Temperatuur Autor: Magnus Lehiste Kambja 2011 Sisukord 2 Sisukord. 3 Mis on temperatuur? 4 Kuidas seda mõõta? 5 Pilte termomeerist ja temperatuurist. 6 Kasutatud allikad. 2 Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuur: Temperatuur on kindla keha või keskkonna omadus. Meteoroloogias määratakse mitmete objektide temperatuure: näiteks õhu temperatuuri, maapinna temperatuuri, lume temperatuuri. Niinimetatud vaikiva kokkuleppe kohaselt meteoroloogias, kui on jutt temperatuurist ilma midagi täpsustamata mõistetakse "temperatuur" all õhu temperatuuri. Temperatuuri mõõtmine: Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga. Parema temperatuuriskaala annabgaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad
Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär Atmosfääriks ehk õhkkonnaks nimetatakse maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin atmosfäär pärineb kreeka keelest, kus atmis tähendab auru ja sphaire kera. Üldjuhul nimetatakse ükskõik millist planeeti või taevakeha ümbritsevat gaasikihti atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2 Ülejäänud gaase esineb imevähe. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000 1200 km, selleks on aluse andnud hämarikunähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, te...
uuringute programm, hariduse ja täiendõppe programm, rahvusvahelise tehnilise koostöö programm. 18. millised on WMO regioonid? Euroopa, Aasia, Lõuna-Lääne ookean, Lõuna Ameerika, Põhja ja Kesk Ameerika, Aafrika. Õhk ja atmosfäär 1. miks on vaja tundma õppida atmosfääri koostist, ehitust ja seal toimuvaid protsesse? Sest et kliimat ja ilma kujundavad protsessid ja nähtused kulgevad atmosfääris. 2. mida loetakse meteoroloogias atmosfääri alumiseks piiriks? Aluspinda 3. milliste tunnuste järgi võib määrata atmosfääri ülemist piiri? Õhurõhk, temperatuur, tihedus 4. millist kõrgust loetakse meteoroloogias atmosfääri ülemiseks piiriks ja kuidas seda määratakse? Meteoroloogias loetakse kokkuleppeliselt ülemiseks atmosfääri piiriks sellist kõrgust, mille ulatuses suudame maapinnalt jälgida atmosfääris toimuvaid nähtusi(virmalised-1200 km kõrgusel, 1/5 Maa raadiusest). 5
Rõhuühikud Paskal (tähis Pa) on SI-süsteemi rõhuühik. 1 Pa on rõhk, mille tekitab 1 m2 suurusele pinnale ühtlaselt jaotunud 1 N suurune jõud. Ühik on nime saanud Blaise Pascali järgi. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 Atmosfäär – Normaal- ehk füüsikaline atmosfäär (tähis atm) on rõhk, mis võrdub 760 mm kõrguse elavhõbedasamba rõhuga normaaltingimustel; 1 atm = 101325 Pa. Tehniline atmosfäär (tähis at) on rõhk, mille tekitab jõud 1 kgf 1 cm2 suurusele pinnale; 1 at = 98 066,5 Pa. Baar (kreeka sõnast baros 'raskus'; tähis bar) on mittesüsteemne rõhu- ja pingeühik. 1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa. Baari võib väljendada ka kui rõhku miljon düüni ruutsentimeetrile (106 dyn/cm2). Meteoroloogias kasutatakse tavaliselt millibaari (1 mbar = 100 Pa = 0,1 kPa). 1 torr = 1 mmHg = 133.3 Pa 1psi =0,069 bar Elavhõbedasamba kõrgus – mmHg – 1 mmHg = 133,322387415 Pa 0 °C juures = 133,322387415 N/m2...
MIS ON KLIIMA- MUUTUSTE TAGAJÄRJED? Agnes Adamsoo KÕRBESTUMINE! Kõrbestumine on protsess, mille · käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad · hõlmavad 1/3 maakerast. Looduslikud kõrbed on levinud · seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga. Kõrbestumine algab tavaliselt · põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Kõrbestumiseni on viinud troopiliste · vihmametsade raied mäestikes ja kliimaliste vööndite ülemineku- aladel. TORM! Torm on suure kiiruse ja jõuga tuul, · atmosfäärinähtus. Meteoroloogias nimetatakse tormiks · 20,8...24,4 m/s puhuvaid tuuli. KLIIMA SOOJENEMINE! Kliima soojenemine on tekitatud · meie inimeste poolt. Inimesed tekitavad tonnides · süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates · atmosfääri kasvuhoone gaase. TAGAJÄRJRED! Ülemaailmse ...
Raadiolokatsioon Raadiolokatsioon ( lad. k. locatio - paiknemine, radiare - kiirgama ) on objektide avastamine, asukoha, liikumise ja muude parameetrite määramine raadiolainete abil. Rakendatav seade on raadiolokaator ehk radar. Eristatakse kolme liiki raadiolokatsiooni: 1) objekti kiiritamine raadiolainetega ja temalt peegeldunud (hajunud) raadiolainete vastuvõtmine, 2) objekti kiiritamine ja tema retransleeritud raadiolainete vastuvõtmine, 3) objekti kiiratud signaali vastuvõtmine. Kasutatavaim on esimest liiki raadiolokatsioon. Teist, nn. küsivat - vastavat süsteemi kasutatakse raadionavigatsioonis ja oma objektide eristamiseks võõrastest. Kolmandat kasutatakse raadionavigatsioonis, raadiopeilimisel ja radarkaardistamisel. Radari antenn suunab teravasse ruuminurka elektromagnetlaine impulsse (kestusega alla 1 mikrosekundi), mis peegelduvad objektidelt, mille dielektriline ja magnetiline läbitavus erinevad keskkonna omast. Peegeldu...
1. Veeauru rõhk (tähis e). Gaas avaldab rõhku molekulide liikumise tõttu. Kuna õhus liigub ka vee molekule, siis mõningase osa gaasi rõhus tekitavad vee molekulid. Õhus leiduvate vee molekulide põhjustatud rõhku nimetamegi veeauru rõhuks e, mille mõõtühikuteks on samad ühikud, mida kasutatakse õhurõhu mõõtmisel - hPa või mb. 2. Absoluutne niiskus (tähis a). Absoluutse niiskuse all mõistetakse ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduvat veeauru massi. Meteoroloogias on absoluutse niiskuse mõõtühikuks g / m³. Veeauru rõhk e ja absoluutne niiskus a on omavahel seotud järgnevalt: a = 0,80e / ( 1 + αt ) kus a - absoluutne niiskus ( g / m³ ) , e - veeauru rõhk ( hPa ) , t - õhutemperatuur ( °C ) α - õhu ruumpaisumise koefitsient = 0,0037 Kõikidelt vett sisaldavatelt pindadelt toimub alati aurustumine. Aurustumise
Atmosfääri koostis ja ehitus Õhkkonnaks e. Atmosfääriks nim maakera välimist, gaasilist kesta, mis tiirleb koos Maaga. Maa atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratlev. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülempiiriks 1000-1200 km. Õhurõhkkond on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Troposfäär - ulatub keskmiselt 11 km kõrgusele. Troposfääri ülemine piir laskub polaarpiirkondades madalamale ja tõuseb ekvaatorialadel. Troposfäärio koondub 90% atmosfääri massist, siin paikenvad enamik õhkkonnas sisalduvast veeaurust, pilvedest ja tolmust. Kokkupuutel maaga soojenevad kõige rohkem alumised kihid.
Teiseks teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine. Nende hulka kuuluvad laserite rakendused metroloogias ning kontrolli- ja tüürimisseadmeis (seal hulgas ülitäpsetel joonmõõtmistel, näiteks lasergüroskoopias), sirgete ja tasandite või muude pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis). Kasutatakse ka teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias, keskkonnakaitses, kriminalistikas, museoloogias (eriti kasutatakse laserspektroskoopia, -interferomeetria, -lokatsiooni ja -spektrokronograafia meetodeid ning uurimisobjektide ruumilist, ajalist ja spektraalset valikumõjutust laseriga), optilises lasersides (seal hulgas telefonsides) ning laserteabelevis (ringhäälingus, televisioonis),
32. Prantsusmaa Pariis 49. Vatikan Vatikan 1 50. Venemaa Moskva 51. Kosovo Pristina MÕISTED GIS geoinfosüsteemid ehk süsteemid mis sisaldavad kohateavet. Seal on salvestatud objektide asukoha info (geo) ning nende objektide atribuutinfo (info). GIS'i saab kasutada maamõõtmises, topograafias, kartograafias, kaugseire tulemuste kasutamine meteoroloogias (digitaalne ilmakaart), navigatsioonisüsteemides, linnaplaneerimisel (nt veevärgi, kaablite, kanalisatsooni info), ka loodusvarade kasutamisel, kus tuleb arvesse võtta ökoloogilisi seoseid jne... GPS Global Positioning System on üleilmne asukoha määramise süsteem, mida kasutatakse näiteks panganduses, mobiilide OPsüsteemides, teaduslikes töödes, põllumajanduses, geoloogias jne... MAA SFÄÄRID (elusloodus)
1) iseloomusta üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjelda joonise järgi atmosfääri ehitust; ● Tähtsamad gaasid, millest õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsihappegaas ● Kui kõrgus suureneb, siis atmosfäär hõreneb ● Meteoroloogias peetakse atmosfääri ülapiiriks 1000–1200 km Vahetult maapinnaga puutub kokku 9–17 km kõrguseni ulatuv troposfäär. Selles kihis paikneb enamik õhkkonna veeaurust, pilvedest ja tolmust ning sinna on koondunud peaaegu 90% atmosfääri massist. Troposfääri kohal kõrgub 50 km kõrguseni ulatuv stratosfäär, mille alaosa on külm (–45…– 65 °C), kuid mõneti kõrgemal hakkab temperatuur järk-järgult tõusma Kolmas kiht, mesosfäär, ulatub umbes 85 km kõrguseni
Keemilised elemendid Loeng 3 02.03.2007 Keemiline element Iga keemilise elemendi omadused sõltuvad aatomi tuumas olevate prootonite arvust, mis võrdub aatomi järjekorranumbriga. Elektronide hulk aatomis ja jaotus ümber tuuma, elektronkihtide arv, nende täitumus elektronidega, elektronide hulk väliskihis ja ka sellele eelnevas kihis jne ... määravad elementide ionisatsioonipotentsiaali, elektronafiinsuse, elektronegatiivsuse, prootonafiinsuse, reaktsioonivõime. Looduses esinevad isoleeritud aatomitena ainult elemendid, mida tuntakse väärisgaaside nime all (He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) Rühmad 8 rühma ülalt alla (aatomi väliskihis 1 kuni 8 elektroni), neist erinimetus: 1A rühma elemendid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr on leelismetallid (alkali metals) 2A rühma elemendid Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra on leelismuldmetallid (alkaline earth metals) 6A rü...
Atmosfäär Atmosfääriks e. õhkkonnaks nim. maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuva õhku, veeauru ning aerosoole. Lämmastik(78%) tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnikku(21%) tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Argoon(0,93%). Süsihappe- gaas(0,03%) satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhk- konnas olevatele esemetele ja organismidele
pidev jaotus P ( x, y ) ning integreerida see üle kogu valgala PA = P( x, y ) dx dy . Kui A valgalas võib lugeda P ( x, y ) = P = const , siis sademete koguhulk on PA = P S A , kus S A on valgala pindala. Jaamade paigutusel on vaja leida kompromiss määramise täpsuse ja maksumuse vahel. Eriotstarbelistes uuringutes määratakse sademeid radariga. Kuigi meteoroloogias määratakse sademeid intervalliga 3, 6, 12 või 24 tundi, hüdroloogilistes analüüsides kasutatakse enamasti kuu või aasta sademete hulka. Aastane hulk varieerub globaalselt suurtes piirides, < 250 mm/year kuni >2500 mm/year (Joonis 2.4). 12 MLF 1161 Merefüüsika ja hüdroloogia Jüri Elken Joonis 2.4. Keskmine aastane sademete hulk (cm).
2) Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine. Nende hulka kuuluvad laserite rakendused metroloogias ning kontrolli- ja tüürimisseadmeis (seal hulgas ülitäpsetel joonmõõtmistel, näiteks lasergüroskoopias), sirgete ja tasandite või muude pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis), teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias, keskkonnakaitses, kriminalistikas, museoloogias (eriti kasutatakse laserspektroskoopia, -interferomeetria, -lokatsiooni ja -spektrokronograafia meetodeid ning uurimisobjektide ruumilist, ajalist ja spektraalset valikumõjutust laseriga), optilises lasersides (seal hulgas telefonsides) ning laserteabelevis (ringhäälingus, televisioonis), optoelektroonikas ning arvutitehnikas (seal hulgas
geenitehnikas, laserravis ja põllumajanduses. 7 Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine Siia kuuluvad laserite rakendused metroloogias ning kontrolli- ja tüürimisseadmeis, sirgete ja tasandite või muude pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis), teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias, keskkonnakaitses, kriminalistikas, museoloogias (eriti kasutatakse laserspektroskoopia, -interferomeetria, - lokatsiooni ja -spektrokronograafia meetodeid ning uurimisobjektide ruumilist, ajalist ja spektraalset valikumõjutust laseriga), optilises lasersides (seal hulgas telefonsides) ning laserteabelevis (ringhäälingus, televisioonis), optoelektroonikas ning arvutitehnikas (seal
1. Tuule puhangulisus ja selle põhjused. Tuule kiirus ja suund pole ka lühema aja kestel püsivad. Seda nähtust nimetatakse tuule puhangulisuseks. Puhangulisuse põhjuseks on termiline konvektsioon ja turbulentsuse nähtused õhkkonnas. Õhu tõusvad ja laskuvad voolud esinevad vaheldumisi, kõrvuti. Need protsessid häirivad suurema mastaabiga rõhtsate õhuvoolude suunda ja kiirust, teevad tuule puhanguliseks. Turbulentsuse all mõeldakse väikesi pööriseid voolavas õhus, mis tekivad peamiselt aluspinna kareduse tõttu. Mida karedam on aluspind seda turbulentsem on ka õhu voolamine selle aluspinna kohal. 2. Tuule mõõtmine Tuul kui õhuvoola avaldab dünaamilist rõhku tema teel olevatele takistustele. Sellel põhinebki enamiku tuule mõõtmise instrumentide töö. 3. Tuulelipp, anemomeeter, anemorumbomeeter. Tuulelippu kasutatakse tuule suuna ja kiiruse määramiseks. Et vältida hõõrdumise mõju paigutatakse maapinnast küllalt kõrgele. Kuulike näitab tuule s...
nende seas ka Wundti lemmikõpilasi Emil Kraepelin (1856-1926), kes 1886 valiti TÜ professoriks. Teda peetakse kaasaegsete vaimuhaiguste loojaks, kuid ta oli ka üks eksperimentaalpsühholoogia rajajatest. Sir Francis Galton`ile (inglane, 1822-1911) kuulub psühholoogia sünnis eriline koht. Ta paistis silma erinevates valdkondades. Tänapäeval kasutatavad sõrmejälgede analüüsi süsteemid põhinevad Galtoni väljatöötatud papillaarjoonte analüüsi skeemil. Meteoroloogias seletas ta antistsüklonite olemust. Tegeles ka matemaatilise statistika ja vaimsete võimete testimisega. Psühholoogia huvi tekkis tal Darwini (kes muide oli ta sugulane) raamatut ,,liikide tekkimine" lugedes. Sellest innustununa avaldas ta 1865.a artikli ,,Iseloomu päritavus", kus uurimise aluseks oli entsüklopeedias avaldatud suurmeeste elulood. Lahtine oli küsimus, kui suures osas on andekus ja iseloom päritavad. Puudus ka meetod, kuidas väljendada päritava omaduse seose tugevust
absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks. Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides. Mida soojem on õhk, seda enam saab ta sisaldada veeauru. Õhu jahtumisel, näiteks õhtul, hakkab suhteline õhuniiskus seega suurenema. Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks. Suhtelist niiskust kasutatakse meteoroloogias enam kui absoluutset niiskust. KÜLLASTAV Kõikidelt vett sisaldavatelt pindadelt toimub alati aurustumine. Aurustumise käigus lahkub vee pinnalt suuremat kineetilist energiat omavaid molekule, mille tõttu allesjäävate keskmine kineetiline energia väheneb s.t. vee temperatuur langeb. Aurustuvate molekulide hulga määrab vee temperatuur. Kuna õhus olevad vee molekulid (auru molekulid) liiguvad kaootiliselt, siis mõningane osa neist satub paratamatult tagasi vette
Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik. Kui väljas on udu või sajab lausvihma on suhteline niiskus tavaliselt väga lähedane või võrdne 100%, sest siis on õhk veeauruga küllastunud (või väga lähedal sellele). Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks. Suhtelist niiskust kasutatakse meteoroloogias enam kui absoluutset niiskust. 4. Oos Oos- pikk kitsas, järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast, kruusast. 5. Voor Voored on mandrijää vooliva tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. 6. Karrid
lahustuvatesse ja lõhelistesse kivimitesse (lubjakivi, kips, sool vm) KLIIMA Ilm pidevalt muutuv õhkkonna seisund Kliima ehk ilmastu; mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine Atmosfäär ehk õhkkond ; Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest (gaaside lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi jt ning veeauru segu) ; eristatakse maapinnalt ülespoole troposfääri, stratosfääri, mesosfääri, termosfääri ja eksosfääri ; meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiri kõrguseks 1000 1200 km Päikesekiirgus Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog Õhurõhk rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal ; normaalseks õhurõhuks loetakse 760 mmHg (1013,25 mbar = 1atm) ; õhurõhk on üks tähtsamaid ilma kujundavaid tegureid ; õhurõhk väheneb koha üldkõrguse suurenedes keskmiselt 10 mm 100 m kohta, mida nimetatakse õhurõhu vertikaalseks gradiendiks
mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mulla horisontideks. Muldade degradatsioon. Selle liigid. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse mulla degradatsiooniks ning see jaotub: a) erosioon b) deflatsioon c) füüsikaline degradatsioon d) keemiline degradatsioon Atmosfääri mõiste. Maakera gaasilist kesta mis tiirleb koos maaga nim õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Meid ümbritsev on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku,veeauru ning aerosoole. Puhta ja kuiva õhu koostis on maapinna läheduses kogu maakeralpeaaegu ühesugune. Seevastu veeauru ja aerosoolide sisaldud õhus erineb piirkondlikult suuresti. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb on: a) lämmstik 78% b) hapnik 21% c) argoon 0,93% d) süsinikdioksiid 0,03% Atmosfääri vertikaalne kihistumine. - Troposfäär - ulatub keskmiselt 11km kõrgusele. Polaarpiirkondades laskub troposfääri
langemiskiirus 1,8 - 8 m/sek. Kui tõusvate õhuvoolude kiirus on üle 8 m/sek., siis ei ole vihmasadu enam võimalik. Sademete liigid on vihm, lumi, rahe, lörts, kaste, hall ja härmatis jt. 6 Rahe on tahkete sademete liik, mida sajab rünksajupilvedest, kus võib äikest olla, aga ei pruugi. Tahkeid sademetetüüpe on veelgi ja seetõttu nimetatakse raheks kõnekeeles sageli ükskõik milliseid jäiseid sademeid. Meteoroloogias nimetatakse raheks enamasti ümaraid või ebakorrapäraseid jäätükke, mis on läbimõõdus vähemalt 5 mm. Rahe näitab, et pilves on tõusvad õhuvoolud. Lume all mõistetakse tavaliselt sademete liiki, mis langeb pilvedest lumetähekeste või nende kogumitena. Seejuures võib lund sadada nii lauslumena, hooglumena, teralumena kui ka lume ja vihma seguna. Lumehelveste kuju sõltub nende tekketingimustest, aga ka langemisteekonnast
Seda põhjustavad kuiva kliimaga aladel (kõrbes, poolkõrbes, stepis ja savannis) nii looduslikud tegurid kui ka järjest tugevnev inimmõju. Mulda on vaja kaitsta. Mulla kaitse on keskkonna- ja looduskaitse osa, mille eesmärk on mulda kui loodusvara säilitada ja parandada. Mullakaitse on seotud vee-ja taimekaitsega. Mulla parim kaitse on selle õige kasutamine. ATMOSFÄÄR Maakera gaasilist kesta mis tiirleb koos maaga nim õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Meid ümbritsev on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Puhta ja kuiva õhu koostis on maapinna läheduses kogu maakeral peaaegu ühesugune. Seevastu veeauru ja aerosoolide sisaldud õhus erineb piirkondlikult suuresti. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb on: a) lämmstik 78% b) hapnik 21% c) argoon 0,93% d) süsinikdioksiid 0,03% Ülejäänud gaase esineb imevähe. Täiesti puhast ja kuiva õhku looduses ei esine ning lisaks
Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik. Kui väljas on udu või sajab lausvihma on suhteline niiskus tavaliselt väga lähedane või võrdne 100%, sest siis on õhk veeauruga küllastunud (või väga lähedal sellele). Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks. Suhtelist niiskust kasutatakse meteoroloogias enam kui absoluutset niiskust. Oos- pikk kitsas, järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast, kruusast. Voor-Voored on mandrijää vooliva tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. Karrid Karsti pinnavorm. kitsad uurded ja nendevahelised hukesed teravaharjalised vaheseinad
..................................... 35 Vaatluskohad Jõgeva linnas [4]...................................................................................35 2 SISSEJUHATUS Madalaim mõõdetud temperatuur ehk õhutemperatuuri absoluutne miinimum Eestis -43,5°C oli registreeritud 17. jaanuaril 1940. aastal Jõgeval. Madalaim aasta keskmine õhutemperatuur Eestis +1,6°C oli 1942. aastal Jõgeval. [2] Jõgeva on Eesti meteoroloogias kindlasti tuntud oma külmarekordite poolest. Antud töö eesmärgiks on saada ülevaade õhutemperatuuride erinevusest linna piires ja võrrelda neid tulemusi eelneva aasta mõõtmistulemustega. Töö hüpoteesiks on väide, et Jõgeva linnas õhutemperatuurid on võrreldes varasemaga kõrgemad, mis on tingitud globaalsest soojenemisest. Hüpotees tugineb eeldusele, et Eesti on suhteliselt suur kasvuhoonegaaside tootja, seda näiteks elektrienergia tootmisel.
millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks.Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides. Mida soojem on õhk, seda enam saab ta sisaldada veeauru. Õhu jahtumisel, näiteks õhtul, hakkab suhteline õhuniiskus seega suurenema. Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks.Suhtelist niiskust kasutatakse meteoroloogias enam kui absoluutset niiskust. Molekulidevahelised jõud- Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud.Tõmbejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on suurem kui molekuli diameeterTõukejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust. Soojusmahtuvus- Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI- süsteemi mõõtühik on J·K-1
hüdroloogilisest tsüklist, mis kujutab 8,8] = 1011,6 hPa endast suletud süsteemi, kus Maal Õhuniiskuse mõõtmine Õhuniiskust saab Arvestame tegelikku temperatuuri t = Härm piiratud kogustes leiduv vesi ringleb mõõta mitmel viisil. Meteoroloogias on 8,6°C ¤ HÄRM teralise sTruktuuriga , lumetaoline aurumise ja transpiratsiooni, enamkasutatavad psühromeetriline ja b = 8000/ 1011,6 * (1 + 0,004*8,6) = 8,2 kondenseerumise ja sadestumise teel hügromeetriline meetod. m/hPa ¤ HÄRM(kristallilise strUktuuriga), on take
Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik. Kui väljas on udu või sajab lausvihma on suhteline niiskus tavaliselt väga lähedane või võrdne 100%, sest siis on õhk veeauruga küllastunud (või väga lähedal sellele). Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks. Suhtelist niiskust kasutatakse meteoroloogias enam kui absoluutset niiskust. 4. Oos Oos- pikk kitsas, järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast, kruusast. 5. Voor Voored on mandrijää vooliva tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. 6. Karrid Karsti pinnavorm
(protsendiline sisaldus, ruumalaprotsent, moolumur, mooliprotsent). · SI ühikud- pikkus (meeter, m); mass(kilogramm kg); aeg (sekund s); voolutugevus(amper A); temperatuur (kelin K); ainehulk(mool mol). Biosfäärikeemia · Biosfäär- Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht (hõlmab nii lito-, hüdro- kui ka atmosfääri). · Atmosfäär- Maad ümbritsev gaasiline kiht, mille ülapiir ei ole täpselt määratav( meteoroloogias loetakse ülapiiriks 1000- 1200 km). · Hüdrosfäär- Maa atmosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik kiht, mille moodustavad tahke ja vedel vesi. · Litosfäär- Maa tahke väliskiht, mille ülemine osa on maakoor. · Aineringe- ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi (hapnikuringe, veeringe, lämmastikuringe, süsinikuringe,
Aastaringselt mõõdetakse pinnase temperatuur loodusliku rohukattega pinna all 20, 40, 60, 80, 120, 160, 240 ja 320 cm sügavusel. Maasse paigutatakse kaitsetorud, milledes puitvarraste otsas ripuvad spetsiaalsed sügavustermomeetrid, mis vaatluse hetkeks tõstetakse maapinnale. Termomeetrite läheduses ei tohi maapinda ega lund tallata. Vaatleja peab termomeetritele lähenema termomeetrite rivi kõrvale ehitatud purret mööda. Temperatuuri skaalad. Käesoleval ajal kasutatakse meteoroloogias temperatuuri mõõtmisel rahvusvahelist praktilist temperatuuriskaalat. See skaala on saadud A.Celsius´e poolt aastal 1742 kasutusele võetud temperatuuri skaala laiendamise teel. Celsius võttis jää sulamise temperatuuri üheks oma skaala kindlaks punktiks (nn. reeperpunktiks) ja vee keemistemperatuuri norm. õhurõhul teiseks. Nende punktide vahekauguse jagas ta 100 võrseks osaks omistades jää sulamispunktile temperatuuri 0°C ja vee keemispunktile 100°C
AINE EHITUS. AINEOSAKESE TASE Juba väga ammu on inimesed otsinud maailma algaineid. Arvati, et kõik maailmas on tekkinud veest ja muutub jälle veeks, et maailma algaineteks on neil elementi: maa, vesi, tuli ja õhk. Atomistid. Ligikaudu 2 500 aastat tagasi tekkis VanaKreekas õpetlaste koolkond, keda hakati kutsuma atomistideks. Atomistid arvasid, et maailm koosneb arvutust hulgast nähtamatutest, jagamatutest ja üliväikestest osakestest. Nad nimetasid neid osakesi "aatomiteks", mis kreeka keeles tähendab jagamatut. "Aatomid" on kuju, suuruse ja massi poolest väga mitmekesised: neid on krobelisi, siledaid, ümmargusi, kandilisi, mõned on konksukestega. "Aatomid" liiguvad tühjuses, põrkuvad omavahel kokku, haakuvad üksteisega, lähevad lahku. "Aatomite" kombinatsioonidest moodustub kogu looduse mitmekesisus. Ligikaudu samal ajal t...
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KLIIMA MUUTUMINE EESTIS Uurimistöö Koostaja: Keivin Kivimägi 11A Juhendaja: Toomas Annuk PÜG õpetaja Põltsamaa 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Eesti kliima iseloomustus 5 2. Eesti kliima piirkondlikud erinevused 7 3. Eesti kliima muutumist põhjustavad tegurid 9 4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13 5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14 6. Klimatoloogide arvamused 15 7. Uurimistöö tulemused ja arutelu 17 7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid 17 7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga 18...
Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab
Kehra Gümnaasium 11.A klass, reaalsuund Siim Treilmann LASERID JA NENDE KASUTAMINE Uurimistöö Juhendaja: õp August Kalamees Kehra 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.LASERI LEIUTAMINE..........................................................................................................4 2.LASERITE AJALUGU............................................................................................................6 3.LASERI TÖÖPÕHIMÕTE......................................................................................................7 3.1 Pööratud jaotus................................................................................................................7 3.2 Optiline pumpamine.........................................
tumesinine.Solaarkonstant S0 iseloomustab päikesekiirguse hulka atmosfääri ülemisel piiril. Solaarkonstandiks nimetatakse päikesekiirgusehulka kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minutis eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel. Pilet nr. 3 Atmosfääri kihid. Öökülm (tekkepõhjused ja liigitamine). Atmosfäär jaotatakse mõttelisteks kihtideks. Meteoroloogias kasutatakse jagamisel temperatuuri vertikaalset muutumist. Kihte nimetatakse sfäärideks.Troposfäär kiht, kus me elame ja see kus toimuvad peamised protsessid. Tõustes maapinnast kõrgemale langeb seal temperatuur 6° C km kohta. Asub 8-18km ja sõltub aastaaegadest. Tropopaus(1-3km). Kõrgus sõltub geograafilisest laiusest, aastaajast. Kõrgeim suvel ekvaatoril kuni 18km vähim talvel pooluste kohal 8km. Isosfäär ümbritseb pooluste lähedasi alasid.
10. Tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse ilmingud tänapäeval. Tehisintellekti eesmärk on välja selgitada need mehhanismid, millel põhineb inimese intellektuaalne tegevus, selleks, et kasutada neid konkreetsete teaduslik-tehniliste ülesannete lahendamisel (nt keskkondades, kus inimese viibimine on võimatu või ohtlik) - luua nn tehisintellektisüsteeme. Näiteks: pommi-robotid, tehisintellektuaalne tarkvara meteoroloogias jne. Virtuaalreaalsuse ilmingud on tänapäeval kõikjal meie ümber: meelelahutuses, haridusvaldkonnas, teaduses, ja ka meditsiinis. See keskkond luuakse riist- ja tarkvara komplekti abil. Näiteks: militaarkoolitamine, kirurgide koolitamine, astronoomilised keskkonnad. Tehisintellekt on masinate intelligentsus ja informaatika haru, mis üritab seda luua. Tehisintellekti harud: · Loogiline tehisintellekt.
Pilet nr. 3 Atmosfääri kihid. Öökülm (tekkepõhjused ja liigitamine). märgadiabaatiline gradient. Atmosfäär jaotatakse mõttelisteks kihtideks. Meteoroloogias kasutatakse jagamisel temperatuuri vertikaalset muutumist. Kihte nimetatakse sfäärideks.Troposfäär – kiht, kus me elame ja see kus toimuvad peamised protsessid. Tõustes maapinnast kõrgemale langeb seal Pilet nr. 11 Atmosfääri massiarv, läbipaistvus ja Bougeri seadus. Õhu temperatuur ja muutused. temperatuur 6° C km kohta. Asub 8-18km ja sõltub aastaaegadest. Tropopaus(1-3km). Kõrgus sõltub geograafilisest laiusest, aastaajast
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfäär...
absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks. Suhtelist õhuniiskust väljendatakse protsentides. Mida soojem on õhk, seda enam saab ta sisaldada veeauru. Õhu jahtumisel, näiteks õhtul, hakkab suhteline õhuniiskus seega suurenema. Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks. Suhtelist õhuniiskust kasutatakse meteoroloogias enam kui absoluutset õhuniiskust. · Eriniiskus on antud ruumalas 1 kg gaasis sisalduv veeaurukogus grammides (g/kg). · Suhteline ehk relatiivne õhuniiskus on õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. Relatiivset niiskust võib defineerida ka kui füüsikalist suurust, mis näitab, millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks.
pH on parameeter, mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni vesilahuses. Lahus- süsteem, mis koosneb vähemalt 2-st komponendist( lahustunud aine, lahusti). Lahus võib ollavedel või tahke(klaas). Lahusti- lahuse komponent, miis meid huvitavas protsessis ei oma toimet. Biosfäärikeemia Biosfäär on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht- hõlmab nii lito-, hüdro- kui ka atmosfääri. Atmosfäär - Maad ümbritsev gaasiline kiht, mille ülapiir ei ole täpselt määratav. Meteoroloogias loetakse ülapiiriks 1000 - 1200 km. Hüdrosfäär - Maa atmosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik kiht, mille moodustavad tahke ja vedel vesi. Litosfäär - Maa tahke väliskiht, mille ülemine osa on maakoor. Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Hapnikuringe Vaba hapniku teke algas Maa atmosfääris ~3000 milj
Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mi...
2) Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine. Nende hulka kuuluvad laserite rakendused metroloogias ning kontrolli- ja tüürimisseadmeis (seal hulgas ülitäpsetel joonmõõtmistel, näiteks lasergüroskoopias), sirgete ja tasandite või muude pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis), teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias, keskkonnakaitses, kriminalistikas, museoloogias (eriti kasutatakse laserspektroskoopia, -interferomeetria, -lokatsiooni ja -spektrokronograafia meetodeid ning uurimisobjektide ruumilist, ajalist ja spektraalset valikumõjutust laseriga), optilises lasersides (seal hulgas telefonsides) ning laserteabelevis (ringhäälingus, televisioonis), optoelektroonikas ning arvutitehnikas
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...
Tänapäevane aparatuur on ka Kiviõlis. Kõige suurem on õhusaaste probleem linnades, kus väiksele maa-alale on koondunud kodud, tööstus, transport. Nii on suurlinnades majad mähitud uttu, õigemini sudusse. Sudu mürgine udu e. suitsudu. Fotokeemilise sudu tekkimiseks on vajalik päikesekiirgus ja soe ilm. Sudu võib tugevneda teatud ilmastikutingimustes, eriti temperatuuri inversioonil (ümberasetus, järjestuse muutumine vastupidiseks). Meteoroloogias seisneb inversioon selles, et mingis õhukihis on temp. ülalpool kõrgem kui allpool (tavaline on vastupidine olukord). Tavaliselt on kõrgemal õhutemperatuur madalam. Sellisel juhul soe õhk tõuseb maapinnalt ja viib endaga kaasa ka saaste ning see hajub kõrguses laiali. Inversioonil on külmem kiht maapinna lähedal kaetud soojemaga. Sellisel juhul on õhu liikumine takistatud ja saasteained ei saa levida kõrgemale vaid kogunevad maapinna lähedale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
