Ökoloogia - kordamisküsimuste vastused (0)

Eesti Maaülikool - Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnakaitse

1 Hindamata

2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS
Aineringe - on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise.
Eristatakse:

Väike geoloogiline aineringe – see hõlmab:

Maa pinna kivimite murenemise;

Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning

Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad.

Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard - ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad.

Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks , millest hiljem tekib uus elusaine .
ENERGIAVOOG
Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. Vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda.
SÜSINIKU, LÄMMASTIKU, FOSFORI, VEERINGE
SÜSINIKURINGE – so. Atmosfääri ja veekogude vaba CO2
ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi
LÄMMASTIKURINGE – so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse
FOSFORIRINGE – on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel.
VEERINGE - vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi- see on väike (okeaaniline) veeringe.
Ülejäänud kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademetena maha langevast veest moodustub osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik ( transpiratsioon ). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe.
MÜRKIDE LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS
Raskemetallid – Ag, As, Au, Bi, Cd, Co, Cu, Cr, Fe, Hg, Mn, Mo, Ni, No, Pb, Pt, Sb, Sn, Ti, Tl, U, V, Zn, Zr
Keskonnasuhtes on ohtlikumad- As, Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, V, Cu
Raskemetallid satuvad õhku: Kivisöe, põlevkivi, puitkütuste, turba, raske kütteõli põletamisel
Raskemetallide heitkoguseid on võimalik vähendada suitsugaaside puhastamisega nt multitsüklonites
Akumulatsioon- maismaaökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, veel 3-5 korda.
DDL- rasvlahustuv, raskesti lagundatav. Koguneb organismi ja talletatakse rasvkoes .
Mürgid liiguvad söömisega. Nt üks organism on mürki saand ja teine sööb selle mürgise organismi ära jne.
TOIDUAHELAD JA TOIDUVÕRGUD
Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks.
Toiduahel – organismidevaheline toitumissuhestik e toiduvõrk
Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid.
Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid , esmased konsumendid , teisesed konsumendid jne. moodustavad igaüks erinevaid tasemeid selles süsteemis, ning neid tasemeid nimetatakse troofilisteks tasemeteks. Tõlkes tähendab see toitumuslikku.
Toiduahela I tase – autotroofid ; ( bakterid )
II tase – fütofaagid ; (taimed)
III tase ja järgnevad tasemed – zoofaagid. (loomad)
Alates teisest troofilisest tasemest läheb surnud orgaaniline aine laguahelasse.
Laguahel – toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni.
Troofilisi tasemeid ei saa olla ökosüsteemis üle 3-4. Sest järgmisele troofilisele tasemele läheb 1-10% eelneva taseme energiast või biomassist.
____________________________________________________
3. KOMMENSALISM - kahe organismi suhe, mis on kasulik ühele, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab. Vs samblik ja puu
ANTIBIOOS – mikroobide suhe mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel.
ALLELOPAATIA on antibioosi vorm. Eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega.
KISKLUS – on suhete vorm kahe organismi vahel, kus üks nendest (kiskja) hävitab teise – saaklooma. Näiteks ilves ja valgejänes.
PARASITISM – eri liiki organismide toitumissuhe kus üks organism kasutab teist oma elutegevuseks, põhjustades peremeesosrganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid , saastades teda oma ainevahetuse jääkidega. Nt Leht ja lehetäi, inimene ja puuk.
SÜMBIOOS on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Nt Meriroos ja erakvähk, samblik ja seen
KONKURENTS – isendite negatiivne vastastikku piirav kooselu vorm. Ilmneb juhul kui nad kasutavad üht vähest ressurssi. Nt ilves ja hunt söövad mõlemad jänest ja slp on neil konkurents.
MUTUALISM on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma teise liigita ei saa elada
PROTOKOOPERATSIOON – kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise kuid pole obligaatne. Nt ristik ja mesilane, lehetäi ja sipelgas
NEUTRALISM on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. Nt hunt ja arukased
_________________________________________________
4. 1) JÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE

ainete väljauhtumine ja põhjaveereostus, eriti mürgised filtraadid
metaani moodustumine – anaeroobse lagunemise tagajärjel, liigub pinnases, võib koguneda keldritesse
maapinna kadu, degradatsioon
keskkonna risustamine ja sellest tulenevad ohud elusloodusele
jäätmete lagunemisel ja põlemisel tekkivad ohtlikud ained

2) PÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTAJAD
Veel: Väetised ja mürgid mis võivad sattuda põhjavette, erosioon, veterinaarravimid
Õhul: kemikaalide kasutamine, ebameeldiv lõhn , tootmisjäägid, tolm, õietolm
3) MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTJAD
Õhul: Heitgaasid , fluoriidid, eerosoolid, tolm, põlemisjäätmed, raskmetallid
Veel: tööstuste heitveed, olmereoveed
4) LOKAALSED JA GLOBAALSED PROBLEEMID
Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetataksevee reostumiseks.
Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni aukude tekkimise põhilisteks põhjusteks on : reaktiivlennukid, tahkekütusel töötavad raketid, transport, freoonid.
Kasvuhooneeffekt – temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist ( soojus -) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris.
Happevihmad – sademed mille pH on normist madalam. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnalesadestumisena. Happevihmade kahju : veekogude hapestumine , hoonete ja kujude kahjustumine jne.
Müra – ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud . Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Pidev müra tekitab stressi, tugev kestev müra põhjustab kurdistumist.
Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. Olulisemad kiirguse liigid on

elektromagnetiline kiirgus raadiolained , soojuskiirgus , valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiired, gammakiirgus
heli
radioaktiivne kiirgus - radioaktiivsel lagunemisel eralduvate subatomaarsete osakeste voog ja gammakiirgus
kosmiline kiirgus

5) OOKEANIDE REOSTUMINE
Dumping- heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke.
Vete risustamine
Tahked asjad ja osaksed võivad sattuda vette ka loodulikul teel – oksad, kallaste muld jne.
Reostumine
Suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette
Raiskamine
Igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse. ( saaks vähendada: tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamisega, igapäevaselt vähema tarbimisega ) Avariilised situatsioonid – torud, kraanid tilguvad. (reomntida, trahvida)
6) MULDADE DEGRADATSIOON – PÕHJUSED, MÕJU, TAGAJÄRG
Degradatsioon – viljaka mulla kahjustumine või kadumine.
Põhjused: ehitus, olmejäätmetega, masinatega, ebaõige väetamise või mürkainete kasutamisega
Ehitusdegradatsioon – kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga – kivi asfalt
Sellega kaob mulla loomulik funktisoon. Ei toimu enam produktsiooni, ning aineringe kaob
Olmedegradatsioon – kui muld kaetakse olmejäätmetega või mterjalidega mida kasutatakse olmes.
Lagunemisel moodustuvad erinevad kemikaalid
Masindegradatsioon – masinate kasutamis etagajärjel mullaomaduste halvenemine.
Masinad tallavad ja pööravad mulla segi
Keemiline degradatsioon – väljendub millegi liias või puuduses.
Tehaste heitgaasid ja tahmad. Tolm katab üha paksema kihina mullapinda
Muldade kaitse: 1. Aineringid suletakse
2. mulla puhverdusvõime suurendamine orgaaniliste väetistega
3. põldude optimaalne suurus on 10 ha
4. viljavaheldus
5. maastiku planeerimine
VESI
Vee globaalne olukord: Märgatava osa maakera territooriumist kannatab kasutuskõlbliku vee puuduse all nii kliimatingimuste tõttu (pidev kuivus ja vähe sademeid) kui ka inimtegevuse johtuvatest põhjustest: kunstliku niisutamise suurenemine ja vihmametsade raie. Olmevee kasutamine on kasvanud märgatavalt kiiremini kui rahvastik :kolme viimase sajandi jooksul on rahvaarv seitsmekordistunud,kuid magevee tarbimine on suurenenud umbes 30 korda. Vee kättesaadavuse kõrval on probleemiks vee kvaliteet ja selle seoses inimese tervisega . Vee kõrge nitraadisisaldus on probleemiks ka tööstusriikides.
Veekaitse – juriidilised, majanduslikud, tehnilised ja maaparandusmeetmed loodusvee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks.
ÕHK
Kvaliteeti mõjutavad tegurid on : keemilised ühendid – ühed on tervisele kahjulikud teised on inimesele neutraalsed kuid keskkonna suhtes mitte neutraalsed, müra, tolm, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus- mõjub elavatele kudedele, mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus. Elektromagnetväljad
Põhilised pahandusetekitajad on: Paiksed saasteallikad, mille all mõistame energeetika ja tehnoloogiaseadmeid mis on suure osaglobaalprobleemide allikaks. Transport, eeskätt autotransport kui linnaõhu suurim saastaja . Radarid, raadiojaamad ja solaariumid elektromagnetvälja ja ultraviolettkiirguse allikana . Röntgeni ja radioteraapiaaparaadid, mitmesugused tööstuse ja teaduses kasutatavad radioaktiivsed ained ioniseeriva kiirguse allikana.
TAIMED
Taimestikku ohustavad tegurid:

Inimtegevus-põllumajandus,turism
Introdutseeritud e. sissetoodud liigid-võivad osutuda konkurentideks
Loomade introdutseerimine-kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid
Barbaarsus-inimese tegevus:tallamine,lõhkumine,okste murdmine

Taimestiku kaitse alla võtmise põhimõtted:

Teaduslik väärtus-
harulduse aste
dekoratiivsus
inimtegevusega kaasnevad ohud
liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused

LOOMAD
Väljasuremise põhjused:

Suur kasv-peetakse jahti(vaal), mida suurem loom, seda vähem järgalsi ja seda kauem kulub aega suguküpsuseni.
Aeglane sigimine -kaasneb suure kasvuga, samuti liigisisene konkurents paaritumispartnerite pärast.
Spetsialiseerunud toiduvalik -eriti tundlikud keskkonnamuutuste suhtes nt. panda
Asumine kõrgel troofilisel tasemel-tippröövloomad 3. või veelgi kõrgemal tasemel
Ranged keskkonnanõuded või kitsas levila-liik satub ohtu,kui ta sõltub mingist harvemaks uutuvast elupaigast(kasvukohast)
Kindlad rännuteed-
Elutsükli,struktuuri või käitumise erijooned
Liik on inimesele ohtlik

Loomi ohustavad:

Elukeskkonna hävimine ja killustamine
Kaubanduslik jahipidamine
Kogumine lemmikloomadeks ja loomkollektsioonidesse
Kasutamine meditsiiniuuringutes
Inimene peab kahjurloomaks
Tulnukliigid
Keskkonna saastamine

Loomade kaitse:

Nimeline – kaitsekategooriad

Territooriumide kaitse – kaitseribad, looduskaitsealad jne.

Aktiivne ja regulaarne kaitse – jaht, tasakaalu reguleerimine

Biotehnoloogiline kaitse – pesakastid lindudele, loomade toitmine, lindude toitmine

Aklimatiseerumine , reklimatiseerumine – vältida konkurentide haiguste sissetoomist

Biloogilised meetodid taimkaitses

Repellendid – loomade, lindude hirmutamiseks – kunstlikud vahendis mis ei ole loomadele ja lindudele ohtlikud – hernehirmutis, konservikarbid, läikivad ribad

Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine

Fotojaht

Loomaaiad
_____________________________________________
5. 1) RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ KESKKONNAKAITSE ALAL
Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on

Hädavajalik – rändliikide kaitse
Vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes
Aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele
Aitab oliliselt kaasa looduskaitseliste teadmiste levikule. Juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses

Organisatsioonid : Maailma Looduskaitse Liit (IUCN), Ühinenud rahvaste organisatsioon , Euroopa nõukogu ja UNESCO
2) KONVENTSIOONID
RAMSARI KONVENTSIOON – linnud märgalad
Kirjutati alla 1971 .a ja jõustus 1975. Ühinenud 157 riiki. Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, erilist tähelepanu omistatakse aladele , mis on olulised veelindude elupaikadena.
WASHINGTONI KONVENTSIOON – loomade, taimede müük
Kirjutati alla 1973.a ja jõustus 1975. Ühinenud üle 100 riigi. Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime ja loomaliike , reguleerides nende sisse ja väljavedu riigiast riiki.
BERNI KONVENTSIOON – Euroopa elupaigad ja metsik loodus
Sõlmiti 1979 ning jõustus 1982. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid .
BIOLOOGILINE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON
Sõlmiti 1992. 157 riiki. Jõustus 1993. Eestis 1994. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Loodusvarade säästlik kasutamine ja selle saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel.
CARTAGENA PROTOKOLL – bioloogiline ohutus
Tuleneb bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist. 24 mai 2000 allkirjastati 67 riigi poolt. Eesti allkirjastas septembris. Biloogilise ohutuse protokoll käsitleb geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutut käsitlemist ja piiriülese liikumise kontrolli.
GMO’d ehk.geneetiliselt muundatud organismid
Erinevus looduslikust geeniülekandest: teatakse , millised geenid üle viiakse; kiirem, ülekanne liikide vahel efektiivne. Sama ohtlik kui looduslik geeniülekanne.
HELCOM – Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon
Vastuvõetud 1974 ning täiendatud 1992. Põhieesmärgid: vähendada maalt, õhust ja laevadelt Läänemeree lähtuvat reostust, tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund; teha teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamist; koordineerida merekeskkonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist; töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis.
3) EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED

Ära hoida on parem kui parandada

Keskkonnamõjud tuleb arvesse võtta võimalikult varases otsustamisjärgus

Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida

Tuleb suurendada teaduse osatähtsust kavandavate ettevõtmiste üle otsustamisel

Reostaja- maksab – printsiip. Mis tähendab et kesskonnakahjude ärahoidmise ja heastamise kulud tuleb kanda reostajal.

Ettevõtlus ühel liikmesriigis ei tohi põhjustada reostust teises

Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve

EL ja tema liikmesmaad peavad vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu edendama rahvusvahelist ja ülemaailmset keskkonnakaitset

Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus

Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades reostuse liiki, vajalikke abinõusid ja kaitsvat geograafilist piirkonda

Riikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud, EL- siseselt mitte isolatsioonis tehtud pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel.
Euroopa Liidu looduspoliitika on põhiliselt ülesehitatud kahele direktiivile:

Linnuderektiiv – loodulik linnustiku kaitse. Võeti vastu 1979 ja selle eesmärgiks on kõikide looduslike liikide kaitse EL liikmesriikides

Loomadirektiiv – looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse. Võeti vastu 1992 ja selle eesmärgiks on edendada looduse mitmekesisuse kaitsmist EL territooriumil
NATURA 2000 moodustavad:

Linnuhoiualad
Loodushoiualad

Võrgustiku eesmärgiks on elupaikade ja liikide soodsa looduskaitselise seisundi säilitamine või taastumine loodusliku levikuala piires

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 22 allalaadimist

Ökoloogia - kordamisküsimuste vastused #1

Ökoloogia - kordamisküsimuste vastused #2

Ökoloogia - kordamisküsimuste vastused #3

Ökoloogia - kordamisküsimuste vastused #4

Ökoloogia - kordamisküsimuste vastused #5

Ökoloogia - kordamisküsimuste vastused #6

Ökoloogia - kordamisküsimuste vastused #7

Ökoloogia - kordamisküsimuste vastused #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sten673 Õppematerjali autor

Küsimuste vastused ökoloogia arvestuseks.

aineringe toiduahelad toiduvõrgud jäätmete mõju keskkonnale saastumine osooniauk kasvuhooneefekt kiirgus muldade kaitse vee globaalne olukord veekaitse õhk taimed loomade kaitse konventsioon.

Sarnased õppematerjalid

docx

Keskkonna mõisted

1. Põhimõisted:  Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul  Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv.  Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule.  Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud.  Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik suhtumine

Bioloogia

docx

Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused

toimivad vastastikused suhted ja mõjutused. Maastikuhooldus kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehnilistejms. võtetega. Maastikuarhitektuur arhitektuuri ja maastiku-planeerimise piirvaldkond, ka rakendus kunstiala. Sobitab tehis- ja looduslikke objekte maastikku, arvestades esteetika, ökonoomika ja ökoloogia nõudeid. Maastikukaitsemaastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav (preventiivne) osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Maastike klassifitseerimist nimetatakse rajoneerimiseks e. maa-ala jagamine millegi poolest üksteisest kvalitatiivselt erinevaiks rajoonideks:

Keskkonnakaitse ja säästev areng

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal

vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. · Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist · Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet · Autökoloogia-on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega · Demökoloogia- ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. · Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga,

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksam

vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet Autökoloogia-on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega Demökoloogia- ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 13–14) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Ökoloogia eksam

2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse poolt-kasvuhoone

Ökoloogia

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus (kordamisküsimuste põhine)

Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Ökoloogia teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikuseist suhteist. Otseses mõttes on see teadus organismidest nende enda kodus (kes kelle ära sööb või välja sööb). Üldistatult on ökoloogia õpetus eluruumi seaduspärasustest elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. Aktuaalsed ülesanded on seoses loodusvarade aruka kasutamise ja taastamisega ning keskkonna saastamise vähendamisega. 1 Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. Jaotatakse uurivate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalituse järgi.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Materjal tööks

2)Energia ökosüsteemides:Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Eristatakse:1) kineetilist energiat väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv: valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia; 2) potentsiaalset energiat kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. Avatud ja suletud ringe Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vahem vordsed tegemist on nn. suletud aineringega (1). Agrookosusteemides viiakse toitaineid tihti rohkem ara kui tagastatakse tegemist on nn. Avatud aineringega (2). Lämmastikuringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodus

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

doc

Kordamisküsimuste vastused

areaalide (e. levila on biogeograafias mingi taksoni esinemisala /territoorium v. akvatoorium/ Maal) uurimine. Biogeograafia jaotub: 1)bioloogiline teadus uurimisobjektiks on elusorganismid. 2)geograafiline teadus püüab leida seoseid taimede ja loomade maailmaga ühelt poolt ning geograafiliste faktoritega (kliima, geomorfoloogia, mullad, inimtegevus) teiselt poolt. 12. Ökoloogia K. Erme definitsiooni järgi on ökoloogia teadus sellest, kes kelle ära sööb või välja sööb. Otseses mõttes on ökoloogia teadus organismidest nende enda kodus. Üldistatult: ökoloogia on õpetus eluruumi seaduspärasustest elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest. Ökoloogia arenemine Kõigepealt tehti selgeks vahe taime- ja loomaökoloogia vahel, kuid kui arenesid kontseptsioonid toiduahelatest ja aineringetest jne.., siis tekkis teoreetiline alus üldiseks ökoloogiaks. 196870 tekkis

Ökoloogia

Rohkem sarnaseid