Vastus leiad õppematerjalist: Geo konspekt

Geo konspekt (3)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on muld Kuidas tekib muld?
Mis on coriolisi jõud?
Mis on hüdrosfäär?
Mis on hoovused?
Mida uurib ühiskonna geograafia?
Mis on maailma majandus?
Mis on tootmisviis?
Mis on rahvusvaheline tööjaotus?
Mis on elatus majandus?
Mis on koloonia?
Mis on logistika?
Mis on tööjõud?
Mis on tööviljakus?
Mis on linnastumine?
Mis on migratsioon?
Mis on emigratsioon?
Mis on immigratsioon?

Geograafia.

geograafilise uurimistöö etapid.

Kuidas määrata asukohta .

kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust.

mis on geo info süsteem.

mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid

nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid

litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär

mis on laam

millega tegeleb laamdektoolika

magma vertikaalne rinkkäik

mis on pedosfäär

mis on muld . Kuidas tekib muld?

mulla profiili horisondid

muldade degradatsioon , sellFe liigid

atmossfääri mõiste.

atmossfääri vertikaalne kihistumine

lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus

mis on coriolisi jõud?

mis on passaadid

mis on mussoonid

tsükronid ja anti tsükronid

mis on transpiratsioon

mis on kaste punk.

osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud

kasvuhoone efekti olemus

mis on hüdrosfäär?

väike ja suur veeringe

mis on põhjavesi

mis on veerežiim

mis on hoovused ? Nende liigid?

geograafilise sfääri mõiste

keskonnaseire ülesanded. Eesti keskkonnaseire struktuur

gyoto protokolli olemus.
Üld maa teadus

Uurimis meetodid

Geograafia on teadus, mis tegelebn kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimis ala on lai ja seetõttu on see jagununud kitsamateks valdkondadeks. Geograafi ülesandeks on mõista oma lähemate kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus jne. Igaswuguse geograafilis uurimis töö võib jagada järgmisteks ettapideks:

ülesande püstitamine
andmete kogumine
antmete töötlemine ja vormistamine
andmete lõõ töötlus ja järelduste tegemine

Põhioküsimused millele gegraafid peavad suutma vastata on järgmised:
KUS?
Vastamiseks kasutatakse meetodeid , mis võimaldavad määrata objektide asendeid ruumis.abivahendeiks on pealmiselt klassikaline kartograafia ja uuemad möödis tehnoloogial põhinevad meetodid.( digitaal kartograafia jms.)
MILLINE?
Vastamine tähendab arinevate keskonna näitajate mõõtmist, milleks rakendatakse glimatoloogilisi, geloogilis, hüdroloogilisi, maastikulis ja muid meetodeid.
MILLAL?
Vastamiseks tuleb appi võtta baleogeograafia, mis aitab mõista milliste mineviku protsesside kaudu on nüüdis maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisel geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuutuvad meetodid millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengu tsenaarium .
KUIDAS?
Vastamiseks tuleb geograafilist andmestiku süstematiseerida. Andmeid töödeldakse matemaatils statistiliste meetoditega, ning esitatakse arvuti kaartide , graafikute ning joonistega.
MIKS?
Vastata saab alles siis kui eelmised küsimused on vastuse saanud. Vastus saadakse andmeid analöösides ja sünteesides.

Asukoha määramine

Asukoha määramiseks kasutatakse kaarti. Kaart on maapinna üldistatud tasapinnaline ja vähendatud kujutis, mis näitab kuidas objektid ja nähtused üksteise suhtes paiknevad. Reaaalse situatsiooni ja kaardi suuruse erinevusi antakse edasi mõõtkavaga. Mis näitab mitukorda on reaalset maastiku kaardikujutamiseks vähendatud.
Kaardid jagunevad sisupoolest üldgeograafilisteks ja demaatilisteks. Üldgeograafilisel kaardil on kujutatud objekte ja nähtusi, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad.(veekogud, reljeef, asulasd, teed, jm). Üksikasjalike üldgeograafilisi kaarte nimetatakse dotograafiliseks. Demaatilistel kaartidel kujutatakse mingit kindlat objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jägitavad.(kliimakaardid, mullakaaridid)
Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi: teatmekaardid, õppekaaridid, merekaardid, lennukaardid, teekaaridid, turismikaardid. Lisaks kaardile ja enamasti koos kaardiga kasutatakse tänapäeval oma asukoha määramiseks GPS-i e. ‚Gbaalset asukohamääramise süsteemi. GPS – Global Positioning System – koosneb ümber Maakera tiirlevatest sateliitidest. Minimaalselt saab oma asukohja määrata kolme sateliidi abil. Sateliitidelt signaali kätesaamiseks on vaja spetsaalset GPS vastuvõtjat, mis lihtsamatel ja odavamatel juhtudel on mobiilsugune aparaat .(käsik GPS) asukoha määramis täpsus on 20 meetrist kuni mõne meetrini. Enamik käsi GPS-e on 12 kanalised (seade on võimeline vastu võtma 12 sateliidilt.)

Arheoloogiliste leidude vanuse määramine.

Maa areng on ligikaudu 4,5 miljardi aasta pikkune . Leidude vanuse määramiseks on vanemalt levinud raadiosüsiniku meetod. Selle meetodi kasutamine põhineb vaktil et süsiniku raadioaktiivne isotoop (süsinik massi arvuga 14) laguneb ajas muutumatu kiirusega. Radioaktiivne süsinik laguneb iseenestikult ja vastavalt poolestus ajale kahaneb algkogus 5570 aastajooksul poole võrra. Võrreldes kahes süsiniku sisaldavas objektis, näiteks praegu kasvavas puus ja turba põhjast leitud puutüki süsiniku hulka nääme et viimases on raadioaktiivset süsiniku vähem kuna osa sellest on ajajooksul hävinenud.see vähenemise proportsioon ongi vanuse mõõt, mille põhjal saab määrata nii puutüki kui ka turbakihi vanust.
Andmetöötlus viisid
Igasugune uurimis töö annab uusi andmeid, et nende põhjal teha õigeid järeldusi tuleb osata andmeid töödelda ja esitada kõigile üheselt mõistetaval viisil. Kuna geograafias peab arvestama aja ja ruumi mõõtmega kasutatakse siin mitmeid spetsiifilisi andme töötlusi viise. Ruumi andete töötlemiseks kasutatakse gartograafilisi meetodeid: uuritavaid objekte või nähtusi analüüsitakse vastavate kaartidega. Tänapäeval kasutavad geograafid paberkaartide asemel digitaalseid e. Arvutikaarte. Arvutikaartidele saab palju rohkem infot mahutada. Paberikaardil on võimalik kajastada vaid kindel hulk objekte võinähtusi, sest andmete oudeval lisamisel muutub kaardi pilt nii kirjuks et sellest pole võimalik enam aru saada. Arvuti kaardile saame aga panna kui tahes palju objekte või nähtusi ja jagada need kindlate tunnuste järgi kaardikihtideks. Arvuti kaartidel on võimalik objektidele lisada ka varjatud informatsiooni, mis tavaliselt on esitatud andme tabeli kujul. See aitab objektide erinevaid näitajaid süstematiseerida ja vajaduse korral saab neid ka kohe kuvada.
Tänapäeval kasutatakse gartograafilise analüüsi puhul mitmesuguseid digitaalseid kaarte.sellist arvuti kaartide kogumit, millele lisanduvad gartograafia tarkvara, riistvara ja inimesed või asutused, kes digitaalseid kaarte teevad ja neid oma töös või otsustustes kasutavad nim. Geoinfo süsteemis.(GIS).
Geograafid kasutavad tihti ka kaartides sünteesi meetodit, mis seiseneb erinevate kaartide või kaari. Sünteesi tulemusel saadakse uus kaart või kaardi kiht uute kaardi objektidega mis kajastab erinevate objektide ja nähtuste koos toimet. Süntees kaardiks on näiteks maastiku kaart, mis saadakse erinevate maaaastiku komponentide( pinnakate , reljeef, muldkate , taimkate, jm.) kaartide kokku panemisel.
Maa kui süsteem
Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Gograafilised süsteemid koosenevad loodus objektidest, nagu planeedid Päikese süsteemis, Maakera looduse osiselt (õhk, vesi, muld, elustikl jne), mida nimetatakse süsteemi elementideksja mis on omavahel vastastikes seostes. Igal süsteemil on oma kindel strukuur ehk Ehitus mis tõttu süsteemi osasid ei ole võimalik vabalt ümberpaigutada.
Ka Maa on vaadeldabv süsteemina, mis on ise suurema süsteemi element.meie Päike kuulub hiiglasuurde tähe süsteemi, mida nimetatakse galaktikaks ehk eestikeeles Linnuteeks. Tähtede arv on selles 100 kuni sada viiskümend miljardit. Enamik galaktika tähti paikneb ketta kujuliselt. Selle ketta läbimõõt on umbes sadatuhat valgus aastat ja paksus 1200 valgusaastat. Päikese ümber tiirlevad kaaslased – planeedid, mis kokku moodustavad päikese süsteemi. Päikese süsteem koosneb 8-st planeedist:

Maa
Merkuut
Veenus
Mars
Jupiter
Saturn
Uraan
Neptun
Varem kuulus ka süsteemi Pluuto

Maakera omadustel, tema liikumisel ja asendil päikese süsteemis on tohutu tähtsus gegraafilistele protsessidele. Maa külgetõmbe jõud võimaldab kinni hoida atmosfääri. Maa kaugus päikesest tagab eluksvajaliku energia, kuna maa telg on orbiidi tasandigu võrreldes kaldu, vahelduvad aastajad . Maa püürlemisest ümber oma telje on tingitud öö ja päeva vaheldumine , tiirlemisest ümber päikese aga aasta aegade vaheldumine. Maakere sõltub ka teistes taevakehasdest: päikese ja maa vahelise gravitatsiooni tõttu püsib Maa oma orbiidil. Samalajal on maal oma kaaslane – kuu, mis mõjutab tugevalt elu maal. Näiteks loodete tekke (tõus ja mõõn). Gravitatsioon tõmbab maale ka meteoriite mis muudavad maa pinda.
Maa kõiki suuremaid sfääre nimetatakse goesfäärideks, kui geograafilisi võõndeid ( tundra , kõrbe väänd jne) eristatakse maa pinnal. Siis geosföörid paiknevad kontsentriliselt alates sügavalt Maa sisemusest ja ulates kaugele ava kosmosesse. Seega võime Maad ette kujutada mitme kihilise kerana. Tavaliselt ei ole sfäärid Maas ja Maa õmber ültsegi kontsentrilised ja pidevad vaid arenevvad ja muutuvad nii päevaste, aastate kui ka pikemate tsüklite kaupa. Otseselt osalevad meid ümbritsevas loodue kujunemises järgmised sfäärid:

Atmosfäär
Hõdrosfäär
Liptosfäär
Pedosfäär
Biosfäär ehk biogeosfäär

Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuned goegraafiline ehk maastiku sfäär.
Liptosfäär.
Liptosfäär kujutab endast suhteliselt jäika välimist kivilist kesta. Liptosfääri kuulub ka peale Maakoore ka vahemine ülemine osa. Liptosfäär on meie planeedil kuni umbes 200 km paksune välimine kest. Ülemise osa moodustab maakoor alumine piir ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks – umbes saja km paksuseks kõrge temepratuuriga ja rõhuga pool vedelaks kivimassiks, ´´mill peal ujuvad´´ hiiglaslikud plaatjad plokid – liptosfäärilaama. Liptosfääri pealmispind on väga ebatasane, seal esineb kõrgeid mööstike ning suuri tasandike ja sügavaid orge . Kõike seda koos nimetatakse pinnamoeks ehk reljeefiks. Kõige võimsamad maapinna reljeefi kujutavad protsessid saavad energiat planeedi sisemusest ja toimuvad liptosfääri laamade piiridel.
Laam on maakoore ja vahevöö ülemise osa (kliptosfääri) hiigel pangas. Laamade liikumist ja ehitust käsitleb laamtektoonika. Laamad tekkisid kui tuli tulikuumja poolvedel kivimass ehk magma kerrkis sügavamatest kihtidest kõrgemale. Selle tulemusena rebenes kogu liptosfäär, sealhulgas maakoor, ning lagunes laamadeks .
Pinnavormide ning neid vormistavate kivimite tekke ja arengu kõige üldisem seletus on magma vertikaalne rinkkäik vahevööst maakoorde ja sealt tagasi vahevööse. Selle rinkäigu kestelt maa sisemusest pinnale kerkiv kuum jääb püdend kivimassi, jahtub ja tardub ning moodustab tardkivimeid(graniit). Maa pinnal alluvad tardkivimid maavälisjõudude toimele ja kivimassi pealmispind omandab kindlakuju ehk reljeefi, mis koosneb paljudest pinna vormidest . Välisjõudude toimel puruneb tardkivimite pind pisikesteks osakesteks, ning tekkinud sette materjal(kruus, liiv, savi) kantakse ajapikku ühest kohast teise harilikult kõrgemalt madalamale või veekogude põhja. Varem tekkinud setetele ladestub ajajooksul üha uusi lasundeid. Sügavamale ja suurema raskuse alla sattunudi setted tihenevad. Nad liituvad üksteisega üha tugevamini ning setetest moodustuvad sette kivimid( liivakivi , lubjakivi, jt.). kui pinna vormid ning nende koostisse koosnevad setted ja kivimid satuvad laamade liikumise tulemusel piirkonda, kus maakoor sukeldub vahevööse, hävivad pinnavormid ning kivimid sulavad ülese. Mille tardudes võib uuesti tekkida moonde kivimeid(gneis, gvartsiid)
Magma jahtumisel ja tardumisel maakoores tekivad mitmesugused mettalsed maavarad . Nii näiteks on maailma suurimad värviliste metallide(plii, tsink , tina, vask ,goobalt jt.) leijukohad vanade määstike määmassiivide ümbruses. Settekivimites leidub harilikult mitmesuguseid energeetilisi( nafta , gaas , süsi, põlevkivi) ja ehitusmaterjalidena( dolomiit , kips, savi, kruus jt.) kasutatavaid maavarasid.
Bedosfäär.
See on Maa sfäär, mis hõlmab muldasid. See sfäär hakkas arenema alles koos elusa loodusega. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed loomad ja mikro organismid aktiivselt kasutavad. Muld tekib elusa ja eluta looduse pikaajalise vastasikusel toimel, ning organismid ja nende jäänuste laguproduktid mudavad seda pidevalt. Mulla tekkes on tähtis osa pindmise kohi kivimitel, nende koostisel ja murenemisel. Murenendud kivimeid või pinnakatte pudedaid setteid(moreen) kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib nimetatakse mulla lähte kivimiks. Mulla tekkekes vajalikud tingimused on eelkõige seotud murenemis protsessiga. Föösikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja vee läbilaskmise. Rabenemisega samalajal toimub keemiline murenemine ehk polsumine. Rabenemise käigus muutub lähte kivim peenemaks. Samalajal toimub pporsumine mille käigus suureneb savi osakeste hulk ning murenenud kivim materjal ehk muren rikastub uute keemiliste ühenditega ning peab paremini kinni nii vett kui ka õhku. Mulla tekkeks on siiski kõigetähtsamad kivimmurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilt ainet. Viimane kohjub lähte kivimi pinnale ja mikro organimid hakkavad seda lagundama. Taimse, loomse ja mikroomse orgaanilise aine ning selle muundumis saaduste toimel muutubgi lähte kivim lõpuks mullaks.
Lähte kivimi tera suurusest , mineraalsest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. Mulla teket ja arengut mõjutavad ka kliima, pinnamood, vee režiim ja inimene. Mullas on esindatud aineoleku kõik kolm faasi:

Tahke ( mineraalne ja orgaaniline osa)
Vedel (mulla vesi )
Gaasiline (mulla õhk)

Muld tegib paljude üksteisega vastastikus sõltuvate olevate protsesside koosmõjul. Olilisemad on orgaanilise aine ladestumine ning muundumine. Ainete pidev ümberpaigutamine ning kodunemine mulla erinevatese osadesse, uute ühendite moodustumine, aine vahetus taimede ja mulla vahel jne.
Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt:

ainete sissekanne mil mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet mineraalne aine satub mulda näiteks jõgede tulvavette poolt kantuna, vulkaaniliste tuha ja liivade tuulekandega. Rohttaimestikuga kaetud alale ladestub täiesti taimedest orgaanilne aine mulla pinnale või selle ülam ossa .

ainete ära kanne pinnale, tuule kanne põhjaveega jne

ainete ümberpaigutamine mis seondub enamasti vee liikumisega või mulla osakestega segunimstega

ainete muundumine mis on seotud orgaanilise aine lagunemisega keemilise murenemise ja savi mineraalide tekkega
mullas esinevate protsesside tulemusena kujuneb välja mulla profiil see on püstiläbilõige maapinnalt kuni mulla tekest muutumata lähte või aluskivimini ja selles võib näha mitmesuguse tüsedusega värvusega kihte mida nimetatakse mulla horisontideks.
Mullahorisont
Iseloomustus
0- metsakõdu horisont
Tekkib metsa all ja koosneb erineva lagunemise astmega puuvarisest (lehed okkad ja käbid jne) ning taimedest kui maa pinnale lisandub igal aastal uut orgaanilist ainet. Horisont seob vett vähendab auramist reguleerib soojusreziimi ja mikrobioloogilist tegevust.
A – huumus horisont
Tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti kus see laguneb ja muundub. Tumeda värvilises horisondis on kogu mulla profiili ulatuses huumus sisaldus kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõrgeim. Huumus – organismide jäänuste ja mikroobide lagunemisel tekkinud orgaaniliste ja mineraalainete kompleks paikneb huumuse horisondis. Huumus horisont – mulla ülemist osa kuni mõne10 cm hõlmav huumust sisaldav must või hall kiht
E –väljauhtehorisont
Kujuneb selgelt välja okkasmetsas nullhorisondi all laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvaid aineid allpool asuvatesse horisontidesse. Värvuselt valkjas
B – sisseuhtehorisont
Horisondis kuhjuvad savi osakesed huumus ja mitmed keemilised ühendid ( Fe ja Al ühendid jt) võrreldes E horisondi ja lähtekivimiga on sisseuhte horisont tumeda värvusega ja tihenenud
Välja – ja sisseuhtehorisondi all asuvad lähtekivimid C horisont) mis koosneb mulla protsessidest mõjutamata settedest ning aluskivim (D horisont) mis koosneb tard-, sette- või moonde kivimitest
Kõrge põhjavee tasemel ja veega küllastunud aladel kujuneb välja
Turba horisont (D) tekib enamasti soodes lagenevate ja erinevas lagunemis astmes taimejäänuste ladestumisel
Glei horisont (G) on veega küllastunud aladel ja hapniku vaesuses (oksüdatsiooni – reduktsiooni potsesside tulemusena ) tekkinud õhuke sinakas või rohekas all (liivade puhul ka valkjas hall horisont)
Oküdatsioon oksüdeerumine ühendisse hapniku sisse viimine
Reduktsioon - redutseerumine, oksüdeerumisele vastupidine protsess mille puhul hapnik kõrvaldatakse ühendist
Muld on inimese jaoks väga oluline loodusvara ja selle intensiivsel kasutamisel võivad mulla omadused (huumuse varu veereziim jm) oluliselt muutuda. Inimese seisukohalt on oluline mulla võime varustada taimi vajalike toitainete ning vee ja hapnikuga vilja koristusega kantakse põldudelt ära suur hulk toitaineid
Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse muldade degradatsiooniks ning see jagneb 4:

erosioon

deflatsioon

füüsikaline ja keemiline degradatsioon
nendest oluliseim osa on erosioonid ja deflatioonid need mõlemad on looduslikud protsessid mis aga maa ebaõige kasutamise korral intensiivistuvad. Tootliku maakadu on maailmas hinnatud 5-7 milljoni ha aastas
erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid erosioon võib saada alguse tugevast vihmasajust või kiirest lumesulamisest kui vesi ei suuda maapinda imbuda erosioon sõltub ka pindade kallakusest mida suurem on pinnavormide nõlvakalle seda intnsiivsem on erosioon. Erosiooni ohtlikeks loetakse juba 3-5 kraadise opinnaga esinevaid muldi. Tihe taimestik takistab mulla erosiooni
stepi ja kõrbevööndis kannab suurtelt aladelt mulda ära tuul – tegemist on deflatsiooni ehk tuulekandega deflatsioon esineb enamasti väikeste sademete hulkaga tasastel kuivadel maadel kus tugevad tuuled kannavad hõreda taimkattega aladelt ära viljakaid mullakihte.
Suur osa muldadest ehitus – ning tööstus kompleksidega hävitatud (füüsikaline degratsioon ) tehiskattega alade pidev suurenemine põhjustab lisaks muldade hävinimisega ka mitmete taimede koosluse kadumise. Muldi hävitatakse ja kahjustatakse ka kaevanduste rajamisel mullad tihenevad ja õhustatus ja veesisaldus vähenevad.
Muldade keemiline degratsioon on suuresti seotud tööstuses tekkivate kahjulike ainete satumisel mulda. Enamasti saastub sellise tööstuse ettevõtte lähiümbrus. Kuid osaliselt kanduvad saaste ained õhu ja veega ka kaugemale. Juba pikka aega on põhja ja lääne euroopas suureks probleemiks ulatuslikud väävliehited. Õhku satuvad väävliühendid lahustuvad õhus olevas veeaurus ja põhjustavad happesademeid. Mis maapeale jõudes rikkuvad mageveekogude ökosüsteeme ja muudavad ka muldi hapelisemaks selle tahgajärjel intensiivistub toiteainete väljakanne.
Ulatuslike maid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetung ehk kõrbestumine. Seda põhjustavad kuiva kliimaga aladel (kõrbes pool kõrbes stepis ja savannis) nii looduslikud tegurid kui ka järjest tugenev inimmõju.
Mulda on vaja kaitsta mulla kaitse on keskkonna ja looduskaitse osa mille eesmärk on mulda kui loodusvara säilitada ja parandada. Mullakaitse on seotud vee-ja taimekaitsga
.....
Mulla parim kaitse on selle õige kasutamine
Atmosfäär maakera välisit gaasilist kesta mis pöörleb ja tiirleb koos maaga nimetatakse õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meterioloogiaks eristiatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku veeauru ja aerosoone puhta ja kuiva õhukoostis on maapinna läheduses kogumaakeral pea et ühesugune. Seevastu veeauru ja aerosoonide sisaldus õhus erineb piidkondlikult suuresti. Tähtsamad gaasid millesti puhas ja kui õhk koosneb on lämmastik 7-8% hapnik 21% süsinikdioksiid 0,05%
Ning lisaks nimetatud gaasidele on õhus 4% veearu .
Maa atmosfääri alumine piir on planeedi pind. Ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Väga hõre õhkkond ulatub maapinnast 1000 kilomeetrite kõrgusele. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülempiiriks 1000-1200km. Õhk paikneb maa atmosfääris ebaühtlaselt-ligikaudu 99% atmosfääri massist asub kihis, mis ulatub maapinnast kuni 30-35km kõrgusele.
Atmosfääri vertikaalne kihistumine:

Tropossfäär- Ulatub keskmiselt 11km kõrguseni.polaar piirkondades laskub troposfääri ülemine piir madalamale (kuni 8 km). Ekvaatori aladel aga tõuseb kuni 18 km kõrguseni.Troposfääri kuulub peaaegu 90% atmosfääri massist.

Stratosfäär- Kõrgub troposfääri kohal 50-55 km-ni.Sinna on koondunud suurem osa osooni. Osoon neelab lühi lainelist päikese kiirgust, mis kahjustab elusaid rakke. Seega kaitseb osoon meie planeedi elu hukkumise eest. Suur osooni (O3) 20-26 km kõrgusel.

Mesosfäär- ulatub umbes 80 km kõrguseni. Mesosfääris muutuvad paljud kaasi molekulid päikese kiirguse mõjul ioonideks.(Gaasi aatomitest vabanendud elektroonid ja varem vabad olnud elektroonid saavad laengu mille tagajärjel muutub õhk elektri juhiks). Esimene säärane ionseeritud kiht asub 50-65km kõrgusel maast ja neelab raadio lühilaineid. Nähtus esineb üksnes päeval.

Termosfäär- Paikneb mesosfääri peal ja võtab enda alla kuni 800km paksuse kihi. Termosfääri nähtuste hulka kuuluvad virmalised mis tekkivad u 100 km kõrgusel maast elektronide ja ioonide ja muude osakeste toimel. Sisenenud atmosfääri rikastuvad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid mis põhjustabki virmalisi.

Eksosfäär- Atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800 km ja läheb järkjärgult üle planeetide vaheliseks ruumiks.
Maakera põhiline energia allikas on päike. Maale langeb päikese kiirgusest vaid kadu väike osa. Seegi aga moodustab meie jaoks hiigasliku energi hulga.
Atmosfääris hajudes muudavad päikesekiired oma suunda nii, et kiirgus saabub maapinnale peaaegu võrdselt igas suunas. Õhus sisalduv veeaur, tolm, pilved hajutavad samuti kiirgust ja muudavad selle suunda. Seetõttu tekkivad rõhkonnas erinevad kiirgus vood . Päikesekiirgust, mis saabub maale paraleelsete kiirte kimputena nimetatakse otse kiirguseks. Päikese kiirte seda osa mille hajutavad segavad faktorid , seda osa aga nimetatakse hajus kiirguseks. Otse ja hajus kiirguse summa kannab kogukiiruse ehk sumaarse kiirguse nimetust . Päikese paistelise ilma puhul esineb nii otse kui ka hajus kiirgus. Kui taevas on laus pilves siis jõuab maale vaid hajus kiirgus.
Maapinnale saabunud päikese kiirgusest osa peegeldub tagasi maailmaruumi. Ja seda nimetatakse peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Tume maapind neelab palju kiirgust, hele maapind (puhas lumi, liiv) peegedab kiirgust tagasi. Kiirguse laine pikkus sõltub kiirgava keha temperatuurist. Päikese pinnal valitseb kõrge temperatuur (u 6000) ja see tõttu on päikese kiirgus lühilaineline. Kuna maapinna temperatuur on palju madalam kui päikesel siis on maalt lahkuv kiirgus pika laineline . Sageli kutsutakse seda ka soojus kiirguseks. Maakeral tervikuna on kiirgus pilans paljude aastate lõikes tasakaalus. Keskmine maa temperatuur on 15 kraadi ja see ei muutu. Piirkonniti on aga kiirgus pilansid erinevad. Suurimad on kiirguse pilansi väärtused ekvatoriaalses vööndis. Negatiivne kiirgus bilans on aladel kus aasta läbi on maapind kaetu jää ja lumega nagu Gröönimaal jne.
Õhutsirkulatsioon: See kujutab endast püsivat kogumaailma hõlmavat liikumist mis toimub päikese kiirguse eba ühtlase jaotamise tõttu.Ekvatoriaalsed alad on päikese kiirgusega risti ja saavad rohkem kiirgust kui poolused kuhu päikesekiirgus langeb kaldu. Seetõttu on polaaraladel külm ja ekvaatoril soe õhk. Soe õhk on kergem kui külm. Kui peale päikese kiirgue ei oleks teisi õhuliikumist mõjutavaid tegureid siis võiks toimuda järgmine:
Ekvaatori õhk soojeneb ja tõuseb üles, ning liigub kõrgemates õhu kihtides pooluste poole. Poolustel paiknev külm õhk aga laskub ja liigub mööda maapinda ekvaatorile. Tegelikuses ei ole õhu liikumine nii lihtne, sest tuulte suund ja kiirgus ei sõltu vaid päikese kiirgusest vaid ka maismaa ja mere vaheldumisest, suurtest mäeahelikest, ja eriti maa pöörlemisest ümber oma telje. Maa pöörlemisel ümber oma telje tekkib Coriolisi jõud- inertsi jõud mille mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otse suunas võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Nii kalduvad ekvaatoril liikuvad tuuled põhja pool paremale ja lõuna pool vasakule. Pikkadel jõgedel kujuneb kõrge parem kallas mida vesi pidevalt uhub ning lauge vasak kallas. Ka lennukite, rakettide ja püssi kuulide lennule avaldab see jõud mõju ja muudab nende suunda.
Tuuled:
Ekvaatoril tekkivad sooja alus pinna tõttu tugevad tõusvad õhu voolud ja maapinna lähedal kujuneb seega madala õhurõhuga ala. Soe õhk tõuseb tropossfääri ülakihtideni ja liigub seal nii põhja kui ka lõuna poole. Jõudnud 30-35 laiuskraadini on õhu mass piisavalt jahtunud ning hakkab laskuma, ning 30 laiustel valitseb seega kõrg rõhkkond. Sealt Hakkab õhk liikuma maapinna lähedal madalamal rõhul( ekvaator ) nii tekkivad ekvaatori ja 30 laiuskraadide vahel põsivad tuuled- PASAADID- mis põhja poolkeral puhuvad coriolise jõu poolest kirdest (kalduvad paremale) ja lõuna poolkeral kagust(kalduvad vasakule)- siit ka nimetus kirde ja kagu passaadid. Õhuringluse tõttu tekivad maapinnal ka teised suhteliselt põsivad tuuled. Sama moodi nagu pasaadid tekkivad ka-läänetuuled-30 laiuskraadidelt laskuvate õhuvoolude tõttu tekkib maapinna lähedale kõrg rõhkkond ning õhk liigub sealt nii tagasi ekvaatori poole (pasaadid) kui ka. Coriolisi jõu mõjul pöörduvad põhja poole liikuvad tuuled taas paremale ja nii tekkivadki lääne tuuled mis ka kujundavad meie ilma tuues eestisse sooja ja niisket rõhku. Pooluste õmber õhk jahtub ning laskuvad õhu voolud hakkavad liikuma ekvaatori suunas-paremale pöördudes tekkivad idatuuled. Lisaks suuri alasi hõlmavatele tuule süsteemidele tekkivad ka väiksemad kohalikku tähtsusega tuuled. Nende seas on purustavaid tormi tuuli ja karme lume tuiske aga ka vaikseid sooje tuule puhanguid. Tavaliselt on nendel tuultel oma nimi ja meteoroloogilistes käsiraamatutes on toodud üle saja kohaliku tuule. Kohalikke tuulte hulka kuuluvad ka mussoonid. Mussooniks nimetatakse püsivaid valdavalt ühes suunas puhuvaid sesoonseid tuuli. Talvel puhuvad mussoonid mandrilt ookeanile ja suvel vastupidi. Ja suvel vastupidi. Mussoonid tekkivad sest maismaa ja ookean soenevad ja jahtuvad erinevalt. Kui talvel on ookeani vesi soojem ja maismaa külmem siis tekkib mandril suurem õhurõhk kui ookeani kohal. See tingibgi püsiva tuule maalt merele , suvel on olukord vastupidine.
Briis - Suurte sise veekogude ja ranniku kohal puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub briis päeval merelt masale ja öösel vastupidi. Briis hõlmab 10-50km laiuse ranniku riba. Sageli neid tuuli nimetatakse vastavalt ka merebriisiks ja maabriisiks.
Mäe-oru tuul: Tekkib mägedes see tõttu et nõlvad ja orud soenevad ja jahtuvad erinevalt. Päeval soenevad lõuna poolsed nõlvad enam kui orud ja mäeharjade kohal tekkib madalam rõhk. Seetõttu hakkab orgudes olev õhk liikuma mööda mäenõlvasi üles poole. Öösel aga kui nõlvad jahtuvad kiiremini kui orud hakkab külm õhk voolama pikki nõlvu orgude suunas. Seda tüüpi tuuli võib kohata Alpides, Suur-Kaukases, Püreneedes jne. peamiselt suvel. Tuule kiirus on tagasi hoidlik.
Liustikku tuul- Tekkib kõrgmägedes olevatel liustikkel, kus õhk võrreldes ümbritsevate aladega on jahedam ja hakkab pikki liustikke alla laskuma. Tuule kiirus on väike. Liutsikku tuul ei muuda ööpäeva jooksul suunda.
Tsüklonid ja antitsüklonid- kujunevad õhurõhu tulemustena.
Tsüklon- on õhu keeris mille keskmes on madal rõhu ala, kuhu puhuvad ääre aladelt tuuled, mis põhja poolkeral liiguvad vastupäeva ja lõuna poolkeral päripäeva. Ilm ja temperatuur võivad tsükloni piirkonnas kiiresti muutuda. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud mille toimel õhk jahtub, tekkivad pilved, millega kaasnevad sademed. Tsükloni mõju ilmale võib olla talvel ja suvel erinev. Suvel toob tsüklon kaasa pilves, sajuse ja jahuse ilma. Talvel seevastu kaitsevad tsüklonis olevad pilved maapinda jahtumise eest. Võib kujuneda suhteliselt soe, kauni lumesajuga ilm.
Antitsüklon: kujutab endast õhupöörist mille keskmes valitseb kõrgrõhkkond ja tuuled puhuvad keskelt ääre alade poole. Põhja poolusel puhuvad tuuled antitsüklonis päripäeva ja lõunapoolusel vastu päeva. Antitsükloni keskmes valitsevad laskuvad õhu voolud. Laskudes õhk soeneb, relatiivne õhuniiskus langeb, pilved hajuvad ning tekkib selge, stabiilse temperatuuriga enamasti nõrga tuulega ilm, mis suvel on soe, kuid talvel seevastu käreda pakaseline.
Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda kindlaid trajektoore. Eesti kliimale on tähtsad islandi piirkonnast tulevad tsüklonid. Tsüklonite ja antitsüklonite tekket ja nende liikumist mõjutavad maakeral üsna püsivad suured kõrged või madalad alad mida nimetatakse ka atmosfääri mõju keskusteks.
Torm -Tuul mille tugevus on suurem kui 9 palli (üle 21 km/s).
Orkaan- Troopiline tsüklon Kariibi mere piirkonnas, tuul kiirusega üle 33km/s ja tugevusega üle 12 palli.
Õhuniiskus ja sademed:
Vesi esineb looduses mitmes vormis ja olekus, ta on pidevas ringluses ja liigub pidevalt ühest olekust teise. Põhiosa veeaurust on troposfääri aluses 2-3km paksuses kihis, kus selle hulk ulatub 4%. Vesi satub õhku kui see aurab vee-, maapinnalt ja taimedelt. Taimedelt toimuvad aurumist nimetatakse transpiratsiooniks. Auramiseks maapinnalt nimetatakse füüsikaliseks auramiseks. Mingi piirkonna niiskus olud määrab sademete ja aurumise suhe. Kui aurab rohkem kui sajab tekib põud. Kui sajab rohkem kui aurata jõuab on niiske.
Õhu niiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhus oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab veehulka ( grammides ) õhu ruumala ühiku kohta. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastava niiskusega saabub kastepunkt-õhus olev veeaur hakkab neelduma ja veepiiskadena (vihm, udu, kaste) maapinnale langema . Seda kui lähedal on õhus leiduv veeaur küllastus olekule iseloomustab kõige paremini relatiivne niiskus, mis võrdub absoluutse niiskuse ja küllastuva niiskuse vahega. Relatiivset niiskust väljendatakse harilikult protsentides. Absoluutne niiskus muutub vastavalt õhu temperatuuri muutumisele: Mida kõrgem on õhu temperatuur, seda enam aurab vett ja seda enam on õhus niiskust. Suhteline õhu niiskus muutub sellele vastupidiselt. Temperatuuri langedes õhu küllastus veeaurust aga suureneb.
Maakera pinnale jõuab aastas umbes 511 000 km3 vett, sellest 81% sajab alla merede kohal. Sademete jaotus maakeral sõltub suurtest mäe ahelikest, merede ja maismaa asendist, külmade ja soojade hoovuste paiknemisest, jne. Sademed on maakeral jaotunud väga erinevalt. Indias Cherrapunjis on registreeritud üle 24 000 mm sademe aastas, mis on 40 korda rohkem kui eestis. Atacama kõrbes ja Sahara keskosas on sademeid ainult kuni 10 mm aastas.
Inimetegevuse mõju atmosfäärile:
Inimkonna tegevus on suurendanud survet looduskeskonnale seal juures ka atmosfäärile. Kivisöe, nafta, põlevkivi põlemisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid. Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega, ning nii tekkivad happevihmad ehk happesademed , mis põhjustavad mulla ja magevee hapestumist ja on eriti kahjuliku okasmetsadele.
Õhku sattunud põlemis protuktid (suits, tahm ) segunevad tuulevaiksete ilmade korral uduga tulemuseks mürgine ja organismidele ohtlik sudu . Esimesena tõendati seda londonis. Sudu tekitab südame ja veresoonkonna haigusi.
Õhu saastumine põhjustab osoonkonna hõrenemist atmosfääris. Stratosfääri osoonikiht neelab ultraviolet kiirust ja toimib omaalase kilbina, mis kaitseb maad kiirguse kahjuliku mõju eest. Osooni hävitavad peamiselt fluoor ja kloor orgaanilised ühendid, mida kasutatakse külmutus seadmetes , samuti aerosoolides kasutatavad ühendid, mitmesugused lämmastik ühendid-mida paiskavad atmosfääri tööstus ja transpordi vahenidi. Viimastel aasta kümnetel on atmosfääris tekkinud alad kus osooni konstruktsioon on langenud väga madalale. Neid alasi nimetatakse osooniaukudeks (suurimad neist on Antarktika ja Austraalia kohal).
Kuna osooni kiht neelab ultraviolett kiirgust, mis hävitab elusaid rakke, siis on tekkinud probleem väga terav . Stratosfääris osooni kihi säilitamine on kogu inimkonna ülesanne. Osooni hävitavate ühendite keelamiseks on välja töödatud meetmed ( Montreali protokoll , Kyotto protokoll).
Teatavasti laseb kasvuhoone klaas hästi läbi lühilainelist päikese kiirgust, kuid takistab taimedelt ja pinnaselt lähtuvat pikalainelist soojus kiirgust, ning selle tagajärjel kasvuhoones temperatuur kasvab. Sellist nähtust nimetatakse kasvuhoone efektiks . Maakeral esineb sama nähtus, ent siin täidab kasvuhoone klaasi ülesannet õhkkond. Lühilainelisest päikese kiirgusest jõuab põikesepaistelise ilmaga läbi õhu maapinnale 80%. Õhkkond takistab maalt lahkuda pikalainelist soojuskiirgust, mis tõttu maapind ei jahtu niikiiresti ja suur osa soojust säilub. Kavuhoone efekt tekitavad kasvuhoone gaasid: Veeaur(62%), süsihappegaas (22%), osoon (7%), metaan jt. ehhki nad ise moodustavad atmosfääris ainult 0.5%.
Inimese tegevusest sõltub eriti süsihappegaasi hulk õhus. Kui süsihappegaas puuduks langeks temperatuur seda võrd, et maapind tõenäoliselt jäätuks. 19. saj kesk paigas oli õhus vaid 0.028% süsihappegaasi, 20 saj. keskpaigaks 0.031 % peamiseks põhjuseks on fosiilsete kütuste suurenenud tarbimine. Süsihappegaasi ja tolmu kasvamine atmosääris suurendab kasvuhoone efekti, mis mõjutab kliimat.

Hüdrosfäär

Hõdrosfääriks nimetatakse maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud vee kihti, mis asub atmosfääris ja maa tahke koore vahel ja osaliselt nende sees.
Kogu planeedi pinnast 71% on veega kaetud. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku sellest on kasutus kõlbmatu, sest see on kinni polaaralade jää kilpides, või liigub põhjaveena sügaval maa põues. Maakeral ringleva mageda veehulk:

Igijää ja lumi 75%

Põhjavesi 24%

Ülejäänud 1%-sellest 60% järvedes, 35% mullas, 0.5% jõgedes, 4.5%veeauruna atmosfääris.
Maakeral pidevas liikumises olev vesi moodustab veeringe. Veeringeks nimetatakse vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hõdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel.
Vee liikuva panevaks jõuks on päikese kiirgus. Eelistatakse Suur ja Väikest veeringet.
Väikese veeringe korral aurustub vesi mere pinnalt ning langeb sinna ka tagsi. Suure veeringega on tegemist juhul kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale kus ta maha sajab. Maismaale sadanud veest aurab osa otse õhku tagasi. Osa satub õhku transpiratsiooni teel, osa vett aga imbub pinnasesse ja sealt põhja vette. Osa satub ka järvedesse ja jõgedesse ja sealt kaudu tagasi merre. Kogu maismaale sadanud veest aurab 2/3 ja voolu vettega lahkub 1/3.
Inimene saab joogiks kasutada ainult suhteliselt puhast ja kerget kätte saadavat magedat vett. Puhas vesi on hinnaline loodusvara. Meil parasvöötmes väärtuslikku vett veel jätkub, paljudes maakera piirkondades valitseb aga suur vee puudus.
Mageda vee varud on ohustatud ka seetõttu, et saastatud magevesi puhastub looduslikul teel aeglaselt. Atmosfääris olev veeaur uueneb kiiresti (6-10 päeva), järvedes jägedes umbes 16 aastaga, kuid põhjavesi umbes 1400 aastaga.
Maakeral võib magevee tarbimise jagada kolmeks:

Põllumajandus(90% tarbitavast veestniisutamiseks).

Tööstus(umbes 7% veevarust kasutusel).

Igapäeva elus(umbes 3% mageveest ).
Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal. Ning 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes.
Põhjavesi:
Suur osa sademetedane maapinnale langevast veest imbub raskus jõu mõjul läbi pinnase. Seda protsesi nimetakse infiltatsiooniks. Osas kivimites näiteks liivas ja kruusas liiguv vesi kiiremini, teistes, näiteks savikates kivimites, aeglasemalt vee liikumis kiirus pinna sees mõõdetakse filtratsiooni mooduliga mille ühikuks on cm/sec või meeter/ööpäevas läbides erinevaid sette- ja kivimi kihte puhastuv vesi saaste ainetest ning lahustab mineraale läbides erinevaid kihte.
Põhja veeks nimetataksegi maakoore ja kivimite ja settete poorides lõhedes ja tühikutes olevat vett maapinna poolsetes kivimittes liigub vesi suhteliselt vabalt ja sellised kihte nimetatakse vettkandvateks. vettkndvad kivimid on näiteks liiv, liivakivi, lõhjenunud lubjakivid jne. Vettkandvad kihid asenduvad vettpidavate kihtidega tuntud neist on savi. Vesi liigub pinnases seni kuni kohtab vett pidavat kivimi kihti ja jääb sellele pidama . Sageli asetsevad mitu vettpidavat kihti üksteise all ja nii kujunevad erineval sügavusel põhjavee kihid.
Kahe vettpidava vahem liikuv vesi on tihti surve all ja seda nim surveliseks põhjveeks kui vesi sattub maapõues nõgusalt lasuvate vettpidavate kihtide vahele ja sinna voolam kõrvalt ühe rohkem vett juurde sattub põhjavesi suure surve alla sell juhul seda nimetatakse seda arteesia veeks. Tavaliselt on põhjavesi jahe vulkaanilistel aladel kus maapõues valitseb kõrge temperatuur soojeneb ka põhjavesi ning seda nimetatakse termaalveeks sellistes piirkondades kuumavee allikad ja perioodiliselt kummaveet purskavad allikad-keisrid.
Vesi lahustuv oma teekonnal kivimites leiduvaid soolasid, põhjavett millel on mineral soolade abil ravi toime nimetatakse-mineraalveeks. Põhjavee hulk on maakeral on 10 korrda suurem kuijõgede-järvede magevee hulk.
Jõgede äravool ja vee resiim vett mis pikkejõevoolu sängi korgemalt madalamale liiguv nimetatakse jõe äravooluks. Kõik jõed on sarnased sellepoolest, et aasta jooksul äravool muutub see sõltub sademetest, aurumisest, valgala suurusest ja kujust absoluutsest ja suhtelisest kõrgusest, läbi voolust järvedest veehoidlatest soodest jne.
Jõgede äravoolu mõõduks on voolu hulk see on veekogus kuupmeetrites või liitrites mis 1 sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget.
Seda kuidas jõe voolu hulk mingi pikema aja (aasta) jooksul muutub nimetatakse jõevee resiimiks nagu ära voolgi sõltub jeõgede vee resiim valgala kliima tingimustest, pinna ehitusest, mult - ja taim kattest jne.
Eesti nagu enamiku teistelgi parasvöötme jõgede aastases äravoolus võib eristada kahte kõrgvee- ja kahte madal vee perioodi. Kevadist, lume sulamisest tingitud ning sügisest, rohkete sademetest ja väikesest auramisest tingitud kõrgvee perioodi nimetatakse vastavalt kevadiseks ja sügiseks suurveeks. Talvel ja suvel valitsevad madalamad vee seisud osal jõgedest esineb regulaarselt kõrge vee seis mill vesi tõuseb üle kallaste ja ujutab üle oma naaber alad. Mittmel moel voolavad jõed lammorgudes( lamm - aegajalt suurveega üle ujutatud jõeoru põhi, lamorg-laia ja tasase lammiga jõeorg) suurvee ajal ujutatakse madalad jõe äärsed tasandid ehk lammid üle, madalvee ajal jäävad need kuivaks selline rütm on pikka aja jooksul välja kujunenud üle ujutusega kantakse lammile uusi toite rikkaid setteid mis rikastavad mulda ning on vajalikud põllu kultuuri kasvatamiseks- Selle näiteks on kaua aegne edakus maa viljendus egiptuses Niiluse orus keset kõrbe.
Mailmas esineb ka üsnapalju erakordseid ja sagely ootamatuid üle ujutusi mille põhjustavad tugevad tormid , paduvihmad äkiline sulamine mägedes. Mille tagajärjed võivad olla katastroofilised nii asulatele kui ka põldudele. Sellised üle ujutused põhjustavad oluveede tugevat ilusiooni, maa nihkeid maismaal taime kahjustusi jne.
Katastrofiliste üle ujutamiste sagenemisele viimasel aata kümnetel on kaasa aidanud inim tegevus(metsa rai jne.) Väga suurt mõju on avaldanud globaalne kliima soojenemine, jõgede paisutamine ja kanalite rajumine. Mered ja okeanid mailma meri jaguned 5 okeaniks ja enam kui 60 mereks neist on kokku umbes 97% kogu maakera veekogudest . Mered ja eriti ookeanid kujundavad mailma kliimat, akumuleerivad päikese energiat ning pehmendavad suuri temperatuuri kõikumisi.Okeanide vesi on pidevas liikumises mis tõttu ta kannab soojust külmadele aladele ning jahutab palavaid piirkondi samuti toodavad ookeanis elavad vetikat suure osa maakera hapnikust.
Ookean
Pindala(km2)
Keskmine sügavus(m)
Suurim(m)
Vaikne ookean
166241740
4639
11034
Atlandi ookean
86557800
3927
8607
India ookean
73426500
3964
7726
Lõuna ookean
20327000
4000-5000
7235
Arktiline ookean
13324540
1205
5451
Lõuna ookeanit tunnustatakse 2000 aastast see hõlmab endised atlandi vaikse ja India ookeani osad ning ümbritseb antartise mandrit kuni 60 lõunalaiuskraadini.
Mailma suurim, vaikne ookean, saab jõgede kaudu väga vähe magedat vett. Atlandi ookean saab kõige rohkem magedat vett kuna temasse suubuvad mailma suurimad jõed: Amasoonas, Missisipi ja teised.
Merevee soolsust mõõdetakse promillides mis näitab mittu grammi mineral ainet on lahustunud 1 liitris vees. Mailma mere keskmine soolsus on ligikaudu 35 promilli . Kõige soolasem kuni 40 promilli on punanemeri ja Pärsia lath.
Mailma meri on pidevas liikumises mida käivitavad tuul, temperatuuride erinevus, gravitatsioon. Mailmamere pind tõuseb ja vajub loodete ehk tõusumõõna ajal. Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nimetatakse hoovusteks. Hoovused tekivad mitmesugustel põhjustel püsivad ühes ja samas suunas puhuvatel tuulte mõjul tekivad triivhoovused mis jätkavad liikumist samas suunas ka siis kui väljuvad neid tekitavad tuulte mõju sfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. Triiv hoobused on näiteks Atlandi ookeani põhja- ja lõuna pasaav hoobused.
Ookeani pinna taset mõjutavad ka maismaalt merre suubuvad suured jõed ning kestvalt ja tugevad vihma sajud ookeani kohal.Selle tulemusel tuleb vesi kõrgema taseme kohast madalmasse ära voolama ja tekib äravoolu hoovus .
Hoovused tekivad ka erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuute aladel. Vahemere vesi on Atlandi ookeani omast tihedam ja seetõttu on vahemere vee tase madalam. Kibrantari kaudu tungib Atlandi ookeani kergem vesi pindmises kihis vahemerre tihedushoovusena. Kui aga ühest kohast tuleb vett juurde siis peab teisest kohast seda ära voolama. Sügavates kihtides liigub vesi ka läbi ribaltari vastas suunas kompesatsiooni hoovusena vahemerest Atlandi ookeani.
Hoovuste mõju ookeanide ja mere äärsete made kliimadele on väga suur, soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polar meredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused see vastu jahutavad soojamerede vett ja raanikute kliimat.
NT: Soe golfi hoovus väljub soejast Mehiko lahest ja jaguneb Atlandi ookean mittme suguseks osaks ja liigub ümber Skandinaavia poolsaare. Golfihoovuses on nii palju vett et see hulk ületab 22 korda kõigi maailma jägede veemassi. Golfihoovuse soe vesi hoiab skandinaavia poolsaare fiordit pikalt jäävabalt. Soe õhk mis jõuab koos golfihoovusega atlandi ookeani kohale kandub ülekaalus olevate läänetuulte mõjul ka eestisse.
NT: aafrika edela rannikul kulgeb külm Benguela hoovus vahetult ranniku ligiduses tõuseb meresügavutest jahe vesi pinnale ja veetemperatuur langeb suvel 15 C ja talvel 12 C. jaheda veemõjul on ka õhk rannikul jahedam millega kaasneb suheline õhuniiskuse langemine ja seetõttu vähenevad ka vihmasajud. Nii kujuneb afrika edela raniikul kuum ja kuiv ja jahe kliima.
Viimastel aastakümnedel on tähendatud kliima soojenemist sellel võivad olla väga katastroofilised tagajärjed järsult võib suureneda sademete hulk jääkilpide ja liustike sulamine nimg maailma mere veetaseme tõus. Veetaseme tõusule aitab kaasa ka veepaisumine soojenedes.
Üle 20% maailma rahvastikust elab merede ja ookeanide rannikul see % kasvab. Juba praeguseks on paljud kogenenud üleujutusi ja nende katastroofilisi tagajärgi (Bangladeshis veneetsias niiluse delta ümbruskonnas ja mujal).
Mere tase mailma meres on 20 saj jooksul tõusnud 10-25 cm kliima jätkuva soojenemisega seoses ennustakse et 21 saj lõpuks tõuseb 55cm võrra. Kõige süngematelt prognooside kohaselt isegi kuni 1m inimeste ohustatus sõltub suurel märal selest kas nad elavad kerkival või vajuval rannikul. Lätlased ja Leedulased elavad vajuva maakoorega rannikul. Eestis on turvalisem kuna peagu kogu meie rannik kerkib (loode eestis umbes 3mm aastas, ede eestis 0,05mm aastas)
Talvel soojenedes jääb aeg millal on meri kaetud jääga lühemaks ilma kaitsva jääketeta võivad tugevad tuuled tekitada meres tormi laineid mis ründavad randu. Tugevad tormid purustavad hõlpsasti külmumatu kuhjelisi randu, seal hulgas eriti liivarandu.
Kuna suurema osa torme lääne mere tekitavad lääne kande tuuled, kantakse nendega vett läänest itta . Seda nähtust nimetatakse ajuveeks püsivalt ja tugevate läände tuulte korral võib vee tase madalates lahtedes tõusta isegi üle 2 meetri keskmisest kõrgemale 2000 aasta detsembris Pärnus 2,6m. Kestvalt tulevad tormid on mitmeid randu purustanud ja rana joont muutnud.
Kliima muutused ei mõjuta üksnes ranniku alasid vaid ka mailme mere vesi konda ja selle vee rešiimi see avaldab mõju nii kohaliku kui ka global kliimale. Väga suurt mõju mailma kliimale avaldab piki vaikse ookeani ekvadori ja peruu rannikut liigub soe pindvee vesi seda ilmastiku nähmuse kogusid nimetakse El Ninjooks ( hispaania keeles Jeesus ) Ookeani vee pindmiste veekihtide tugev soojenemine takistab oluliselt külmema ning tuitaine rikka sügav vee pinale kerkimist. El ninjo tekiv tavaliselt jõulu paiku ning kestav pärast mitme kuuni, viimasel aasta künel on esinenud märksa tugevamaid soojenemisi ning mitu aastat kestvaid El ninjosid.
Elu säilimise ning kogu geograafilise keskkonna funtsioneerimise seisukohalt on mailma meri kogu planeedi jaoks kõige tähtsam keskkond on ookeanide ja merede kaitse kõik võimalikede kahjude mõjude eest üli oluline.
Maa süstemide vahelised protsessid. Maad hõlmaad ja ümbritsevad ruumi mis tekiv atmosfääri,hürdosfääri ja litosfääari vastastikuse mõju alal nimetakse geograafiliseks geograafiliseks sfääriks geograafilinesfääar ehk maastikusfäär koosneb erinevatest maastikest kus korduvad vastastiku sõltuvad pinna vormid taime koostised ja inimtegevus avaldused
Maastik jaotatakse loodusmaastikuks ja kultuurmaastikuks loodus maastik on alus millele inimene oma eesteetilisi tõeks pidamisi ja väärtus hinnangu järgides on kujundanud ja kujutab kultuurmaastiku . Kultuurmaastik on seega eelnevatelt inimpõlvede järelt looduses maastiku loodused on tinginud nende kasutus iseloomu viljakate muldade alasid on kasutatud aastu sadu põllu maadena liivast ja kivistel aladel on aga kasvanud mets sellel põhinebgi maastike kasutus alade liigestus: Mets-,põlumajandus-,tööstus-,kaevandus -, puhkemaastik jne.Maastike mitme kesisus peegeldub maastiku mustris. Maastiku mustriks nim
maa pinnal kujunenud looduslike rituriaalsed kompeksid. Reeglina muuda inimtegevsu maastiku vaeseks Erinevate maastiku liikide elutingimusi moodustab loodus varade ulatuslik kasutamine. Eesti maastiku mitmekesisus tuleneb mitmete looduslike ja pool looduslike taime koosluste säilimisest paljudes maastiku tüüpides tähelepanu on ka meie mitmekesine soo-ja ulatuslik metsamaastik suurel osal euroopast on need aga kadumas .
Maastiku kujundavad järgmised tegurid ja seosed: muldkate taimkate loomastik inimtegevus tähtis osa kuulub keskkonnaseiele mis tegeleb keskkonna seisundi ja selle mõjutavate tegurite pidevate järgimisega keskkonnaseie põhieesmärk on prognoosida ja saada lathe andmed planeeringute ja arengukavandi koostamiseks näiteks aitavad keskkonnaseie andmed vältida ohtlike ainete keskkonna sattumist keskkona ja seega säästa meie tervist. Sellel on a)Keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine b)Tastuvate loodusvarade seisundite ja hulgamääramine ning keskondade mõjutavate tegurite hindamine c)saaste ainete kauglevi jälgimine ning rahvusvaheliste lepete alusel võrdlus uuringute teostamine d)Bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukora hindamine ja olukorra analüüsimine jne. Eesti riikliku keskkonnaseide struktuur Metoroloogilineseide, välisrahuseide Põhjavälisseie siseveekogudeseie rannikumereseie metsaseie kiirgusseie seismosseie mullaseie ja komplekseie keskkonna seie on vaid 1 väike osa eestikeskkonna strateegiast mis lähtub keskkonna ajalooliselt…. Inimestel tuleb tagada rahuldab tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud tingimused ja resursid ilma seejuures loodust oluliselt kajustamata majandusliku arengu kõrval tuleb säilitada ka maastike ja elustike mitmekesisus tähtis on ka rahvus vaheline koostöö eriti euroopa liidu raames.

Küsimused

Mida uurib ühiskonna geograafia?
Maailma ühiskonna geograafia uurib rahvastiku ja majanduse arengut ja paigutust, nende omavahelisi seoseid erinevates riikides või muudes regioonides ning maailmas tervikuna.

Mis on riik?
Riik on organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast must võimust.

Tunnused.
Tunnused: riigipiir , riigivõim, kodanike julgeolek, õiglane kohtlemine, ühiskondlik abi.

Piir.
Üht riiki eraldab teisest riigipiir. Tavaliselt järgib see looduslikke piire, kuid vahel eraldab riike joon, mis ei arvesta looduslikke tegureid ega rahvastikku paiknemist.

Koloniaal imperiumi Jäänused

Mis on monarhia . Absoluutne, konstitutsiooniline .
Monarhia on riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal ( emiir , keiser , kuningas, sultan, tsaar ) on harilikult eluaegne ja pärilik võim.
Absoluutse võimu puhul kuulub monarhile nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.
Konstitutsiooniline monarhia puhul on võim määratletud põhiseadusega.

Vabariik. Presidentaalne , parlamentaarne.
On riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigiorganid valib rahvas või moodustab need parlament .

Riigi korra põhivormid.

unitaar riik
Lihtriik , millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustegaüksusi(vabariike, osariike, liidumaidvms).

Federatsioon
Ehk liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse.

konfederatsioon

Kohaliku omavalitsuse õigused, ülesanded

Mis on maailma majandus?

Mis on tootmisviis ?

Mis on rahvusvaheline tööjaotus?

Traditsioonilised tootmisviisid :

korilus

varagraarne

Mis on elatus majandus?

Industriaalse tootmisviisi olemus:

Vara industriaalne tootmisviis

Hilis industrial tootmisviis

Post industrial tootmisviis

Iseseisva ja sõltuv industriaaliseerimise olevus .

Mis on koloonia? (Ümberasumis kolooniad )

Mis on logistika ?

Poliitilise kaardi muutumine 20 sajandil.

Mis on põhi?

Mis on lõuna?

Dekoloniseerumine.

Rahvastik

Mis on rahvastik.
On mingil maalal elavad inimesed.
Rahvastikku iibe mõiste.
Rahvaarvu muutumine, võib olla kas negatiivne või positiivne.
Mõisted:
Loomulik iive.
On mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus-jasuremuskordaja vahe promillides.
Sündimuskordaja
On sündinute arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides.
Suremuskordaja
On surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides.
Imikusurevus
On elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta.
Demograafilise siirde mõiste, selle etapid:
Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine.
Demograafiline plahvatus .
On rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori.
Ülemineku etapp.
Rahvastiku vananemine.
Nüüdisaegne põlkondade vaheldumine.
Mis on töö?
Töö on inimese sihipärane kehaline või vaimne tegevus, mille eesmärk on luua hüviseid või saada tulu.
Töö hõive mõiste.
Näitab rahvastiku hõlmatust tööga.
Töö hõive määr?
Väljendab tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku suhet ning on riigi majanduse oluliseks määrajaks.
Töö hõive struktuur?
Peegeldab töötajate jagunemist majandussektorite , tegvus-ja ametialade jms järgi.
Töö puuduse määr?
Väljendab töötute arvu ja majanduslikult aktiivse rahvastiku (tööjõu) üldarvu suhet.
Mis on tööjõud?
On majanduslikult aktiivne rahvastik, mis jaguneb töötajaiks ja töötuiks, kusjuures töötajad jagunevad palgatöötajateks (töövõtjateks) ja ettevõtjateks (tööandjateks).
Mis on tööviljakus?
Ehk töötootlus on mingis ajaühikus valmistatud toodangu või osutatud toodangu mahu ja kulutatud tööaja suhe.
Majandustegevuse sektorid , nende iseloomustus.
Sektorid on:
Primmar(põllu- ja metsamajandus , kalandus )
Sekundaar (töötlev tööstus; ehitus)
Tertsiaar (teenindussfäär)
Kvaternaarne(postindustriaalset tootmisviis ja infoühiskond)
Mis on linnastumine ?
Ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning need osatähtsuse suurenemine; rahvastiku rände protsess, milles inimesed siirduvad malt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises, kultuuris ja elulaadis.
Linnastumise etappid.
Linnastumis ehk urbanisatsiooniastmeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsustkogu riigi rahvaarvu suhtes.
Mis on migratsioon ?
Ehk rahvastiku ränne on inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil.
Mis on emigratsioon ?
Riigist väljaränne.
Mis on immigratsioon ?
Riiki sisseränne
Assimilatsiooni mõiste.
Vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusesse kas loomulikul teel või vägivallapoliitika tulemusel.
Rahvusvaheliste rännete lained.
Mis on etnos ?
On ajalooliselt kujunendud püsiv inimrühm, mille põhitunnused on ühine keel ja ühine asuala .
Mis on rahvus?
Ehk natsioon on etniliste tunnuste alusel piiritletav riigi kodanike osa.
Kaks dendentsi keelte arengus?
Peamised maailma regioonid .
Inimarengu indeksi mõiste.
On ÜRO arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab rahva haridusetaset, keskmist eluiga ja sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta.
Maailma Ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1. osa Sulev Mäeltsemees

.DOC Laadi alla originaalfail 23 lk · .doc · 148 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

148 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristjantxx Õppematerjali autor

poolik geograafia konspekt

geograafilise uurimistöö etapid kuidas määrata asukohta kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust mis on geo info süsteem mis on süsteem millest koosnevad geograafilised süsteemid nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid litosfääri mõiste mis on astemossfäär mis on laam millega tegeleb laamdektoolika magma vertikaalne rinkkäik mis on pedosfäär mis on muld kuidas tekib muld? mulla profiili horisondid muldade degradatsioon sellfe liigid atmossfääri mõiste atmossfääri vertikaalne kihistumine lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus mis on coriolisi jõud? mis on passaadid mis on mussoonid tsükronid ja anti tsükronid mis on transpiratsioon mis on kaste punk osooni kihi hõrenemise põhjused osooni augud kasvuhoone efekti olemus mis on hüdrosfäär? väike ja suur veeringe mis on põhjavesi mis on veere?iim mis on hoovused? nende liigid? geograafilise sfääri mõiste keskonnaseire ülesanded eesti keskkonnaseire struktuur gyoto protokolli olemus

Sarnased õppematerjalid

rtf

Geograafia - üldmaateadus

Geograafia 2006/07 Üldmaateadus Uurimismeetodid Geograafia on teadus, mis tegeleb kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimisala on lai ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Põhiküsimused, millele geograafid peavad vastama, on järgmised: 1) KUS? - Vastamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendiks on klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdistehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). 2) MILLINE? - Vasta

Geograafia

doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsat

Geograafia

odt

Maateaduste alused (kordamisküsimused)

EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgnevate teadusharude ülesandek

Maateadus

docx

Kliima tekketegurid

Geograafia 18.10.12 Kliimatekketegurid ASTRONOOMILISED · Maa kaugus päikesest · Maa telje kallakus · Saadav päikesekiirguse hulk · Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje jt. GEOGRAAFILISED · Mandrite ja ookeanide paigutus · Koha geograafiline laius · Mäeahelike olemasolu · Merehoovused · Igijää ja- lumi Golfi hoovus (Põhja-Atlandi hoovus)' ALBEEDO Maapinnale langeva ja sealt peegelduva kiirgusenergia suhe. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumisvõimet. Tume maapind neeljab palju kiirgust (muld) Kõige enam peegeldab kiirgust tagasu igijää ja lumi. KIIRGUSBILANSS Maakera keskmine õhtutemperatuur on +15 kraadi Piirkonniti kiirgusbilanss erinev. Ekvatoriaalses vööndus kõige suurem, pooluste suunas väheneb. Negatiivne kiirgusbilanss on lume ja jääga aladel (Gröönimaa, Antarktis jm.) ÕHURINGLUS e. ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON · Püsiv kogu maakera hõlmav õhu liikumine, mis toimub päikesekiirg

Geograafia

doc

Maateaduse aluste kordamisküsimused

I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenem

Maateadus

doc

Pedosfäär

PEDOSFÄÄR Mulla tekketegurid Passiivsed: Lähtekivim. lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Aktiivsed: Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumi

Geograafia

doc

Atmosfäär konspekt

Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris ebaühtlaselt , ligikaudu 99% atmosfääri massist asub kihis mis ulatub maapinnast 30-35 km kõrgusele. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihist:

Geograafia

docx

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe okeaa

Geograafia

Rohkem sarnaseid