RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 1 Sotsiaalpoliitika olemus · Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele) andmine · Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega surve selleks tuli EL-lt hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroopa-...
mis püüab maksimaalselt tagada vältel sunnivad firmasid turult lahkuma ning jagunemist ühiskonnaliikmete vahel. vabatahtlik; võrdõiguslikkust ja vähendada klassierinevusi. selle vältimiseks tuleb tegutseda riigil. Tulujaotuse ühtluse hindamine ja pensionikindlustust finantseeritakse kas riigi Rootsi Norra ja Soome sotsiaalpoliitika. Täielik teave tähendab, et tarbijad ja firmad võrdlemine on üheks riikide vahelise heaolu üldistest maksudest või selleks eraldi Marginaalne sotsiaalpoliitika on suunatud peaksid olema toote olemusest ja ka hindadest määramise näitajaks. kehtestatud sotsiaalmaksust; puudust kannatavatele indiviidele, kulutused hästi informeeritud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp SOTSIAALPOLIITIKA Referaat Õppejõud: Elmo Medar Mõdriku 2008 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................3 1. Sotsiaaltöö lätted................................................................................4 2. Sotsiaaltöö poliitika...........................................................................6 3. Sotsiaalpoliitika mõiste ja eesmärk.........................
Sotsiaalpoliitika lk 156-176 + konspekt 1)Kuidas oleks võimalik hõivatute osakaalu Eesti tööjõuturul tõsta? Millised probleemid ühe või teise võimalusega kaasenvad? Soodustada töökohtade loomist ja ettevõtlust. Töökohtade loomiseks peaks olema ka vajadust. (Reisisaatjate näide) 2)Mille poolest erineb heitunu töötust? Heitunud on need, kes väga pikaajalise tööotsimise käigus pole suutnud tööd leida ja selle tulemusena on kaotanud lootuse. 3)Mis põhjustab tööpuudust? Kuidas oleks võimalik vähendada struktuurset tööpuudust? Hariduse puudumine põhjustab kindlasti, teatud piirkondades on raskusi töö leidmisega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda vähendada, peaks prognoosima, milliseid teadmisi ja oskusi vaja läheb, koolisüsteem peab võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majandus...
Sotsiaalpoliitika ajalugu 1601 Poor Law (Vaeste seadus) Kuninganna Elizabeth I · Üldine ühtne süsteem vaeste ,,ülevaatajate" (overseer) määramiseks; · Kohalik vastutus · Väärikad ja ebaväärikad vaesed · Töömajad (Workhouse) ebaväärikatele vaestele · Seegid (Almshouse) väärikatele vaestele Vaesuse suurenemise põhjused · Feodaalsüsteemi lagunemine · Kloostrite sulgemine ja tegevuse lõpetamine · Moraali ja väärtuste langus o Nälgijate toitmine o Januste jootmine o Võõraste vastuvõtmine o Paljaste riietamine o Haigete külastamine o Vangide külastamine o Surnute matmine · Maade ,,tarastamine" (land enclosure) püsivate karjamaade kasutusele võtt · Kehv saak ja rahvastiku juurdekasv Maade tarastamine · Villavahetuse olulisuse tõus Elizabeth I ajal. · Talupoegade põllumaade muutmine karjamaadeks lammaste kar...
UNGARI SOTSIAALPOLIITIKA JA SOTSIAALKAITSEKULUTUSTE ÜLEVAADE Kaja Rand ja Mari-Liis Mölder Ainetöö Juhendaja: Aino Kiis Tallinn 2014 Ungari Pindala - 93 030 km2 Rahvaarv - 9,9 miljonit Riigikeel - Ungari Rahaühik – Forint Parlamentaarne vabariik Töötus • 1990ndatel jäi 1,5 miljonit töötuks. • Viidi sisse töövõimetuspensionid ja 2010 need likvideeriti. Loodi 2 toetust 1) puudetoetus ehk abiraha 2) ajutine hüvitis, rehabilitatsioonitoetus. • Kogukonnas osutatavad teenused jäid nn omavalitsuste kanda. • puuetega inimestel puudub ligipääs tööturule. Pensionid • 1997 aastal koosnes pensionisüsteem 2 astmest: riiklikult majandatud pay-as-you-go • Alates 2012 aastast ühesambaline. • Erapensioniskeem vabatahtlik • Pensionile mineku iga on 62a. • Avaliku sektori töötajad 40-aastaselt...
Heaoluriigi tunnused: · Vaesuse leevendamine. · Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine (kastiühiskonna). · Aktiivne kodanikuühiskond. · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel. · Tasuta võimetekohase hariduse tagamine. · Inimeste sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse. · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel. · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi. · Heaoluriigi õigused on positiivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla. Positiivne hoolida endast kui ka teistest. · Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks. Eestis võimatu, omakasupüüdlikkus. · Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist. Sotsiaaldemokraatia põhimõtted: · Võrdsete võimaluste tagamine. · Progressiivne tulumaks. · Riik sekkub majandusellu kodanike heaolu tagamiseks. · Pooldab demokraatl...
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika mõiste on mitmetähenduslik. Enamlevinud tähendustes mõistetakse sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus
.......................6 5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused................................................................6 6.Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all, keda see eelkõige võib puudutada....................................................................................................................................7 7.Mis on poliitika? Nimeta poliitikavaldkondi...........................................................................8 8. Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid.....................................................................................9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid..........................................................................................................9 10.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel...........................11 11.Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused...........................................................12
Tartu Ülikooli majandusteaduskond KAS EESTI SOTSIAALPOLIITIKA TOIMIB? SOSS.01.087. Sissejuhatus sotsiaalteadustesse Mihkel Pari (B26085) Tartu 2013 Sotsiaalpoliitika hõlmab ühiskonna kõiki inimgruppe. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem ühiskondlike probleemide, näiteks tööpuudus ja väljaränne, lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige elanikele inimväärsete võimaluste tagamine. Sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus, milleks kasutatakse eri meetmeid, näiteks arstiabi ja pensionid. Sotsiaalpoliitika on moodus, kuidas riik sekkub ühiskondlikesse suhetesse, tagamaks kodanike heaolu. Sotsiaalpoliitika tegeleb põhiliselt
vaesemaile võimalusi toime tulla. Bismarcki programmi 4 elementi 1. Töö- ja tööõnnetuskindlustus 2. Tervisekindlustus 3. Töövõimetuspensionid 4. Vanaduspensionid Programm pani aluse Euroopa korporatiivsele (tööpõhisele) heaolumudelile. Saksamaa sai kaasaegse sotsiaalturvalisuse, homogeense rahva ja reformistliku töölisliikumise. Bismarcki sotsiaalkindlustusest kasvas välja üks sotsiaalpoliitika mudel: sotsiaalkindlustus toimib töötasult makstavate maksude kaudu. 4. Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid Inimõigused on laiemad, tulenevad rahvusvahelistest õigustest ning neid tunnustatakse kogu maailmas Inimõiguste kaitse maailmas on Euroopa Parlamendi absoluutne prioriteet. Olulisemad dokumendid inimõiguste alal: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948); 2
Läti Sotsiaalpoliitika tutvustus 1. Läti perepoliitika Läti Vabariigi perepoliitika juhindub Perekonna- õiguse seadusest , mis kehtib alates 01.09.1993 Riik toetab laste sündi ja kasvatamist materiaalselt. Lätis on alates 2008 a.(23 948) kukkunud laste sündimus.2011a.(18 620 last) Hiljuti võeti vastu uus perepoliitiline strateegia kuni aastateni 2017. Põhiliselt toetatakse perekondi laste sünni puhul maksuvabastusega,mida plaanitakse tõsta 2017 a.kuni 50% miinimumpalgast ülalpeetava kohta- Praegu on rakendatud printsiipi, et raha järgneb lapsele.Silmas on peetud , et võib valida kas riigi lasteaeda või eraettevõtet. Seadus kaitseb abielu lahutamisel nõrgemat poolt- invaliidi, majanduslikult toimetulematut jne. Erinevus Eestiga on seadusega määratletud ka kihlus, kui suhtemäärang.Kihlus kestab aasta ja ei kohusta abielluma.Kannatanu poolel tekib ainult õigus kahjude...
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040
süüdimõistetu. Riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel. Töötingimused on riigi kontrolli all. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. Vaesus ja sotsiaalpoliitika Ülemineku reformide periood 1989-1994 Sunnitud loobumine senisest elustiilist ja tarbimisharjumustest; 90% leibkondadest kulus põhivajadusteks rohkem kui 60% sissetulekutest; Vaid 10% jätkus vahendeid ka mitte-esmatarbekaupadele; Leibkondade sissetulekud olid suhteliselt võrdselt jaotunud; Sotsiaalpoliitika: sotsiaalmaksu kogumine, pensioni- ja tervise kindlustuse süsteemid, hoolekande uued põhimõtted; Toimetulekupiir mitte vaesuspiir Vaesus ja sotsiaalpoliitika
Sloveenia Rahvastikupoliitika Rändepoliitika: välistööjõu värbamisskeem Sloveenias on töökohapõhine värbamisskeem(töökohapõhiste süsteemide eelis on see, et sisserändajale on töö tagatud kohe riiki saabudes ja tööandja saab talle vajaliku töötaja) Sündide arvu mõjutamine 2012 2013 2014 2015 2016 21938 21111 21165 20641 20345 Tervishoid: Tervishouisüsteemi tegevust reguleeritakse Sloveenias Tervishoiuministeeriumi poolt. Tervishoiuteenused ja ravimine on Sloveenias enamikel juhtudel tasuta (välja arvatud ravimine erakliinikutes ja keerulised meditsiinilised operatsioonid). Perepoliitika: Sloveenia riik tahab väga tõsta oma sündimust, see on riigi üks peamiseid eesmärke. Sloveenias on lubatud vanemapuhkuseks määratud päevi kasutada kuni lapse 8-aastaseks saamiseni. Integratsioonipoliitika: Välis...
docstxt/15276250744299.txt
EG Sotsiaalpoliitika Eestis - on see ikka olemas? Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus ja arvestatavad elutingimused. Selleks kasutatakse mitmesuguseid meetmeid nii teenuseid kui ka rahalisi väljamakseid. Sotsiaalpoliitika kolmeks põhisuunaks on vaesuse kaotamine, võrdsuse taotlemine ja heaolu. Kui rääkida sotsiaalpoliitika olemasolust Eestis, siis leian, et see on küll olemas, kuid veidi läbimõtlematu ning süsteemitu. Riik kogub rahvalt makse ning tänu sellele on hädasolijatel võimalik abi saada. Sotsiaalpoliitika olemasolu kinnitab pikk toetuste ja hüvitiste nimekiri, mida on võimalik riigilt saada. Kuid kas see on piisav vaesuse kaotamiseks? Minimaalse sissetuleku tagamiseks ja inimese esmavajaduste rahuldamiseks on võimalik taotleda toimetulekutoetust
Suurbritannia Majandus ja sotsiaalpoliitika Leiboristide põhimõtteks oli riikliku reguleerimise teel tagada elanikonna erinevatele kihtidele sotsiaalne heaolu. Selleks natsionaliseeriti peale sõda palju ettevõtteid (osa transpordist; kaevandused), loodi tervisekindlustussüsteem ja finantseeriti riiklikult odavate korterite ja elamute ehitamist. Konservatiivid soosisid vaba turumajandust ja pidurdasid sotsiaalprogramme. 1970-ndatel aastatel tabas Suurbritanniat majanduskriis. Selle põhjused olid: • majanduse madal kasvutempo e. “Inglise haigus” (keskmiselt 2,8 % aastas); • Suurbritannia liitumisel Euroopa Majandusühendusega (Euroopa Liiduga) selgus Inglise kaupade konkurentsivõimetus Euroopa turul; • koloniaalne minevik ei sundinud tehnoloogiat uuendama ja tootlikust suurendama; • sotsiaalprogrammide ülepaisututus; • kahjumiga töötavate riigiettevõtete doteerimine; • Araabiamaade naftaembargo, mis p...
1960. Sotsiaalpoliitika Kehv majanduslik tase on tekitanud probleeme prostitutsiooni, rahapesu ja ebaseaduslike hasartmängudega. Toetatakse pikaajalisi eluasemeteenuseid, tasuta keskharidust, tervishoiuteenuseid, makstakse stipendiume ja laene, toetatakse rahaliselt vaeseid üliõpilasi kes asuvad õppima välismaale, uusi koole, haiglaid ja mitmesuguseid hoolekandeasutusi, kogukonna heaolu keskuseid, laste- ja noortekodusid, hosteleid ja lasteaedasid. Küprose sotsiaalpoliitika põhineb peamiselt vabatahtlike ja erasektorite koordineeritud jõupingutustel. Hoolekandeteenuste peamine eesmärk on edendada sotsiaalset heaolu ning üksikisikute, perekondade ja kogukondade sotsiaalset ja majanduslikku arengut riigis. Sotsiaalhoolekande teenused on järgmised: 1. Perekonna ja lapse Teenused hõlmavad ennetavat ja lastekaitse teenust, tugiteenust perevägivalla ohvritele, lapsendamise teenust, alaealiste ja täiskasvanud kurjategijate
Vaid teatud õiguste puhul aksepteerib Euroopa Sotsiaalsete Õiguste Komitee nende dünaamilist iseloomu, mis paneb riigile kohustuse tegutseda täieliku õiguste realiseerimise suunas. Vaid dünaamililiste õiguste puhul ei pruugi riik olla veel saavutanud nõutavat sotsiaalse heaolu taset, kuid kui riik astub samme, mis viitavad tegevusplaani olemasolule selle heaolu saavutamiseks, ei saa riiki süüdistada õiguste rikkumises. Eesti Vabariigi sotsiaalpoliitika ajalugu on lühike. Üheks murettekitavamaks sotsiaalseks probleemiks peetakse tänapäeval vaesust, mis oma olemuselt on heaolu vastandolukord. Tavaliselt mõeldakse vaesuse all situatsiooni, kus inimesel puuduvad materiaalsed ressursid normaalseks elutegevuseks. Vaesus on oma olemuselt kumulatiivne, mis väljendub vaesuse kuhjumises ehk kogunemises. Sotsiaalpoliitika ülesandeks on suunata ühiskonna sotsiaalset arengut. 21. sajandi märksõnaks
·kui palju aega tagasi lahknes simpaniste perekond inimeste omast? Umbes 5 miljardit · mis tüübi mõte oli, et inimesed on oma käitumises eelkõige mitteloogolised? · maastrichti lepingu kohta oli küsimus, et millele ta aluse pani? Euroopa liidule pani aluse 1992 · milleks on vaja suurt aju? Et saada aru teistest inimestest ja et neid meelde jätta · kõrge intellekti kohta oli küss? Elusa lihatoidu kättesaamine eeldab seda... · mis on geograafiline determinism? Geograafiline asukoht mõjutab ühiskonda oluliselt · milline väidetest käib kultuuri kohta: kultuur kui blabla, kultuur kui blabla.. seal olid kõik õiged · massikultuuri kohta oli küss? Massiline toodang, ebatraditsonaalne, populaarne, kommertslik, ühtlustunud · kes on politoloog? Poliitiku perearst, järelvalvab ja annab nõu · milles seosneb demokraatia? · millest tuleb korruptsioon? Soov teisi ära kasutada, võim · mis oli levinud enne 60ndaid euroopas? V:esindusdemokraatia · oligarh...
heaolu? 3. Ideoloogia, universaalne-selektiivne, vastutus, õigused-kohustused mida tähendab heaolu?; heaolu universaalsus(kõigile üks), selektiivsus(sõltuvalt inimesest), kes vastutab heaolu tagamise eest?, riigi ja inimeste vastastikkused õigused-kohustused heaolu tagamisel 3. LOENG 9. Nimetage heaoluriigi neli arenguetappi ja iseloomustage lühidalt (poliitika, majandus, sotsiaalpoliitika, valitsuse roll). Heaoluriik sündis rohkem kui sada aastat tagasi tööstuse arengu ja suurte sotsiaalsete ning poliitilisete käärimiste ajajärgul. Esimesena tuli välja sellega Saksamaa. Pärast seda levis see kiirelt ka teistesse riikidesse. 1880-1930 Poliitilised arengud: Demokraatia kasv, universaalne valimisõigus, ühingute liikumiste areng, sotsiaaldemokraatia, uus liberalism. 2
Euroopa Liidu 3.test 1. Missugune alljärgnev väide tänase EL ühise majandusruumi kohta on kõige korrektsem a) Euroopa Liit on majandusliit: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt, rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tolimaksu ja lubavad tootmisteguritel vabalt liikuda liikmesriikide vahel, ning on lisaks nõustunud ka fiskaal-, monetaar- ja sotsiaalpoliitika ühtlustamisega b) Euroopa Liit on tolliliit: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt ja rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tollimaksu, ent ei toimu tootmistegurite vaba liikumist liikmesriikide vahel. c) Euroopa Liit on ühisturg: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt ja rakendanud kolmandate riikide suhtes
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke IDA-TALLINNA KESKHAIGLA ÜLESANDEID JA KOHUSTUSI NING SOTSIAALNÕUSTAMINE HAIGLAS Iseseisev töö Juhendaja: Diana Ingerainen Tallinn 2016 SISUKORD IDA-TALLINNA KESKHAIGLA ÜLESANDEID JA KOHUSTUSI....................................1 NING SOTSIAALNÕUSTAMINE HAIGLAS...............................................................1 SISEJUHATUS...................................................................................................... 3 1. IDA-TALLINNA KESKHAIGLA EESMÄRGID......................................................4 1.2. Missioon............................................................................................... 4 1.3. Põhiväärtused...................
.................4 Laste- ja perepoliitika kontseptsioon ................................................................................6 Peretoetused Eestis ........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 13 1 Sissejuhatus Perepoliitika on sotsiaalpoliitika üks olulisemaid valdkondi. Peaaegu kõik arenenud maailma riigid toetavad lapsi kasvatavaid peresid. Samas, toetuste suurus, sihitus ja reeglid, mille järgi toetamine toimub, erinevad oluliselt. Need erinevused peegeldavad enamasti moraalseid, ajaloolisi ja sotsiaalse õigluse arengu eripärasid riigis. Suur osa sotsiaalpoliitikast on seotud perekondade ja pereeluga. Lapsed ja nende perekonnad on sageli keskseks teemaks kaasaja poliitilistes ja poliitikalaadsetes
koolitusi, ümberõppeid ja ettevõtlustoetusi. 3) EL hõivepoliitika. Hõivepoliitika 4 sammast: · Uus ettevõtluskultuur · Töölerakendamise uus kultuur · Uuendustega kohandumise uus kultuur. · Võrdsete võimaluste uus kultuur. Soodustada ettevõtlikkust ja toetada inimeste püüdlusi oma ettevõtete rajamisel. Ümberõppe juurutamine, tööpuuduse ennetamine. Noortele paremate võimaluste pakkumine , sooline võrdõiguslikkus. 4) Sotsiaalpoliitika : Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse mitmeid meetmeid : teenused,rahalised väljamaksed. Sinna alla kuuluvad kõik kindlustused : nt pensionikindlustus, tervisekindlustus,töötuskindlustus; toetused: lapsetoetus,sünnitoetus,lapsehooldustoetus,koolitoetus; toimetulekutoetused Tegeleb vanurite hoolekandega,vanadekodude ja varjupaikadega,lastekodudega,vanadekodude ja hooldekodudega. 5) Hariduspoliitika:
An analysis of the problem of Political Power Written by: Katre Kikkas Introduction It is said that in the political philosophy there are only two questions: ,,Who can have what?" and ,,Who will decide over it?". It is not exactly like that but it is quite close to the trough, to begin with. The first question includes material amenity's, and dividing rights and liberties.(Wolff, 1996) What is power? It is ability to influence others to do something they otherwise would not. Also, others can be affected with threats and force. (Kilp, 2010) Political power includes also right to force the others and to punish them if they disobey. Who should have that kind of power? Actually the political power is quite mysterious by itself. If someone has legitimate political power over me then he or she has a right to force me to do things that they want.(Wolff, 1996) But how can other person have rig...
j sellest vähemalt p poole tagab g riik eelarveliste eraldiste kaudu. Valitsusliit seab pikaajaliseks eesmärgiks uurimistegevusele ja innovatsioonile tehtavate kulutuste jõudmise 3%-ni sisemajanduse kogutoodangust (SKT) aastaks 2015; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Sotsiaal- ja tervisepoliitika SOTSIAALPOLIITIKA Eakate poliitika Valitsusliidu V li liid eakate-poliitika k lii ik eesmärk ä k on võimaluste õi l loomine l i Eesti E i inimestele i i l väärikaks ja aktiivseks eluks vanaduspõlves.
Naiste enesekehtestamine ühiskonnas Tänapäeva üks väljapaistvamaid sotsiaalpoliitika teoreetikuid Gösta Esping Andersen on öelnud, et kõige võimsamaks 20. sajandi lääne tsivilisatsiooni muutumist põhjustanud jõuks on olnud naiste püüdlused saavutada meestega võrdseid valikuvabadusi ning eneseteostusvõimalusi. Kuidas on muutunud naiste roll viimaste aastate jooksul? Vanas Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Nad kuulusid kogu oma eluga isa, abikaasa või mõne muu
Eesti ressursid : Põlevkivi , turvas, fosforiit.Tootmistegurid:majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnale käsutada kõikide majanduslike soovide rahludamiseks.Tootmisteguri liigid:Maa(kliima , maa) , Kapital (Reaalkapital, finantskapital ) ja Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus ).Majanduse põhiprobleem:Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme.SKP-(sisemajanduse koguprodukt) peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja- teenuste maksumust.SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta.(ostujõu standardi alulsel arvutatud SKP inimese kohta annab riigi heaolule objektiivsema hinnangu, kuna sel juhul on kõrvaldatud hinnataseme erinevuse riikide vahel)(koosneb jooksevhindadest kui ka ostujõu standardist)SKP langeb:Ülekuumenenud majandus =Majanduslangus , riigis toodetakse vähem kaupu ja teenuseid, inimeste majanduslik olukord...
kohanemise kiire tehnoloogilise arengu ning muutuva turusituatsiooniga. Osaline tööaeg, vahetustega töötamine, hooajatöö, kodustöötamine, distantshõive interneti vahendusel. Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur peaks vähendama soolist diskrimineerimist tööturul, ergutades uute töökohtade loomist eeskätt naistele aj emadele. Sotsiaalpoliitika Sotsiaal ja hariduspoliitika on tänapäeva heaoluriigi tähtsamad valdkonnad. Sotsiaalpoliitika tähtsust mõjutab ka riigi heaolumudel. Rohkem kulutavad sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid, vähem aga liberaalse mudeliga maad. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse erinevaid meetmeid: teenuseid( arstiabi, haridus) kui ka rahalisi väljamakseid( kindlustushüvitis, abiraha, toetus). Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase hüvitise saaja kaasamises rahaliste ressursside kogumisse
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müü...
slideshare.net/madlimaria/majandusressursid 2. Majanduspoliitika: raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3. Tööturg ja tööhõive: aktiivne ja passiivne rahvastik, struktuurne tööpuudus, tööpuuduse mõju riigile/inimesele, passiivne/aktiivne tööturupoliitika; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/tturg-ja-thive-2943382 4. Sotsiaalpoliitika: sotsiaalkindlustuse põhimõte, Eesti kolmesambaline pensionisüsteem (oska kirjeldada iga sammast), toimetuleku toetused ja -teenused, nende sihtrühmad; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/sotsiaalpoliitika 5. Hariduspoliitika reformimise põhjused selgitada probleemide olemust, võimalikku lahendust; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/hariduspoliitika 6. Välismajanduspoliitika:
vastuvõtmisega. Laiendati ka demokraatlike õigusi. Enamikes maades langes valijate vanuse alammäär 18 aastani. 3. Milliste poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide populaarsus kasvas Euroopas peal II maailmasõda? Ametiühingud. 4. Selgita mõisted: Integratsioon e lõimumine. Riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö. Moderniseerimine uuendamine. Näiteks tehastes vabrikus tehnika ja seadmete kaasajastamine. Sotsiaalne turvalisus riigi sotsiaalpoliitika eesmärk, mille kohaselt riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile. Näiteks kui idast tulnud inimesed põgenesid läände, siis tagati neile seal kohe sotsiaalne turvalisus, et neil oleks seal hea olla ega pööra lääne vastu. 5. Millistes rahvusvahelistes kriisides osales USA? Miks ja millal? Korea 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu
Nagu iga teinegi amet, on ka sotsiaaltööl mõningad puudused ja eelised. Sotsiaaltöötajaid on vaja, et avastada uusi lähenemisi ja arendada praktikat uuele rahvastikule. Kõigil sotsiaalaladega tegelevad inimesed peaksid kaasa aitama sotsiaaltöö professiooni edendamisele ja parandamisele. Sotsiaalala töötajatlele võimaldatakse aina tõhusamaid töövahendeid ja koolitusi, kuid mina leian, et sotsiaaltöös oleks vaja veelgi rohkem näha tulevikus ühiskondliku töö, sotsiaalpoliitika, uurimustöö kasutamist. Ühiskondlik sotsiaaltöö Praeguse sotsiaaltöö fookuses on liialt üksikute riskirühmade juhtumikorraldus, kuid vähem on rahval koostööd ühiskonnaga. Nagu ütlesid Hollandi sotsiaaltööteadlased oma kogumiku (,,Mõtisklusi sotsiaaltööst") esitluses, et on vaja rohkem kogukondlikku sotsiaaltööd, mis põhineb suhete omavahelistel ühendustel. Kogukondlik sotsiaaltöö tähendab ühiskonna arendamise
Keskerakond: Maksupoliitika: Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal toetavad astmelist tulu- maksu.Toetavad regionaalseid maksusoodustusi.Sammuti toetavad omavalitsuste suuremat rolli kohalike maksude määramasel. Sotsiaalpoliitika: Soovivad suurendada jõupingutusi arenenud maailmas üldtunnustatud inimõiguste kaitsele Eestis. Soovivad piirata otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki. Laiendada alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vastast selgitustööd meedia vahendusel. Hariduspoliitika: Eesti hariduse edendamisel lähtuvad Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti ajaloolisest omapärast. Toetavad kutsekoolide kujundamist täiendus-, ümberõppe- ja nõustamiskeskusteks. Toetavad kolmanda sektori tegevust õpiringide jm koolituse korraldamisel. Toetavad riiklikult huviharidust. Toetavad ülikoolide võrgustumist, Toetavad üliõpilasvahetust välismaa ülikoolidega ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte. Välispoliitika:Toetavad Eesti ...
IRL EHK ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT Erakonna tutvustus Konservatiivne erakond Poliitikamaastikul tähendab see gruppi inimesi, kes usuvad, et VABADUS on tähtsaim väärtus, kuid see tähendab midagi enamat kui vabadust teenida raha Ühtse erakonnana antakse 2006a-st ajakirja Eesti Eest Koos teiste Euroopa konservatiivsete ja kristlik-demokraatlike erakondadega kuulub IRL Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP), mis on suurim üleeuroopaline erakond Erakondade sünd Isamaaliit- moodustus 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999-2001 Res Publica - seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon formeeriti 8. detsembril 2001 erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica. 2004. aastal nimetati ümber Erakonnaks Res Publica. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Rein Taagepera, Juhan ...
Terrorism- Teadlik vägivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilelanike suhtes, et saavutada valitsuselt oma nõuete täitmist. Terror- Vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus Sotsialism- Poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna sotsiaalset võrdsust. Sotsiaalpoliitika- Valitsuse poliitika vaesemate ja hättasattunute aitamiseks ning ühiskondliku võrdsuse edendamiseks. Sotsiaalne turvalisus- riigi sotsiaalpoliitika eesmärk, mille kohaselt riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile.
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna
kohta, kuid mida aasta edasi, seda rohkem see suhtarv langeb prognooside kohaselt langeb see näitaja aastaks 2050 kuni kaks ühele. See omakorda toob kaasa majanduskasvu vähenemise. Seega töökohtade juurde tekitamine on tuleviku perspektiivis majandusliku heaolu ja elukvaliteedi tõstmise aluseks. Niisiis, hoogustumaks reformialaseid jõupingutusi, tegi Euroopa Komisjon 2005 aasta veebruaris ettepaneku uue sotsiaalprogrammi rakendamiseks, jätkates 2000. aastal kasutusele võetud sotsiaalpoliitika programmi raames alustatud tegevust ja keskendudes kõikidele töökohtade ja võrdsete võimaluste loomisele. Nimetatud sotsiaalprogrammi üheks eesmärgiks on Euroopa majanduse ja ühiskonna taaselustamine, samas Lissaboni strateegia lõplikuks eesmärgiks on Euroopa ühiskonnamudeli kaasajastamine ja parendamine. Lissaboni strateegia näeb ette ühiskondlike eesmärkide propageerimist st selleks, et toetada
hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemiga, majandus: vabaturumajandus, konkurents, avatud turg, min riigi sekkumine, sotsiaalpoliitika: vabadus, konkurents ja individualism, riik ei tegele kulukate sotsiaalprogrammidega vaid motiveerib inimesi rohkem töötama, suhtumine riiki:
Sotsiaalne turvalisus ühiskonna üks valupunkt Eesti ühiskonnal puudub selge sotsiaalpoliitika ning kokkulepe, millised on riigi kohustused oma kodanike ja elanike ees. Meedias ja argiteadvuses naeruvääristatakse pahatihti solidaarsust ja teisi humanistlikke põhimõtteid. Seega on ajakirjandus minetanud oma peaeesmärgi konstruktiivse diskussiooni arendamise ühiskonnas. Selle asemel on massimeedias tuntav kommertshuvidest lähtuv väärhoiakuid kujundav kõikelubav suundumus tarbijalikule ühiskonnale ja kiirete lahenduste pakkumisele
satelliitriikides, kus demokraatia oli pelgalt kulissiks. rassism - maailmavaade, mille jrgi rasside vahel ei ole ega peagi olema vrdsust. raudne eesriie - NSVL katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast repressioon - surveavaldamine, kellegi mahaurumine, karistamine. sotsiaaldemokraatia - vasakpoolne liikumine, mis taotleb hiskonna iglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja hiskondlike kokkulepete kaudu. sotsiaalne turvalisus - riigi sotsiaalpoliitika eesmrk, mille kohaselt riigi kodanik vib haiguse, tkoha kaotuse, vaesumise vi mne muu nnetuse korral loota riigi abile. sotsiaalpoliitika - valitsuse poliitika vaesemate ja httasattunute aitamiseks ning hiskondliku vrdsuse edendamiseks. sotsialism - poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaalset vrdsust. terror - vgivald poliitilises vitluses, mis viib sageli inimeste fsilise hvitamiseni, hirmuvalitsus. terrorism - teadlik vgivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilisikute
RIIGI JA VABATAHTLIKU SEKTORI SUHTED TAANIS Referaat uurib Taani riigi ja vabatahtliku sektori vastastikuste mõjutuste ajalugu, kirjeldab ning mõtestab lahti vabatahtliku tegevuse ulatust ja tüüpe ning vabatahtliku sektori muutuvaid rolle. Selleks vaadeldakse artiklis vabatahtlike organisatsioonide tegevust sotsiaalhoolekande vallas viimase 150 aasta vältel. Riigi ja vabatahtliku sektori vahelistes suhetes saab eristada nelja perioodi. Esimest iseloomustab liberaalne sotsiaalpoliitika, mida toetab vabatahtliku sektori topelt mudel, millele on omane tugev vajadus eneseabi ja heategevate algatuste järele. Teist perioodi iseloomustab sotsiaalsete õiguste ja riigi kohustuste järkjärguline sisendamine ning seda toetav tugev koostöö avaliku ja vabatahtliku sektori vahel partnerluse vormis. Kolmandal perioodil domineerib universalistliku heaoluriigi idee, vabatahtliku sektori pakutavad teenused marginaliseeruvad, kuid tugevneb huvirühmade esindatus
Pärast seda hakati tugevdama laevasõidu turvalisust Läänemerel. Inimeste väljaränne Põhjamaadesse eriti Rootsi. Soome ja Rootsi kaubandusparteriteks hakkamine, hakati Eestisse investeerima. 22. Iseloomusta lühidalt Põhjamaade arengut 1990. aastatel(maj, välispoliitika,sotsiaalpoliitika). 1990 aastate alguses tabas Põhjamaid majanduslik langus, see oli seotud idabloki kokku varisemisega. Pidi hakkama otsima uut turgu. Hakkati lähenema EU liidule ja lääneriikidele. Tugev sotsiaalpoliitika hakkas ülepeakäima seoses suurte rahakulutustega. Hakati otsima kokkuhoidu. Rootsi ja Soome liiitumine EU liiduga (Taani oli seal juba varem) Norra ja Island hääletasid referendumi vastu ja siiani org. Väljas.
Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid Lapse sünd on nii mehele kui ka naisele kordumatu sündmus kooselu armastuse vili. Tegurid, mis mõjutavad lapse saamise otsust: mälestused enda lapsepõlvekodust, sõprade eeskuju, isiklikud või usulised tõekspidamised, riiklik poliitika, majanduslik olukord või näiteks väärtused ja normid ühiskonnas. Mõned inimesed planeerivad või siis hoiduvad rasedusest teadlikult, teiste paaride või üksikisikute valiku taga on suuresti teadvustamata põhjused. Ühed on otsustusprotsessis ratsionaalsemad, teised jällegi emotsionaalsemad. Esimese lapse sünnitamise edasilükkamise taga võib peituda soov teha karjääri ja avastada maailma. On ka teine võimalus, kus leitakse viis, kuidas kujundada tööelu vastavalt lapse vajadustele. Alati ei pruugi lapse kõrvalt tööleminek olla kõige õigeim otsus. Mida rohkem aega saab laps veeta koos vanematega, seda tugevam enmotsionaalne side tal nendega tekib. Kun...
Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid Lapse sünd on nii mehele kui ka naisele kordumatu sündmus kooselu armastuse vili. Tegurid, mis mõjutavad lapse saamise otsust: mälestused enda lapsepõlvekodust, sõprade eeskuju, isiklikud või usulised tõekspidamised, riiklik poliitika, majanduslik olukord või näiteks väärtused ja normid ühiskonnas. Mõned inimesed planeerivad või siis hoiduvad rasedusest teadlikult, teiste paaride või üksikisikute valiku taga on suuresti teadvustamata põhjused. Ühed on otsustusprotsessis ratsionaalsemad, teised jällegi emotsionaalsemad. Esimese lapse sünnitamise edasilükkamise taga võib peituda soov teha karjääri ja avastada maailma. On ka teine võimalus, kus leitakse viis, kuidas kujundada tööelu vastavalt lapse vajadustele. Alati ei pruugi lapse kõrvalt tööleminek olla kõige õigeim otsus. Mida rohkem aega saab laps veeta koos vanematega, seda tugevam enmotsionaalne side tal nendega tekib...
mis väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühiskonnaliikmete vahel. See sõltub eelkõige inimese enda otsustest ja valikuvõimalustest. IAI inimarengu indeks. Iseloomustab riigi sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Oodatav keskmine eluiga sünnil, see näitab rahvastiku tervist ja pikaealisust. Haridus, mida iseloomustab kirjaoskus ja õppijate vanus. Elujärg, mida mõõdetakse SKP per capita USA dollarites. Heaoluühiskond tänapäevase sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada elanikkonna sotsiaalne turvalisus. Riike kes on täitnud selle eesmärgi, loetakse sotsiaalse orientatsiooniga heaoluriikideks. Heaoluriigi majanduspoliitika tunnuseks on olukord, kus suur osa riigi tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale, meditsiinile, haridusele. Sotsiaalpoliitika mudelid - sotsiaaldemokraatlik juhtmõtteks on solidaarsus. Peamine heaolu pakkuja on riik, valitsus püüab tagada sotsiaalseid hüvesid kõigile. Õigus saada tasuta haridust, arstiabi
o Toetame erivajadustega õppurite edasiõppimisvõimalusi ja ligipääsu kõrgharidusele. o Kindlustame eelkõige maapiirkondades haridus- ja kultuuriasutustele üldise subsideeritud ligipääsu ülikiirele andmesidele. o Toetame elektroonilise õpitarkvara ja õppematerjalide väljatöötamist ning kindlustame haridusasutustes E-keskkonna kasutamiseks vajaliku riist- ja tarkvara kättesaadavuse. SOTSIAAL- JA PEREPOLIITIKA SOTSIAALPOLIITIKA ÜLESANDED o Sotsiaalpoliitika ülesandeks on tagada kõigile, nii eakatele, noortele, puuetega või madala palgaga töötajatele inimväärne elu ning arenguvõimalused. o Juba praegu on välja töötatud sotsiaalsüsteem mis toetab inimest kogu tema elukaare vältel. o SDE seavad eesmärgiks tingimusi mis lasevad lastel üles kasvada täisväärtuslikult oma kodus, koolides ja muudes lasteasutustes. Näiteks: o Kolmekordistame lastetoetuse, pere saab kuni lapse 19 aastseks saamiseni umbes 60 eurot kuus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
