väetised. Nende mõju avaldamise aeg on lühem ja neid tuleb anda mitu korda veg.perioodi jooksul kaudsed väetised- mõjutavad taimede toitumistingimusi samas parandavad mulla omadusi. Nt sõnnikud, haljasväetised org väetised: sõnnik ,virts,kompost,adruvetikad,järvemuda,põhk,haljasväetised kaalanalüüs- lahustatakse kaalutav väetis veel või mõnes teises vedelikud. Siis sadestatakse aine kindla reaktiiviga,sade filteeritakse,pestakse,kuivatatakse,kaalutakse. Arvutatakse analüüsitava aine sisaldus. Mõõtmisanalüüs- põhineb tiitrimisreaktsioonil. Enamasti kasutatakse neutralisatsiooni (tiirtitakse hapet alustega või vastupidi) Füüsikalis-keemiline analüüs- põhineb aine mõne füüsikalise omaduse mõõtmisel seoses konsentratsiooniga Aatomabsorbtsioon spektomeetria- lahus pihustatakse gaasileeki ja sinna juhitakse spetsiifiline valguskiir. Mida suurem konsentratsioon seda enam
LAAGERDUMISE MÕISTE Laagerdamine ehk järelkäärimine laagerdumisel toimub lõhna ja mitsekomponendite lõoik välakujumnei süsihappegaasiga rikastamine lõpliku soovitud käärimisastme saavutamine Laagerdumise lõpus eraldtakse pärmi liig, õlu jahuatakse maha kuni -1,5 Cni õlu seprateeritakse-suurem osa pärmist eraldatakse õlu pumbatakse stabilisatsioonitanki Filtreerimine ja hägu stabiliseerimine: · õllest eemaldatakse keemilise hägu komponendid · õllest filteeritakse välja suurem osa pärme ja baktereid · õlu blenditakse- tehakse alkoholi järgi parajaks · õlu pumbatakse mõõdutanki, millest edasi suunatakse villimistele alkohoolsed joogid jagatakse: · destileerimata joogid( õlu, vein, siider, shampanja, cava, sonti, kumõss, kilju, mõdu, pulke, soju jne) · destileeritud ( konjak, brändi, rumm, tequila) · Alkohoolsed joogid, mis on toodetud piiritusest seda lahjendades ja lisandeid
Tooraineks on idandatud ja idandamata oder, nisu, kaer, rukis. Ei ole suitsumaitselised. Destilleeritakse 3 korda. Laagerdataks kasutusel olnud bourbon´i, šerri või rummi vaatides. Ameerika viskid ( ingl whiskey) destileeritakse kolonndestillatsioonimeetodiga ja laagerdatakse seest põletatud uutes ameerika valgest tammest vaatides. Bourbon- viski tooraineks on vähemalt 51 % maisi. Tennesse- viskid valmistatakse nagu bourbon- viskidki, kuid filteeritakse läbi vahtrapuust saadud süte. Bitterid on kibedad, rohkelt maitsestatud kanged alkohoolsed joogid. Maitsestamiseks kasutatakse angeelikat, lagritsat, kalmust, rabarberit, ingverit, kaneelikoort, sidruni- ja pomerantsikoort, aniisiseemneid, kardemoni, muskaati, vaniljet, korirohtu, tammekoort, naistepuna jne. Tuntumad bitterid: Saksa Underberg, Itaalia Fernet Branca, Taani Gammel Dansk, Ungari Zwack Unicum (kõhurohud); Angostura Aromatic Bitters (maitseaine, kasutatakse näiteks kokteili
Need pilved liiguvad tänu tuulele ringi ja kui saavutatakse piisav konsentratsioon ning õhus on ka tolmu osakesi, kuhu veeauru piisad saavad kinnituda, siis sajab veeaur vihmana maha. Seepärast ongi vihm kergelt happeline, sest õhus on CO2-te ja see seostub veega ning tekib kergelt lagunev nõrk hape süsihape. Maapinnale sadanud vihm liigub läbi mullakihtide, kus ta filteeritakse ja suur osa ka kasutatakse ära taimestiku poolt. Vihmavesi jõuab lõpuks põhjavette, kust ta jõuab nii meie veeklaasi kui ka veekogudesse. Pinnavesi suuremate sadude ajal moodustab kas ise või jõuab pinnaveekogudesse. Ja soodsatel tingimustel algab antud protsess taas otsast peale. · Mürkide (kloororgaanilised ühendid nagu dioksiinid, DDT; raskemetallid,
annaabi.ee 
