Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Säästud ja investeerimine konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida arvestada säästude paigutamisel?
  • Miks investeerida fondi?
  • Kuidas valida fonde?

SÄÄSTUD JA INVESTEERIMINE


Winston Churchill:
Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.”
Säästud – on osa sissetulekust , mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks .
Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest.
Mida arvestada säästude paigutamisel?
1.Ohutus.
2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult.
3. Likviidsus . Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus.
Vaja mõelda endale eesmärk!
NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima.
Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse.
Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse.
Investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum.
Reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus.
Investeerimishorisontajaperiood , milleks investor oma vahendid paigutab.
Spekuleerimine – kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele. Edu tagavad turu ajastamine (millal osta ja müüa) ja väärtpaberite valik.
Pikaajalise investeeringu eduteguriks - varade paigutus . Investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiad ja võlakirjad), erinevate majandusharude ja erinevate piirkondade vahel.
Investeerimisel tuleb arvestada ka maksudega. Erinevatelt investeeringutelt saadav tulu võib olla erinevalt maksustatud.

VÄÄRTPABERID

JA VÄÄRTPABERITURUD


Väärtpaberiturud aitavad muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi.
Säästjad on majapidamised ja ettevõtted. Säästmine on majanduskasvu vajalik tingimus. Majandus kasvab investeeringute arvel. Ettevõtetel on tihti vaja raha. Nemad on laenajad.

Väärtpaberiturg – organiseeritud vahendajate kogum, kus luuakse ja vahetatakse väärtpabereid .


Emitent – väärtpaberi väljaandja.
Investor – väärtpaberi omandaja.
Väärtpaberid:
  • omandiõigust tõendavad
  • võlakohustust tõendavad
  • ostu- ja müügiõigust tõendavad (tuletisväärtpaberid)

Aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber . Aktsionäril on õigus osale ettevõtte varast ja kasumist.
Dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa.
Eelisaktsia – dividendi suurus on teada, kuid ei anna hääleõigust.
Lihtaktsia – annab hääleõiguse, aga makstav dividend sõltub tegevuse edukusest.
Ettevõtte väärtus – kõigi firma aktsiate väärtus kokku.
Aktsia hind sõltub kasumi ja varade suurusest , võimalikust kasvust tulevikus, majanduskeskkonnast, aktsiaga kauplemisest.
Aktsia turuväärtus ei pruugi kokku langeda “õiglase” hinnaga.
Võlakiri (ka obligatsioon, veksel) – laenu võtja kohustus maksta kindlatel tingimustel laenu andjale. Fikseeritud tuluga väärtpaber.
Nimiväärtus – makstakse võlakirja omanikule tagasi.
Kustutustähtaeg – millal on kohustus võlakiri tagasi osta.
Intress – tasu laenu kasutamise eest.
Kupongvõlakiri – omanik saab intressi perioodiliste maksetena.
Diskontovõlakiri – saab intressi ostuhinna ja nimiväärtuse vahena.
Tuletisväärtpaber – sisaldab endas õiguse või kohustuse mingi vara ostuks või müügiks.
Optsioon – õigus osta või müüa mingit vara tulevikus kindlaks määratud hinnaga.
Börs – organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele.
Börsiindeks – näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi. Kuidas hinnad keskmiselt muutuvad.
Näiteks: OMX Tallinn, Dow Jones, Nasdaq , RTS.
Börsimaakler – professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu- ja müügisoovid.
Siseinfo – vaid piiratud osaliste ringile teadaolev info mingi ettevõtte või väärtpaberi kohta.
Insaider – siseinfo valdaja.
www. baltic .omxnordicexchange.com
www.rahakompass.ee
www.tarkinvestor.ee
http://fp.lhv.ee
www.aripaev.ee

INVESTEERIMISFONDID


Investeerimisfond – kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid.
Raha paigutamisel investeerimisfondi annab fond investorile vastu fondiosaku.
Miks investeerida fondi?
1.Raha paigutavad professionaalid. Investeerimine nõuab aega ja asjatundlikkust. Kui üks neist puudub, võib kasu asemel saada kahju.
2. Riskid on hästi hajutatud . Väike rahasumma ei võimalda osta piisavalt palju erinevaid väärtpabereid. Ära pane kõiki mune ühte korvi!
3.Väiksemad kulud.
4.Raha saab paigutada sinna, mida ise ei tunne või ei pääse juurde.
5.Osaleda saab ka väikeste summadega.
6.Investeeringu väärtust on lihtne jälgida.
7. Osakud saab kiiresti rahaks vahetada.
Fonde on erinevaid - riskid, regioonid , valdkonnad, indeksfondid. Üldjuhul paigutatakse raha fondi pikemaks ajaks.
Aktsiatesse investeerimine:
  • tutvuge ettevõttega, mille aktsiat plaanite osta
  • ostke aktsiaid , millesse ise usute
  • mõelge “talupojamõistusega” läbi firma edu/ loogika
  • ostke madalalt ja müüge kõrgelt

Kuidas valida fonde?
  • reitingud
  • pikaajaline tootlus – kas on suutnud lüüa indeksit
  • investeerimispõhimõtted
  • teenustasud
  • sektor , regioon

Kokkuvõte:
  • säästmise + investeerimisega saab rikkaks – alustage juba täna!
  • mõelge hoolega läbi oma investeerimis -strateegia
  • ostke aktsiaid, kui ajahorisont on piisavalt pikk
  • kui pole aega või oskusi investeerimisega tegeleda – ostke fonde
  • valige oma aktsiaid hoolega
  • ärge püüdke turu põhja

Seppo Saario – Soome tuntud investor:
Kirjutanud raamatu “100 igihaljast börsivihjet”
Meie tegevusümbrus muutub pidevalt. Turvalistena tundunud töökohad ja ametid on järsku kadumas. Riskid ühiskonnas on suurenenud. Ühiskonna poolt toetatav majanduslik põhiturvalisus on nõrgenemas. Isiklik majanduslik iseseisvus ja sõltumatus on muutunud tähtsamaks kui varem.
Seetõttu tasub nüüd igaühel mõelda võimaluse üle luua palgatulu kõrvale kapitalitulul põhinev tuluallikas investeerimisturu abil.
Investeerimisasjus läheb eelkõige tarvis tervet mõistust. See on vahel tähtsamgi kui põhjalik süvenemine rahaturu tehnilistesse peensustesse.
Aktsiaid tasub alati osta, kuid tuleb valida, milliseid ja missuguse hinnaga.
Charles Schwab:
Oluline on saada nullist võimalikult kaugele. See tähendab, kui sul on miljon dollarit ja sa kaotad oma varandusest poole, jääb sulle ikkagi pool miljonit. Kui sul on aga tuhat eurot ja sa kaotad selle, on sinu olukord väga hull.
Warren Buffett (maailma edukaim ja rikkaim investor):

Risk tekib siis, kui sa ei tea, mida sa teed!


Esimene reegel on, et ei tohi kaotada. Teine reegel on: ära unusta esimest reeglit.
4
Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Vasakule Paremale
Säästud ja investeerimine konspekt #1 Säästud ja investeerimine konspekt #2 Säästud ja investeerimine konspekt #3 Säästud ja investeerimine konspekt #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kennutz Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Majandusterminid
11
doc

Majandusterminid

MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio ­ positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind ­ hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus ­ täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia ­ omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend ­ lihtak

Majanduspoliitika
Väärtpaberid õige
21
docx

Väärtpaberid õige

Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Tänapäevased väärtpaberiturud võimaldavad isikul, kes soovib paigutada oma raha väärtpaberitesse, ehk investoril, valida paljude investeerimisvõimaluste vahel. Väärtpaberitesse investeeritakse erinevatel eesmärkidel ­ kas dividendide, intresside või väärtpaberi turuhinna muutuselt teenimiseks, samuti teatud riskide maandamiseks. Väärtpaberitesse investeerimine hõlmab endas alati teatud riske (nt võimalus mitte saavutada oodatud tootlust või võimalus kaotada kogu investeering). Üldjuhul tuleb väärtpaberitesse investeerimisel arvestada rohkemate riskidega kui näiteks investeerimisel pangahoiustesse või kinnisvarasse. 1. AKTSIABÖRS ,,Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid. Börs tagab tehingu toimumise ja

Investeeringute alused
Rahandus
30
doc

Rahandus

Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ­ ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ettevõttele

Majandus
Börsid ja väärtpaberid
9
doc

Börsid ja väärtpaberid

Teised on aga avatud praktiliselt kõikkidele klientidele ehk need on siis avatud investeerimisfondid. Toimivad garanteeritud tulususega investeerimisfondid, mis peavad osanikele maksma kindlat kokkuleppelist tulu ehk intressi. Garanteerimata tulususega fondid maksavad klientidele intressi ainult siis kui nad ise on tulusad. Kombineeritud fondid, mis maksavad kokkulepitud garanteeritud intressi ning teatud tulususe juures täiendavad ka nn tulu intresse. Igasugune investeerimine toob endaga kaasa mingi riski, küsimus on riski suuruses. Seetõttu kasutataksegi riskide hajutamiseks nn portfelliinvesteeringut, mis tähendab seda , et vahendid paigutatakse erinevatesse fin.instrumentidesse. Seega annavadki fondid võimaluse väikeinvestoritele kasutada investeerimisportfelli eeliseid. Loomulikult on oluline et portfelli koostamisel paigutatakse raha kaubeldavatesse , likviitsetesse väärtpbaeritesse. Seega on

Ainetöö
Kohustuslikud majandusterminid
4
doc

Kohustuslikud majandusterminid

MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind ­ hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia ­ omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks ­ erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär ­ aktsia omanik alajahtunud majandus ­ situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) ­ saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet - on püsiva s

Majandus
Investeeringute juhtimise ainetöö
14
docx

Investeeringute juhtimise ainetöö

Aktsia ei ole fikseeritud tuluga finantsinstrument, kuid aktsionäril on õigus saada osa ettevõtte kasumist dividendide näol. Võrreldes võlakirjadega on aktsiad märksa riskantsemad väärtpaberid ja sobivad pigem riskialtimatele investoritele. 1.2 Investeerimise mõiste Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus ja parim viis rikkuse pikaajaliseks kasvatamiseks on investeerimine. Investeerimistegevus jaotatakse enamasti 3 kaheks: reaalinvesteeringud ja finantsinvesteeringud. Esimene neist tähendab reeglina materiaalse vara näiteks maa, tööpingid jms ostmist. Finantsinvesteeringud on eelkõige teatud õiguste ja kohustuste nt. aktsiad, võlakirjad, optsioonid soetamine. 1.3 Tähtsamad investeerimismõisted Raske rääkida investeerimisest kui ei tea investeerimisega seotud mõisted ja väljandid

Ainetöö
Säästmine ja investeerimine
34
ppt

Säästmine ja investeerimine

MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Säästmine ja investeerimine Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine Tarbimise üldine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- psühholoogiline bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis seadus tähendab, et teatud tulude taseme ületami-

Majandus
Rahanduse aluste kontrolltöö vastused
33
docx

Rahanduse aluste kontrolltöö vastused

79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ning finantseerimisotsused on s

Rahanduse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun