnnestus. 1909 lendas Louis Bleriot üle Lamenze välja. Arenes tänu sellele ka lennundus. 1. Tööpingid 2. Lennundus 3. Sõjandus 4. Raadiotehnika, 1895 5. Telegraf 6. Raudtee — kiire, kasumikasv kiire, odav, toodang kiire 7. Turusuhted muutusid — konkurents suurem !1 Riigid muutusid sõltuvaks üksteisest, maailm globaliseerus. Inglismaa andis oma mõjuvõimu USA-le ja Saksamaale, sest kasutati veel vana 19. Sajandi seadmeid ja tehnoloogiat. See tekitas pingeid. Tekkis töölisklass, hakkasid arenema töölisliikumised: 1. Revisionistid — kontroll, millegi muutmine 2. Vene enamlased — 3. Tsentristid — keskteed otsivad 4
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne-
LÄHIAJALUGU KT 1. Lähiajaloo piirid I MS 1914-1918 Kokkuleppeliselt algab lähiajalugu 1900 a. (transpordi areng, sidevahendite areng, filmikunsti areng, telegraaf). Eesti lähiajaloo algus 1918 (Eesti Vabadussõja algus, EV väljakuulutamine, I MS lõpp). Lähiajalugu kestab. 2. Periodiseering a) Esimese MS eelne aeg 1901-1913 b) 1914-1923 - Sõja ja kriiside aeg c) 1919-1929 - Sõjajärgne rahuaeg d) 1929-1933 - Ülemaailmne majanduskriis e) 1933-1939 - Diktatuuride ja totalitaarsete võimude aeg f) 1939-1945 - II MS g) 1945-1955 - Sõjajärgne aeg (külm sõda) h) 1956-1985 - külma sõja II periood, võidurelvastumine, kolmas maailm i) 1985-2000 - Sotsialismileeri kokkuvarisemine, perestroika, glasnost, majanduskriis j) 2001-2016 – Ususõdade algus, terrorismivastane võitlus, kaksiktornide ...
# 1900 toimus bokserite ülestõus Hiinas. Hävitati lääne tsivilisatsiooni, välismaalasi. USA, Venemaa, Jaapan, Inglismaa, Saksamaa ühinesid Hiina ülestõusu mahasurumiseks. Ikkagi hoogustus kodanlik-demokraatlik liikumine. # 1911a kukutati ManZdu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Maailmamajanduse areng: # suurenes toodetud kaupade ja teenuste hulk e sisemajanduse kogutoodang (SKT) 1 inimese kohta üle 2x # majanduses esikohal kaubandus, turusuhted, riiklik regulatsioon taandus. # Arenesid sadamad ja kaubandusfirmad. Tihenes raudteede võrk # Tööstus muutus rahvusvaheliseks, rahandusasutused, kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid. # Riigid muutusid üksteisest sõltuvad, arvati, et sõjad on võimatud. # 19 saj oli majanduse juhtiv riik inglismaa # 20 saj algul ka USA ja Saksamaa. Saksa kaubalaevastik maailmas II koht. # Teravnesid vastuolud Saksamaa ja Inglismaa, Prantsusmaa vahel. Saksamaa omas
Olulisemad märgid demokraatia puudumisest Nõukogude Venemaal väljendusid veel: a) üks partei; b) juhikultus(Lenin); c) kehtestati diktatuur. 2. Kodusõja ja interventsiooni ajal nõukogude võimude poolt rakendatud majanduspoliitikat nimetatakse sõjakommunismiks. Selle olulisimaks tunnuseks oli toiduainete andmise kohustus. 3. Stalini Repressioonidele eelnes suhteliselt liberaalne majanduspoliitika NSV Liidu ehk majanduspoliitika NEP, mille tähtsamateks tunnusteks olid: a) toitlusmaks; b) turusuhted. 4. Täitke tabel. Industrialiseerimine Kollektiviseerimine Mida tähendab? Suurtööstuste rajamine Talude ühendamine ühismajanditesse Peamine muudatus Rajati suurettevõtteid; osa neist Rikaste talupoegade rajati Uurali mägede taha küüditamine; talupoegade vara
näitamisest, sest kõike dikteerib riik ja konkurents puudub, - inimesed ei ole huvitatud oma töö tulemustest. Segamajandus on kõige tänapäevasem majandusvorm, mis eksisteerib kõikides maailma arenenumates riikides. See tähendab, et riigi majanduses on ühendatud vabaturu põhimõtted ja riiklik reguleerimine. Segamajandus on vabaturumajanduselt üle võtnud kõik, mis soodustab tootmist: - eraomandi, - konkurentsi, - vaba ettevõtluse, - turusuhted. Riik osaleb majanduselus, et vabaturumajanduse puudusi kõrvaldada - kriise, vaesust, sotsiaalset kaitsetust; seadusega määratakse tootjatele maksud, takistatakse monopolide teket, kaitstakse tarbijate huve, soodustatakse konkurentsi, hoolitsetakse keskkonnakaitse, hariduse, kultuuri, elanike sotsiaalse turvalisuse eest. Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui ka tootja maksimaalne heaolu.
meedia, arstid, trammid ja autod. Nii nagu on igal medalil kaks poolt, nii on ka linnastumisel lisaks positiivsetele asjadele omad miinused, sest suurte rahvamassidega kaasnesid nii epideemiad, kuritegevus, rassism kui ka väga olmelised probleemid nagu näiteks korterite nappus. Muutused toimusid ka majanduses, mis tänu linnastumisele ja tööstuste kasvule hakkasid väga kiiretsi kasvama ja arenema. Hakkasid tekkima monopolid. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks ja riiklik regulatsioon taandus, järjest olulisemale kohale maailmamajanduses tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kauppa kiiremini, odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Löödi alla üldine hinnatase ja tugevnes konkurents. Kõik see muutis riigid üksteisest järjest enam sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks
Rahvuskongressi, mis seadis eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas (boksertie ülestõus 1900). 20 sajandi algul käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile. 1900. Aastal tegi Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev. Maailmamajandus 20.saj.- Kaupade ja teenust hulk ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta üle kahe korra. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks. Raudteede võrgu tihenemine, kaubandusfirmade areng. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmas kasvasid, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemas. Saksa kompanii BASF ja aastaks 1900 andis Saksamaa 90% maailma värvitoodangust. Tänu uutele tööstusharudele hakkas Saksa eksport kiiresti kasvama. Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. Uue klassi
lubamise tõttu. ,,Kes ei tööta, see ei söö!" Kes kauples, seda karistati surmanuhtlusega, tasuta eluhüved puudusid. NEP ehk uus majanduspoliitika (1921-28/27): Määrati toitlustusmaks, ülejääke võis talupoeg kas endale jätta või vabaturuhindadega müüa. 1922-24 toimus RAHAREFORM, mille käigus sai rubla kullastandardi, rubla valuuta riigi oma. 1924-25 SÕJAVÄEREFORM punaarmeed vähendati. Turusuhted taastati, eraettevõtlus oli lubatud riigi kontrolli all väikeettevõtete näol. Siiani oli väliskapital keelatud olnud, nüüd see lubati. Loodi Nõukogude Sotsialistlik Liit ehk NSV Liit, mis pidi olema Lenini riikide liit, kuid toimis pigem Stalini liitriigina. NSVL kuulus ka Ukraina ja Eesti Administratiiv-bürokraatlik sotsialismi mudel, see on Stalini-aegne NSVL ehk NEPi järgne NL:
Arutlus 1.Kas Esimese maailmasõja puhkemine oli juhus? Ma usun, et küsimusele kas esimese maailmasõju puhkemine oli juhus või mitte saab vastata nii eitavalt kui ka jaatavalt. Siiski kaldun isiklikult arvama, et see pigem ei olnud juhuslikult. Esiteks tooksin välja põhjenduse sellele, et esimene maailmasõda siiski oli juhuslik. Nimelt muutus maailmamajandus 20. sajandi alguses väga ning turusuhted muutusid väga tähtsaks ning kaubanduse esiletõus ning raudteede areng, mis võimaldas kaupa suurtes kogustes ning kaugete vahemaade taha transportida, muutsid riigid üksteisest sõltuvateks ehk siis maailm globaliseerus. Seetõttu oli sõda tegelikult väga mõttetu nähtus ning seda ei arvatud tulevat. Selle väite kohaselt oli esimene maailmasõda pigem juhuslik. Suurriikide blokkide kujunemine näitab aga, et sõda ei olnud väga juhuslik.
Lääne-Euroopas oli ühiskondlik areng kiirem (mingil määral oli tekkinud keskklass ning arenema hakkasid turusuhted), mistõttu pidid sealsed suurmaaomanikud leidma moodsamaid lahendusi tulu saamiseks. Hakati tegelema põllumajanduskultuuride mitmekesistamise, uute põlluharimistehnikatega, -tehnoloogiaga ning karjakasvatusega (nt lambakasvatusega pandi alus villatootmisele ning sellest tulenevalt hiljem ka tekstiilitööstusele). Domineerima hakkasid turusuhted ning tugevnema hakkas keskklass. Kujunesid rendisuhted kaasaegsemas võtmes, mis andis talupoegadele kindluse oma maad arendada pikemat perspektiivi silmas pidades. Lääne-Euroopas ei suudetud raskuskeset täielikult töölisrahvale asetada. Oli selgeks saanud, et talupoegi enam endisel moel alistada ei saa. Kujunes välja olukord, kus oli kõige tõhusam kasutada palgatööjõudu. Ida-Euroopas oli olukord teistsugune, kuigi Must Surm häiris Ida-Euroopat vähem, ent
b. Need, kes kreeka kirikusse üle lähevad, neile antakse maad või vabastatakse mõisateost Talupojad soovisid ülekõige saada omale isiklikku maad. Eesti majandus ja linnad 19. saj 7. Millised muutused toimusid 19.saj a) mõisamajandus b) talumajandus c) meresõidualal d) tööstuses a) tähelepanu hakati pöörama maaparandusele, rakendati mitmeväljasüsteemi ja uuendati viinaköökide sisseseadet b) tekkis kasmajandus, kus määravaks sai turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ja raha olemasolu, talusid hakati päriseks talupoegadele müüma c) arenes kiirsti, salakaubandus oli peamine, asutati ka merekool Heinastesse d) kalevivabrikud Narvas, Kreenholmi Manufaktuur, Tallinnas masina- ja metallitööstus, paberitootmiskeskus, tsemenditehased, tööstust paisutati kohalike huve eirates 8. Milline ja millal avatud raudtee valmis Eestis esimesena? 1870
Rohkem tähelepanu hakati pöörama maaparandamisele, rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Uuendati ka viinaköökide sisseseadet. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam. 1840ndal aastal jõudis kartulikasvatamine ka talupõldudele ja sealt talupoegade toidulauale. Talude iseseisvumine Maa oli jagatud kaheks: talu- ja mõisamaa. Hakati sillutama teed kasumajandusele, kus määravaks said juba turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha olemasolu. Talude päriseksmüümine algas 1850ndal lõuna-eestis. Talupojad said raha talu ostmiseks eelkõige linakasvatusest. Pärisomanikeks saadi mõisnikule võlga makstes. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvatele ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele eesti külas. Külla jäi alles maatarahvas, kes teenis elitist palgatöölistena mõisates,
hitlerjugend - hitlerinoored, noorsooorganisatsioon natslikul Saksamaal. Wehrmacht - kaitsejõud, Saksa sõjaväe nimetus aastail 1935-1945. Holokaust juutide massiline hävitamine natside poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai 1933-1945; ohvreid 5,75-6 miljonit. Peamiselt hävitati Saksamaa koonduslaagrites (Dachau; Auschwitz; Buchenwald jt.) nepp (NEP) - uus majanduspoliitika (novaja ekonomitseskaja politika ) 1920. aastatel NSV Liidus, mille tulemusel kehtestusid taas turusuhted, ettevõtetele anti iseotsustamisõigus, kaasati era- ja väliskapitali. Nepp likvideeriti 1928-1929. a. industrialiseerimine - tööstuslikuks muutmine, rasketööstuse eelisarendamine. kulak rikka, talupoja sõimunimetus Venemaal. desarmeerimine - sõjavägede ja -varustuse vähendamine või likvideerimine. ansluss - (Anschluß - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga 13. märtsil 1938. a. referendum - rahvahääletus
* Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata * Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne) * Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron (Thomson), betoonivalamine (Edison), tank (Burstyn). 3. Maailmamajanduse areng. Monopol. Agraarühiskond lagunes, toimus linnastumine, loodi monopole. SKT suurenes maailmas üle kahe korra. Turusuhted muutusid tähtsamaks, riiklik regulatioon taandus, olulisim oli kaubandus. Maailm globaliseerus: rahandusfirmad põimusid kokku, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. Majandus arenes maailmas ebaühtlaselt, mis tekitas pingeid. Arengus jõudsid Inglismaale järgi USA ja Saksamaa, sest rõhusid uuematele leiutistele. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas rohkem kaupa kiiremini transportida, teravnes konkurents.
Eetika ja kapitalism · Adam Smith (1723-1790) · Määratles kapitalismi kolme tingimusega: vabad turusuhted eraomandus tööjaotus · Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut. · Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi
põhjuseks peetakse kokkupõrget jäämäega, mida märgati liiga hilja ning laeva ei jõutud õigel ajal sellest eemale juhtida. Kokku hukkus 1500 inimest. Maailmamajanduse areng 20. sajandi algul Ajavahemikus 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta üle kahe korra. Majanduse areng oli kiirem, samas aga ka ebaühtlasem kui kunagi varem. Majanduslikud kiirendus ja aeglustusperioodid vaheldusid riikides erinevas rütmis. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks ja riiklik regulatsioon taandus, järjest olulisemale kohale maailmamajanduses tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa mitte ainult kiiremini, vaid ka odavamalt ja suuremates kogustes transportida, sellega löödi alla üldine hinnatase ja teravnes konkurents. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. See kõik muutis riigid üksteisest järjest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad
konkurentsivõimeline ning vana süsteem võib kaasa tuua laostumise. Nõustuti talupoegadele suuremate vabaduste andmisega, agraarümberkorralduste lõpule viimisega ja raharendi juurutamisega. Talumaad andis mõisnik rendile või müüs, kellele tahtis, võis müüa ka mujalt tulnud talupojale. Mõisamaid võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rendile anda. > kasumajandus, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha olemasolu. Edukas majandamine olenes mõisa ettevõtlikkusest, kui sellega toime ei suudetud tulla, tuli koht loovutada teistele. Millisest maakonnast sai alguse talude päriseks müük? 1850ndatel Viljandimaal, Põhja-Eestis 1860.-1870, Saaremaal 20.saj algul. Mis andis esimestele taluostjatele raha ostu sooritamiseks? Linakasvatamine Enamasti saadi pärisomanikuks aastakümnete jooksul mõisnikule võlgu makstes.
20. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. SKP lõhe ja tööpuuduse vahel d. reaal- ja nominaalpalga vahel 21. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majandusel on oma kaitsepühak b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted 22. Missugune alljärgnevatest investeeringutest on portfellinvesteering ? a. välisfirmade investeeringud kinnisvarasse b. investeeringud juhtkonnale uute portfellide soetamiseks c. investeeringud aktsiate ostmiseks d. investeeringud arvutite tarkvara ostuks 23. Oletame, et aastal 1990 toodeti mingit kaupa 400 ühikut hinnaga 20 krooni üks ühik. Järgmisel, 1991 aastal toodeti sama kaupa 500 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni ühik.
hilja ning laeva ei jõutud õigel ajal sellest eemale juhtida. Kokku hukkus 1500 inimest. 2.1 Maailmamajanduse areng Ajavahemikus 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta üle kahe korra. Majanduse areng oli kiirem, samas aga ka ebaühtlasem kui kunagi varem. Majanduslikud kiirendus – ja aeglustusperioodid vaheldusid riikides erinevas rütmis. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks ja riiklik regulatsioon taandus, järjest olulisemale kohale maailmamajanduses tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa mitte ainult kiiremini, vaid ka odavamalt ja suuremates kogustes transportida, sellega löödi alla üldine hinnatase ja teravnes konkurents. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. See kõik muutis riigid üksteisest järjest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus:
puudub, inimesed ei ole huvitatud oma töö tulemustest. Segamajandus on kõige tänapäevasem majandusvorm, mis eksisteerib kõikides maailma arenenumates riikides. See tähendab, et riigi majanduses on ühendatud vabaturu põhimõtted ja riiklik reguleerimine. Segamajandus on vabaturumajanduselt üle võtnud kõik, mis soodustab tootmist: eraomandi, konkurentsi, vaba ettevõtluse, turusuhted. Riik osaleb majanduselus, et vabaturumajanduse puudusi kõrvaldada - kriise, vaesust, sotsiaalset kaitsetust; seadusega määratakse tootjatele maksud, takistatakse monopolide teket, kaitstakse tarbijate huve, soodustatakse konkurentsi, hoolitsetakse keskkonnakaitse, hariduse, kultuuri, elanike sotsiaalse turvalisuse eest. Mille poolest erinevad neto- ja brutopalk? Millised maksud lähevad palgast maha? Netopalk on see rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja
Eetika ja kapitalism · Adam Smith (1723-1790) · Määratles kapitalismi kolme tingimusega: vabad turusuhted eraomandus tööjaotus · Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut. · Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi
Olulist abi andsid rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid, lääneriikide ühiskonna-ja poliitikategelased 2. nep uus majanduspoliitika, 1921-1927 kogu majandussüsteemi ja sisepoliitilise elu ümberkorraldamine · totaalne toiduainete andmise kohustus asendati normeeritud toitlusmaksuga. Põllumajandusssaaduste ülejääke võis talupoeg ise kasutada või vabaturuhindadega müüa · majanduses taastati kaubalis-rahalised turusuhted: ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda · enamik majandusest, näiteks suurettevõtted jäid riigi kontrolli alla · kokkuvõttes kujunes Venemaal omapärane segamajandus · 1922-24 teostati rahareform, arenesid kooperatiivid põllumajanduses, tööstuses, teenindussfääris · 1924-25 viidi läbi sõjaväereform. Punaarmeed vähendati 5,5 miljonilt umbes 0,6 miljoni meheni.
maaparandamisele, mitmeväljasüsteemile, uute põllukultuuride kasvatamisele. Uuendati viinaköökide sisseseadet. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul-viljast odavam. 1840ndatel jõudis kartulikasvatamine ka talupõldudele. Anti talupoegadele suuremad vabadused, viidi lõpule agraarümberkorraldused, juurutati raharent. Talude iseseisvumine-talurahvaseadused: maa jagunes mõisa- ja talumaaks-võis müüa, rentida. Hinna otsustas mõisnik. Kasumajandus-määravaks turusuhted, pakkumise- nõudmise vahekord, raha. Kui ettevõtlikkust polnud,tuli koht teistele loovutada. 1850ndatel algas Talude päriseksmüümine-raha saadi põhiliselt linakasvatustest- aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamaj. lammutamisele, pani aluse ettevõtllike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele. Talupoegade jõukuse kasvuga tulid muudatused nende elulaadis-riietus,kombed muutusid. 19saj II p kujunes peamiseks põllumaj.haruks piimakarjakasvatus. Põllumaj
*Tekkis vajadus uute turvalisemate mereteede järele. *Keskaja lõpul vajati aina rohkem väärismetalle. Tehnika: aitasid imperialismi arengule kaasa, tehnilised uuendused. *Henry Ford autotehase esimesed konveierid *Ferdinand Zeppelini õhulaev tsepeliin *Vennad Wrightid esimene lennuk *Guglielmo Marconi esimene raadiosaade *Titanic Majandus: Majanduse areng oli järjest kiirem, samas ka ebaühtlasem. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks ja riiklik regulatsioon taandus, järjest olulisemale kohale maailmamajanduses tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa kiiremini, odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Löödi alla üldine hinnatase ja tugevnes konkurents. Globaliseerumine: *riigid üksteisest sõltuvad *rahandusasutused ja kaubafirmad kasvasid kokku *tööstus rahvusvaheline *arvati, et suured sõjad on mõttetud ja võimatud => majandusele katastroof
Viljahinna langus kahandas mõisnike sissetulekuid. Rohkem rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluline tooraine kartul, mis oli viljast odavam. Talude iseseisvumine 19.saj keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa kaheks: talu-ja mõisamaaks. Talumaad võis rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha. Talude päriseksostmine algas 1850.ndatel Lõuna-Eestis. Mõisnike käest oli päriseks ostetud 4/5 taludest. Talupojad said raha talude ostmiseks linakasvatusest. Talude päriseksmüümine pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele. Eesti külla jäi ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates jne. Talupoja jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis
õnnestus 1911.aastal Mandzu dünastia lõpuks kukutada ja Hiinast sai vabariik. Tehnika areng Kõigele sellele aitasid kaasa ka tehnilised uuendused. · Henry Ford autotehase esimesed konveierid · Ferdinand Zeppelini õhulaev tsepeliin · Vennad Wrightid esimene lennuk · Guglielmo Marconi esimene raadiosaade · Titanic Maailmamajanduse areng 20.sajandi algul Majanduse areng oli järjest kiirem, samas ka ebaühtlasem. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks ja riiklik regulatsioon taandus, järjest olulisemale kohale maailmamajanduses tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa kiiremini, odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Löödi alla üldine hinnatase ja tugevnes konkurents. Kõik see muutis riigid üksteisest järjest enam sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks
19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *...
pärst kodusõda oli venemaa sügavas kriisis sõdades oli hukunud 20 mln inimest invaliidiks jäi 4,4 mln läände põgenes 1,5-2 mln nälga suri 3-4 mln linnad tühjenesid inimesed metsistusid kõigest oli puudus töötstustoodang langes 19 saj lõputasemele teravilja toodeti pool endisest kogusest inimesed ei igatsenud taga tsaari aega kuid oldi kommunistide vastu 1921 kehtestati uus majanduspoliitika nep ümberkorraldusi tehti nii majanduses kui sisepoliitikas majanduses taastati turusuhted talupoegadele kehtestati kindel toitlusmaks tekkisid ettevõtted kus osalesid välisriigid nt transpordi ettevõtted viidi läbi rahareform sõjaväe reformiga vähendati sõdurite arvu nepi tulemusel kasvas todoang paranes inimeste elu 1926 saavutati sõja eelne tase tööstuses 1928 põllumajandus toodang oli 25 % suurem kui en ne sõda 1924 suri lenin partei ja riigijuhiks sai jossif stalin ta otsustas lõpetada nepi
juurutamine. Talude iseseisvumine 19. Sajandi keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa selgelt kaheks: talu- ja mõisamaaks. Talumaad võidi elujõuliste taludena rendile anda või müüa, mõisniku otsustada oli kellele ja mis hinnaga seda müüdi. Talu võidi müüa ka mujalt tulnud talupoegadele. Mõisamaid võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rendile anda. Nii hakati sillutama teed kasumajandusele, kus määravaks said juba turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning loomulikult raha olemasolu. 1850. aastal algas Lõuna-Eestis laiaulatuslikumalt talude päriseksmüümine. Talupojad said eelkõige raha talu ostmiseks, lina kasvatusest. Üksikud talupojad suutsid talu kohe välja osta, enamasti saadi pärisomanikuks aastakümnete jooksul, mõisale võlga makstes (tihti pandi panti talu võlgade katteks oksjonile ja müüdi maha) Põhja- Eestis algas talude massiline päriseks müümine 1860-1870 aastatel, saaremal alles 20
Ostujõud sõltub paljudest teguritest, millest peamisteks on sissetulekud, kaupade hind ja krediidi saamise võimalused. Kultuurilised mõjurid. Kultuur on tarbija vajaduste ja käitumise kujundamise kõige laiema kandepinnaga mõjur. Kultuuri oluliseks funktsiooniks on luua põhiväärtuste süsteem. Need määravad, milliseid tooteid eelistada, mida toodete juures hinnata ja missuguseks kujundada turusuhted müüja ja ostja vahel. Sotsiaalsed mõjurid. Tarbijate käitumine ei sõltu ainult majanduslikest ja kultuurilistest mõjuritest, vaid ümbritsevatest inimestest ja nendega suhtlemisest, mis moodustab kokku sotsiaalse keskkonna. Sotsiaalset keskkonda iseloomustavad sotsiaalsed klassid, võrdlusrühmad, perekond ja inimese staatused ning rollid. Individuaalsed mõjurid. Tarbijate tegevused ja valikud sõltuvad paljudest individuaalsetest tunnustest, millest ostukäitumise
taastumisele ja on ainult üks õige tee sotsialismi ehitamine Stalini juhtimisel. Partei pealiin kattus tegelikult Trotski plaaniga kiire industrialiseerimine, milleks vajalik kapital saadakse talupoegadelt. 1927 oli viimane NEPi aasta. Kuna talupojad ei tahtnud madalate hindadega vilja müüa siis kehtestati sundrekvireerimine ehk siis võeti vili ära kõigilt, kellel oli vilja üle 30 tonni. 1928 30 toimus NEPi täielik lõpetamine, turusuhted lõpetati, kadus vabalt konverteeritav rubla, alustati kollektiviseerimist, kiire industrialiseerimine koos rasketööstuse eelisarendamisega. Suured kulutused relvastusele. Kujundati välja kohtuväline karistussüsteem. 1930 seadustati troikad (kolme mehe kohus: parteisekretär, kohalik täitevkomitee esimees ja kohalik GPU ülem). Algasid näidisprotsessid. Võimu koondumist Stalini kätte tähistab 50da juubeli tähistamine 1929. detsembris.
ja selleks tehtavate kulutuste vahel on tunduvalt raskem (Tervisetehnoloogiate hindamise... 2012). Üldiselt on eespool mainitud terviseökonoomika põhieesmärgid tervishoiu korralduses igapäevased mured. Nagu esimeses osas mainitud, ei ole antud valdkonnas võimalik valida, kas pakkuda teenust ja teha uuendusi või mitte. Oluline on suuta leida just tasakaal erinevate aspektide vahel järgides, et ei tekiks negatiivset nihet erinevates näitajates. 2.2 Turusuhted ja riigi roll tervishoiuteenuste turul. Turg on üks majandusteooria põhilisi mõisted, kus kujunevad müüdavate kaupade ja teenuste hinnad (Meiesaar, Metsa, Haldma 2008:63). Tervishoiuteenuste turu erinevus traditsioonilisest turust on see, et seal on lisaks tarbijatele ja pakkujatele veel ka kolmas ehk nii-öelda finantseeriv osapool, mida selgitati lähemalt eelmises peatükis (Samas). Tervishoiuteenuste turgu peetakse selle iseärasuste tõttu ebatäielikuks ja harva juhtub, et
ja selleks tehtavate kulutuste vahel on tunduvalt raskem (Tervisetehnoloogiate hindamise... 2012). Üldiselt on eespool mainitud terviseökonoomika põhieesmärgid tervishoiu korralduses igapäevased mured. Nagu esimeses osas mainitud, ei ole antud valdkonnas võimalik valida, kas pakkuda teenust ja teha uuendusi või mitte. Oluline on suuta leida just tasakaal erinevate aspektide vahel järgides, et ei tekiks negatiivset nihet erinevates näitajates. 2.2 Turusuhted ja riigi roll tervishoiuteenuste turul. Turg on üks majandusteooria põhilisi mõisted, kus kujunevad müüdavate kaupade ja teenuste hinnad (Meiesaar, Metsa, Haldma 2008:63). Tervishoiuteenuste turu erinevus traditsioonilisest turust on see, et seal on lisaks tarbijatele ja pakkujatele veel ka kolmas ehk nii-öelda finantseeriv osapool, mida selgitati lähemalt eelmises peatükis (Samas). Tervishoiuteenuste turgu peetakse selle iseärasuste tõttu ebatäielikuks ja harva juhtub, et
b. maksutulud suurenevad, kuna maksuamet tõhustab kontrolli c. * valitsuse kulud suurenevad, kuna sotsiaalkulutused suurenevad d. keskmised sissetulekud suurenevad, kuna makstakse ka töötustoetust 36. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majandusel on oma kaitsepühak b. * nii monetaar kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted 37. Uuenduslik fiskaalpoliitika: a. usub, et varsti pole fiskaalpoliitikat enam vaja b. * püüab lahendada majandusprobleeme sihtprogrammide abil c. peab oluliseks säilitada sõjaliste kulutuste tase d. nõuab ulatuslike sotsiaalprogrammide väljatöötamist 38. Tulupoliitika seisneb: a. suurema tulu saamises tootlikkuse suurendamise teel b. * inflatsiooni kontrollis ilma majanduslangusi tekitamata c. kulutuste globaalse vähendamise programmi väljatöötamises d
c) USA valitsus kehtestas tollimaksu väljaveetavatele kaupadele; d) inimesed ei julgenud enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus. 24. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: Vastus: a) majandusel on oma kaitsepühak; b) nii monetaar monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks; c) majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks; d) majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted. turusuhted 47 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Adam Smith'i 25. Kaasaegse majandusteaduse isaks loetakse õigusega .............. Vastused: a) Jean Babtiste Say; b)) Karl Robert Jakobson; c) Adam Smith'i; d) Robert Lucas.
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
Arenes lennundus Zeppelini õhulaev, vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk Raadiosignaal saadeti üle Atlandi tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele, diplomaatidele, ajakirjandusele 1912 Titanicu hukkumine 1830-1913 suurenes kaupade ja teenuste hulk ehk sisemajanduse kogutoodang maailmas 1 inimese kohta üle 2 korra areng oli kiire, aga ebaühtlane Riigid olid majandusarengu koha pealt erinevatel tasanditel, turusuhted muutusid tähtsamaks, järjest olulisemale kohale tõusis kaubandus Raudteede võrgu tihenemine võimaldas transportida kaupu kiiremini, odavamalt ja suuremates kogustes Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks Arvati, et suured sõjad on mõttetud ja võimatud läbipõimunud majandusele tähendaks sõda katastroofi 20
Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast1 Tarmo Kulmar Teesid: Artiklis uuritakse, mil moel on Vana-Egiptuse Uue riigi vaarao Amen- hotep IV (Ehnatoni) religioonireform seotud muutustega riigivalitsemissüs- teemis. Analüüsist, mis tugineb ajaloolisele andmestikule ja lähtub autori nn varatotalitaarse riigi kontseptsiooni skeemist, ilmneb, et Ehnatoni valitse- misviis vastab täielikult või peaaegu täielikult varatotalitaarse riigi tunnus- tele ainult ajaloolis-poliitiliste põhjuste ja ideoloogia faktorite osas, osaliselt administratsiooni ja õiguskorra osas, vaid vähesel määral võib leida varatota- litaarsuse tunnuseid majanduse ja sotsiaalelu vallas. Välispoliitika faktor ei näita Ehnatoni valitsemisviisi puhul varatotalitaarsuse tunnuseid. Üsna suu- ...
tõstmisega. Viljahinna langus kahandas mõisnike sissetulekuid. Rohkem rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluline tooraine kartul, mis oli viljast odavam. Talude iseseisvumine 19.saj keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa kaheks: talu-ja mõisamaaks. Talumaad võis rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha. Talude päriseksostmine algas 1850.ndatel Lõuna-Eestis. Mõisnike käest oli päriseks ostetud 4/5 taludest. Talupojad said raha talude ostmiseks linakasvatusest. Talude päriseksmüümine pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele. Eesti külla jäi ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates jne. Talupoja jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis
vaja leida uusi teid majanduse elavdamiseks. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam. 19.saj keskpaigas jõudis kartuli kasvatamine ka talupoegade põldudeni ning sealt nende toidulauale. 19.saj talurahva seadused jagasid mõisamaa selgelt kaheks: talumaa ja mõisamaa. Talumaad saadi anda rendile või müügiks. Mõisamaid võisid mõisnikud ise pidada,müüa või rendile anda. Nii hakkas kujunema kasumajandus, kus määravaks said turusuhted ning pakkumise ja nõudmise tasakaal. Pilet 15 Ümberkorraldused asehalduskorra ajal Lisandus Paldiski maakond, Pärnust lahutati Viljandimaa ning Tartumaast lõunaosa, mil hiljem sai nimeks Võrumaa, maakonnakeskused said linnaõiguse.äõ Kaalukamad olid poliitilised ümberkorraldused. Piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade ja maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaal said võrdsed õigused
Euroopa tsivilisatsioon- isikuvabadus, eraomand ja demokraatia olid ainuvõimalikud koloniaalimpeeriumite teke- imeperialismi lahutamatuks osaks oli kolooniaimpeeriumide väljakujunemine. 56% elanikkonnast elas koloniaalsetes maades. 20 sajandi alguseks hakkasid vabad kolooniavallutusteks sobivad maad otsa saama, see teravdas suhteis suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. maailmamajandus 20. sajandi algul- Majanduse areng oli kiire aga samas ka ebaühtlane. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks, maailmamajanduses tõusis järjest olulisemale kohale kaubandus. Hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Kõik see muutis riigid üksteisest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus- rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku, teadlaste arvates muutis see sõja võimatuks. Majanduse arengus tõusid esikohale USA ja saksamaa. Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid. ühiskondlikud liikumised 20
fragmentaarne ja ebakindel. 17. Mis iseloomustab töötaja käitumist töösfääris? 6. Mis iseloomustab töötaja käitumist töösfääris? Käitumist töösfääris kujundavad vaba konkurents ja turusuhted. Käitumist töösfääris kujundavad vaba konkurents ja turusuhted. 18. Firma ja organisatsiooni erinevused 7. Firma ja organisatsiooni erinevused Organisatsioon – 1) inimeste kooslus, mis on moodustatud teatud eesmargi/eesmärkide saavutamiseks; 2)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
